Navigatsioonitee
Ajakohastatud : 12/2011
Käesolev osa käsitleb teie pereliikmete, kes ei ole ELi kodanikud, õigusi, kui nad tulevad teiega kaasa või ühinevad teiega, kui asute elama ühest ELi liikmesriigist teise.
Teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, võivad viibida koos teiega teises ELi liikmesriigis. Kui nad viibivad riigis vähem kui 3 kuud, siis vajavad nad üksnes kehtivat passi ning mõnikord, olenevalt nende päritoluriigist, sissesõiduviisat.
Tutvuge lähemalt viisanõuete ja viisavabastustega
Enne lahkumist uurige sihtkohariigi konsulaadilt, kas teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, vajavad sissesõiduviisat ning kui kaua võtab aega selle saamine.
Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, teataksid oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist. Kui nad seda ei tee, võidakse neile määrata karistus (nt trahv).
Enne kui nad lähevad teise riiki, uurige asjaomase riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb riigis viibimisest teatada.
Riigis viibimisest teatamiseks on neil vaja üksnes passi. Nad ei peaks olema kohustatud maksma mingeid tasusid. Kui nad peatuvad hotellis, siis tavaliselt piisab vastava vormi täitmisest ning hotell hoolitseb ülejäänu eest.
Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse riigis viibimisest teatamata jätmise korral määrata trahv, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, peaksid oma passi alati kaasas kandma.
Mõnedes ELi liikmesriikides võidakse neile dokumendi kojujätmise korral määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie pereliikmeid kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Isegi kui nad viibivad riigis turistina, ei peaks nad näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne.
Erand: Kui olete pensionär, võivad mõned ELi riigid otsustada mitte anda teile ja teie perele sissetulekutoetust esimese 3 kuu vältel asjaomases riigis.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teie abikaasa või (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus tuleb neile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.
Teie abikaasa ja ülalpeetavad (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, võivad koos teiega viibida ELi liikmesriigis, kus õpite, kui:
Riigi ametiasutused ei või teilt nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teile õiguse saada sissetulekutoetust. Sissetulek võib tulla teie perekonnalt, partnerilt või muust allikast.
Teie abikaasa või (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, peavad 3 kuu jooksul pärast saabumist taotlema pädevalt ametiasutuselt uues riigis (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond) elukohadokumenti. Seejärel väljastatakse neile elamisluba.
Elamisloa saamiseks peavad nad esitama järgmised dokumendid:
Mingeid muid dokumente nõuda ei tohi.
Elamisluba väljastatakse sageli tasuta (või sama hinnaga, mis isikutunnitused asjaomase riigi kodanikele).
Elamisloal peab olema selgelt märgitud, et see on ELi kodaniku pereliikme elamisluba.
Pädevad asutused peaksid 6 kuu jooksul otsustama, kas väljastada elamisluba või mitte. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Elamisluba peab kehtima 5 aastat (või teie kavandatava asjaomases riigis elamise perioodi ajal, kui see on lühem kui 5 aastat), kuid te peaksite kohalikke ametiasutusi oma aadressi muutumise korral teavitama.
Paljudes riikides peavad teie abikaasa või (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, oma elamusluba ja passi alati kaasas kandma. Kui nad jätavad selle koju, võidakse neile määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.
Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie abikaasat või (lapse)lapsi, kes ei ole ELi kodanikud, kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.
Mõnes ELi liikmesriigis ei pruugita õpilastele ja nende peredele anda õpingutega seotud toimetulekutoetust enne, kui nad saavad alalise elamisõiguse.
Teie abikaasa või (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, võivad elada koos teiega teises ELi liikmesriigis niikaua, kuni nad täidavad riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui nad enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda neilt riigist lahkumist, kuid neid ei tohi välja saata.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada nad avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb neile esitada kirjalikult, tuues ära selle täieliku põhjenduse ning selgitades edasikaebamise korda ja tähtaega.
Kui elasite seaduslikult teises ELi liikmesriigis ning surite või lahutasite abielu enne, kui saite seal alalise elamisõiguse (tavaliselt elades riigis 5 aastat), võivad teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, asjaomasesse riiki jääda, kui:
Et neil oleks õigus riiki jääda, peavad teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, täitma lisaks ka samu riigis elamiseks vajalikke tingimusi, mis ELi kodanikud.
Tutvuge õiguste, tingimuste ja formaalsustega:
Pärast seda, kui teie abikaasa või (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, on elanud teises ELi liikmesriigis seaduslikult 5 järjestikust aastat, saavad nad automaatselt õiguse elada seal alaliselt, täitmata mingeid lisatingimusi. Nad võivad seal elada nii kaua, kui soovivad, isegi kui nad ei tööta ning vajavad sissetulekutoetust.
Nende elamisperioodi katkematust ei mõjuta:
Neil peaksid olema samad õigused ning võimalus saada samu hüvitisi ja kasutada samu eeliseid, mis selle riigi kodanikel.
Nad võivad kaotada oma õiguse riigis alaliselt elada, kui nad elavad sellest väljaspool kauem kui 2 järjestikust aastat.
5-aastase katkematu seadusliku elamisperioodi lõpus peaksid teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, taotlema pädevalt ametiasutuselt alalist elamisluba, mis tuleb väljastada võimalikult kiiresti.
Alaline elamisluba väljastatakse sageli tasuta (või sama hinnaga, mis isikutunnitused asjaomase riigi kodanikele).
Elamisluba peab kehtima 10 aastat ning seda pikendatakse automaatselt ilma igasuguste tingimuste või nõueteta.
Alalise elamisloa taotlemisel peavad nad esitama tõendi selle kohta, et on elanud riigis seaduslikult 5 aastat, näiteks 5 aastat tagasi väljastatud kehtiva elamisloa.
Kui teil on probleeme oma abikaasale või (lapse)lastele, kes ei ole ELi kodanikud, alalise elamisloa saamisega, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.
Teie abikaasa ja (lapse)lapsed, kes ei ole ELi kodanikud, võivad elada koos teiega teises ELi liikmesriigis niikaua, kuni nad täidavad riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui nad enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda neilt riigist lahkumist, kuid neid ei tohi välja saata.
Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada nad avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast väga tõsist ohtu.
Väljasaatmise otsus või nõue riigist lahkuda tuleb neile esitada kirjalikult, tuues ära selle täieliku põhjenduse ning selgitades edasikaebamise korda ja tähtaega.
Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra
Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra