Navigatsioonitee

Jaga 
	Jaga Facebook´is
  
	Jaga Twitter´is
  
	Jagage Google+ vahendusel
  
	Jaga linkedIn´is

Õpilased

Ajakohastatud : 16/10/2013

Pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud

Minu vanemad / teised sugulased / registreerimata partner

Viibimine välismaal kuni 3 kuud

Teie vanemad, teised sugulased ja partner võivad viibida koos teiega teises ELi liikmesriigis.

Kui nad viibivad riigis kuni 3 kuud, siis vajavad nad üksnes kehtivat passi ning mõnikord, olenevalt nende päritoluriigist, sissesõiduviisat.

Tutvuge lähemalt viisanõuete ja võimalike viisavabastustega

Enne lahkumist uurige selle riigi konsulaadilt, kuhu te lähete, kas teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, vajavad sissesõiduviisat ning kui kaua võtab aega selle saamine.

Riigis viibimisest teatamine

Mõned ELi liikmesriigid nõuavad, et nad teataksid oma viibimisest riigis mõistliku aja jooksul pärast saabumist ning võivad määrata karistuse (nt trahvi), kui nad seda ei tee.

Enne kui nad lähevad teise riiki, uurige asjaomase riigi ametiasutustelt, millal ja mis tingimustel tuleb riigis viibimisest teatada.

Kuna teie vanematel, teistel sugulastel või registreerimata partneril võib igal ajal tekkida vajadus tõendada oma õigust riigis viibida (nt kinnipidamisel politsei poolt), peaksid nad oma passi alati kaasas kandma. Kui nad jätavad selle koju, võidakse neile määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie vanemaid, teisi sugulasi ja registreerimata partnerit kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Isegi kui nad viibivad riigis turistina, ei peaks nad näiteks maksma suuremaid tasusid muuseumikülastuse või transpordipiletite eest jne. 

Erand: mõnes ELi liikmesriigis ei pruugita õpilastele ja nende pereliikmetele anda sissetulekutoetust esimese 3 kuu jooksul või õpingutega seotud toimetulekutoetust enne, kui nad saavad alalise elamisõiguse.

Väljasaatmine

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada teie vanemad, teised sugulased või partneri, avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise huvides riigist välja saata.

Ametiasutused peavad suutma tõendada, et nad kujutavad endast tõelist, hetkel olemasolevat ja piisavalt tõsist ohtu.

Väljasaatmise otsus tuleb neile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ja tagajärjed ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Viibimine välismaal kauem kui 3 kuud

Selle ELi liikmesriigi, kus te õpite, ametiasutused hindavad seda, kas teie vanematele, teistele sugulastele või registreerimata partnerile, kes ei ole ELi kodanikud, tuleb anda luba seal elada asjaomases riigis õppiva ELi kodaniku pereliikmetena. Hindamisel võetakse aluseks riiklikke tingimusi ning otsus tehakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Ametiasutused hindavad, kas teie sugulane/partner võib riiki jääda kauemaks kui 3 kuuks, tingimusel et:

  • te olete registreeritud akrediteeritud haridusasutuses;
  • teil on piisav sissetulek (mis tahes allikatest) kogu teie perele, et elada sissetulekutoetuseta;
  • teil on uues elukohariigis kogu teie perele üldine ravikindlustus.

Riigi ametiasutused ei või teilt nõuda, et teie sissetulek oleks suurem kui see lävi, millest väiksem sissetulek annaks teie perele õiguse saada selles riigis sissetulekutoetust.

Elamisluba

Teie vanemad, teised sugulased või registreerimata partner, kes ei ole ELi kodanikud, peaksid 3 kuu jooksul pärast saabumist taotlema pädevalt ametiasutuselt (sageli linnavalitsus või kohalik politseijaoskond) elamisluba.

Taotlemiseks tuleb neil esitada:

  • kehtiv isikutunnitus või pass;
  • teie registreerimistunnitus või muu tõend, mis kinnitab teie elamist kõnealuses riigis;
  • teie perekondlikku suhet tõendav dokument;
  • tõendid selle kohta, et nad on teie ülalpidamisel või nende tervisliku seisundi tõttu peate te isiklikult nende eest hoolitsema;
  • partnerite puhul tõend püsisuhte kohta.

Mingite muude dokumentide esitamist nõuda ei tohi.

Pädevad asutused peaksid 6 kuu jooksul otsustama, kas väljastada elamisluba teie vanematele, teistele sugulastele või registreerimata partnerile, kes ei ole ELi kodanikud. Kui nad seda ei tee, siis võite võtta ühendust meie abiteenistustega.

Kui nende taotlus lükatakse tagasi, võivad nad otsuse edasi kaevata. Ametiasutused peavad neile esitama oma otsuse kirjalikult, tuues ära täieliku põhjenduse ja selgitades tagajärgi ning täpsustades edasikaebamise korda ja tähtaega.

Kui nende taotlus kiidetakse heaks, siis tuleb neile väljastada elamisluba. Elamisload väljastatakse sageli tasuta (või sama hinnaga, mis isikutunnitused asjaomase riigi kodanikele).

Elamisluba peab kehtima 5 aastat (või teie kavandatava asjaomases riigis elamise perioodi ajal, kui see on lühem kui 5 aastat). Teilt võidakse nõuda ametiasutuste teavitamist oma aadressi muutumisest.

Mõnes riigis võidakse teie sugulasi või partnerit elukoha mitteregistreerimise eest trahvida.

Kuna teie vanematel, teistel sugulastel või registreerimata partneril võib igal ajal tekkida vajadus tõestada oma õigust riigis viibida (nt kinnipidamisel politsei poolt), peaksid nad oma passi alati kaasas kandma.

Kui nad jätavad selle koju, võidakse neile määrata trahv või nad ajutiselt vahi alla võtta, kuid üksnes selle tõttu neid riigist välja saata ei tohi.

Võrdne kohtlemine

Teie uues elukohariigis viibimise ajal tuleb teie vanemaid, teisi sugulasi ja registreerimata partnerit, kes ei ole ELi kodanikud, kohelda võrdselt asjaomase riigi kodanikega, eriti seoses juurdepääsuga tööturule, töötasuga, töökoha leidmist hõlbustavate hüvitistega, kooliskäimisega jne.

Mõnes ELi liikmesriigis ei pruugita õpilastele ja nende peredele anda õpingutega seotud toimetulekutoetust enne, kui nad saavad alalise elamisõiguse.

Näidisjuhtum

Haige sugulase puhul automaatne alalise elamise õigus ei kehti

Joaquín on hispaanlane, kuid ta elab ja õpib Ungaris. Tema 85-aastane onu Fernando, kes elab Argentinas, on tõsiselt haige ning tema ainsa elusoleva sugulasena saab ainult Joaquín tema eest hoolitseda.

Joaquín taotles oma onule elamisluba, kuid Ungari ametiasutused keeldusid seda andmast. Nad põhjendasid oma otsust sellega, et Joaquíni onu ei ole tema otsene üleneja või alaneja lähisugulane.

Joaquín palus ametiasutustel arvesse võtta tema onu erakorralist olukorda. Nad olid sellega nõus, kuid nad ei saa tagada positiivset vastust, sest onudel ei ole automaatset teises riigis elamise õigust.

Nõue riigist lahkuda / väljasaatmine

Teie vanemad, teised sugulased või registreerimata partner, kes ei ole ELi kodanikud, võivad elada koos teiega ELi liikmesriigis, kuhu teil on plaanis elama asuda, kuni nad täidavad riigis elamiseks vajalikke tingimusi. Kui nad enam asjaomaseid tingimusi ei täida, võivad riigi ametiasutused nõuda neilt riigist lahkumist.

Erandjuhtudel võib teie uus elukohariik otsustada nad avaliku korra või julgeoleku huvides riigist välja saata, kuid üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et nad kujutavad endast väga tõsist ohtu

Mõlemal juhul tuleb otsus neile esitada kirjalikult. Dokumendis tuleb tuua ära täielik põhjendus ja tagajärjed ning täpsustada edasikaebamise korda ja tähtaega.

Surm

Kui elasite teises ELi liikmesriigis ning surite enne, kui saite õiguse seal alaliselt elada (tavapäraselt pärast 5 aastat seal elamist), võivad teie vanemad, teised sugulased ja registreerimata partner, kes ei ole ELi kodanikud, asjaomasesse riiki jääda, kui nad olid seal enne teie surma elanud vähemalt 1 aasta.

Et neil oleks õigus riiki jääda, peavad teie pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud, täitma lisaks ka samu riigis elamiseks vajalikke tingimusi, mis ELi kodanikud.

Tutvuge õiguste, tingimuste ja formaalsustega:

Õigus elada alaliselt teises liikmesriigis

Pärast seda, kui teie vanemad, teised sugulased või registreerimata partner on elanud teises ELi liikmesriigis seaduslikult 5 järjestikust aastat, saavad nad automaatselt õiguse elada seal alaliselt (sarnaselt teie abikaasale ja lastele).

Uurige, kuidas teie abikaasa ja lapsed saavad alalise elamisloa.

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Küsige nõu oma õiguste kohta ELis

Lahendage probleemid riigiasutusega

Footnote

Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.

Käesoleval juhul 27 ELi liikmesriiki + Island, Liechtenstein ja Norra

Retour au texte en cours.