Navigatsioonitee

Jaga 
	Jaga Facebook´is
  
	Jaga Twitter´is
  
	Jagage Google+ vahendusel
  
	Jaga linkedIn´is

KKK - Elukoht


Õigused, tingimused ja formaalsused

  • Kui ma lähen teise ELi liikmesriiki turistina, siis kas pean täitma mingeid formaalsusi?

    EI – kui viibite asjaomases riigis vähem kui 3 kuud, võidakse teilt nõuda, et te teavitakse riigis viibimisest sealseid ametiasutusi. Kuid seda teeb tavaliselt hotell, kus te peatute.

  • Mul on sõltumatud vahendid ning mul on kavas teise ELi liikmesriiki elama asuda. Kas ma pean sealsetele ametiasutustele tõendama, et mul on toimetulekuks piisavad vahendid?

    JAH – kui teil on võimalik tõendada, et teil on piisavad vahendid ja asjaomases riigis kehtiv üldine ravikindlustus, siis võite seal viibida kauem kui 3 kuud.

  • Olen Itaalia projektijuht ning viibin Belgias 7-kuulisel lähetusel, mis lõpeb 3 kuu pärast. Elan oma belglannast tüdruksõbra korteris (tasuta). Kas olen vabastatud enda kohustuslikust registreerimisest Belgias, kuna mul ei ole üürilepingut ning ma ei maksa seal kommunaalteenuste eest?

    EI – te peate end siiski võimalikult kiiresti registreerima. Belgias on see kohustuslik kõigile ELi kodanikele, kes viibivad riigis üle 3 kuu. Teid ei või registreerimata jätmise korral riigist välja saata, kuid võib-olla peate maksma trahvi.

  • Olen Soome pensionär ning mul on kavas Itaaliasse elama asuda. Saan end pensionist ära elatada ning mul on pensioniga seotud kõikehõlmav ravikindlustus, mis kehtib ka Itaalias. Kui ma saan seda tõendada, siis kas mul on õigus saada Itaalia alaliseks elanikuks?

    EI – see ei toimu kohe. Itaalia ametiasutused väljastavad teile kõigepealt registreerimistunnistuse. Kui te elate seejärel Itaalias 5 järjestikust aastat, saate õiguse saada alaliseks elanikuks. Kui te olete vastava õiguse saanud, siis ei pea te enam tõendama, et teil on olemas piisavad vahendid Itaalias jätkuvalt elamiseks.

  • Olen Taani pensionär ning asusin Itaaliasse elama 5 aasta eest. 2 aastat tagasi pidin ma operatsiooni tõttu Taani tagasi minema ning viibisin seal kokku 10 kuud.  Kas mul on jätkuvalt õigus saada Itaalia alaliseks elanikuks?

    JAH – elamisperioodi katkematuse nõuet ei mõjuta vähem kui 12-kuuline eemalviibimine tõsistel tervislikel põhjustel.

  • Olen füüsilisest isikust ettevõtja ning asusin hiljuti elama teise ELi liikmesriiki. Ma ei pea end seal esimese 3 kuu jooksul registreerima. Kuid kas ma saan enne registreerimist tööle asuda?

    JAH – teil on õigus töötada, olenemata sellest, kas teil on registreerimistunnistus või mitte.

  • Olen teises ELi liikmesriigis elanud 6 aastat. Kas ma olen seega alaline elanik?

    JAH – võite pöörduda riiklike ametiasutuste poole asjaomast staatust tõendava dokumendi saamiseks.

  • Olen teises ELi liikmesriigis seaduslikult töötanud rohkem kui 5 aastat. Kas sealsed ametiasutused võivad minult registreerimistunnistuse pikendamisel nõuda, et ma tõendaks seal töötamist?

    EI – pärast 5 aastat saate automaatselt õiguse elada alaliselt oma uues elukohariigis. Te ei pea oma registreerimistunnistust pikendama, vaid taotlema alalise elamisloa dokumenti, mis tõendab, et teil on õigus seal elada, isegi kui te ei tööta või vajate sissetulekutoetust.

  • Reisin tööga seotud põhjustel teise ELi liikmesriiki mitu korda aastas ning viibin seal iga kord kuni 1 nädala. Kas pean täitma teatavaid formaalsusi?

    EI – kui viibite asjaomases riigis iga kord vähem kui 3 kuud, võib ainsaks täitmist vajavaks formaalsuseks olla riigis viibimisest teatamine, kui vastav riik seda nõuab.

  • Unustasin end pärast 3-kuulist viibimist teises liikmesriigis registreerida sealses linnavalitsuses. Kas mind saadetakse sellepärast riigist välja?

    EI – teid ei saadeta riigist välja. Kuid sõltuvalt riigist võidakse teid nõutava aja jooksul registreerimata jätmise eest trahvida.

  • Viibin igal aastal 2 kuud oma mereäärses korteris, mis asub teises ELi liikmesriigis. Kas pean end sealses linnavalitsuses registreerima?

    EI – kui viibite seal vähem kui 3 kuud, siis teilt võidakse nõuda üksnes riigis viibimisest teatamist, kui see on asjaomases riigis kohustuslik.

ELi kodanikest pereliikmed

  • Olen Norra kodanik ning mul on soov koos oma samasoolise abikaasaga Hispaaniasse elama asuda. Kuidas käsitavad Hispaania ametiasutused tema staatust?

    Tal ei tohiks seoses Hispaanias elamise õigusega tekkida mingeid probleeme, sest asjaomane riik tunnustab samasooliste abielusid.

    Kuid kõik ELi riigid ei käsita registreeritud samasoolisi abikaasasid / partnereid samaväärselt. Kõnealustes riikides ei ole partneri õigus seal elada automaatne ning selle üle otsustavad riiklikud ametiasutused juhtumipõhiselt.

  • Olen Slovakkia kodanik ning ühinesin oma Saksamaal töötava abikaasaga 6 aastat tagasi. Ta suri 2 kuud tagasi ning mul puudub sõltumatu sissetulek, sest minu abikaasa töö oli meie ainus sissetulekuallikas. Saksamaa ametiasutuste kohaselt pean ma tõendama, et mul on piisavad isiklikud vahendid, kuid hetkel mul need puuduvad. Kas ma pean seniks, kuni ma leian töö, Slovakkiasse tagasi pöörduma?

    EI – ELi õiguse kohaselt võite jätkata Saksamaal elamist tingimusteta, sest olete seal seaduslikult elanud 5 järjestikust aastat.

  • Pean hoolitsema oma raskelt haige nõo eest. Ta on ELi kodanik, kuid tal puudub sissetulek. Mulle pakuti teises ELi liikmesriigis alalist töökohta. Kas mu nõbu saab koos minuga sinna elama asuda?

    JAH – parim valikuvõimalus teie nõo jaoks oleks taotleda elamisluba sõltumatute vahenditega isikuna. Temalt võidakse nõuda, et ta tõendaks oma piisavate vahendite olemasolu.

    Tal tuleb tõendada, et te toetate teda stabiilselt ja korrapäraselt ning et tal on uues elukohariigis kehtiv ravikindlustus. Tema registreerimistunnistus tuleks koheselt väljastada.

Pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud

  • Kui lähen teise ELi liikmesriiki üheks kuuks tööle, siis kas minuga kaasa tulev abikaasa, kes ei ole ELi kodanik, peab täitma mingeid formaalsusi?

    EI – selleks et elada teiega koos seal vähem kui 3 kuud, ei pea ta end ametiasutuses registreerima, kuid talt võidakse nõuda riigis viibimisest teatamist. Kuid ta peab kogu aeg kaasas kandma kehtivat passi – selle alusel on tal õigus asjaomases riigis elada.

  • Olen bulgaarlasest arst ning leidsin just töö Ungari haiglas. Minu Venemaa kodanikust poolvend, kes on elanud lapsest saadik koos minu ja meie vanematega Bulgaarias, soovib koos minuga Budapesti elama asuda.  Kas tal on ELi kodaniku pereliikmena automaatne õigus Ungaris elada?

    EI – kuna ta ei ole teie ülalpidamisel olev otsene üleneja või alaneja lähisugulane, kuid kui Ungari ametiasutused keelduvad elamisloa väljastamisest, peavad nad seda põhjendama. Seda saavad nad teha üksnes pärast teie ja teie poolvenna peresuhete põhjalikku uurimist.

  • Olen sakslane ning hakkan Madalmaades tööle arstina. Minu mehhiklannast registreeritud partner tuleb minuga kaasa. Kas elamisõigusega seotud formaalsuste puhul käsitatakse teda minu abikaasana?

    JAH – elamisõigusega seotud küsimustes on registreeritud partneritel Madalmaades olemas kõik õigused. Formaalsused on samad mis abielus paaride puhul.

    Kuid mitte kõik ELi liikmesriigid ei käsita registreeritud partnereid samaväärselt – kõnealustes riikides ei ole partneri elamisõigus automaatne ning selle üle otsustavad riiklikud ametiasutused juhtumipõhiselt.

Valimised

  • Kui ma olen oma uues elukohariigis kantud valijate registrisse ning valimine on seal kohustuslik, siis kas ma olen kohustatud valima minema?

    JAH – sarnaselt asjaomase riigi kodanikele.

Õigused, tingimused ja formaalsused

  • Kui olen teises ELi liikmesriigis keelekursusel, siis kas ma pean end kohalikus linnavalitsuses registreerima?

    Sõltub sellest, kui kaua te teises riigis viibite – kui see periood kestab alla 3 kuu, siis te ei pea end registreerima, kuid teilt võidakse nõuda, et teavitaksite riigis viibimisest sealseid ametiasutusi.

    Kui jääte pikemaks ajaks, siis võidakse nõuda, et te end vastavas ametiasutuses registreeriksite.

  • Kui viibin aasta mõnes teises ELi liikmesriigis programmi Erasmus raames vahetusüliõpilasena ning ei tööta ega oma sissetulekut, siis kuidas saan tõendada, et mul on olemas piisavad vahendid kogu mu asjaomases riigis viibimise ajaks?

    Teie eeskostja/vanemad saavad teile pakkuda piisavaid vahendeid, näiteks tehes teie pangakontole igal kuul rahaülekande.

  • Mis juhtub siis, kui ma unustan teatada oma viibimisest riigis, kus see on nõutav? Kas mind võidakse riigist välja saata?

    EI – teid ei või riigist välja saata, kuid võib-olla peate maksma (proportsionaalse) trahvi, sõltuvalt asjaomase riigi seadustest.

ELi kodanikest pereliikmed

  • Olen Belgia kodanik ning mul on soov koos oma samasoolise abikaasaga Rootsi elama asuda. Kuidas käsitavad Rootsi ametiasutused tema staatust?

    Rootsi ametiasutused kohtlevad teda nagu mis tahes teist abikaasat, sest Rootsi tunnustab samasooliste abielusid.

    Kuid kõik ELi riigid ei käsita samasoolisi abikaasasid / registreeritud partnereid samaväärselt. Kõnealustes riikides ei ole samasoolise abikaasa / partneri elamisõigus automaatne ning selle üle otsustavad riiklikud ametiasutused juhtumipõhiselt.

  • Olen Ungari kodanik ning asusin 6 aastat tagasi elama Austriasse, et olla koos oma ungarlasest abikaasaga, kes parajasti seal õppis. Kaks kuud tagasi ta suri. Austria ametiasutuste kohaselt pean ma Austrias alalise elamise õiguse saamiseks tõendama, et mul on toimetulekuks piisavalt vahendeid (mida mul aga ei ole, sest elasime minu abikaasa säästudest). Kas neil on õigus seda nõuda?

    EI – võite jääda Austriasse elama, sest olete seal seaduslikult elanud 5 järjestikust aastat. Teie alaline elamisõigus ei sõltu enam piisavate vahendite tingimusest.

  • Olen eestlane ning omandan Ühendkuningriigis doktorikraadi. Minu Eesti kodanikest vanemad on minu ülalpidamisel ning soovivad mu õpingute ajaks minu juurde Londonisse elama asuda.  Kas neil on ELi kodaniku pereliikmetena automaatne õigus saada registreerimistunnistus?

    EI – teie kodakondsus võib olla nende registreerimistunnistuse taotlust toetav tegur, kuid sellega ei kaasne automaatne õigus. Kui Briti ametiasutused lükkavad teie vanemate taotluse tagasi, peavad nad teie vanematele saatma kirjalikult oma otsuse, kus on kirjas keeldumise põhjused ja sellega kaasnevad tagajärjed teie vanematele.

Pereliikmed, kes ei ole ELi kodanikud

  • Mul on kavas minna Madalmaadesse 1-kuulisele keelekursusele. Minuga tuleb kaasa mu samasooline abikaasa, kes ei ole ELi kodanik ning kellega ma abiellusin Belgias. Kas ta peab täitma teatavaid formaalsusi?

    EI – Madalmaades koheldakse teda samaväärselt kõigi teiste abikaasadega.

    Vähem kui 3-kuulise riigis viibimise jaoks on tal vaja üksnes kehtivat passi (kuid sõltuvalt tema päritoluriigist võib tal vaja olla ka viisat).

    Samuti võidakse nõuda, et ta teavitaks ametiasutusi riigis viibimisest ja kannaks alati oma passi kaasas.

  • Olen Rumeenia üliõpilane ning viibin õpingute tõttu ühe aasta Norras. Mu vanemad (Moldova kodanikud) sooviksid tulla minu õpingute ajaks minu juurde Norrasse elama. Kas ELi kodaniku vanematena kehtib nende suhtes automaatne Norras elamise õigus?

    EI – kuid võite Norra ametiasutustelt paluda, et nad kaaluksid teie vanemate taotlust. Kui Norra ametiasutused keelduvad elamisloa andmisest, peavad nad keeldumist põhjendama. Seda saavad nad teha üksnes pärast teie isikliku olukorra põhjalikku uurimist.

  • Olen jaapanlanna ning elan Rootsis registreeritud partnerluses Rootsi mehega. Koos meiega elab ka minu 23-aastane poeg eelmisest abielust. Mu partner otsustas alustada Islandil magistriõpinguid ning ma sooviksin koos oma pojaga temaga ühineda. Minu poeg on Jaapani kodanik ja üliõpilane ning meie ülalpeetav. Kas ta saab Islandil elamisloa?

    JAH – (ELi kodaniku partneri lapsena) sest üliõpilasena on ta teie ülalpeetav, isegi kui ta on üle 21 aasta vana.

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Te ei leidnud otsitavat teavet? Kas teil on lahendust vajav probleem?

Küsige nõu oma õiguste kohta ELis

Lahendage probleemid riigiasutusega