Navigatsioonitee

Teenuste osutamine - Eesti

Ajakohastatud 10/2012

Õiguslikud nõuded

Teenuste osutamist reguleerivad mitmed õigusaktid, eelkõige on siin olulisel kohal EL teenuste direktiivi ülevõtmise seadus.

Teenuseid kasutavate isikute õigused

Teenuste osutamise üle teostab Eestis järelevalvet Tarbijakaitseamet, mis kaitseb ka tarbijate huve.

Piiriüleste teenuste osutamine

Teenuse piiriüleseks osutamiseks on 5 võimalust:

  • Teenuse osutaja asutab uue ettevõtte tarbija asukohariigis;
  • Teenuse osutaja läheb ajutiselt tarbija asukohariiki;
  • Teenuse kasutaja läheb teenuse osutaja asukohariiki;
  • Teenuse osutaja ja kasutaja on kumbki oma riigis ning teenust osutatakse sidevahendite abil;
  • Nii teenuse osutaja kui tarbija lähevad kolmandasse riiki.

Ajutine teenuste osutamine

Eestis jõustunud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadusega sätestatakse üheselt, et EL liikmesriigi teenuse osutajal on õigus Eestis ajutiselt teenust osutada ilma siin ettevõtet või filiaali asutamata. Ajutine teenuse osutamine tähendab seda, et teenuse osutaja ei osale stabiilselt ja järjepidevalt teise riigi majanduses. Eestis ei või ajutiselt teenust osutada valdkondades, mis on seotud lõhkematerjali ja relvade käitlemisega.

Püsiv piiriüleste teenuste osutamine

Piiriülesel teenuse osutamisel tuleb arvestada, et siirdumisel teenust osutama teise riiki tuleb arvestada seal riigis teenuse osutamisele seotud üldiste nõuetega nagu tarbijakaitse, keskkonnakaitse, tööõigus ning teenuse enda spetsiifikast tulenevate asjaoludega.

Teenuste vaba liikumine ei kata transporditeenuseid ja finantsteenuseid ning mitte-majanduslikke üldhuviteenuseid (nt riigikaitse ja sisejulgeolekuga seotud teensed).

Eestis on piiriülesele teenuse osutamisele seatud järgmistes reguleeritud kutseala valdkondades eelnev teavitamiskohustus.

  • Ehitus;
  • Elektritööd;
  • Surveseadmetööd;
  • Tõsteseadmetööd;
  • Masinate abil tehtavad tööd;
  • Gaasitööd.

Töötamine Eestis

Euroopa Liidu kodanikud ei pea registreerima lühiajalist töötamist. EL kodanikul on õigus Eestis töötada alates riiki sisenemisest kolm kuud ning samuti, kui on vormistatud elamisõigus (tööluba ei vaja).

 

Haldusmenetlused

Ühtsed kontaktpunktid

Teenuse osutamiseks vajalikke teateid, taotlusi ja teisi dokumente on ühtse kontaktpunkti kaudu võimalik esitada nii Eesti kui ka teise EL liikmesriigi teenuseosutajatel. Dokumendid ja taotlused esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu elektrooniliselt, kuid endiselt säilib ka õigus esitada vajalikud dokumendid paberkandjal otse pädevale asutusele ilma ühtse kontaktpunkti abi kasutamata.

Kaebused

Kõik tarbijakaitsega seotud kaebused tuleb esitada Tarbijakaebuste komisjonile.

Käibemaksukohustus

Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti, kuid mida Eesti maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast.

Ettevõtlusega tegelevatel välisriigi isikutel, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, ei ole kohustust end pöördmaksustamise kohaldamise korral maksukohustuslasena registreerida. Pöörmaksustamine kohaldub, kui Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele müüakse kaupu või osutatakse teenuseid, mille käibemaks kuulub tasumisele Eestis.

Sotsiaalkindlustus

Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab muus riigis kui Eesti, on ta sotsiaalselt kindlustatud oma elukohariigis ja tal ei teki õigust Eesti ravikindlustusele. Tööandja asukoht ei oma tähtsust. Antud isikul peab olema elukohariigist väljastatud vormikohane tõend E101. Tõend E 101 kinnitab, et Eestis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes tema elukohariigi sotsiaalkindlustuse õigusaktid.

Kui töötaja töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja elab Eestis, on ta sotsiaalselt kindlustatud k.a ravikindlustatud oma elukohariigis ehk Eestis ja sel juhul peab tema tööandja taotlema talle Sotsiaalkindlustusametilt vormikohase tõendi E 101, millega kinnitatakse, et teises liikmesriigis töötamise ajal kehtivad töötaja suhtes Eesti sotsiaalkindlustuse õigusaktid.

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

Igaühel, kes tuleb Eestisse, et töötada reguleeritud kutsealal, tuleb pöörduda vastava valdkonna kutsealast tegevust tunnustava pädeva asutuse poole. Pädeva asutuse ülesanne on võrrelda taotleja kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ning otsustada, kas taotlejal on õigus töötada sellel ametikohal Eestis.

Elamisõiguste taotlemine

Tähtajalise elamisõiguse omandab Euroopa Liidu kodanik elukoha registreerimisel Eesti rahvastikuregistris. Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni 5 aastaks. Euroopa Liidu kodanik ei pea Eestis töötamiseks tööluba taotlema.

Euroopa Liidu kodanik saab alalise elamisõiguse registreerida, kui ta on tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt 5 aastat järjest. Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas.

Vahendid

Lisateavet saate Tarbijakaitseametist. Ettevõtjatele suunatud osa sisaldab Tarbijakaitseameti poolt välja töötatud soovituslikke juhendeid ja eeskirju, et tagada tarbijate parem teenindamine erinevates valdkondades.

Programmid

KredEx Krediidikindlustus pakub ettevõtjatele laene ja ekspordigarantiid, tootmisgarantiid ja investeeringugarantiid.

Lugege ka selle teemaga seotud õigusakte:

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Enterprise Europe Network - kontaktpunktid

Oma kohalike partnerite kaudu pakub võrgustik Enterprise Europe Network ettevõtjatele teavet ja nõuandeid.

Abi ja nõuannete saamiseks valige endale lähim partner:

Täiendav abi

Turujärelevalveasutuse valduses olev teave, mis käsitleb tootest või teenusest tulenevaid ohte tarbija tervisele ja varale, on avalik. Avalik on ka teave, mis puudutab toodet, tootest või teenusest tuleneva ohu eripära ja rakendatud meetmeid.

Síť SOLVIT poskytuje rychlou a praktickou pomoc podnikatelům, kteří se v důsledku nesprávného používání tržních pravidel EU ze strany orgánů veřejné správy potýkají s problémy při podnikání v zahraničí.

Kui soovite asutada ettevõtet või osutada ajutiselt piiriüleseid teenuseid ELi ja EMP riikides (ELi 27 liikmesriigis ning Islandil, Liechtensteinis ja Norras), siis pöörduge ‘ühtsete kontaktpunktide’ – EUGO võrgustiku liikmete – poole, kes aitavad teil lahendada kõik haldusküsimused elektroonilisel teel! Kogu vajaliku teabe leiate veebist ja asjaomastele asutustele saate avaldused esitada elektrooniliselt. Enam pole vaja eri asutustega ükshaaval ühendust võtta – ühtsed kontaktpunktid teevad seda teie eest!