Riigihanked

Ajakohastatud 03/2012

Riigihange on protsess, mille abil ametiasutused (sealhulgas kõik valitsus- ja riigiasutused) ostavad kaupu ja teenuseid või tellivad tööd. Need lepingud kujutavad endast olulist ELi turuosa, moodustades ligikaudu 16% SKTst.

Kogu ELi hõlmavad riigihanked

Ühes ELi liikmesriigis tegutsevad ettevõtted võivad vabalt kandideerida riigiasutuste pakutavatele lepingutele teistes ELi liikmesriikides. Ametiasutused kogu ELis kasutasid töövõtjate väljavalimiseks ühtlustatud ja läbipaistvaid menetlusi. Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” edendatakse täiendavalt meetmeid, mis lihtsustavad väikeettevõtete jaoks riigihankelepingute taotlemist võrdväärselt suuremate konkurentidega.

Praegu on käimas ELi riigihankeid käsitleva direktiivi läbivaatamine. Komisjoni asjaomane ettepanek esitatakse eeldatavasti 2011. aasta lõpus.

Riigihanke-eeskirjade kaasajastamine
Avalikud hanked
Riigihangete laiendamine VKEdele
Väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”
Euroopa parimate tavade juhend, mis hõlbustab VKEde juurdepääsu riigihangetele [90 KB]

Elektroonilised pakkumiskutsed

EL toetab elektroonilisel teel hallatavaid pakkumiskutseid, sest see muudab ettevõtjate elu kergemaks ning nad saavad säästa aega ja vahendeid.

Pärast elektrooniliste riigihangete kohandamisel saavutatud edusammude hindamist uuris komisjon, kuidas laiendada elektrooniliste riigihangete süsteemi kasutamist Euroopas. Kutsuti üles esitama märkuseid ja soovitusi ambitsioonikasse, kuid realistlikusse ELi e-hangete poliitikasse panustamiseks.

E-hankeid käsitlev roheline raamat
Elektroonilised riigihanked
E-hangete tegevuskava

E-CERTIS on tausta, veebipõhine teabesüsteem ettevõtetele ja tellijatele, mis aitab määratleda erinevaid sertifikaate ja tõendeid, mida sageli hankementlustes nõutakse.

E-CERTIS:

Piirmäärad

Riigihankelepinguid, mis ületavad teatava väärtuse, reguleeritakse kahe Euroopa direktiiviga:

üks direktiividest reguleerib avaliku sektori ehitustööde ning tarne- ja teenuslepinguid ;
teine reguleerib vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ettevõtjate hankemenetlusi.

Asjaomaste direktiividega reguleeritakse lepinguid, mis ületavad teatavad piirmäärad:

riiklikud ehitustööd väärtusega üle 5 000 000 euro,
riiklikud tarne- ja teenuslepingud väärtusega üle 130 000 euro keskvalitsusasutuste puhul või üle 200 000 euro piirkondlike valitsusüksuste puhul või 400 000 eurot ettevõtete puhul, mis tegutsevad vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris.

Läbipaistvuse huvides tuleb kõik asjaomaseid künniseid ületavad pakkumiskutsed avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning neile peab olema tagatud tasuta juurdepääs veebisaidi Tenders Electronic Daily (TED) kaudu.

Õiguskaitsevahendid

Euroopa õigusaktidega tagatakse ettevõtetele vastavad õiguskaitsemeetmed juhul, kui lepinguid sõlmivad ametiasutused ei järgi eeskirju.

Õiguskaitsevahendid

Erieeskirjad

Teatavate valdkondade riigihankelepinguid hõlmavad erieeskirjad.

Kaitsealased riigihankelepinguid hõlmavad siiski veel enamjaolt siseriiklikud õigusaktid. ELi eesmärk on luua ELi turg kaitsevarustuse alal, kaitstes samal ajal riiklikku julgeolekut.
Üldhuviteenuste (nt energeetika, telekommunikatsioon, transport, raadio ja televisioon, postiteenused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalteenused) alaste riigihankelepingute puhul koostab EL ühised eeskirjad, et täiustada konkurentsivõimet, tunnustades samas riiklike süsteemide mitmekesisust.

Kaitsealased riigihanked
Üldhuviteenused

Avaliku- ja erasektori koostöö

Avaliku- ja erasektori koostöö on üha levinum viis infrastruktuuri haldamiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks või teenuse osutamiseks. Sellist koostööd võib leida erinevates sektorites – transpordi, rahvatervise, hariduse, riikliku julgeoleku, jäätmekäitluse ning vee- ja energiavõrkude valdkonnas. ELi eesmärk on tagada tõhus konkurents avaliku- ja erasektori koostöös ning selgitada, kuidas tuleks kohaldada ELi eeskirju eraõiguslike partnerite valikul.

Avaliku- ja erasektori koostöö

Keskkonnasäästlikud riigihanked

Lepingute sõlmimisel keskkonnategureid arvestades saavad riigiasutused julgustada ettevõtteid arendama keskkonnasõbralikke tooteid, teenuseid ja tehnoloogiat.

Keskkonnasäästlikud riigihanked Euroopas

Rahvusvahelised eeskirjad

EL järgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingut riigihankelepingute puhul kohaldatava õiglase rahvusvahelise konkurentsi kohta. Sellel lepingul, mida eelkõige teatakse riigihankeid käsitleva lepinguna, on 39 lepinguosalist, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki. Kõnealuse lepinguga keelustatakse diskrimineerimine riigihankelepingute sõlmimisel ning sätestatakse menetluskord.

Riigihankeid käsitlev leping

Vahendid

Portaalist SIMAP võib leida teavet ELi riigihankelepingute kohta ning selle kaudu pääseb tasuta ligi väljaandele Tenders Electronic Daily (TED), milles on esitatud kõigi Euroopa Liidu Teatajas avaldatud suuremahuliste Euroopa riigihangete üksikasjad. SIMAPi kaudu pääseb ligi ka iga erineva riigi riigihankelepinguid sisaldavale andmebaasile.

SIMAP
TED

Ka Euroopa Komisjon sõlmib oma tegevusvaldkondade raames hankelepinguid.

Euroopa Komisjon – avalikud hanked

Lugege ka selle teemaga seotud õigusakte: