Navigatsioonitee

Ühiskondlikud normid - Eesti

Ajakohastatud 12/2012

Õiguslikud nõuded

Sotsiaalsed eeskirjad

Mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine

Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatakse, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Täiskasvanute koolitust reguleerib Täiskasvanute koolituse seadus. Ettevõtja peab olema kursis töötaja sotsiaalsete õigustega ning tagama nende kaitse.

Tuleb meeles pidada, et ELi liikmesriikide kodanikel on seaduslik õigus töötada teistes ELi liikmesriikides ja seejuures on keelatud nende diskrimineerimine päritolu alusel.

Tööõigus

Töösuhted

Töötaja ja tööandja suhteid reguleerib peamiselt Töölepingu seadus, kuid ka paljud teised seadused.

Tööohutus ja töötervishoid

Töötervishoidu reguleerib töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töötaja sotsiaalsed õigused suurenevad lapsevanemaks saades. Näiteks rahastatakse riigieelarvest vanemapuhkust ja maksusoodustusi. Lapsevanema õigused on sätestatud töölepingu seaduses.

Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon. Järelevalvet viiakse läbi erinevate meetoditega, milleks võib olla kontroll, sihtkontroll ja järelkontroll. Sihtkontrolli ajendiks võib olla ka Tööinspektsiooni laekunud teave töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisest, tööga seotud haiguse diagnoosimisest, tööõnnetuse toimumisest või ohtlikust tööst.

Kuigi tööinspektori õiguste loetelu on ulatuslik, on tema eesmärgiks ennekõike aidata tööandjal suunata oma tegevus ohutuma ja tervislikuma töökeskkonna loomisele.

Tööandja kohustused ja õigused töötervishoiu nõuete tagamisel

Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja vastutab ainuisikuliselt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud nõuete täitmise eest.

Tööandjal on õigus määrata töötajale töötervishoidu ja tööohutust käsitleva õigusakti nõude rikkumise eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses ettenähtud korras ning kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid.

Kohtuvaidlused

Töösuhted töötaja ja tööandja vahel tekivad töölepingu sõlmimisel, samuti ka siis, kui tööandja on töötaja tööle lubanud ja töötaja on faktiliselt tööleasunud. Töösuhetes on tööandja põhikohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka, töötaja põhikohustus on teha tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollile.

Töövaidlus on töösuhte poolte - töötaja ja tööandja - vahel töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamus, mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni poole või kohtusse.

Töövaidlusasju lahendab kolmeliikmeline töövaidluskomisjon, kelle otsus on täitmiseks kohustuslik. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel on õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse. Töövaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.

Personalihaldusega seotud nõudeid täiendavad kohustuslikud sotsiaalsed eeskirjad.

Omal algatusel võivad ettevõtted kohaldada ka seadusega sätestatud minimaalsetest sotsiaalsetest nõuetest rangemaid eeskirju.

Haldusmenetlused

Mittediskrimineerimine, võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus

Sooline võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt.

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine, sellealase töö koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine on Sotsiaalministeeriumi ülesanne alates 2000. aastast. Juba enne seda - 1996. aastal - oli ministeeriumis soolise võrdõiguslikkuse büroo ning 2004. aastal nimetati see soolise võrdõiguslikkuse osakonnaks. Osakond töötab välja poliitika, strateegiad ja meetmed soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning võrdõiguslikkuse edendamiseks kõigis eluvaldkondades.

Osakond hindab ka Eesti seadusandluse vastavust rahvusvahelistele nõuetele ja lepetele, analüüsib naiste ja meeste staatust ja olukorda ning nõustab erialaspetsialiste. Sotsiaalministeerium töötab välja ka juhendeid ja meetodeid, mis võimaldavad hinnata mõju, mida avaldab üks või teine programm, meede või projekt naistele ja meestele.

Alates 2006. aastast tegutseb Eestis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist sõltumatu ja erapooletu asjatundjana.

Sotsiaalkindlustus

Sotsiaalkindlustuse makseid (sotsiaalmaks, töötuskindlustuse maksed ja kohustusliku kogumispensioni sissemakseid) tasutakse Maksu- ja Tolliametile.

Programmid

EAS-st saavad alustavad ettevõtted taotleda otsetoetusi ning soodsatel tingimustel stardilaenu.

Lugege ka selle teemaga seotud õigusakte:

Elu ja liikumine Euroopas

Vajate ikka veel abi?

Vajate ikka veel abi?

Enterprise Europe Network - kontaktpunktid

Oma kohalike partnerite kaudu pakub võrgustik Enterprise Europe Network ettevõtjatele teavet ja nõuandeid.

  • Enterprise Europe Network English

Abi ja nõuannete saamiseks valige endale lähim partner:

Täiendav abi

EAS toetab alustavaid ettevõtjaid. Kuna Eesti ettevõtlusaktiivsus on veel madalam kui Euroopas keskmiselt, siis on alustajatele suunatud tegevustes rõhk ettevõtlusteadlikkuse tõstmisel ja potentsiaalsete ettevõtjate innustamisel.

Info ja teadlikkus on esiplaanil ka juba alustanud ettevõtjate puhul, kellel on küll sageli põhjalikud oskused ja kogemused oma tegevusvaldkonnas, kuid kellel napib teadmisi ettevõtlusest. Alustajatele pakutakse mitmekesist teavet, alates veebiinfost kuni personaalse nõustamiseni mentorprogrammi raames.

Samuti leiab kasulikku informatsiooni järgmiste asutuste kodulehtedelt: