Keskkonnanõuded - Eesti

Ajakohastatud 12/2012

Õiguslikud nõuded

Keskkonnatasude seadus võimaldab kohaldada tasu loodusvarade kasutamise ja saastamise eest.

Keskkonnatasude seadus

Saastetasu saab asendada keskkonnainvesteeringuga, kui saastaja rakendab keskkonnakaitsemeetmeid, mis tagavad saasteainete või jäätmete vähendamise kolme aasta jooksul vähemalt 15%.

Keskkonnaga seoses on kehtestatud ka mitmed ELi eeskirjad ja normid.

Keskkonnaministeerium

Keskkonna valdkonnad

Maapõu ja metsandus

Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist reguleerib.

Metsaseadus

Jäätmehooldus

Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on prügilatesse keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Olmejäätmete sortimise nõude sätestab. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet.

Jäätmeseadus

Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.

Keskkonnastrateegia põhimõtted [244 KB]

Kemikaalid ja ohtlikud jäätmed

Ohtlike jäätmete käitlemiseks (kogumiseks, veoks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks) peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab Keskkonnaamet. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on paigaldatud kohaliku omavalitsuse poolt kogumiskonteinerid.

Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord

Kemikaali käitlemise korraldamist ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramist reguleerib kemikaaliseadus, mis sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.

Kemikaaliseadus

Kemikaalide kohta saab veel lisainformatsiooni Terviseamet kemikaaliohutuse jaost:

Kemikaaliohutus

Vesi

Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maa-alad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest.

Vee erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba ning erikasutuse eest tuleb maksta erikasutuse tasu, hüvitamaks vee seisundile või veekogule selle kasutamisel tekitatavat kahju.

Vee erikasutusloa andmine [56 KB]

Õhk ja kaiste müra eest

Välisõhu kaitse seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine.

Välisõhu kaitse seadus

Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid välisõhu kaitse seadus ja rahvatervise seadus, mille alusel on kehtestatud müra normtasemed, planeeringutele kehtestatavad nõuded ja strateegilise mürakaardi koostamise tingimused.

Rahvatervise seadus

Inspekteerimine

Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid. Eestis teevad keskkonnajärelevalvet veel mitmed asutused ja institutsioonid, nagu Maa-amet, kohalikud omavalitsused, Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet jt, kuid Keskkonnainspektsioon teeb ainsana järelevalvet ning menetleb õigusrikkumisi kõigis keskkonnakaitse valdkondades.

Omal algatusel võivad ettevõtted kohaldada ka seadusega sätestatud minimaalsetest keskkonnanõuetest rangemaid eeskirju.

Jätkusuutlikkus — Eesti

Haldusmenetlused

Load ja litsentsid

Keskkonnatasu kohaldatakse järgmiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste suhtes:

kasvava metsa uuendusraie;
maavaravaru kaevandamine;
veevõtt;
kalapüük;
jahipidamine;
saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse;
jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine.

Keskkonnatasu peavad maksma kõik, kes ammutavad loodusvarasid, paiskavad keskkonda saasteaineid või kõrvaldavad jäätmeid. Ettevõtted peavad nimetatud tegevuse jaoks taotlema luba (nt kaevandamiseks, vee kasutamiseks jne).

Teave keskkonnalubade kohta
Metsateatise taotlemise juhis [91 KB]
Metsateatis [938 KB]
Jäätmeloa taotlemine
Vee erikasutusloa andmine [111 KB]
Vormid ja blanketid
Välisõhu kaitse - vormid ja blanketid
Maa hindamise litsentside andmise kord [95 KB]

Vahendid

Keskkonnalubade infosüsteem on internetipõhine dokumendihalduse süsteem, mille eesmärgiks on tagada keskkonnalubade ühtne menetlemine, võimaldades tutvuda ja analüüsida kehtivate keskkonnalubade alusel toimuvat keskkonnakasutust.

Keskkonnalubade infosüsteem

Programmid

Keskkonnainvesteeringute Keskus pakub äriühingutele toetusi ja laene, mis on mõeldud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks ning keskkonna säästmist ja taastamist edendavate projektide arendamiseks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Lugege ka selle teemaga seotud õigusakte:

Keskkonnanõuded - Eesti