Navigatsioonitee
Lisatööriistad
Olenemata sellest, kas reisite auto, lennuki, rongi või laevaga, leiate siit praktilist teavet juhilubade, liikluskindlustuse, liiklusohutuse, tollieeskirjade, lennureisijate õiguste ja lennujaamade ohutuse ning rongireisijate õiguste kohta.
Euroopa Liidu riigis väljastatud juhiluba kehtib kõikjal Euroopa Liidus. Mõnes liikmesriigis peab lisaks kehtivale juhiloale alati kaasas olema ka sõiduki registreerimisdokument.
Enamikus liikmesriikides peab autojuht olema vähemalt 18-aastane. Euroopa Liidus ei ole auto üürimisel nõutavat vanusepiiri ühtselt sätestatud ning enamasti on miinimumvanus 20–23 aastat.
Reisides ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis, sisaldab liikluskindlustus alati automaatselt seadusega nõutavat minimaalset kindlustuskatet (tsiviilvastutus). See kehtib ka Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Üldkindlustuse korral tuleb kontrollida, et see kehtiks ka teistes riikides.
Kindlustusandja saab kaasa anda ka Euroopa liiklusõnnetuse vormi. See on standardne dokument, mille abil on teises riigis juhtunud õnnetust kohapeal lihtsam deklareerida.
Euroopa Liidus reisides ei ole roheline kaart kohustuslik, kuid see on rahvusvaheliselt tunnustatud tõend kindlustuse kohta ja sellega on õnnetuse korral kahjunõudeid lihtsam lahendada. Kui te rohelist kaarti kaasa ei võta, peab teil kaasas olema kindlustustunnistus. Roheline kaart kehtib 45 riigis ning seda süsteemi haldab kindlustusandjate assotsiatsioon. Nende veebsaidilt võib leida täiendavat teavet rohelise kaardi süsteemi ![]()
ja selle eesmärkide kohta.
Täiendav teave selle kohta, mida teha, kui satute välismaal olles õnnetusse ![]()
![]()
![]()
![]()
![]()
Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides peab turvavöö olema kinnitatud kõigis sõidukites, sh turismi- ja minibussides. Nii sõidu- kui kaubaautodes, ning võimaluse korral ka teistes sõidukites, tuleb laste jaoks sisse seada asjakohased turvasüsteemid.
Mobiiltelefoniga rääkimine autojuhtimise ajal suurendab õnnetuste riski, mistõttu on see kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides otseselt või kaudselt keelatud.
Ehkki enamikus ELi liikmesriikides on suurim lubatud alkoholi tase veres 0,5mg/ml, kõigub see liikmesriigiti vahemikus 0,2mg/ml – 0,8mg/ml ning mõnes riigis on lubatud rooli istuda vaid siis, kui alkoholi tase veres mõõdetakse 0,0mg/ml. Euroopa Komisjon on soovitanud, et kõik liikmesriigid kehtestaksid lubatud maksimaalseks tasemeks 0,5mg/ml.
Küprosel, Iirimaal, Maltal ja Ühendkuningriigis kehtib vasakpoolne liiklus, lisaks tuleb meeles pidada, et Belgias, Prantsusmaal, Madalmaades ja Portugalis tuleb paremalt tulijale tavaliselt teed anda. Kiirteedel on maksimaalne lubatud kiirus tavaliselt 110, 120 või 130 km/h ja asulates 50 km/h. Tehke kindlaks täpsed kiiruspiirangud ja võimalikud eritingimused.
Lisateave liiklusohutuse eeskirjade kohta igas ELi liikmesriigis, sealhulgas maksimaalne lubatud sõidukiirus, alkoholi piirmäärad sõidukijuhtimisel, päevaste sõidutulede ja talverehvide kohustuslik kasutamine, nõutav turvavarustus autodes ja jalgratturite jaoks.
Tasulisi teid on paljudes riikides, sealhulgas Austrias, Hispaanias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Ühendkuningriigis. Teatavates riikides (Austria, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) toimub teemaksude tasumine vinjeti või teemaksumärgise abil, mis kinnitatakse tuuleklaasile.
Bussireisijatel on uued õigused, kus iganes ELis nad pärast 1. märtsi 2013 ei reisi. Kõigil reisijatel on õigus saada piisavalt teavet. Rohkem kui 250 km kaugusele sõitvatel reisijatel on täiendavad õigused, nagu hilinemiste või tühistamise korral õigus abile, kulude hüvitamisele või marsruudi muutmisele. Puuete või piiratud liikumisvõimega reisijad saavad bussijaamas ja bussis tasuta abi.
Euroopa ühtse lennundusturu loomine on reisijate jaoks kaasa toonud madalamad piletihinnad ning marsruutide suurema valiku. Võrreldes 2000. aastaga on lennureisijate hulk suurenenud ligikaudu 35%. Seepärast on vajadus pakkuda lennureisijatele minimaalseid õigusi muutunud veelgi olulisemaks.
Lennureisijana on teil teatavad õigused, kui teie lend hilineb, on tühistatud või kui teid jäetakse lennureisist maha. Asjaomased õigused kehtivad kõigi riigisiseste ning rahvusvaheliste liini- ja tšarterlendude puhul, kui lend väljub ELi lennujaamast (või Islandilt, Norrast ja Šveitsist). Kolmandatest riikidest Euroopa Liidu lennujaama saabumisel kehtivad need õigused ainult lendude puhul, mida teenindavad ELis (või Islandil, Norras ja Šveitsis) registreeritud lennuettevõtjad.
Lennuettevõtjad on vastutavad õnnetusjuhtumite ning pagasi kaotsimineku ja kahjustamise korral ning häirete korral pagasi käitlemisel. Reisijatel on teatavad õigused ka seoses puhkusepakettidega. Puuetega või piiratud liikumisvõimega reisijatele on tagatud tasuta abi nii lennukites kui ka lennujaamades, seega saavad nad reisida niisama lihtsalt kui kõik teised. Sellisel juhul teatage lennufirmale oma vajadustest vähemalt 48 tundi ette.
EL peab ka registrit lennuettevõtjate kohta, kellel on keelatud Euroopa Liidus tegutseda ja kasutada ELi lennujaamu. ELi eeskirjade kohaselt peavad reisijad saama võrrelda lennureiside hindu. Lennuettevõtjate esitatud piletihinnas peavad sisalduma kõik maksud, lõivud ja lisamaksud.
Kaebuse korral tuleb ühendust võtta lennufirma või puhkusereisi korraldajaga. Kui nimetatud ettevõtjad ei täida oma kohustusi, esitage kaebus:
Selleks et tagada kõikjal ELis kõrge turvalisuse tase, on kehtestatud ühtsed eeskirjad reisijate kontrollimiseks ning käsi- ja registreeritud pagasi läbivalgustamiseks, samuti julgestuskontrolli teostamiseks, kui lahkutakse ELi lennujaamadest.
Reisijad ei või teatavaid esemeid lennukisse kaasa võtta. Olemas on kokkulepitud ELi loetelu
esemetest, mida ei ole lubatud kaasa võtta lennuki salongi ning nimekiri esemetest, mida ei ole lubatud paigutada lastiruumi pandava registreeritud pagasi hulka.
Vedelike, aerosoolide ja geelide käsipagasis lennuki salongi kaasa võtmise piirangud jäävad esialgu jõusse. Asjaomased piirangud kavatsetakse järk-järgult tühistada, kui hakkab toimima vedelate lõhkeainete läbivaatuse süsteem. 2013. aastaks peavad kõik lennujaamad suutma teostada vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatust. Vedelikke tohib siiski käsipagasis kaasa võtta, kui need on turvavärava läbimisel nähtaval ning pakitud eraldi pakenditesse, mille maht ei ületa 100ml. Need peavad omakorda olema pakitud ühte kuni ühe liitri suurusesse läbipaistvasse ning suletavasse kilekotti. Reisi ajal vajatavate ravimite ja lastetoitude puhul on kehtestatud erandid. Samuti on reisijatel lubatud vedelikke kaasa võtta registreeritud pagasis, mis paigutatakse lennuki lastiruumi.
Lennuettevõtjad on seadnud piirangud ka käsipagasi suurusele – uurige seda teenindavalt lennuettevõtjalt enne reisi.
Euroopa Liidus on rohkem kui 212 000 kilomeetrit raudteid, kus toimub aktiivne rahvusvaheline reisijatevedu. Mitmes riigis on käigus süstikrongid, mis sõidavad kiirusega kuni 350 km/h. Kiirrongiliinide pikkus on üle 6000 km. Süstikrongide võrku laiendatakse uute ühenduste võrra Austrias, Belgias, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Suures mahus rahastatakse üleeuroopalisi transpordiprojekte, näiteks raudteeühenduse kindlustamist Rotterdamist Genovasse, Lyonist kuni Ungari-Ukraina piirini, Stockholmist Palermosse, Dresdenist Bukaresti ja Varssavist Tallinnasse.
Rahvusvaheliste raudtee reisijatevedude puhul on tekkinud suurem konkurents ning see tähendab kvaliteetsemaid teenuseid ja soodsamaid hindu reisijatele. Kõik ELis registreeritud ning asjakohast litsentsi või sertifikaati omavad raudtee-ettevõtjad võivad pakkuda rahvusvahelisi reisijateveoteenuseid ning neil on õigus reisijaid peale võtta ja maha panna kõikides rahvusvahelisele liinile jäävates peatustes.
Rongireisijate õigusi on laiendatud: nüüd on neil ELi õigusaktide alusel õigus olla paremini informeeritud ning teatavad õigused hilinemiste, ühendusreisist mahajäämise või reisi tühistamise korral. Puuetega või piiratud liikumisvõimega reisijatele on tagatud tasuta abi nii rongijaamades kui ka rongides. Siiski tuleks oma vajadustest ette teatada. Kui teil on seoses oma õigustega kaebus, võtke kõigepealt ühendust raudtee-ettevõtja või rongijaama haldajaga. Kui te ei ole nende vastusega rahul, siis võite esitada kaebuse riiklikule täitevasutusele
. Mõnedes liikmesriikides kehtivad kohalike, piirkondlike, linnalähi- ja linnaliiniteenuste puhul riiklikud erandid. Tasuta teavet saab infoliinilt Europe Direct 00 800 6 7 8 9 10 11.
Kui soovite võtta ette rongireisi, et tutvuda teid huvitavate paikade ja riikidega Euroopas, on soovitav kasutada rahvusvahelist sõidukaarti. Seitse Euroopa kiirraudtee-ettevõtjat on ühendanud oma jõud nime all Railteam ![]()
![]()
![]()
, et muuta reisimine kogu Euroopa kiirraudteevõrgus võimalikult sujuvaks.
ELi liikmesriikide vahel on mitmeid olulisi meremarsruute, mis pakuvad korrapäraseid ja kvaliteetseid teenuseid alternatiivina maantee-, õhu- või raudteetranspordile või nendega kombineeritult. ELi riigist 20s on ka 41 000km navigeeritavaid siseveeteid. Naudi mere- või jõekruiisi või kasuta veeteid praktilise ja meeldiva ühest punktist teise liikumise viisina.
EL on olnud esirinnas mereohutuse täiustamisel ja kõrgete kvaliteedinormide edendamisel, kehtestades eeskirjad, mis kaitsevad Euroopa sadamate vahel sõitvate praamide ja ELis seilavate reisilaevade reisijate ja meeskondade õigusi. Alates 18. detsembrist 2012 on ka meritsi ja siseveeteedel sõitvatel reisijatel uued õigused. Need hõlmavad abi, täielikku või osalist hüvitamist ning teekonna muutmist juhul, kui reis hilineb või see tühistatakse. Samuti on reisijal õigus saada teavet. Puudega või piiratud liikumisvõimega reisijatel on õigus tasuta abile sadamas ja laeva pardal. Need õigused kehtivad mõningate eranditega nende reisijate suhtes, kes kasutavad reisijateveoteenuseid reisil, mis algab või lõpeb ELi sadamas ning ristlusreisil, kus pardaleminek toimub ELi sadamas.
Kui kavatsete kasutada metrood, võiksite tutvuda Euroopa linnade metrookaartidega
.
Kasutage üha rohkemaid iseteenindusega rendijalgrataste süsteeme, mis on olemas sellistes suurlinnades nagu Pariis, Brüssel, Barcelona, Kopenhaagen, London ning üle kogu Euroopa asuvates väikelinnades, nagu Aalborg Taanis, Krakow Poolas ja Burgos Hispaanias, mida on kaasrahastanud EL.
Jalgrattasõpradele arendab Euroopa Jalgratturite Föderatsioon projekti EuroVelo
, mis on 14 pikamaa jalgrattamarsruudi (kokku 70 000km) võrgustik üle kogu Euroopa. Euroopa jalgrattaleksikon ![]()
on väike illustratsioonidega brošüür, mis sisaldab jalgratturi sõnavara 27 keeles (sealhulgas 23 ELi ametlikus keeles) ning sellest võib olla abi igaühele, kes sõidab Euroopas jalgrattaga. Tasuta eksemplari saamiseks võtke ühendust ten@eesc.europa.eu. Kui eelistate jalgsi liikumist, siis Euroopa Matkajate Assotsiatsioon ![]()
![]()
pakub teavet matkamise kohta Euroopas ning 12 Euroopat läbiva pikamaa matkaraja kohta.
Right navigation