Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Kõne - [Kõnes võimalikud muudatused]

Ühendkuningriigiga läbirääkimiste ettevalmistamise ja pidamise pealäbirääkija Michel Barnier' sõnavõtt Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul

Brüssel, 22. märts 2017

„Ühendkuningriigiga toimuvatel läbirääkimistel kokkuleppe saavutamise tingimused“

President Markkula

Lugupeetud kuulajad

Omavalitsusjuhid, linnapead ja Regioonide Komitee liikmed

Mul on heameel teiega taas kohtuda. Tänan, et kutsusite mind rääkima lähenevatest läbirääkimistest, mis saavad olema ühtaegu rasked, aga ka erakordsed. See on pärast läinud aasta novembrit minu esimene sõnavõtt sel teemal. Kõigepealt sooviksin väljendada oma solidaarsust, sest meieni on just jõudnud teated tõsistest sündmustest Londonis. On ohvreid. Ma ei tea praegu rünnaku põhjusi ega tausta, kuid tahaksin väljendada oma solidaarsust.

Euroopa Liit ja Ühendkuningriik on 44 aastat ajanud ühist asja.

  • Koos ehitasime üles ühisturu, lammutades meievahelised tõkked ning võttes vastu ühised õigusnormid, mis võimaldavad kaupade, teenuste ja inimese vaba liikumise.
  • Koos panime aluse Euroopa kodakondsusele, mis täiendab liikmesriigi kodakondsust, ja tugevdasime selliseid väärtusi nagu õigusriigi põhimõte, rahu ja demokraatia, mis moodustavad meie Euroopa identiteedi tuumiku.
  • Koos toetasime Euroopa taasühinemist pärast Berliini müüri langemist. Ühendkuningriik ei kõhelnud kaua, kui avas kiiresti oma piirid ja tööturu uute liikmesriikide kodanikele. Me rahastasime ühtekuuluvuspoliitikat, mis kuulub Regioonide Komitee õiguspärasesse pädevusse, et vähendada ajaloolist ja territoriaalset lõhet Euroopas.

Selle ühisprojekti elluviimine jätkub, kuid Ühendkuningriigi soovil ilma temata.

Enamiku brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda on tekitanud enneolematu olukorra.

Teame, et Ühendkuningriik teatab 29. märtsil Euroopa Ülemkogule oma lahkumiskavatsusest. Seejärel algab kaks aastat kestev läbirääkimisperiood.

 

Pärast teatise saamist töötavad 27 riigipead ja valitsusjuhti ning Euroopa Ülemkogu eesistuja Tusk ja komisjoni president Juncker paari järgneva nädala jooksul välja suunised, mida ma vajan läbirääkimiste pidamiseks, järgides Euroopa Ülemkogult ja nõukogult saadud volitusi ning austades tänase võõrustaja Euroopa Parlamendi usaldust.

Brexitil on märkimisväärsed tagajärjed inimeste jaoks. Samuti majanduslikud, finants-, õiguslikud ja poliitilised tagajärjed.

Kuid kui kokkuleppele ei jõuta, on sellel kõikide jaoks veelgi olulisemad tagajärjed.

  • Enam kui nelja miljoni inimese – ELis elava Ühendkuningriigi kodaniku ja Ühendkuningriigis elava ELi kodaniku – õiguslik olukord ja tulevik on äärmiselt ebakindlad.
  • Ühendkuningriik seisab silmitsi varustuskindluse probleemidega, lõhutakse väärtusahelad.
  • Taas seatakse sisse koormavad tollikontrollid, mis vältimatult aeglustavad kaubavoogude liikumist ja pikendavad veokijärjekordi Doveris.
  • Häiritud on lennuühendus Ühendkuningriigiga.
  • Tuumamaterjali viimine Ühendkuningriiki peatatakse, sest Ühendkuningriik ei ole enam Euratomi osa.
  • Näiteid võiksin tuua veelgi.

See olukord mõjutaks Ühendkuningriiki märkimisväärselt: kaks kolmandikku tema kaubandusest on praegu võimalik tänu ühtsele turule ja Euroopa Liidu poolt enam kui 60 partnerriigiga sõlmitud vabakaubanduslepingutele. Nii tagatakse ka kaubanduse kaitse.

Ent see mõjutab ka Euroopa Liitu, isegi kui me saame edaspidi kasu 27 riiki hõlmavast ühtsest turust ja vabakaubanduslepingutest.

Olukord, kus kokkulepet ei saavutata, ei ole meie eesmärk.

Me tahame kokkulepet. Tahame saavutada edu ja jõuda kokkuleppele.

Saavutada edu koos brittidega, mitte nende vastu.

Seetõttu on nii 27 liikmesriigi kui ka minu meeskonna jaoks esmatähtis saavutada kokkulepe Ühendkuningriigi nõuetekohaseks väljaastumiseks ja sillutada teed uue partnerluse jaoks.

Täna peame rääkima kokkuleppe saavutamise tingimustest.

Esimene tingimus on 27 liikmesriigi ühtsus ning sellega lahutamatult seotud läbipaistvus ja avalik arutelu.

Pärast ametisse asumist eelmise aasta 1. oktoobril olen kohtunud kõigi 27 liikmesriigi valitsustega.

 

Paari nädala eest alustasin oma teist ringkäiku liikmesriikide pealinnades, et veel kord kohtuda valitsustega, aga ka parlamendiliikmete, ametiühingute ja kutseorganisatsioonide esindajatega.

Nii selle ringkäigu jooksul kui ka läbirääkimiste ajal teen loomulikult tihedat koostööd Euroopa Ülemkogu ja eesistuja Donald Tuskiga, nõukogu, Euroopa Parlamendi ja president Antonio Tajaniga ning kõikide teiste Euroopa Liidu asutuste ja institutsioonidega.

Seetõttu, president Markkula, lugupeetud kuulajad, on mul eriti hea meel seista täna siin Regioonide Komitees teie ees. Regionaalpoliitika volinikuna tegin sageli komiteega koostööd. Just teie esindate regioone, linnu ja maapiirkondi kogu nende mitmekesisuses.

Ühtsus ei tähenda ühetaolisust. Ühtsus on esimene tingimus, et jõuda läbirääkimistel kokkuleppele.

Loomulikult oleme sellest huvitatud. Kuid meie partneritele Ühendkuningriigist – tean, et mõned neist on praegu siin –, tahan öelda, et see on ka Ühendkuningriigi huvides. Mõlemad pooled vajavad ühinenud Euroopat, et jõuda kokkuleppele.

Lisaksin veel ühe punkti: ühtsus on veelgi tugevam, kui see põhineb läbipaistvusel ja avalikul arutelul. Tean, et Regioonide Komitee osaleb aktiivselt avalikus arutelus.

Läbirääkimisi ei saa pidada salaja.

Kavatseme neid pidada läbipaistval ja avatud moel, selgitades igaühele, mis meil plaanis on.

Läbirääkimiste käigus peame samuti andma objektiivse selgituse selle kohta, mida tähendab Euroopa Liidust lahkumine lahkuva riigi jaoks ja teiste liikmesriikide jaoks.

Peame rääkima oma kodanikele tõtt selle kohta, mida Brexit tähendab. Seda me ka teeme.

Kokkuleppe saavutamise teine tingimus on kõrvaldada ebakindlus, mille tekitas Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda.

See ebakindlus puudutab esmajoones 4,5 miljonit kodanikku:

  • Poola tudengeid, kes õpivad Ühendkuningriigi ülikoolides samadel tingimustel kohalike üliõpilastega,
  • Ühendkuningriigi pensionäre, kes elavad Hispaanias ja kasutavad tervishoiuteenuseid samadel tingimustel kohalike pensionäridega,
  • Rumeenia meditsiiniõdesid ja arste, kes annavad oma panuse tervishoiuteenuste kvaliteeti Ühendkuningriigis,
  • ning Itaalia, Saksamaa või mõne muu riigi insenere, kes on oma töökohaks valinud Ühendkuningriigi, ja ka tuhandeid britte, kes on otsustanud töötada Berliinis, Roomas või Viinis.

 

Me kuuleme nende murelikku häält. Me mõistame nende muret ja peame leidma sellele vastuse.

Läbirääkimiste algusest peale on meie tähtsaim ülesanne nende kui Euroopa kodanike õiguste tagamine ka kaugemas tulevikus.

Lähtume põhimõttest: „Kodanikud kõigepealt!“. Kiidan heaks tänahommikuse kolleegiumi otsuse registreerida kaks kodanikualgatust.

Küsimused, millega peame tegelema, on keerulised: elamisõigus, juurdepääs tööturule, pensioniõigused ja sotsiaalkindlustus, juurdepääs haridusele.

Töötame sihipäraselt nende ülesannete lahendamiseks. Kavatseme tegeleda kõigi üksikasjadega ja oleme juba alustanud asjaomast koostööd liikmesriikidega.

Probleemide lahendamiseks kulub kindlasti mitu kuud. Peame koos Ühendkuningriigiga tegema tõsist õigusalast tööd.

Peaksime võimalikult kiiresti leppima kokku järjepidevuse, vastastikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetes, et mitte pikendada nende kodanike ebakindlat olukorda.

Lahendamist vajab ka piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kõikide Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate programmide raames toetusesaajate ebakindluse probleem.

Keda või mida ma silmas pean?

  • Neid, keda toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. See fond, mille vahendid kõikide piirkondade jaoks kokku moodustavad peaaegu 90 miljardit eurot, aitab madalaima kvalifikatsiooniga inimesi, kellel on kõige raskem tööd leida.
  • Neid, keda toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Pean silmas peaaegu 200 miljardit eurot, millega toetatakse majandusraskustes piirkondi ja eraldatud piirkondi.
  • Neid, keda toetatakse Junckeri Euroopa investeerimiskava raames: tegemist on investeeringutega ligi 315 miljardi euro väärtuses. Tänu neile on meil võimalik võidelda kliimamuutustega, rahastades näiteks tuuleparki Belgias. Samuti toetatakse selle kava raames kõrgetasemelist tervishoiu- ja energiataristu Ühendkuningriigis.
  • Neid, keda toetatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ raames, mis võimaldab ELil investeerida ligi 80 miljardit eurot teadusesse ja tööstusuuendustesse, et lahendada meie ajastu olulisimaid probleeme.
  • Kõik need programmid
  • kiitsime heaks kahekümne kaheksakesi Ühendkuningriigi osalusel,
  • me rahastame neid koos, kahekümne kaheksakesi,
  • me kõik saame neist kasu.

Iga riik peab täitma oma kohustusi teiste ees. Öelgem selgelt: kui üks riik lahkub liidust, siis teda ei karistata. Lahkumisel ei ole hinda. Kuid arved tuleb tasuda. Me ei nõua brittidelt ühtegi eurot selle eest, milles nad liikmetena kokku ei leppinud.

Kuid ka 27 ülejäänud liikmesriiki täidavad oma kohustused Ühendkuningriigi, tema kodanike, ettevõtete ja piirkondade ees. Selline tegutsemine on teise poole suhtes vastutustundlik.

Lubage mul tsiteerida üht Euroopa suurmeest, Winston Churchilli, kes on öelnud: „Igaühe suuruse mõõdupuuks on vastutus.“

See kehtib nii Ühendkuningriigi kui ka meie kohta.

Kolmas ebakindlust tekitav valdkond, mis on seotud Ühendkuningriigi otsusega liidust lahkuda, on liidu uus piir.

Eelkõige piir Iirimaaga.

Volinikuna juhtisin programmi Peace elluviimist. Mõistan liidu rolli Põhja-Iirimaal peetava dialoogi tugevdamisel ja suure reede kokkuleppe toetamisel. Üks kokkuleppe tagajaid on Ühendkuningriik.

Seetõttu kavatseme meie – ja kavatsen mina – pöörata läbirääkimiste käigus erilist tähelepanu tagajärgedele, mis on Ühendkuningriigi otsusel lahkuda tolliliidust, ja kõigele sellele, mis võib mingilgi moel dialoogi ja rahu ohustada.

President Markkula, austatud kuulajad

Kokkuleppe saavutamisel on ka kolmas tingimus. Peame tegema asju õiges järjekorras ja nägema üldpilti.

Lahendamist vajab ülesanne sõlmida Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel uus partnerlus, millel on kindel alus: vastastikune usaldus.

Selleks tuleb tegeleda küsimustega õiges järjekorras. Kõigepealt peame jõudma kokkuleppele Ühendkuningriigi nõuetekohase väljaastumise põhimõtetes, et seejärel arutada usalduslikus õhkkonnas meie tulevasi suhteid.

Mida kiiremini me nõuetekohase väljaastumise põhimõtetes kokku lepime, seda kiiremini saame asuda üles ehitama uusi suhteid.

Kui me aga ebakindlust põhjustavaid küsimusi ei lahenda ja lükkame keerulised probleemid läbirääkimiste lõppetappi, on oht, et läbirääkimised jooksevad liiva.

Loomulikult on meil ees raskeid hetki.

Oma poliitilise karjääri jooksul, sealhulgas olles Savoia departemangu üldkogu president, olen täheldanud seda, et takistusi on palju lihtsam ületada, kui näha üldpilti ja vaadelda probleeme laiemas kontekstis. Nii peame tegema ka nendel läbirääkimistel ja me peame seda tegema võimalikult kiiresti.

Mida tähendab üldpilt?

Pean silmas Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi uut partnerlust.

Olen kaua aega uskunud, et meie sidemed Ühendkuningriigiga on püsivad. Täpsemalt, alates oma esimestest valimistest 1972. aastal, kui olin 21aastane ja tegin kampaaniatööd selle nimel, et Ühendkuningriigist saaks Euroopa Ühenduse liige. Meil on ühised väärtused ja huvid.

Täna ei ole üldsegi liiga vara alustada meie uue partnerluse tunnusjoonte visandamist, isegi kui nende üle läbirääkimisi alustada on veel liiga vara.

Uue partnerluse keskmes on vabakaubandusleping, mille üle kavatseme Ühendkuningriigiga läbi rääkida, kui aeg selleks on küps.

See vabakaubandusleping ei saa olla samaväärne lepingutega, mis meid praegu seovad. Selleks peame kõik valmis olema.

Ühendkuningriik on valinud ühtselt turult ja tolliliidust lahkumise. Kahe aasta pärast on ta Euroopa Liitu mittekuuluv riik.

Olles teinud selle valiku, on Ühendkuningriik valinud liikmesriigi staatusest ebasoodsama olukorra.

Ei ole võimalik valida välja parimaid palasid ja osaleda ühtse turu teatavates valdkondades.

See vabakaubandusleping oleks Euroopa ajaloos pretsedenditu leping:

siiani on kõik kaubanduslepingud Euroopa Liiduga sõlmitud õigusnormide lähendamise raamistikus. Sellised lepingud on sõlmitud enam kui 60 riigiga, näiteks Lõuna-Koreaga ja hiljuti Kanadaga.

Nüüd on olukord teistsugune. Juba enne läbirääkimiste algust on Ühendkuningriigi ja EL 27 standardid ja õigusnormid täielikult ühtlustatud.

Seekord ei pea me tegelema õigusnormide lähendamisega, vaid seisame silmitsi riski või tõenäosusega, et ühtset turgu võib ohustada õigusnormide erinevus.

Valitsused, Euroopa Parlament, mina kui pealäbirääkija, liikmesriikide parlamendid ja kodanikuühiskond – me kõik kavatseme olla ettevaatlikud, et see õigusnormide erinevus ei muutuks regulatiivseks dumpinguks.

Kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võivad need läbirääkimised tekitada vääritimõistmist ja vastupanu vabakaubanduslepingule.

Tuletaksin meelde, et see leping peaks kindlasti olema segaleping ja selle peavad igal juhul ratifitseerima kõik liikmesriigid ja nende parlamendid.

Et seda ohtu vältida, peame hoidma ära regulatiivse dumpingu. Oluline on tagada ühised eeskirjad ja võrdsed tingimused ning jälgida nende täitmist.

Nõustume Theresa Mayga, kes kutsus hiljuti üles sõlmima julget ja kaugeleulatuvat vabakaubanduslepingut.

Leping peab olema kaugeleulatuv. Kuid see kehtib ka sotsiaalsete, eelarve-, keskkonna- ja tarbijakaitsenõuete kohta, mida Euroopa kodanikud õigustatult toetavad.

Ühendkuningriigiga ühised väärtused ja huvid ei piirdu ainult kaubandusega.

Tahame minna veelgi kaugemale oma teadustegevuse ja innovatsioonivõrgustike, laboratooriumite ja ülikoolidega, isegi kui meie praeguse koostöö õigus- ja finantsraamistik ilmselt tulevikus muutub.

Tahame minna veelgi kaugemale kliimamuutuste valdkonnas, kus saavutame veelgi suuremat edu, kui tegutseme koos, Pariisi lepingu eesmärkide ühise täitmise vaimus.

Tahame minna veelgi kaugemale rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas, eelkõige Aafrikaga seotud küsimustes.

Tahame minna veelgi kaugemale sise- ja välisjulgeoleku valdkonnas, olgu tegemist kas terrorismivastase võitluse, teabevahetuse, hübriidohtudevastase võitluse või küberjulgeolekuga.

Sellest rääkides mõtlen täna Londonis toimunud rünnaku ohvritele, aga ka eelmise aasta 22. märtsil Brüsselis toimunud rünnakute ohvritele ning nii Euroopas kui ka mujal maailmas toimunud rünnakute ohvritele.

Meil on kaitsevaldkonnas kaugeleulatuvad eesmärgid.

Ühendkuningriigil on alati olnud NATOs koos paljude teiste Euroopa riikidega aktiivne ja oluline roll. Samuti on tal olnud tähtis koht arvukates Euroopa Liidu algatustes ja operatsioonides, mis on seotud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga.

Kui 27 liikmesriiki töötavad Federica Mogherini ja komisjoni ettepanekute põhjal välja oma kaitsemeetmeid, peaksime jätma alati lahtiseks võimaluse kahepoolseks koostööks Ühendkuningriigiga.

Me ei tohiks kaubandusläbirääkimistel tingida kaaskodanike julgeoleku üle.

Nendel läbirääkimistel ei tohiks teha kompromissi julgeoleku ja kaubandushuvide vahel.

President Markkula, austatud kuulajad

Kui oleme uue partnerluse põhijoontes kokku leppinud, saame kehtestada vajaliku üleminekukorra.

Loomulikult vajab uus partnerlus – olgu see kas vabakaubandusleping või mõni muu koostöövorm – aega.

Vajalikuks võib osutuda teatav üleminekukord. Kuid sellest on veel vara rääkida.

Igal juhul tuleb üleminekukorra suhtes kohaldada Euroopa Liidu õiguses ja sellega seotud õigussüsteemis ette nähtud järelevalvet. Üleminekukorra kestus on rangelt piiratud. Seda ei saa kasutada ühtsel turul eeliste saamiseks.

 

Oma kõne lõpetuseks sooviksin korrata, et meie eesmärk on jõuda läbirääkimistel kokkuleppele. Oleme kindlameelsed, oleme sõbralikud, kuid mitte kunagi naiivsed. Rääkisin täna väga avameelselt, et igaüks mõistaks kokkuleppe saavutamise tingimusi.

  • Peame tegutsema koos, 27 liikmesriigi liiduna, läbipaistvalt ja küsimusi avalikult arutades.
  • Peame kiiresti kõrvaldama ebakindluse, mille tekitas Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda. Seda tuleb teha eelkõige kodanike huvides, aga ka liidu eelarvest toetuste saajate huvides ja liidu uusi piire silmas pidades.
  • Peame tegema asju õiges järjekorras ja nägema üldpilti.

Siis saame arutada kindlal alusel põhinevate edasiste suhete teemat.

Rääkides 27 liikmesriigi tulevikust, ei ole vaja veel kord rõhutada, et meie ees seisvad ülesanded ja uus Euroopa tegevuskava ei taandu Brexitile. Need on palju ulatuslikumad.

Ühiste probleemide lahendamiseks tuleb eelkõige Euroopa Liitu tugevamaks muuta.

Euroopa Komisjon president Jean-Claude Junckeriga eesotsas on juba algatanud arutelu sellel teemal, avaldades valge raamatu Euroopa tuleviku kohta.

Sellel nädalal kohtuvad Roomas riigipead ja valitsusjuhid, et tähistada meie asutamislepingu 60. aastapäeva.

Kriisidest, Brexitist ja kaasnevatest raskustest hoolimata ei nuta me taga vanu aegu ega kavatse asuda kaitsepositsioonile.

See hetk kuulub meile, 27 liikmesriigile, see tähistab liidu uut algust ja vajadust tegutseda.

Tänan.

SPEECH/17/723


Side Bar