Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Kõne

PRESIDENT JEAN-CLAUDE JUNCKERI kõne Euroopa Liidu olukorrast 2017*

Brüssel, 13. september 2017

1

SISSEJUHATUS – OLEME SAANUD TUULE PURJEDESSE

Austatud Euroopa Parlamendi president ja Euroopa Parlamendi liikmed!

Seistes aasta tagasi samal ajal teie ees, oli mul mõnevõrra lihtsam kõneteemat valida.

Siis oli igaühele selge, et meie liit kisub kreeni.

Eelnenud kuudel toimunud sündmused olid Euroopat valusasti tabanud ja kõigutanud liidu alustalasid.

Meil oli kaks valikut. Kas koondada ühiselt jõud Euroopa Liidu positiivsetegevuskava toetuseks või tõmbuda igaüks oma nurka.

Sellises olukorras oli minu üleskutse jääda ühtseks.

Esitasin positiivse tegevuskava, mille eesmärk on luua Euroopa, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, nagu mullu mainisin.

Viimase aasta jooksul on Euroopa Parlament aidanud seda tegevuskava teoks teha. Iga päev toob uusi edusamme. Veel eile õhtul pidasite aru, et jõuda kokkuleppele kaubanduskaitsevahendite ja Euroopa investeerimisvõime kahekordistamise üle. Te saite sellega hakkama. Aitäh selle eest.

Tahan tänada ka meie 27 liikmesriigi juhte. Juba mõni päev pärast minu eelmise aasta kõnet toetasid nad Bratislava tippkohtumisel minu tegevuskava. Sellega valisid nad ühtsuse tee ja koondusid meie ühise eesmärgi nimel.

Üheskoos näitasime, et Euroopa suudab õigel ajal ja viisil oma kodanike eest seista.

Sellest hetkest alates oleme aeglaselt, kuid kindlalt liikunud õigel kursil.

Abi on olnud ka soodsast majandusolukorrast.

Viis aastat tagasi alanud majanduse elavnemine on lõpuks jõudnud kõikidesse liikmesriikidesse.

Viimasel kahel aastal on Euroopa Liit majanduskasvu poolest Ameerika Ühendriike edestanud. Kogu liidu arvestuses on see näitaja nüüd üle 2% ja euroalal 2,2%.

Töötuse määr on üheksa aasta madalaim. Praeguse komisjoni koosseisu ametiaja jooksul on juba loodud ligi kaheksa miljonit uut töökohta. Kokku osaleb Euroopa Liidu tööturul 235 miljonit inimest, mis on rohkem kui kunagi varem.

Selle eest ei saa kogu au mõistagi Euroopa Komisjonile anda – kuigi olen kindel, et kaheksa miljoni töökoha kaotamise korral oleks näidatud näpuga just meie peale.

Üks on selge – liidu institutsioonid on olukorra paranemisele igati kaasa aidanud.

Tänu meile on loodud Euroopa investeerimiskava, mis on juba toonud kaasa 225 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Investeerimiskavast on antud laenu enam kui 450 000 väikeettevõttele ja üle 270 taristuprojektile.

Tänu meie otsustavale tegevusele on Euroopa pangad kogunud endale piisavalt soliidse kapitalipolstri, et ettevõtetele edasiseks kasvuks ja töökohtade loomiseks laenu anda.

Meie töö tulemusena on valitsemissektori eelarve puudujääk langenud 6,6%-lt 1,6%-le. Oleme täitnud stabiilsuse ja kasvu pakti arukalt, nõudes eelarvedistsipliini, kuid hoolikalt vältides majanduskasvu lämmatamist. See retsept toimib kriitikanoolte kiuste kogu liidus väga edukalt.

Nüüd, kus kriisi algusest on möödunud kümme aastat, on Euroopa majandus lõpuks taas tõusuteel.

Koos sellega ühtlasi meie enesekindlus.

ELi 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Parlament ja komisjon on asunud tegutsema selle nimel, et seada liidus taas esikohale Euroopa. Ning anda üheskoos sõnale „liit“ tagasi selle algne mõte.

Selle aasta alguses nägime kõiki 27 riigijuhti seismas Roomas üksteise kõrval Kapitooliumi künkal, et kinnitada omavaheliste sidemete ja liidu püsimist.

Selle kõige põhjal julgen järeldada, et Euroopa on taas saanud tuule purjedesse.

Meile avanenud võimalus ei püsi igavesti.

Kasutagem seda positiivset tõuget ja purjedesse saadud tuult.

Selleks tuleb meil täita kaks eesmärki.

Esiteks peame hoidma eelmisel aastal valitud kurssi. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni käsutuses on veel 16 kuud, et soovitud tulemusteni jõuda. Selle ajaga tuleb meil viia lõpule Bratislavas käima lükatud protsess ja viia ellu komisjoni positiivne tegevuskava.

Teiseks tuleb meil panna paika oma tuleviku suund. Mark Twain on kirjutanud, et tagantjärele ollakse rohkem pettunud asjade pärast, mis on tegemata jäetud, kui nende pärast, mis on tehtud. Kui soovime 2025. aastaks luua ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa, tuleb meil tegutseda praegu.

 

PÜSIME KURSIL

Austatud Euroopa Parlamendi president ja Euroopa Parlamendi liikmed!

Tulevikuplaane tehes peame ühtlasi jälgima, et püsiksime valitud kursil.

Tegevuskava esitamisel võtsime eesmärgiks luua energia-, julgeoleku-, kapitaliturgude ja pangandusliidu ning digitaalse ühtse turu. Suure hulga vajalikust tööst oleme koos juba ära teinud.

Nagu parlament kinnitada võib, on komisjon esitanud juba 80% oma ametiaja alguses lubatud ettepanekutest. Peame nüüd tegema koostööd, et nende ettepanekute põhjal sünniksid õigusaktid ja et need seejärel ka ellu viidaks.

Nagu alati, tuleb olla valmis mõningateks järeleandmisteks. Näiteks tean ma, et lahkarvamusi on tekitanud komisjoni ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimise ja töötajate lähetamise reeglite rangemaks muutmise kohta. Parima tulemuse saavutamiseks peavad kõik osapooled olema valmis kompromissideks. Minu seisukoht on järgmine: kui lõpptulemus vastab liidu kui terviku huvidele ja on aus iga liikmesriigi suhtes, on komisjon alati nõus vastu tulema.

Oleme nüüdseks valmis esitama ettepanekud ülejäänud 20% algatuste kohta hiljemalt 2018. aasta maiks.

Täna hommikul saatsin Euroopa Parlamendi presidendile Antonio Tajanile ja Eesti peaministrile Jüri Ratasele – kelle suurt tööd Euroopa heaks tahan igati kiita – kavatsusavalduse, et kirjeldada järgneva kaheteistkümne kuu prioriteete.

Ma ei loetle siinkohal üles kõiki meie ettepanekuid, kuid lubage mul juhtida tähelepanu viiele eriti olulisele algatusele.

Esiteks soovin ühiselt tugevdada liidu kaubanduspoliitikat.

Tõsi, Euroopa on oma kaubanduspartnerite suhtes avatud. Ootame sama oma partneritelt – see avatus peab olema vastastikune.

Kaubanduspoliitika ei ole abstraktne nähtus. Selle eesmärk on luua töökohti ja pakkuda uusi võimalusi Euroopa ettevõtetele, olgu nad suured või väikesed. Iga ekspordist teenitud 1 miljardi euro arvel suudetakse Euroopas tagada 14 000 uut töökohta.

Kaubanduspoliitika sihiks on ühtlasi levitada meie standardeid, olgu need seotud sotsiaal-, keskkonna-, andmekaitse või toiduohutusküsimustega.

Euroopa on alati olnud äritegevuseks atraktiivne paik.

Viimase aasta jooksul on üha suurem hulk riike kogu maailmast soovinud meiega üksteise võidu kaubanduslepinguid sõlmida.

Euroopa Parlamendi abiga oleme äsja sõlminud lepingu Kanadaga ja juba järgmisel nädalal hakkab see ajutiselt kehtima. Oleme saavutanud poliitilise kokkuleppe uue majanduspartnerluse küsimuses ka Jaapaniga. Tõenäoliselt õnnestub aasta lõpuks jõuda sama kaugele Mehhiko ja Lõuna-Ameerika riikidega.

Ning täna esitame ettepaneku alustada kaubandusläbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga.

Minu eesmärk on kõik need läbirääkimised oma ametiaja lõpuks lõpule viia ja tagada seejuures täielik läbipaistvus.

Avatud kaubandus nõuab avatud poliitikakujundamist.

Lõpliku otsuse kõikide kaubanduslepingute kohta teeb Euroopa Parlament. Seega tuleb parlamendiliikmeid, täpselt nagu ka riiklike ja piirkondlike parlamentide liikmeid algusest peale kõigega kursis hoida. Komisjon kavatseb seda veendunult teha.

Nüüdsest alates avaldab komisjon täies ulatuses kõik läbirääkimisvolituste eelnõud, mille nõukogule esitame.

Kodanikel on õigus teada, millised ettepanekud komisjon teeb. Need ajad, mil läbipaistvus polnud oluline, on läbi. Läbi on ka kuulujuttude ajad, mil seati kahtluse alla komisjoni motiivid.

Kutsun nõukogu üles tegema sama, kui nad võtavad vastu lõplikud läbirääkimisvolitused.

Rõhutan veelkord: me ei ole lihtsameelsed vabakaubanduse jüngrid.

Euroopa peab alati kaitsma oma strateegilisi huve.

Seepärast esitame täna ettepaneku uue ELi investeeringute eelkontrolli loomiseks. Juhul, kui välismaine riigi osalusega ettevõte soovib osta Euroopa sadamat, osa liidu energiataristust või kaitsetehnoloogiafirmat, tuleb selle raamistiku kohaselt tagada läbipaistvus, teha hoolikas taustakontroll ja korraldada arutelu. Meie poliitiline kohustus on teada, mis toimub meie endi tagahoovis. See on tarvilik et oleksime vajadusel võimelised tagama oma ühise julgeoleku.

 

Teiseks soovin muuta meie tööstussektori tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Eelkõige kehtib see meie tootmisbaasi ja 32 miljoni töötaja kohta, millele kogu sektor tugineb. Siit pärinevad maailmaklassi tooted, mis tagavad meie juhtiva positsiooni, näiteks meie autod.

Olen uhke meie autotööstuse üle. Kuid olen nördinud, kui tarbijaid teadlikult ja tahtlikult eksitatakse. Kutsun autotööstust üles oma vigu tunnistama ja parandama. Seaduselünkade ärakasutamise asemel peaksid nad investeerima tulevikuautodesse.

Lugupeetud parlamendiliikmed! Uus tööstuspoliitika strateegia, mida komisjon täna esitleb, aitab meie tootmisharudel säilitada või saavutada liidripositsioon maailmas innovatsiooni, digiteerimise ja dekarboniseerimise valdkonnas.

 

Kolmandaks soovin ma, et Euroopa oleks kliimamuutustevastases võitluses esirinnas.

Eelmisel aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppega, mis ratifitseeriti siinsamas parlamendis, kehtestasime üleilmsed mängureeglid. Kuna USA on otsustanud kliimamuutustevastases võitluses tagasikäigu anda, peab Euroopa planeedi taas suureks tegema. Tegemist on kogu inimkonna ühispärandiga.

Lähiajal esitab komisjon ka uued ettepanekud vähendamaks transpordisektoris CO2-heidet.

 

Neljas prioriteet tulevaks aastaks: peame paremini kaitsma eurooplasi digiajastul.

Viimasel kolmel aastal oleme teinud edusamme eurooplaste veebiturvalisuse alal. Tänu komisjoni esitatud uutele õigusnormidele kaitseme intellektuaalomandit, kultuurilist mitmekesisust ja isikuandmeid. Oleme asunud võitlusesse veebis levitatava terrorismi- ja radikaliseerumispropagandaga. Ent küberrünnete vastu ei ole Euroopa ikkagi veel hästi kaitstud.

Küberründed võivad ohustada demokraatia ja majanduse stabiilsust mõnikord enamgi kui relvad ja tankid. Ainuüksi eelmisel aastal toimus iga päev enam kui 4000 lunavararünnakut ja 80% Euroopa ettevõtetest puutus kokku vähemalt ühe küberturvalisusintsidendiga.

Küberründed ei tunne riigipiire ja kaitstud pole mitte keegi. Kaitsmaks meid paremini taoliste rünnakute vastu, teeb komisjon täna ettepaneku uute vahendite kohta, sealhulgas Euroopa Küberturbeameti loomiseks.

Viiendaks: rännepeab püsima meie vaateväljas.

Hoolimata vaidlustest ja vastuoludest selle teema ümber, oleme suutnud saavutada häid tulemusi, kuigi tuleb tõdeda, et nii mitmeski valdkonnas on veel palju teha.

Nüüdseks kaitseme Euroopa välispiire märksa paremini. Üle 1700 ametniku uuest Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist aitavad liikmesriikide 100 000 piirivalvuril patrullida näiteks Kreekas, Itaalias, Bulgaarias ja Hispaanias. Meil on ühispiir, kuid me ei saa jätta geograafilise asukoha poolest eesliinil olevaid liikmesriike üksi seda piiri kaitsma. Ühispiir ja ühine kaitse käivad käsikäes.

Oleme suutnud tõkestada paljudele muret tekitanud ebaseadusliku rände voogusid. Tänu Türgiga sõlmitud kokkuleppele oleme vähendanud Vahemere idaosa rändeteel ebaseaduslike sisserändajate arvu 97%. Sel suvel suutsime tugevdada kontrolli Vahemere keskosas ja augustis vähenes sealtkaudu sisenejate arv 81% võrreldes eelmise aasta sama kuuga.

Seeläbi oleme märkimisväärselt vähendanud surmade arvu Vahemerel.

Rändeteemadel rääkides ei saa jätta mainimata Itaalia väsimatut ja ennastsalgavat tööd. Suvel tegi komisjon olukorra parandamise nimel tihedat koostööd peaministri Paolo Gentiloni ja tema juhitava valitsusega. Me kavatseme ka edaspidi Itaaliale tuge pakkuda, kuna Itaalia päästab Euroopa au Vahemere piirkonnas.

Samuti peame kiiremas korras parandama migrantide elutingimusi Liibüas. Olen šokeeritud kinnipidamis- ja vastuvõtukeskustes valitsevatest ebainimlikest tingimustest. Euroopal lasub vastutus – kollektiivne vastutus – ning komisjon töötab koos ÜROga selle nimel, et see skandaalne olukord kiirelt lõpetada.

Isegi kui mind kurvastab, et solidaarsust ei hinnata kõikides liikmesriikides võrdselt, on Euroopa tervikuna järjekindlalt tõendanud oma ühismeelsust. Ainuüksi eelmisel aastal pakkusid meie liikmesriigid ümberasumisvõimalust või varjupaika enam kui 720 000 pagulasele – see on kolm korda rohkem kui Ühendriigid, Kanada ja Austraalia kokku. Euroopa – vastupidiselt sellele, mida mõned väidavad – ei ole suletud kindlus ega tohi selleks ka kunagi muutuda. Euroopa on solidaarsuse kants, kus tagakiusamise eest põgenevad inimesed leiavad varjupaiga. Selleks peab Euroopa ka jääma.

Eriti uhke olen ma nende noorte eurooplaste üle, kes vabatahtlikuna õpetavad keelt Süüria põgenikele, ja nende tuhandete üle, kes tegutsevad uues Euroopa solidaarsuskorpuses. Need noored annavad Euroopa solidaarsusele värvi ja elujõu.

Nüüd tuleb meil jõupingutusi kahekordistada. Enne kuu lõppu esitleb komisjon uut ettepanekute kogumit, milles on tähelepanu alla võetud tagasisaatmine, solidaarsus Aafrikaga ja seaduslike ümberasumisvõimaluste loomine.

Rääkides tagasisaatmisest tahan rõhutada: inimesed, kellel ei ole õigust Euroopasse jääda, tuleb nende päritoluriiki tagasi saata. On selge, et kui ebaseaduslikest sisserändajatest saadetakse tagasi üksnes 36%, peame seda tööd märksa tõhustama. Ainult nii suudab Euroopa olla solidaarne põgenikega, kes tegelikult kaitset vajavad.

See solidaarsus ei ole mõeldud üksnes Euroopa jaoks. Peame olema solidaarsemadkaAafrikaga. Aafrikas elavad uhked noored inimesed, see maailmajagu on inimkonna häll. Meie 2,7 miljardi euro suurune ELi Aafrika usaldusfond aitab luua uusi töökohti kõikjal Aafrikas. ELi eelarvest on küll antud suur hulk raha, kuid kõikide liikmesriikide panus kokku on üksnes 150 miljonit eurot. Fondi võimalused hakkavad nüüdseks ammenduma. Me teame – või vähemalt peaksime teadma –, milliseid ohte kätkeb endas ebapiisav rahastamine: 2015. aastal tuli Euroopasse hulgaliselt sisserändajaid, kui ÜRO maailma toiduabi programmil lõppes raha. Kutsun üles kõiki liikmesriike oma sõna pidama ja tagama, et ELi Aafrika usaldusfondi ei tabaks sama saatus. Oht selleks on olemas.

Samuti jätkame tööd seaduslike ümberasumisvõimaluste loomiseks. Ebaseaduslik ränne lõpeb alles siis, kui ohtlikele rännuteedele leidub alternatiive. Oleme nüüdseks ümber asustanud ligikaudu 22 000 põgenikku Türgist, Jordaaniast ja Liibanonist. Toetan igati ÜRO ülemvoliniku Grandi üleskutset asustada ümber veel 40 000 põgenikku Liibüast ja selle naaberriikidest.

Samal ajal Euroopa vananev ühiskond vajab seaduslikku rännet. Seetõttu tegime ettepanekud lihtsustada heade kutseoskustega sisserändajate Euroopasse jõudmist sinise kaardi abil. Tahan tänada parlamenti toetuse eest selles küsimuses.

 

 

HEISKAME PURJED

Austatud Euroopa Parlamendi president, daamid ja härrad,

Euroopa Parlamendi liikmed!

Olen nimetanud vaid mõnda üksikut algatust, mille peame järgmise 16 kuu jooksul ellu viima. Kuid sellest üksi ei piisa eurooplaste poolehoiu ja südamete tagasivõitmiseks.

Nüüd on aeg meie tulevikueesmärgid paika panna.

Märtsis esitas komisjon valge raamatu Euroopa tulevikust ja pakkus välja viis stsenaariumi selle kohta, milline võiks Euroopa välja näha aastal 2025. Neid stsenaariume on arutatud, mõnikord kergemalt, mõnikord ägedamalt. Neid on hoolikalt uuritud ja osaliselt isegi laiali lammutatud. See on hea, sest just selleks need välja töötatigi. Tahtsin käivitada protsessi, mille käigus eurooplased valivad ise oma tee tulevikku.

Sest Euroopa tulevikku ei saa dikteerida.Selle aluseks peab olema demokraatlik arutelu ja lõppude lõpuks laialdane konsensus. Praegune parlamendikoosseis on sellele protsessile ja debatile aktiivselt kaasa aidanud kolme mõjuka Euroopa tulevikku käsitleva resolutsiooniga, milleeest tahan raportööre tänada. Samuti tahan tänada kõiki kolleege, kes on osa võtnud neist enam kui 2000 avalikust üritusest, mis komisjon on alates märtsist korraldanud.

Nüüd on aeg arutelust esimesi kokkuvõtteid teha. Aeg on asuda mõtetelt tegudele, jõuda väitlemisest otsustamiseni.

Täna soovin esitleda oma seisukohta, minu enda nii-öelda kuuendat stsenaariumi.

See põhineb minu mitmekümneaastasel kogemusel. Kogu elu olen elanud ja töötanud Euroopa-projekti vaimus. Olen kogenud head ja halba,

vaadanud asja eri külgedelt – ministrina, peaministrina, eurorühma esimehena ja nüüd komisjoni presidendina. Olin kohal Maastrichtis, Amsterdamis, Nice'is ja Lissabonis, kui meie liitarenes ja kasvas.

Olen alati Euroopa eest võidelnud, vahel Euroopa pärast ka kannatanud ning mõndapuhku Euroopas kahelnud.

Ent kõigest hoolimata ei ole ma kunagi lakanud Euroopat armastamast.

Nagu teada, ei ole armastust ilma pettumusteta, või kui on, siis harva.

Armastan Euroopat, kuna Euroopa ja Euroopa Liit on saavutanud midagi ainulaadset selles lõhestunud maailmas: rahu Euroopa sees ja väljaspool; heaolu, olgugi et mitte kõigi, kuid siiski paljude jaoks.

Seda peame silmas pidama ka aastal 2018, kui tähistame Euroopa kultuuripärandiaastat. 2018. aastal peame tähistama meie mitmekesist kultuuri.

 

 

VÄÄRTUSTE LIIT

Meie väärtused on meie kompassiks.

Minu jaoks ei ole Euroopa kunagi tähendanud üksnes ühtset turgu, raha, ühtset vääringut, eurot. Asi on väärtustes.

Minu kuuenda stsenaariumi kolm aluspõhimõtet – millest me ka alati teadlikud peame olema – on vabadus, võrdsus ja õigusriigi põhimõtte järgimine.

 

Ennekõike on Euroopa Liit vabadusliit. Et olla vaba meile liigagi hästi – eriti just Kesk- ja Ida-Euroopas – tuntud tagakiusamisest ja diktatuurist. Et vabalt avaldada oma arvamust – kodaniku või ajakirjanikuna –, mida peame liigagi tihti enesestmõistetavaks. Euroopa Liit põhineb nendel vabadustel. Vabadus ei kuku niisama sülle: selle eest tuleb võidelda nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

 

Teiseks peab EL olema võrdsusliitja võrdsete liit.

Võrdsus liikmete vahel, olgu nad suured või väikesed, võrdsus ida- ja lääne-, põhja- ja lõunapoolsemate riikide vahel.

Kindel on see, et Euroopa ulatub Vigost Varnani, Hispaaniast Bulgaariani.

Euroopa ulatub idast läändeja peab hingama mõlema kopsuga, nii ida- kui ka läänepoolsega. Vastasel juhul satub meie kontinent hingamisraskustesse.

Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi kodanikke. On vastuvõetamatu, et aastal 2017 sureb ikka veel lapsi haigustesse, mis peaksid olema Euroopas ammu likvideeritud. Rumeenia ja Itaalia laste jaoks peaks leetritevastane vaktsiin olema sama kättesaadav kui Euroopa teises otsas. Seda ilma igasuguste küsimusteta. Seepärast töötame koos kõikide liikmesriikidega, toetame neid vaktsineerimisküsimuses ning aitame neil ära hoida taolisi välditavaid surmasid, mida Euroopas enam eksisteerida ei tohiks.

Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi töötajaid. Töötajad peaksid saama samas kohas tehtava sama töö eest sama tasu. See eesmärk on komisjoni ettepanekul uute lähetatud töötajaid käsitlevate normide kohta. Peaksime tagama, et uus Euroopa kontrolli- ja õiguskaitseasutus rakendab kõiki tööjõu liikuvust käsitlevaid ELi õigusnorme õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt. Näib absurdne, et pangandusnormide täitmise kontrollimiseks on meil pangandusjärelevalveasutus, aga ühisturul õigluse tagamiseks ühine tööjõuamet puudub. Me loome selle ameti.

Liidus, kus kõik on võrdsed, ei saa olla teisejärgulisi tarbijaid. Ei ole vastuvõetav, et mõnes Euroopa osas müüakse inimestele kehvema kvaliteediga toiduaineid kui teistes riikides, kuigi nende pakend ja kaubamärk on täpselt samasugused. Ei ole õiglane, et slovakkidele mõeldud kalapulkade sees on vähem kala, ungarlastele tehtud valmistoitudes vähem liha või tšehhide jaoks valmistatud šokolaadis vähem kakaod. ELi õigusaktidega on selline praktika juba keelatud. Nüüd tuleb ka liikmesriikide ametiasutustele anda suuremad volitused võimalike ebaseaduslike tavadega lõpparve tegemiseks.

 

Kolmandaks: Euroopas on seaduse võim välja vahetanud tugevama võimu.

Õigusriigi põhimõte tähendab, et õigust ja seadusi kaitseb sõltumatu kohtusüsteem.

Õigusriigi põhimõttel põhineva liidu liikmena tuleb meil mis tahes lõplikku kohtuotsust aktsepteerida ja austada. Liikmesriigid on andnud teatavates küsimustes Euroopa Liidu Kohtule lõpliku otsustusõiguse. Kõigil tuleb austada Euroopa Liidu Kohtu otsuseid. Kui seda ei tehta või kui õõnestatakse kohtute sõltumatust, siis see tähendab kodanike ilmajätmist nende põhiõigustest.

Õigusriigi põhimõtte järgimine ei ole Euroopa Liidus vabatahtlik. See on kohustus.

Euroopa Liit ei ole riik, vaid õigusriigi põhimõttele tuginev ühendus.

ÜHTSEM LIIT

Vabadus, võrdsus ja õigusriigi põhimõte – ühtsem, tugevam ja demokraatlikum liit peab rajanema neil kolmel põhimõttel.

Minu kogemused on näidanud, et kui me räägime oma tulevikust, ei taha inimesed kuulda jutte uute aluslepingute koostamisest või uute institutsioonide loomisest. Lepingud ja institutsioonid on kõigest vahendid eesmärkide saavutamiseks. Meile siin Strasbourgis ja Brüsselis võivad need midagi tähendada, kuid kellegi teise silmis ei ole neil suurt tähtsust.

Institutsioonide reformimine huvitab mind üksnes juhul, kui see aitab liidu toimimist tõhustada.

Me ei tohiks keskenduda lepingute muutmise teemale varem või hiljem tuleb neid niikuinii muuta. Kõigepealt peame loobuma mõtteviisist, et kellegi võit on tingimata kellegi teise kaotus.

Demokraatia eeldab kompromisside tegemist. Ja õigetest kompromissidest võidavad lõpuks kõik. Euroopa Liidus peaks vaatlema kompromisse kui erisuste ületamise ja üksteisele lähenemise kunsti, mitte kui midagi negatiivset või vastikut. Demokraatia ei toimi kompromissideta. Euroopa ei toimi kompromissideta.

Ühtsem Euroopa Liit peab muutuma ka kaasavamaks.

Kui tahame kaitsta oma välispiire ja neid ka tegelikult tugevamaks muuta, peame laskma Bulgaarial ja Rumeenial viivitamatult ühineda vaba liikumist võimaldava Schengeni alaga. Samuti peaks Horvaatiast saama täieõiguslik Schengeni liikmesriik kohe, kui ta on kõik seatud tingimused täitnud.

Kui soovime, et euro ühendaks, mitte ei lõhestaks Euroopat, peaks see olema enamat kui ühe väljavalitud riikiderühma rahaühik. Euro on mõeldud kogu Euroopa Liidu ühisrahaks. Kõikidel liikmesriikidel peale kahe on õigus ja kohustus pärast ettenähtud tingimuste täitmist euroalaga ühineda.

Need liikmesriigid, kes on avaldanud soovi euroalaga liituda, peavad selleks ka võimaluse saama. Seetõttu teen ettepaneku luua euroga liitumise töövahendi, mis pakub tehnilist ja ka finantsabi.

Kui soovime, et pangad tegutseksid kogu Euroopas samade normide alusel ja samasuguse järelevalve all, peaksime ergutama kõiki liikmesriike ühinema pangandusliiduga. Me peame vähendama mõne liikmesriigi pangandussüsteemis endiselt esinevaid riske. Pangandusliit toimib vaid siis, kui riskide vähendamine ja riskide jagamine käivad käsikäes. Kõik teavad, et pangandusliidu jaoks peavad olema täidetud 2015. aasta novembris komisjoni poolt sätestatud tingimused. Ühine hoiuste tagamise skeem saab toimida vaid siis, kui iga riik on oma kodutöö ära teinud.

Kui soovime vältida Euroopas sotsiaalset killustatust ja sotsiaalset dumpingut, peaksid liikmesriigid võimalikult kiiresti ja hiljemalt Göteborgis novembris toimuval tippkohtumisel kokku leppima Euroopa sotsiaalõiguste samba loomises. Liikmesriikide sotsiaalsüsteemid jäävad veel pikaks ajaks erinevaks ja eraldatuks. Kuid me peaksime vähemalt tegutsema selle nimel, et luua liidus Euroopa sotsiaalsed standardid, mis aitaksid meil jõuda ühisele arusaamale sellest, mida me peame ühtsel turul sotsiaalselt õiglaseks.

Ma olen kindel, et Euroopa ei toimi, kui ta oma töötajatele selja pöörab.

Daamid ja härrad! Kui soovime oma naabruses rohkem stabiilsust, peaksime näitama Lääne-Balkani riikidele, et nende ELiga ühinemise väljavaade on reaalne.

On selge, et selle komisjoni ja parlamendi ametiaja jooksul uusi liikmesriike ei lisandu. Ükski kandidaat pole veel valmis. Kuid Euroopa Liit koosneb tulevikus enam kui 27 liikmesriigist. Kandidaatriigid peavad läbirääkimistel suurimat tähelepanu pöörama õigusriigi põhimõttele, õigusküsimustele ja põhiõigustele.

See tähendab seda, et Türgi ühinemine ELiga ei ole lähitulevikus mõeldav.

Türgi liigub juba mõnda aega suurte sammudega Euroopast eemale.

Ajakirjanik peab olema toimetuses, mitte vanglas. Nende koht on seal, kus on sõnavabadus.

Pöördun täna Türgi võimude poole: laske meie ajakirjanikud vabaks. Ja mitte ainult meie ajakirjanikud. Lõpetage meie liikmesriikide ja nende juhtide sõimamine fašistideks ja natsideks. Euroopa riigid esindavad küpset demokraatiat. Solvamine vaid hävitab sidemeid. Vahel on mul tunne, et Türgi teeb seda sihilikult, et hiljem Euroopa Liitu liitumisläbirääkimiste läbikukkumises süüdistada.

Meie aga sirutame käe Türgi inimestele ja kõigile neile, kes austavad meie väärtusi ja soovivad meiega koostööd teha.

 

 

TUGEVAM LIIT

Daamid ja härrad!

Meie liit peab tugevamaks muutuma. Selleks vajame tugevamat ühtset turgu.

Soovin, et Euroopa Liit suudaks olulistes ühtse turu küsimustes otsustada nõukogus tihedamini ja lihtsamalt kvalifitseeritud häälteenamusega, kaasates võrdsetel alustel Euroopa Parlamendi. Selleks ei ole vaja muuta aluslepinguid. Praegustes aluslepingutes on niinimetatud sillaklauslid, mis võimaldavad meil teatavatel juhtudel minna ühehäälsuse nõudelt üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, kui Euroopa Liidu Nõukogu seda üksmeelselt otsustab.

Pooldan igati üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele otsuste puhul, mis käsitlevad äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi, käibemaksu, digitaaltööstuse õiglast maksustamist ja finantstehingute maksu.

 

Euroopa peab suutma kiiremini ja efektiivsemalt otsustada. Vajame ka võimekamatmajandus- ja rahaliitu.

Euroala on praegu vastupidavam kui aastate eest. Muu hulgas oleme loonud Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM). Arvan, et ESM tuleks nüüd järk-järgult ümber kujundada Euroopa Valuutafondiks, millest peab igal juhul saama Euroopa Liidu normide lahutamatu osa. Komisjon kavatseb sellel teemal esitada konkreetsed ettepanekud detsembris.

Me vajame Euroopa majandus- ja rahandusministrit – ministrit, kes toetaks ja edendaks positiivseid struktuurireforme meie liikmesriikides. Selles saab ta toetuda tööle, mida komisjon alustas 2015. aastal struktuurireformide tugiteenusega. Euroopa majandus- ja rahandusminister peaks koordineerima kõiki ELi rahastamise instrumente, mida kasutatakse juhul kui liikmesriike tabab majanduslangus või kriis.

Ma ei taha luua ametikohta lihtsalt selle loomise pärast. Efektiivsust silmas pidades pakun ma välja, et seda ülesannet võiks täita majandus- ja finantsküsimuste eest vastutav komisjoni volinik – veelgi parem, kui ta oleks asepresident. Samal ajal peaks ta juhtima ka eurorühma.

Loomulikult peaks Euroopa Majandus- ja Rahandusminister aru andma Euroopa Parlamendile.

Meil ei ole vaja paralleelstruktuure. Meil pole vaja ka eraldi euroala eelarvet, vaid üksnes tugevat euroala jaoks ettenähtud eelarverida ELi eelarve raames.

Mulle on vastumeelne ka eraldi euroala parlamendi idee.

Euroala parlament on Euroopa Parlament.

 

Euroopa Liit peab muutuma tugevamaks ka ühtses terrorismivastases võitluses. Viimase kolme aasta jooksul oleme suuri edusamme teinud, kuid endiselt ei ole meil piisavalt vahendeid, et piiriülesele terroriohule piisavalt kiiresti reageerida.

Seetõttu kutsun üles looma Euroopa luureüksust, mis tagaks, et andmeid terroristide ja välisvõitlejate kohta jagataks automaatselt meie luureteenistuste ja politsei vahel.

Samuti näen olulisi põhjusi, miks uuele Euroopa Prokuratuurile tuleks teha ülesandeks süüdistuse ettevalmistamine piiriüleste terrorikuritegude korral.

 

Euroopa Liit peab haarama olulisema rolli üleilmsel tasandil. Kui tahame, et meie sõnal oleks maailmas rohkem kaalu, peame suutma välispoliitilisi otsuseid teha kiiremini. Tahan, et liikmesriigid mõtleksid järele, millised välispoliitilised otsused võiks viia ühehäälse otsustamise alt kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamise alla. Alusleping juba lubab seda, kui kõik liikmesriigid nõus on. Kui tahame välispoliitika küsimustes efektiivselt tegutseda, peame kasutama kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist.

Ja ma tahan, et me teeksime rohkem pingutusi kaitseküsimustes. Loomisel on Euroopa Kaitsefond. Kujunemas on alaline struktureeritud koostöö kaitsevaldkonnas. 2025. aastaks peame suutma rajada Euroopa kaitsekoostöö liidu. Meie vajame seda. Ning ka NATO-le oleks see meeltmööda.

 

Viimase, kuid mitte vähem tähtsa küsimusena tahan, et meie liit keskenduks tugevamini sellele, mis on oluline – toetudes sellele, mida komisjon on viimaste aastate jooksul teinud. Me ei tohiks sekkuda Euroopa kodanike igapäevaellu, et kõike reguleerida. Me peame olema suured suurtes asjades. Me ei tohi peale sundida uusi algatusi või püüda oma volitusi pidevalt laiendada. Seal, kus mõistlik, peame me otsustuspädevuse liikmesriikidele tagasi andma.

Just seepärast on praegune komisjon püüdnud olla suurtes asjades suur ja väikestes väike – on esitanud aastas vähem kui 25 uut algatust, samas kui eelmised koosseisud esitasid neid üle 100.

Et alustatud töö lõpule viia, moodustame juba sel kuul subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma, mille ülesanne on kriitilise pilguga üle vaadata kõik poliitikavaldkonnad, et olla kindel, et me tegutseme ainult seal, kus EL annab lisaväärtust. Minu hea sõber esimene asepresident Timmermans, kes on end juba parema õigusloome vallas end tõestanud, asub seda rakkerühma juhtima. Timmermansi rakkerühmas on esindatud ka selle parlamendi ning liikmesriikide parlamentide liikmed. Aasta pärast annavad nad oma tulemustest aru.

 

DEMOKRAATLIKUM LIIT

Austatud Euroopa Parlamendi president

ja Euroopa Parlamendi liikmed!

Meie liit peab tegema demokraatliku hüppe edasi.

Euroopa Parlamendi valimiste eel sooviksin, et Euroopa erakonnad teeksid oma kampaaniatega algust palju varem enne valimisi kui eelmistel kordadel. Liigagi sageli ei ole üleeuroopalised valimised kujutanud endast rohkemat kui riiklike kampaaniate summat. Euroopa demokraatia väärib enamat.

Täna esitab komisjon uued eeskirjad erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta. Me ei peaks täitma euroopavastaste äärmuslaste rahakotte. Me peaksime andma Euroopa erakondadele võimaluse end paremini organiseerida.

Samuti on mulle meeltmööda riikidevaheliste valimisnimekirjade idee, kuigi mõistan, et päris paljud teist on selle vastu. Ma püüan veenda oma parlamendifraktsiooni esimeest toetama seda püüdlust, mis tooks Euroopasse demokraatiat ja selgust.

Usun ka, et järgmiste kuude jooksul peaksime kaasama liikmesriikide parlamendid ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi kodanikuühiskonna rohkem Euroopa tuleviku ülesehitamisse. Viimase kolme aasta jooksul on komisjoni liikmed külastanud liikmesriikide parlamente enam kui 650 korda. Samuti on nad osalenud rohkem kui 300 interaktiivses kodanike dialoogis, mis on leidnud aset rohkem kui 80 linnas ja alevis 27 liikmesriigis. Seepärast toetan ma president Macroni ideed korraldada 2018. aastal Euroopa eri paigus demokraatlikke konvente.

Sellal, kui debatt hoogustub, pööran ma isiklikult 2018. aastal erilist tähelepanu Eestile, Lätile, Leedule ja Rumeeniale. Nimelt tähistavad nad tuleval aastal oma 100. aastapäeva. Need, kes tahavad kujundada meie maailmajao tulevikku, peaksid hästi tundma meie ühist ajalugu ja seda ka austama. Need neli riiki on osaks meie ühisest ajaloost ning nendeta poleks Euroopa terviklik.

Vajadus tugevdada demokraatiat ja suurendada läbipaistvust mõjutab ka Euroopa Komisjoni tegevust. Täna saadan ma Euroopa Parlamenti uue volinike käitumisjuhendi. Uues käitumisjuhendis tehakse eelkõige selgeks, et volinikud võivad kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel samadel tingimustel nagu kõik teised. Uus käitumisjuhend tugevdab mõistagi volinike laitmatu käitumise nõuet nii nende ametiaja jooksul kui ka pärast seda.

Kui soovite tugevdada Euroopa demokraatiat, siis ei tohi takistada demokraatlikku arengut, mida nägime tippkandidaatide – niinimetatud Spitzenkandidaten – loomisega. Ma soovin, et see korduks.

Rohkem demokraatiat tähendab ka tõhusamat tööd. Euroopa toimiks paremini kui me ühendaks Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ametikohad.

Mul pole oma hea sõbra Donaldi vastu ühtegi halba sõna öelda – olen viimase kolme aasta jooksul temaga sujuvalt käsikäes töötanud. See samm pole ei Donaldi ega ka minu vastu.

Euroopast oleks lihtsam aru saada, kui oleks vaid üks kapten, kes laeva juhiks.

Ühine president kajastaks paremini meie Euroopa Liidu olemust – seda, et ta on ühtaegu riikide liit ja kodanike liit.

 

 

MEIE TEGEVUSKAVA

Kallid kolleegid!

Täna esitatud nägemus ühtsemast, tugevamast ja demokraatlikumast Euroopast ühendab elemente kõigist stsenaariumidest, mille ma märtsis välja pakkusin.

Kuid meie tulevik ei saa jääda pelgalt stsenaariumiks, visandiks või ideeks paljude teiste hulgas.

Homse liidu peame valmis tegema täna.

Täna hommikul saatsin president Tajanile, eesistuja Tuskile ja neile, kes nüüdsest kuni märtsini 2019 täidavad roteeruvat nõukogu eesistuja ametit, tegevuskava, milles on visandatud, kuhu meil tuleks siit edasi liikuda.

Selles on oluliseks elemendiks eelarvekavad, mille komisjon esitab mais 2018. Meil on valida, kas me püüame saavutada Euroopa Liidu eesmärke praeguse eelarve rangetes raamides, või suurendame Euroopa Liidu eelarve võimekust selleks, et paremini saavutada meie eesmärke. Mina toetan teist varianti.

29. märtsil 2019 lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust. See saab olema väga kurb ja traagiline hetk. Me jääme seda alati kahetsema. Ent me peame austama Briti rahva tahet. Meie läheme edasi, peame edasi minema, sest Brexit ei ole kõige lõpp, Brexit ei kujunda meie liidu tulevikku.

30. märtsil 2019 oleme me 27 liikmesriigist koosnev liit. Peame ennast kahekümne seitsmekesi ja ka ELi institutsioonides selleks hetkeks hästi ette valmistama.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad kõigest mõni nädal hiljem, 2019. aasta mais. Eurooplastel on siis kokkusaamine demokraatiaga. Nad peavad minema valimiskastide juurde selge arusaamisega sellest, kuidas Euroopa Liit eelseisvatel aastatel areneb.

Seepärast kutsun President Tuski ning Rumeeniat, kes on 2019. aasta esimeses pooles eesistujariik, korraldama Rumeenias 30. märtsil 2019 erakorralist tippkohtumist. Minu soov oleks, et see tippkohtumine toimuks kaunis Sibiu linnas, mida tuntakse ka Hermannstadti nime all. Sellest peaks saama hetk, mil me tuleme kokku, et teha otsuseid, mida on vaja ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa jaoks.

Minu lootus on, et 30. märtsil 2019 ärkavad eurooplased liidus, kus me kõik seisame oma väärtuste eest; kus eranditult kõik liikmesriigid järgivad õigusriigi põhimõtteid; kus olla euroala, pangandusliidu ja Schengeni ala täisliige on ELi liikmesriigi jaoks saanud normiks;

kus me oleme rajanud majandus- ja rahaliidu vundamendi, nõnda et meil on võimalik kaitsta oma ühisraha nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma et oleks tarvis otsida abi väljastpoolt; kus meie ühtne turg on õiglasem nii idast kui ka läänest pärit töötajate jaoks.

Ma tahan, et eurooplased ärkaksid liidus, kus oleme jõudnud kokkuleppele tugevas sotsiaalsete standardite tugisambas; kus kasumit maksustatakse seal, kus seda saadakse; kus terroristidel ei ole ühtegi seaduselünka, mida ära kasutada; kus me oleme saavutanud kokkuleppe tegeliku Euroopa kaitsekoostöö liidu asjus; kus komisjoni ja Euroopa Ülemkogu tööd juhib üksainus president, kes on valitud üleeuroopalise valimiskampaania järel.

Härra president! Kui meie kodanikud 30. märtsil 2019 ärgates leiavad eest sellise liidu, siis on Euroopa Liit võimeline vastama nende õigustatud ootustele.

 

KOKKUVÕTE

Austatud parlamendiliikmed!

Euroopa pole loodud paigalseisuks. Ta ei tohi kunagi seisma jääda.

Helmut Kohl ja Jacques Delors õpetasid mulle, et Euroopa liigub edasi ainult enesekindlana. Ühtne turg, Schengen ja ühisraha naerdi välja kui teostamatud unistused, enne kui nad teoks said. Ja ometi on need kolm auahnet projekti teoks tehtud.

Kuulan neid, kes ütlevad, et „ärgem kõigutagem paati nüüd, kus asjad on hakanud paremini minema!“

Kuid nüüd ei ole aeg liigse ettevaatlikkuse tõttu kõrvale tõmbuda.

Oleme asunud katust parandama. Aga täna ja homme peame rahulikult, korrus korruse järel, hetk hetke järel ja idee idee järel oma Euroopa hoonet ehitama.

See töö tuleb meil lõpule viia nüüd, kui päike veel paistab ning kuni ta paistab.

Sest kui järgmised pilved silmapiirile ilmuvad – ja ühel päeval nad kahtlemata ilmuvad –, siis on juba liiga hilja.

Nii et hiivakem ankur.

Seilakem sadamast merele.

Ja las tuul paisutab me purjesid.

 

*Pärast kõne ettekandmist uuendatud versioon

SPEECH/17/3165


Side Bar