Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Kõne

Kõne Euroopa Liidu olukorrast 2016: Teel parema Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi

Strasbourg, 14. september 2016

.

[AUTHORISED VERSION]

 

Härra president,

austatud Euroopa Parlamendi liikmed!

Aasta tagasi seisin teie ees ja rääkisin sellest, et Euroopa Liidu olukord ei ole hea. Rääkisin, et selles liidus ei ole piisavalt Euroopat. Ja sellest, et selles liidus ei ole piisavalt liitu.

Ma ei hakka teile täna rääkima, et nüüd on kõik hästi.

Ei ole.

Hinnakem olukorda ausalt.

Meie Euroopa Liit on vähemalt osaliselt – eksistentsiaalses kriisis.

Suve jooksul kuulasin ma tähelepanelikult siinse parlamendi liikmeid, valitsuste esindajaid, paljusid liikmesriikide parlamendisaadikuid ja tavalisi eurooplasi, kes jagasid minuga oma mõtteid.

Olen olnud mitu aastakümmet ELi integratsiooni tunnistajaks. Olen näinud palju tugevaid hetki. Loomulikult olen näinud ka raskeid aegu, kriise.

Kuid kunagi varem ei ole ma näinud nii vähe ühtsust meie liikmesriikide vahel. Nii vähe valdkondi, milles nad on nõus koostööd tegema.

Mitte kunagi varem ei ole ma kuulnud nii paljusid riigijuhte rääkimas üksnes oma muredest, nimetades Euroopat vaid möödaminnes, kui üldse.

Mitte kunagi varem ei ole ma näinud ELi institutsioonide esindajaid seadmas eesmärke, mis on väga erinevad liikmesriikide valitsuste ja parlamentide omadest või mõnikord nendega lausa vastuolus. Justkui ei olekski ELil ja liikmesriikide valitsustel enam ühiseid huve.

Mitte kunagi varem ei ole ma näinud liikmesriikide valitsusi nii nõrgestatuna populismist ja halvatuna kaotusepelust järgmistel valimistel.

Mitte kunagi varem ei ole ma näinud sellist killustatust ja nii vähest ühtsust meie liidus.

Me peame praegu tegema väga olulise valiku.

Kas laseme tekkinud frustratsioonil võimust võtta? Langeme üheskoos depressiooni? Laseme meie liidul oma silme all laguneda?

Või ütleme: Kas poleks mitte aeg end kokku võtta? Kas poleks mitte aeg käised üles käärida ja oma jõupingutusi kahekordistada? Kolmekordistada? Kas pole mitte jõudnud kätte aeg, mil Euroopa vajab kindlameelsemat juhtimist kui iial varem, mitte selliseid poliitikuid, kes laevalt põgenevad?

Meie mõtiskelu Euroopa Liidu olukorra üle peab algama realismitunde ja aususega.

Esiteks peaksime me tunnistama, et meil on Euroopas palju lahendamata probleeme. Selles ei ole mingit kahtlust.

Kõrge töötuse määr, sotsiaalne ebavõrdsus, valitsemissektori mäekõrgused võlad, ülikeerukas pagulaste integreerimine ning reaalsed julgeolekuohud nii kodu- kui ka välismaal – praegune jätkuv kriis on puudutanud iga liikmesriiki.

Me peame koguni arvestama kurvastava võimalusega, et üks liikmesriik meie hulgast lahkub.

Teiseks peaksime me mõistma, et maailm jälgib meid.

Äsja naasin ma G20 tippkohtumiselt Hiinas. Euroopa käes on 7 kohta selle olulise ülemaailmse foorumi laua taga. Hoolimata meie suurest esindatusest oli seal rohkem vastamata küsimusi kui ühiseid vastuseid.

Kas Euroopa suudab veel sõlmida kaubanduskokkuleppeid ja vormida maailma majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid?

Kas Euroopa majandus toibub viimaks või jääb veel kümneks aastaks kinni aeglase majanduskasvu ja madala inflatsiooni lõksu?

Kas Euroopa on endiselt tugev liider võitluses inimõiguste ja põhiväärtuste eest?

Kas Euroopa on üksmeelne, kui rahvusvahelist õigust rikkudes ohustatakse mõne riigi territoriaalset terviklikkust?

Või kaob Euroopa rahvusvaheliselt areenilt ja maailma hakkavad kujundama muud jõud?

Usun, et te annaksite nendele küsimustele hea meelega selged vastused. Kuid on vaja, et meie sõnadele järgneksid ka ühised teod. Üksnes sõnadest ei piisa, et mõjutada rahvusvahelisi küsimusi.

Kolmandaks peaksime me mõistma, et meie probleeme ei lahenda vaid üks kõne või järjekordne tippkohtumine.

Me ei ole Ameerika Ühendriigid, kus president peab kongressi mõlemas kojas kõne olukorrast riigis ning miljonid kodanikud kuulavad iga tema sõna televisiooni otseülekandes.

Sellega võrreldes näitab meie liidu olukorda kirjeldava kõne pidamine selgesti meie liidu ebatäiust. Ma kõnelen täna Euroopa Parlamendi ees. Ja reedel on mul Bratislavas eraldi kohtumine riigijuhtidega.

Seega ei saa mu kõne vaid teie aplausi ootama jääda ja jätta tähelepanuta selle, mida ütlevad reedel riigijuhid. Ka ei saa ma kuulutada Bratislavas erinevat sõnumit sellest, mida täna teile esitan. Ma pean võtma arvesse meie liidu demokraatia mõlemat tasandit. Mõlemad on ühtviisi olulised.

Me ei ole Euroopa ühendriigid. Meie Euroopa Liit on palju keerulisem. Selle keerukuse eiramine oleks viga, mis viiks meid valedele lahendustele.

Euroopa saab toimida vaid juhul, kui meie ühisprojekti toetavaid kõnesid ei esitata üksnes selles auväärses kogus, vaid ka kõigi liikmesriikide parlamentides.

Euroopa saab toimida vaid juhul, kui me kõik pingutame tema ühtsuse nimel ja unustame rivaalitsemise pädevuste ja institutsioonide vahel. Vaid siis saab Euroopa olla midagi enamat kui tema koostisosade summa. Ja vaid siis saab Euroopa olla tugevam ja parem kui täna. Vaid siis suudavad ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste juhid võita tagasi Euroopa kodanike usalduse meie ühisprojekti suhtes.

Sest eurooplased on väsinud lõpututest aruteludest, vaidlustest ja nääklustest.

Eurooplased tahavad konkreetseid lahendusi meie liidu ees seisvale väga pakilisele probleemile. Nad tahavad rohkem kui lubadusi, resolutsioone ja tippkohtumiste järeldusi. Nad on neid liiga palju kuulnud ja näinud.

Eurooplased soovivad ühiseid otsuseid, mis kiirelt ja tõhusalt ellu viiakse.

Jah, meil on vaja pikaajalist visiooni. Ja komisjon esitab sellise tulevikuvisiooni valges raamatus, mis ilmub 2017. aasta märtsis, mil tähistatakse Rooma lepingu 60. aastapäeva. Me kavatseme käsitleda seda, kuidas tugevdada ja reformida meie majandus- ja rahaliitu. Me võtame arvesse ka 27 liikmeriigist koosneva liidu poliitilisi ja demograafilisi tulevikuprobleeme. Loomulikult osalevad selles protsessis tihedalt nii Euroopa Parlament kui ka liikmesriikide parlamendid.

Kuid pelgast visioonist ei piisa. Sellest veelgi enam vajavad meie kodanikud kedagi, kes juhiks. Kedagi, kes reageeriks meie aja probleemidele.

Euroopa on nagu paljudest kiududest köis – see toimib vaid siis, kui me kõik tõmbame samas suunas – nii ELi institutsioonid, liikmesriikide valitsused kui ka liikmesriikide parlamendid. Me peame näitama, et see on võimalik, eriti nendes valdkondades, kus ühiseid lahendusi on kõige kiireloomulisemalt vaja.

Seepärast pakun ma järgnevaks kaheteistkümneks kuuks välja konkreetsete Euroopa meetmete positiivse tegevuskava.

Seda sellepärast, et ma usun, et järgmised kaksteist kuud on otsustavad, kui me soovime oma liitu taasühendada. Kui me soovime üle saada viimastel kuudel ilmnenud kahetsusväärsetest lahknevustest ida ja lääne vahel. Kui me soovime näidata, et me suudame tegutseda olulistes küsimustes kiiresti ja otsustavalt. Kui me soovime näidata, et Euroopa on jõud, kes on ikka veel võimeline ühiselt tegutsema.

Me peame asuma tööle.

Ma saatsin täna hommikul selle sõnumiga kirja president Schulzile ja peaminister Ficole.

Järgnevad kaksteist kuud on otsustav aeg, et muuta Euroopa paremaks:

hoidvaks Euroopaks;

Euroopa elulaadi säilitavaks Euroopaks;

meie kodanike võimalusi avardavaks Euroopaks;

nii kodus kui ka võõrsil kaitset pakkuvaks Euroopaks ja

vastutustundlikuks Euroopaks.

 

EUROOPA ELULAADI SÄILITAV EUROOPA

Olen veendunud, et Euroopa elulaad väärib säilitamist.

Mulle on jäänud mulje, et paljud on unustanud, mida tähendab olla eurooplane.

Tuletage meelde, mida tähendab olla eurooplaste liidu osa – mis on see, mis on Leedu talumehel ühist üksikemaga Zagrebis, meditsiiniõega Valettas või üliõpilasega Maastrichtis.

Tuletage meelde, miks Euroopa rahvad otsustasid töötada üheskoos.

Tuletage meelde, miks rahvamassid tähistasid 1. mail 2004 Varssavi tänavatel solidaarsuse võitu.

Tuletage meelde, miks lehvitati 1. jaanuaril 1986 Puerta del Solis uhkelt Euroopa Liidu lippu.

Tuletage meelde, et Euroopa on jõud, mis suudab aidata kaasa Küprose ühendamisele – selles toetan ma Küprose mõlemat juhti.

 

Eelkõige tähendab Euroopa rahu. Ei ole kokkusattumus, et pikim rahuaeg Euroopa kirjapandud ajaloos algas Euroopa ühenduste moodustamisega.

70 aastat püsivat rahu Euroopas. Seda maailmas, kus on 40 aktiivset relvakonflikti, mis võtavad igal aastal 170 000 inimese elu.

Loomulikult on meil ikka veel erimeelsusi. Jah, meil on vastuolusid. Mõnikord me võitleme. Kuid me võitleme sõnadega. Ja me lahendame oma konflikte laua ümber, mitte kaevikuis.

Meie Euroopa elulaadi lahutamatu osa on meie väärtused.

Need väärtused on vabadus, demokraatia ja õigusriigi põhimõtted. Väärtused, mille eest on võideldud lahinguväljadel ja kõnepultides läbi sajandite.

Meie, eurooplased, ei saa kunagi leppida sellega, et Poola töölisi ahistatakse, pekstakse või isegi tapetakse Harlow tänavail. Töötajate vaba liikumine on samavõrra Euroopa väärtus kui meie võitlus diskrimineerimise ja rassismi vastu.

Meie, eurooplased, oleme kindlalt surmanuhtluse vastu. Sest me usume inimelu väärtusse ja austame seda.

Meie, eurooplased, usume ka sõltumatutesse ja efektiivsetesse kohtusüsteemidesse.Sõltumatud kohtud hoiavad valitsused, äriühingud ja kodanikud vaos. Efektiivne kohtusüsteem toetab majanduskasvu ja kaitseb põhiõigusi. Seepärast Euroopa edendab ja kaitseb õigusriigi põhimõtteid.

Olla eurooplane tähendab olla avatud ja kaubelda meie naabritega, selle asemel, et nendega sõdida. See tähendab olla maailma suurim kaubandusblokk, kellel on sõlmitud või sõlmimisel kaubanduslepingud rohkem kui 140 partneriga üle maailma.

Kaubandus tähendab töökohti – iga 1 miljardi euro kohta, mis me saame ekspordist, luuakse üle Euroopa Liidu 14 000 täiendavat töökohta. Ja enam kui 30 miljonit töökohta ELis, s.o üks töökoht seitsmest, sõltub praegu ekspordist ülejäänud maailma.

Seepärast teeb Euroopa tööd turgude avamiseks Kanadaga – ühe meie lähima partneriga, kes jagab meie huve, väärtusi, austust õigusriigi põhimõtete vastu ja arusaamist kultuurilisest mitmekesisusest. ELi ja Kanada kaubandusleping on parim ja kõige edumeelsem tehing, mille üle EL iial on läbirääkimisi pidanud. Ma kavatsen töötada koos teie ja kõigi liikmesriikidega selle lepingu võimalikult peatse ratifitseerimise nimel.

Olla eurooplane tähendab õigust oma isikuandmete kaitsele tugevate Euroopa seaduste kaudu. Seda seepärast, et eurooplastele ei meeldi pea kohal lendavad droonid, mis salvestavad nende iga liigutuse, ega ettevõtted, mis registreerivad nende iga hiireklõpsu. Just seepärast leppisid parlament, nõukogu ja komisjon käesoleva aasta mais kokku ühise Euroopa andmekaitsemääruse vastuvõtmises. See on jõuline Euroopa õigusakt, mis kehtib kõikide teie andmeid töötlevate äriühingute suhtes, kus iganes need ka ei asuks. Privaatsus on Euroopas oluline. See on inimväärikuse küsimus.

Olla eurooplane tähendab võrdseid võimalusi.

Töötajad peaksid saama sama tasu sama töö eest samas kohas. See on sotsiaalse õigluse küsimus. Ja seepärast toetab komisjon ettepanekut töötajate lähetamise direktiivi kohta. Siseturg ei ole koht, kus Ida-Euroopa töötajaid võib ära kasutada või pakkuda neile kehvemaid sotsiaalseid tingimusi. Euroopas ei valitse Metsiku Lääne põhimõtted, vaid sotsiaalne turumajandus.

 

Võrdsed võimalused tähendavad ka seda, et tarbijad on kaitstud kartellide ja mõjuvõimsate ettevõtjate kuritarvituse eest. Ning iga ettevõte, sõltumata oma suurusest, peab maksma makse seal, kus ta ka oma kasumi teenib. See kehtib ka sellise hiidettevõtte nagu Apple puhul, isegi kui firma turuväärtus on üle 165 riigi SKP suurusest. Euroopas ei nõustu me sellega, et mõjuvõimsate ettevõtjatega sõlmitakse tagatubades soodsaid maksukokkuleppeid.

Iirimaa maksumäär ei ole meie arutleda. Iirimaal on suveräänne õigus kehtestada maksumäär talle sobival tasemel. Kuid ei ole õige, et üks ettevõtja võib kõrvale hoida maksude maksmisest, millest saadavat tulu oleks võinud kasutada Iiri perede ja ettevõtjate, haiglate ja koolide hüvanguks. Komisjon jälgib, et selline õiglus oleks paigas. See on konkurentsiõiguse sotsiaalne külg. Euroopa seisab selle tagamise eest.

Eurooplastena hõlmab meie kultuur ka töötajate ja tööstuse kaitset üha enam üleilmastuvas maailmas. Nagu nende tuhandete Gosselies´ tööliste puhul Belgias, kelle töökoht on ohus – tuleb tänada ELi seadusi, mis kohustavad ettevõtjaid osalema tõelises sotsiaalses dialoogis. Ning töölised ja kohalikud omavalitsused võivad loota Euroopa solidaarsusele ning ELi toetusele.

Eurooplastena kaitseme me ka oma terasetööstust. Praegu rakendatakse meie terasetööstuse kaitsmiseks kõlvatu konkurentsi eest juba 37 dumpinguvastast ja subsiidiumivastast meedet. Kuid me peame oma pingutusi tõhustama, sest ületootmine mujal maailmas ajab Euroopa tootjaid pankrotti. Seetõttu käisin sel aastal kaks korda Hiinas, et leida lahendus liigse tootmisvõimsuse küsimusele. Seetõttu tegi komisjon ka ettepaneku muuta väiksema tollimaksu reeglit. Ameerika Ühendriigid kohaldavad Hiina terase suhtes 265% imporditariifi, kuid meil Euroopas on mõned valitsused nõudnud aastaid Hiina terase suhtes kohaldatavate tariifide vähendamist. Kutsun kõiki liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles kaubanduse kaitsevahendite tõhustamisel komisjoni toetama. Me ei peaks olema naiivsed vabakauplejad, vaid olema suutelised reageerima dumpingule sama jõuliselt kui Ameerika Ühendriigid.

Oluline osa Euroopa elulaadist, mida tahan säilitada, on meie põllumajandussektor. Komisjon seisab alati põllumeeste kõrval, eriti kui neil on rasked ajad nagu praegu. Eelmisel aastal tabasid piimasektorit Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonid. Seetõttu eraldas komisjon piimatalunike uuesti jalule aitamiseks miljard eurot. Sest ma ei lepi sellega, et piim on odavam kui vesi.

Suuremale osale meist kuulub eurooplaseks olemise juurde ka euro. Üleilmse finantskriisi ajal püsis euro tugevana ja kaitses meid veelgi suurema ebastabiilsuse eest. Euro on juhtiv maailmavaluuta ning sellega kaasnevad sageli paljale silmale nähtamatud majanduslikud eelised. Euroala riigid säästsid käesoleval aastal tänu Euroopa Keskpanga rahapoliitikale intressimaksetena 50 miljardit eurot. See tähendab täiendavat 50 miljardit eurot, mida meie rahandusministritel on võimalik majandusse investeerida.

Mario Draghi tagab meie valuuta stabiilsuse. Ning Euroopa Keskpank panustab töökohtade loomisse ja majanduskasvu rohkem kui nii mõnigi meie liikmesriik.

Jah, meie, eurooplased, saime kannatada läbi aegade suurima finants- ja võlakriisis käigus. Kuid kui valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 2009. aastal euroalal keskmiselt 6,3% siis praeguseks on see langenud alla 2% taseme.

Kolme viimase aasta jooksul on töökoha leidnud pea 8 miljonit inimest. Sellest ainuüksi Hispaanias miljon inimest. Hispaania näitajad kriisist väljumisel on jätkuvalt muljetavaldavad.

Mulle meeldiks, kui sellest kõikjal Euroopas rohkem räägitaks, kus valitud poliitikud sõna võtavad. Sest meie ebatäiuslikus liidus ei suuda Euroopa tasandi juhtimine asendada liikmesriikide tasandi juhtimist.

Euroopa rahvad peavad ühtsust ja selle aluseid kaitsma. Seda ei saa keegi nende eest teha.

Nad suudavad seda.

Me suudame olla ühtsed isegi siis, kui me oleme oma olemuselt erinevad.

Euroopa demokraatlikud rahvad ei tohiks populismi survele järele anda.

Euroopa ei tohi terrorismi ees kohkuma lüüa.

Ei, liikmesriigid peavad looma Euroopa, mis kaitseb. Ning meie, Euroopa institutsioonid, peame aitama seda lubadust ellu viia.

 

Euroopa, mis avardab võimalusi

Euroopa Liit ei peaks mitte ainult säilitama meie euroopalikku elulaadi, vaid avardama ka selle elulaadiga inimeste võimalusi.

Me peame töötama Euroopa nimel, mis parandab meie kodanike ja ettevõtjate võimalusi. Ning tänapäeval on mõlemad muutunud digitaalseks.

Digitaaltehnoloogiad ja digitaalne suhtlemine on levinud kõigisse elu aspektidesse.

Selleks on vaja ainult juurdepääsu kiirele internetile. Me peame olema ühendatud. Meie majandus vajab seda. Inimesed vajavad seda. Ning me peame investeerima sellisesse ühenduvusse nüüd ja praegu.

Seetõttu esitab komisjon täna Euroopa telekommunikatsiooniteenuste turu reformikava. Tahame luua uue õigusliku raamistiku, mis meelitab ligi ja võimaldab teha investeeringuid ühenduvusse.

Ettevõtjatel peaks olema võimalus kavandada järgmise 20 aasta jooksul Euroopasse tehtavaid investeeringuid. Sest kui me investeerime uutesse võrkudesse ja teenustesse, toob see järgmise kümne aasta jooksul kaasa vähemalt 1,3 miljonit uut töökohta.

Ühenduvus toob kasu kõigile.

Seepärast esitab komisjon täna ettepaneku võtta 2025. aastaks kogu Euroopa Liidus täies ulatuses kasutusele mobiilsidesüsteemide viies põlvkond (5G). See võimaldaks luua ELis täiendavalt kaks miljonit uut töökohta.

See, et ühenduvus toob kõigile kasu, tähendab seda, et ei ole oluline, kus sa elad või kui palju sa teenid.

Teeme täna ettepaneku varustada 2020. aastaks iga Euroopa küla ja linna avaliku elu peamised keskused tasuta traadita internetiühendusega.

Üha enam digitaalsemas maailmas peame kaasama ka kunstnikud ja loojad ning kaitsma nende tööd. Kunstnikud ja loojad on meie kroonijuveelid. Sisu loomine ei ole hobi. See on töö. Ning see on osa meie Euroopa kultuurist.

Ma soovin, et ajakirjanikke, kirjastajaid ja autoreid tasustataks oma töö eest õiglaselt, sõltumata sellest, kas see töö sünnib stuudios või elutoas, kas seda levitatakse internetis või väljaspool seda, paljundatud koopiatena või hüperlingi kaudu veebis.

Täna esitatav Euroopa autoriõiguse eeskirjade muutmise kava tagab just selle.

Meie majanduse võimaluste suurendamine ei eelda ainult investeerimist ühenduvusse, vaid ka uute töökohtade loomisse.

Seepärast peab Euroopa investeerima laiaulatuslikult oma noortesse, tööotsijatesse ja idufirmadesse.

Siin samas Euroopa Parlamendis aasta tagasi kinnitatud 315 miljardi euro suurune investeerimiskava Euroopa jaoks on juba esimese tegevusaasta jooksul kaasanud 116 miljardi euro ulatuses investeeringuid – Lätist Luksemburgini.

Üle Euroopa on laenu saanud üle 200 000 väikeettevõtja ja idufirma. Ning enam kui 100 000 inimest on leidnud uue töö. Seda kõike tänu minu poolt ellu kutsutud, komisjoni poolt välja töötatud ja teie poolt siin Euroopa Parlamendis toetatud ja rekordajaga vastu võetud uuele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile.

Ning nüüd me astume järgmise sammu. Täna esitame me ettepaneku kahekordistada fondi kestust ja selle rahalist mahtu.

Teie toetusega tagame, et meie fondi raames on 2020. aastaks tehtud kokku vähemalt 500 miljoni euro, see tähendab poole triljoni euro ulatuses investeeringuid. Me jätkame alustatut ning soovime jõuda 2022. aastaks 630 miljoni euroni. Liikmesriikide abiga võime selle eesmärgini jõuda isegi varem.

Lisaks nendele erainvesteeringute ligimeelitamiseks tehtavatele jõupingutustele peame me looma ka investeeringuid soosiva keskkonna.

Euroopa pangad on praegu palju paremas olukorras kui kaks aastat tagasi, seda tänu Euroopa ühistele jõupingutustele. Euroopa vajab oma panku. Kuid peaaegu täielikult ainult pangalaenudest sõltuv majandus ohustab finantsstabiilsust. See ei soodusta ka ettevõtlust, nagu ilmnes finantskriisi ajal. Seetõttu tuleb nüüd hoogustada jõupingutusi kapitaliturgude liidu loomisel. Komisjon esitab teile täna vastavasisulise konkreetse tegevuskava.

Kapitaliturgude liit muudab meie finantssüsteemi vastupanuvõimelisemaks. Sellega pakutakse ettevõtjatele lihtsamat ja mitmekesisemat juurdepääsu rahastamisele. Kujutlege Soome idufirmat, mis ei saa pangalaenu. Praegu on muud võimalused väga piiratud. Kapitaliturgude liit hakkab idufirmade loomisele kaasa aitamiseks pakkuma alternatiivseid, olulisi rahastamisallikaid, mis hõlmavad äriingleid, riskikapitali, turupõhist rahastamist.

Ühe näitena mainin, et peaaegu aasta tagasi esitasime me ettepaneku, mis hõlbustab pankadel laenu anda. Ettepanek võimaldab eraldada ELi ettevõtjate jaoks 100 miljardi euro ulatuses täiendavaid vahendeid. Palun kiirendagem siis kõnealuse ettepaneku vastuvõtmist.

Euroopa investeerimiskava töötas Euroopas palju paremini kui keegi osanuks oodata ning nüüd viime selle kava üleilmsele tasandile. Seda on paljud teie seast ja mitmed liikmesriigid juba palunud.

Täna algatame suurejoonelise Aafrika ja naabruskonna investeerimiskava, mis võimaldaks kaasata 44 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Liikmesriikide sellega ühinedes võib see summa kasvada 88 miljardi euroni.

Loogika selle taga on sama, mis toimis hästi Euroopa investeerimiskava puhul: kasutame avaliku sektori ja erainvesteeringute ligi meelitamiseks ja töökohtade loomiseks tagatisena avaliku sektori vahendeid.

See täiendab meie arenguabi ning püüab leida lahendust ühele rände algpõhjustest. Olukorras, kus arengumaade majanduskasv on kõige madalamal tasemel alates 2003. aastast, on see ülioluline. Uus kava annab võimaluse neile, kes oleksid muidu sunnitud võtma oma elujärje parandamiseks ette ohtliku teekonna.

Lisaks mujal tingimuste parandamiseks tehtavatele investeeringutele peame me investeerima ka humanitaarkriisidele reageerimisse meie enda territooriumil. Ning kõige olulisem on investeerida noortesse inimestesse.

Ma ei saa ega kavatse leppida sellega, et Euroopa on koht, kus noored tööd ei leia.

Ma ei saa ega kavatse leppida sellega, et uue aastatuhande noored ehk niinimetatud Y-põlvkond, võib osutuda esimest korda 70 aasta jooksul põlvkonnaks, kes on vaesemad kui nende vanemate põlvkond.

Loomulikult peavad selle probleemi lahendamisega tegelema eelkõige liikmesriikide valitsused. Kuid Euroopa Liit saab nende jõupingutusi toetada. Selleks kasutame me kolm aastat tagasi käivitatud ELi noortegarantiid. Minu juhitud komisjon suurendas noortegarantii tulemuslikkust ning kiirendas selle kasutuselevõttu. Kõnealuse programmi raames on nüüdseks abi saanud juba enam kui 9 miljonit noort. See tähendab 9 miljonit noort inimest, kes leidsid tänu ELile töökoha, praktikakoha või ametipraktika. Ning me jätkame noortegarantiile panustamist kogu Euroopas, parandades eurooplaste tööoskusi ning kaasates kõige enam abi vajavaid piirkondi ja noori.

Selleks kasutame ka Erasmuse programme, millest on kasu lõiganud juba viis miljonit üliõpilast. Tänu Erasmusele saavad noored liikuda, reisida, töötada, õppida ja olla praktikal kõikjal Euroopa Liidus. Iga kolmas Erasmus+ programmis osalenud noor sai tööpakkumise ettevõttelt, kus ta praktikal oli.

Me suudaksime teha veel muudki. Euroopas on palju noori sotsiaalselt mõtlevaid inimesi, kes on nõus ühiskonda sisuliselt panustama ning näitama üles solidaarsust. Me saame luua neile võimalused seda teha.

Solidaarsus on liim, mis meie liitu koos hoiab.

Kõigi meie liikmesriikide poolt heaks kiidetud ja ratifitseeritud aluslepingutes esineb sõna solidaarsus 16 korda.

Meie Euroopa eelarve on finantssolidaarsuse elavaks näiteks.

Solidaarsuse muljetavaldavaks väljenduseks on ühiste Euroopa sanktsioonide kohaldamine vastuseks Venemaa-poolsele rahvusvahelise õiguse rikkumisele.

Euro on solidaarsuse väljendus.

Meie arengupoliitika on tugev väljapoole suunatud solidaarsuse tunnusmärk.

Ka pagulaskriisi haldamisel oleme hakanud juba solidaarsust nägema. Ma olen veendunud, et vaja on veel palju rohkem solidaarsust. Kuid ma tean ka, et solidaarsust tuleb pakkuda vabatahtlikult. See peab tulema südamest. Seda ei tohi peale sundida.

Sageli oleme rohkem valmis solidaarsust üles näitama, kui tegemist on hädaolukordadega.

Kui Portugali laastasid metsapõlengud, kustutasid leeke Itaalia lennukid.

Kui üleujutused põhjustasid Rumeenias elektrikatkestusi, aitasid Rootsi generaatorid valguse tagasi tuua.

Kui Kreeka rannikule saabus tuhandeid pagulasi, pakkusid peavarju Slovaki telgid.

Samas vaimus teeb komisjon täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus. Noored üle kogu ELi saavad pakkuda vabatahtlikuna oma abi seal, kus seda kõige enam vajatakse, et reageerida kriisiolukordadele nagu pagulaskriis või hiljutised maavärinad Itaalias.

Ma tahan, et Euroopa solidaarsuskorpus oleks tegutsemisvalmis selle aasta lõpuks ning aastaks 2020 osaleks selles esimesed 100 000 noort eurooplast.

Ühinedes vabatahtlikult Euroopa solidaarsuskorpusega saavad need noored arendada oma oskusi ning omandavad lisaks töökogemusele ka väärtuslikke kogemusi inimestega tegelemisel.

 

EUROOPA, MIS PAKUB KAITSET

Euroopa, mis kaitseb oma kodanikke on ka Euroopa, mis pakub kaitset – nii kodus kui ka võõrsil.

Me peame end kaitsma terrorismi eest.

Alates Madridi pommitamisest 2004. aastal on Euroopas toimunud enam kui 30 terrorirünnakut – ainuüksi eelmisel aastal 14. Enam kui 600 süütut inimest hukkus Pariisis, Brüsselis, Nice'is ja Ansbachis.

Täpselt nii, nagu me seisime õlg õla kõrval leinas, peame me hoidma ühte ka oma vastumeetmetes.

Möödunud aasta barbaarsed teod näitasid meile taas, mille eest me võitleme – Euroopa elulaadi eest. Vastamisi inimkonna halvima küljega, peame me jääma truuks oma väärtustele ja iseendale. Sest me oleme demokraatlikud, pluralistlikud ühiskonnad, avatud ja sallivad.

Kuid see sallivus ei saa tulla meie turvalisuse hinnaga.

Seetõttu on minu komisjon seadnud turvalisuse algusest peale esikohale – me kriminaliseerisime terrorismi ja välisvõitlejad kogu ELis, me astusime vastu tulirelvade kasutamisele ja terroristide rahastamisele, me tegime koostööd internetiettevõtjatega, et tõkestada terroristliku propaganda levikut internetis ning võitlesime radikaliseerumisega Euroopa koolides ja vanglates.

Kuid teha on veel palju.

Me peame teadma, kes tuleb üle meie piiride.

Seepärast hakkame oma piire kaitsma uue Euroopa piiri- ja rannikuvalvega, mille vormistamine on praegu parlamendi ja nõukogu käes, vaid üheksa kuud pärast seda, kui komisjon selle kohta ettepaneku tegi. Frontexil on juba üle 600 töötaja Türgi ja Kreeka piiridel ja üle 100 Bulgaarias. Nüüd peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid tegema väga tihedat koostööd, et kiirendada uue ameti loomist. Ma tahan, et alates oktoobrist oleks Bulgaaria välispiiridel vähemalt 200 täiendavat piirivalvurit ja 50 lisasõidukit.

Me kaitseme oma piire ka aasta lõpus kehtima hakkava range kontrolliga kõigi üle, kes neid ületavad. Iga kord, kui keegi ELi siseneb või siit väljub, salvestatakse andmed selle kohta, millal, kus ja miks piiriületus toimus.

Novembris teeme me ettepaneku Euroopa reisiteabesüsteemi kohta – see on automaatne süsteem, mis võimaldab kindlaks määrata, kellel on lubatud Euroopasse reisida. Sel moel saame teada, kes on Euroopasse reisimas juba enne, kui nad kohale jõuavad.

Ja meil on seda teavet vaja. Kui palju kordi oleme viimastel kuudel kuulnud lugusid sellest, et info oli ühe riigi ühes andmebaasis olemas, kuid ei jõudnud kunagi teise riigi ametiasutuseni, kus sellest oleks võinud otsustavalt kasu olla?

Piirijulgeolek tähendab ka, et info ja jälitusteabe vahetamine tuleb seada prioriteediks. Sel eesmärgil tugevdame Europoli – Euroopa ametit, mis toetab liikmesriikide õiguskaitseasutusi – andes talle parema juurdepääsu andmebaasidele ja rohkem vahendeid. Terrorismivastase võitluse üksus, millel on praegu 60 töötajat, ei saa pakkuda vajalikku ööpäevaringset tuge.

Kaitsev Euroopa peab kaitsma ka meie huve väljaspool liidu piire.

Faktid on selged: maailm muutub suuremaks ja meie muutume väiksemaks.

Täna moodustavad eurooplased 8% maailma elanikkonnast, kuid aastal 2050 moodustame me vaid 5%. Selleks ajaks ei kuulu enam ükski ELi riik eraldi maailma suurimate majandusjõudude hulka. Aga EL koos? Koos oleme endiselt edetabelite eesotsas.

Meie vaenlased tahaks meid eraldada.

Meie konkurendid saaksid kasu meie killustumisest.

Üksnes üheskoos oleme arvestatav jõud ja jääme selleks.

Isegi kui Euroopa on uhke oma staatuse üle üleilmse tähtsusega pehme jõuna, ei tohi me olla naiivsed. Pehme jõud ei ole meie üha ohtlikumas naabruskonnas piisav.

Võtkem näiteks jõhkra võitluse Süüria pärast. Sellel on Euroopale otsesed tagajärjed. Daeshi laagrites koolitatud terroristide korraldatud rünnakud meie linnades. Kuid mis positsioonil on Euroopa Liit ja liikmesriigid läbirääkimistes lahenduse leidmiseks?

Federica Mogherini, meie kõrge esindaja ja minu asepresident, teeb suurepärast tööd. Kuid ta peab saama meie Euroopa välisministriks, kelle kaudu kõik diplomaatilised teenistused, ühtemoodi nii suurte kui ka väikeste liikmesriikide puhul, saaksid ühendada oma jõud, et võimendada meie rolli rahvusvahelistel läbirääkimistel. Seetõttu kutsun ma täna üles koostama Euroopa strateegia Süüria suhtes. Federical peaks olema koht Süüria tuleviku üle peetavate läbirääkimiste laua taga. Nii saaks Euroopa aidata üles ehitada rahumeelset Süüria riiki ning pluralistlikku ja sallivat kodanikuühiskonda Süürias.

Euroopa peab muutuma karmimaks. Mitte kusagil ei vasta see rohkem tõele kui meie kaitsepoliitikas.

Euroopa ei saa endale enam lubada ratsutada teiste militaarvõimekuse kukil ega lasta Prantsusmaal üksi kaitsta oma au Malis.

Me peame võtma vastutuse oma huvide ja Euroopa elulaadi kaitsmise eest.

Viimasel aastakümnel oleme osalenud enam kui 30 ELi tsiviil- ja sõjalises missioonis Aafrikast Afganistanini. Kuid ilma alalise struktuurita ei saa me tegutseda tõhusalt. Kiireloomulised operatsioonid hilinevad. Meil on paralleelsete missioonide jaoks eri peakorterid, isegi kui need toimuvad samas riigis või linnas. On aeg luua selliste operatsioonide jaoks ühine peakorter.

Samuti peaks me liikuma ühiste sõjaliste vahendite suunas, mis teatavatel juhtudel kuuluksid ELile. Ja loomulikult täielikus vastastikuses kooskõlas NATOga.

Äriliselt on kõik selge. Koostöö puudumine kaitseküsimustes maksab Euroopale 25 kuni 100 miljardit eurot aastas, olenevalt mis valdkonnad on kaetud. Selle rahaga võiks me teha nii palju muud.

See on võimalik. Me oleme loomas rahvusvahelist õhutankerite laevastikku. Võtkem sellest eeskuju.

Et Euroopa kaitsevõime oleks tugev, peab meie kaitsetööstus olema uuenduslik. Seepärast teeme veel enne aasta lõppu ettepaneku Euroopa Kaitsefondi kohta, et anda õige hoog teadusuuringutele ja innovatsioonile selles valdkonnas.

Lissaboni leping võimaldab liikmesriikidel, kes seda soovivad, ühendada oma kaitsevõimekus alalise struktureeritud koostöö vormis. Ma leian, et nüüd on aeg seda võimalust kasutada. Lisaks loodan, et mõne päeva pärast Bratislavas toimuv 27 liikmesriigi kohtumine saab olema esimene poliitiline samm selles suunas.

Vaid koostööd tehes on Euroopa suuteline end nii kodus kui ka võõrsil kaitsma.

 

VASTUTUSTUNDLIK EUROOPA

Viimane teema, millel tahan peatuda, on vastutus. See on endale vastutuse võtmine sellise Euroopa ehitamiseks, kus oleme kaitstud.

Ma kutsun üles kõiki ELi institutsioone ja kõiki liikmesriike võtma endale selle vastutuse.

Me peame lahti saama harjumusest näha asju nii, et edulood sünnivad riigi tasandil ja läbikukkumised Euroopa süül. Või vastasel korral ei ole meie projekt elujõuline.

Peame meenutama oma liidu eesmärgi mõtet. Seepärast kutsun kõigi 27 liikmesriigi juhte üles mõtlema teel Bratislavasse välja kolm põhjust, miks me vajame Euroopa Liitu.Kolm põhjust, mida nad on valmis kaitsma. Ja mille nimel nad on hiljem valmis kiireid tulemusi näitama.

Antud lubaduste aeglane täitmine on nähtus, mis aina enam ja enam õõnestab liidu usaldusväärsust. Võtame näiteks Pariisi lepingu. Eurooplastena edendame maailmas kliimameetmete elluviimisel juhtrolli. Euroopa oli ajaloos esimese õiguslikult siduva ülemaailmse kliimaleppe vahendaja. See oli Euroopa, kes moodustas ambitsioonika koalitsiooni, mille tulemusena sai Pariisi leping võimalikuks. Kuid nüüd on Euroopal raskusi olla teejuhiks ja olla esimeste seas, kes meie lepingu ratifitseerivad. Praeguseks on selle ratifitseerinud üksnes Prantsusmaa, Austria ja Ungari.

Ma kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles astuma omapoolsed sammud järgmiste nädalate, mitte kuude jooksul. Me peame tegutsema kiiremini. Ratifitseerigem Pariisi leping nüüd! Seda on võimalik teha. See on poliitilise tahte küsimus. Ning sellest sõltub Euroopa üleilmne mõju.

Ka Euroopa Liidu institutsioonid peavad võtma endale vastutuse.

Ma olen palunud kõigil volinikel olla järgmise kahe nädala jooksul valmis arutama meie liidu olukorda nende riikide parlamentides, mida nad kõige paremini tunnevad. Minu ametiaja algusest on praeguse komisjoni liikmed rohkem kui 350 korral külastanud riikide parlamente. Ma soovin, et nad teeksid seda veelgi sagedamini. Sest Euroopat saab ehitada vaid koos liikmesriikidega ja mitte kunagi nende vastu tegutsedes.

Samuti peame võtma vastutuse ja tunnistama, et teatavate otsuste tegemine ei ole meie ülesanne. Ei ole õige, kui ELi liikmesriigid ei suuda ise otsustada, kas keelata glüfosaadi kasutamine herbitsiidides või mitte. Ja et Euroopa Parlament ja nõukogu sunnivad komisjoni seda otsust nende eest tegema.

Seega me muudame neid eeskirju – sest see ei ole demokraatia.

Komisjon peab võtma endale vastutuse olles poliitiline ja mitte tehnokraatlik.

Poliitiline komisjon on selline, kes kuulab Euroopa Parlamenti, kuulab kõiki liikmesriike ja kuulab inimesi.

Ning selle kuulamise tulemusena on praegune komisjon võtnud oma ametiaja esimese kahe aasta jooksul tagasi 100 ettepanekut, esitanud viimase viie aasta jooksul 80% vähem algatusi ja käivitanud kõikide olemasolevate õigusaktide põhjaliku läbivaatamise. Sest vaid keskendudes sellele, kus Euroopa saab luua reaalset lisaväärtust ja saavutada tulemusi, saame muuta Euroopa paremaks ja usaldusväärsemaks paigaks.

Poliitilisus tähendab ka seda, et tehnokraatilised vead parandatakse kohe, kui need on ilmnenud. Komisjon, parlament ja nõukogu on ühiselt otsustanud kaotada mobiilside rändlustasud. See on lubadus, mille täidame. Mitte ainult ärireisijate jaoks, kes sõidavad välismaale paariks päevaks. Mitte ainult puhkaja jaoks, kes veedab paar nädalat päikese all. Vaid meie piiriüleste töötajate jaoks. Ning miljonite Erasmuse üliõpilaste jaoks, kes veedavad oma õpingute käigus ühe semestri või kaks välismaal. Seepärast võtsin tagasi eelnõu, mille üks heasoovlik ametnik oli suvel koostanud. Eelnõu ei olnud tehniliselt vale. Kuid see ei vastanud lubadusele. Ning järgmisel nädalal esitame uue ja parema eelnõu. Rändlusteenuse kasutamine peaks toimima samuti nagu kodus olles.

Poliitiline käitumine võimaldab meil ka rakendada stabiilsuse ja kasvu pakti terve mõistusega. Pakti loomist mõjutas teooria. Selle kohaldamine on saanud paljudele doktriiniks. Ning praegu on see mõnele lausa dogma. Teoorias tuleks karistada seda, kui riigivõla lubatud 60 protsenti ületatakse üheainsa kümnendikkohaga. Kuid tegelikkuses tuleb uurida võla põhjusi. Me peaksime üritama toetada käimasolevaid jõupingutusi reformide tegemisel ja mitte nende eest karistama. Selleks vajame vastutustundlikke poliitikuid. Pakti rakendamist ei jätka me dogmaatilisel viisil, vaid terve mõistuse ja paindlikkusega, mille me ettenägelikult eeskirjadesse integreerisime.

Ning viimaseks, vastutuse võtmine tähendab ka vastutavaks jäämist oma valijate ees. Seepärast teeme ettepaneku muuta absurdset eeskirja, mille kohaselt volinikud peavad oma ameti maha panema, kui nad tahavad kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Saksamaa liidukantsler, Tšehhi, Taani või Eesti peaminister ei loobu oma tööst, kui nad kandideerivad enda taasvalimiseks. Ka volinikud ei peaks seda tegema. Kui me soovime komisjoni, kes reageerib tegelikele vajadustele, peame julgustama volinikke otsima kokkupuutepunkte demokraatiaga, mitte seda takistama.

 

KOKKUVÕTE

Austatud parlamendiliikmed

Ma olen sama noor kui Euroopa projekt, mis saab järgmise aasta märtsis 60aastaseks.

Kogu oma elu jooksul olen sellele pühendunud, ning selle nimel tööd teinud.

Mu isa uskus Euroopasse, sest ta uskus stabiilsusse, töötajate õigustesse ja sotsiaalsesse arengusse.

Sest ta mõistis liigagi hästi, kui väärtuslik ja kui õrn on rahu Euroopas.

Ma usun Euroopasse, sest mu isa õpetas mulle neid samu väärtusi.

Kuid mida õpetame me oma lastele praegu? Mille nad meilt pärandiks saavad? Liidu mis laguneb erimeelsustes? Liidu, kus minevik on unustatud ja kus puudub tulevikuvisioon?

Meie lapsed väärivad paremat.

Nad väärivad Euroopat, kus hoitakse nende elulaadi.

Nad väärivad Euroopat, kus neil on võimalused ja kus nad on kaitstud.

Nad väärivad kaitsvat Euroopat.

On aeg, et me kõik – institutsioonid, riikide valitsused ja kodanikud – võtaksime üheskoos vastutuse sellise Euroopa ehitamise eest.

SPEECH/16/3043


Side Bar