Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu olukord 2013. aastal

European Commission - SPEECH/13/684   11/09/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA HR

Euroopa Komisjon

José Manuel Durão Barroso

Euroopa Komisjoni president

Euroopa Liidu olukord 2013. aastal

Euroopa Parlamendi täiskogu istung / Strasbourg

11. september 2013

Härra president,

eesistujariigi esindaja,

lugupeetud parlamendiliikmed,

daamid ja härrad

Kaheksa kuu pärast annavad valijad kogu Euroopas hinnangu sellele, mida oleme ühiselt saavutanud viimase viie aasta jooksul.

Nende viie aasta jooksul on Euroopa Liit osalenud kodanike elus rohkem kui iial varem. Euroopa on olnud arutlusteemaks kohvikutes ja jutusaadetes.

Täna tahan vaadata tagasi sellele, mida oleme koos saavutanud, ja rääkida ka sellest, mis veel teha on. Samuti tahan tutvustada ideid, mis minu arvates on Euroopa poliitilise arutelu keskmes järgmise aasta valimiste eel.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Täpselt viie aasta eest võttis Ameerika Ühendriikide valitsus oma kontrolli alla Fannie Mae ja Freddie Maci, andis päästeabi AIG-le ning Lehman Brothers esitas pankrotikaitse avalduse.

Need sündmused vallandasid üleilmse finantskriisi, millest kujunes seninägematu majanduskriis, mis päädis paljude jaoks dramaatiliste tagajärgedega sotsiaalse kriisiga. Need sündmused on muutnud veelgi tõsisemaks valitsusi siiani rõhuva võlaprobleemi. Tulemuseks on murettekitav tööpuuduse kasv, eriti noorte hulgas. Samuti on endiselt surve all nii kodumajapidamised kui ka ettevõtjad.

Kuid Euroopa ei ole alistunud. Oleme nende viie aasta jooksul osutanud südi vastupanu. Me kannatasime kriisi ajal ühiselt ning saime aru, et peame ka võitlema ühiselt. Ja me võitlesimegi ning teeme seda ka praegu.

Kui vaadata tagasi sellele, mida oleme üheskoos teinud, et ühendada Euroopa meid tabanud kriisis, siis arvan, et olen õiglane, kui väidan, et viie aasta eest oleks see kõik tundunud võimatuna.

Reformime põhjalikult finantssektorit, et tagada kodanike hoiuste kaitse.

Oleme parandanud valitsustevahelist koostööd, aidanud liikmesriikidel taastada oma rahanduse usaldusväärsuse ja ajakohastada majandust.

Selleks et päästa kriisist tabatud riike, oleme kasutanud üle 700 miljardi euro. Tegemist on suurima summaga, mis eales on riikide ühise jõupingutuse tulemusena olukorra stabiliseerimiseks kaasatud.

Mäletan siiani elavalt eelmisel aastal toimunud kohtumist paljude juhtivate pankade tippanalüütikutega. Enamik neist eeldas, et Kreeka lahkub euroalast, kõik kartsid, et euroala laguneb. Tänaseks on vastus käes: keegi ei ole ei vabatahtlikult ega sunniviisiliselt euroalast lahkunud. Sel aastal toimunud laienemise tulemusena on Euroopa Liidus 27 asemel 28 liikmesriiki. Järgmisel aastal suureneb euroala liikmete arv 17-lt 18-le.

Nüüd on tähtis see, kuidas saavutatut hinnata. Kas oleme liiga optimistlikud või pessimistlikud? Kas ammutame sellest enesekindlust, et liikuda soovitud eesmärkide suunas, või kipume oma jõupingutuste tulemusi alahindama?

Lugupeetud parlamendiliikmed

Tulin just tagasi G 20 tippkohtumiselt Peterburis. Võin teile kinnitada: vastupidiselt varasematele aastatele ei püüdnud keegi mujalt maailmast meile, eurooplastele, õpetada, kuidas kriisist välja tulla. Meid tunnustati ja julgustati.

Mitte seepärast, et kriis on möödas, sest kriis ei ole veel möödas. Euroopa Liidu vastupidavust pannakse ka edaspidi proovile. Kuid meie tegevus äratab lootust, et tuleme kriisist välja – eeldusel, et me ei jää loorberitele puhkama.

Vastame väljakutsetele ühiselt.

Me peame seda tegema ühiselt.

Ajal, mil maailmas toimuvad geomajanduslikud ja geopoliitilised struktuurimuutused, suudame minu arvates ainult ühiselt Euroopa Liiduna tegutsedes tagada kodanikele selle, mille poole nad püüdlevad: et meie väärtused, huvid ja heaolu on kaitstud ja neid edendatakse ka üleilmastumise ajastul.

Käes on aeg tõusta siseriiklikest teemadest ja kohalikest huvidest kõrgemale ning saavutada Euroopas tõelisi edusamme – tuua liikmesriigi valijaskonnaga peetavasse mõttevahetusse tõeline Euroopa mõõde.

Käes on aeg, kui Euroopat peavad toetama kõik, kes Euroopast hoolivad – sõltumata oma poliitilistest või ideoloogilistest seisukohtadest või päritolust.

Kui meie seda ei tee, ei saa me seda ka teistelt oodata.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Me oleme alates kriisi puhkemisest palju õppinud.

Eelmisel aastal peetud kõnes liidu olukorra kohta ütlesin ma, et jõupingutustele vaatamata ei ole meie vastused suutnud kodanikke, turge ega rahvusvahelisi partnereid veenda.

Aasta hiljem võime faktidele tuginedes väita, et meie jõupingutused on hakanud vilja kandma. Intressivahed vähenevad. Kõige ebasoodsamas olukorras olevate riikide jaoks on laenamine odavamaks muutunud. Tööstustoodang suureneb, turu usaldus on taastumas, aktsiaturud toimivad. Majandusolukord paraneb ning tarbijate usaldus suureneb kiiresti.

Riigid, kes on kriisi tõttu kõige enam kannatanud ja kes on oma majanduse reformimiseks kõige rohkem teinud, hakkavad nüüd saavutama positiivseid tulemusi.

Hispaanias on ilmne väga tähtsate reformide ja suurenenud konkurentsivõime mõju, sest kaupade ja teenuste eksport moodustab 33% SKPst. See on parim näitaja pärast euro kasutuselevõttu. Iirimaa saab alates 2012. aasta suvest taas raha kapitaliturgudelt, eeldatavalt kasvab riigi majandus 2013. aastal kolmandat järjestikust aastat ning Iiri tootmisettevõtted palkavad taas uusi töölisi.

Portugali puhul võib oodata, et jooksevkonto, mis oli struktuuriliselt negatiivne, on suures osas tasakaalu viidud ning pärast mitu kvartalit kestnud langust taastub majanduskasv. Kreeka on kolme aastaga teinud märkimisväärseid eelarve kohandusi, tema konkurentsivõime on taastumas ja esmakordselt mitmekümne aasta jooksul on ta saavutamas esmast ülejääki. Ka Küpros, kes alustas kohandamisprogrammi rakendamist hiljem, püsib graafikus, see aga on majanduskasvu taastumise eeltingimus.

Euroopa on taastumas.

Loomulikult peame ka edaspidi olema valvel, sest „üks pääsuke ei too veel kevadet.” Jäägem oma analüüsis realistlikuks. Saavutatut ei tohi ülehinnata, kuid seda ei tohi ka alahinnata. Isegi ühe kvartali head majandustulemused ei tähenda, et majandusraskused on möödas. Küll tähendab see aga, et oleme õigel teel. Olemasolevad näitajad ja toimunud muudatused annavad põhjust enesekindluseks.

See peaks meid innustama jõupingutusi jätkama. Peame seda tegema nende pärast, kes ei ole kriisist veel väljunud, kes ei saa veel kasu positiivsetest muudatustest. Võlgneme selle Euroopa 26 miljonile töötule. Eelkõige noortele, kes ootavad, et me nende lootusi ei petaks. Ka lootuse ja usaldusega tuleb majanduses arvestada.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Sinna, kus me oleme täna, oleme jõudnud tänu oma kindlameelsusele kohandada nii poliitikat kui ka meetmeid kriisist saadud õppetundidega.

Öeldes meie ma ka mõtlen meie: tegemist on tõepoolset meie ühise jõupingutusega.

Teie kui Euroopa Parlament olete igal etapil teinud tähtsat seadusandja tööd ja saavutanud muljet avaldavaid tulemusi ning seda kõike ühel kõige keerulisemal ajajärgul. Arvan, et Euroopa kodanikud ei ole sellega alati piisavalt kursis. Saavutatu eest tuleks teid rohkem väärtustada ja tunnustada.

Seega jätkakem oma ühiseid jõupingutusi majanduse reformimisel, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetuseks ning institutsioonilise struktuuri kohandamisel. Ainult nii suudame selja taha jätta ka kriisi selle etapi.

Suudame enne parlamendi ja komisjoni ametiaja lõppu üheskoos veel nii mõndagi ära teha.

Kui väljenduda konkreetselt, siis on meie tähtsaim ülesanne luua pangandusliit. See on majandus- ja rahaliidu süvendamisel esimene ja kõige pakilisem ülesanne, nagu eelmisel sügisel komisjoni tegevuskavas esitatud.

Ühtse järelevalvemehhanismi loomise seadusandlik protsess on lõpusirgel. Järgmine samm on EKP sõltumatu hinnang panga varadele, enne kui ta asub täitma oma järelevalvekohustusi.

Nüüd peame kiiresti tähelepanu koondama ühtsele solveerimismehhanismile. Komisjon esitas oma ettepaneku juulis ja peame üheskoos tegema kõik selleks, et ettepanek võetakse vastu veel sel poolaastal.

Nii tagame, et maksumaksjad ei ole panga maksejõuetuse korral enam esimesed kannatajad. See oleks samm edasi pankade ja riigiriski lahutamisel.

See on võimalus heastada kriisi üks kõige murettekitavam ja vastuvõetamatum tagajärg: Euroopa finantssektori ja laenuturgude suurenenud killustatus, millega on kaasnenud isegi tagasi riigi tasandile suundumine.

Samuti on see võimalus aidata taastada normaalset laenude andmist majandusele, eelkõige VKEdele. Hoolimata vastutulelikust rahapoliitikast ei anta euroala majandusele veel piisavalt laene. See probleem tuleb kindlakäeliselt lahendada.

Lõppkokkuvõttes on küsimus majanduskasvus, mis on vajalik praegu kõige pakilisema probleemi – töötuse – lahendamiseks. Praegune töötuse tase ei ole majanduslikult jätkusuutlik, poliitiliselt kaitstav ega sotsiaalselt vastuvõetav. Kogu komisjon – mul on heameel, et kõik volinikud on täna siin, – tahab teha nii teie kui ka liikmesriikidega tihedat koostööd, et saavutada võimalikult palju majanduskasvu tegevuskava eesmärkidest. Kasutame kõiki vahendeid, kuid olgem ausad: kõik võimalused ei ole Euroopa tasandi käes, mõned asjad on liikmesriikide otsustada. Tahan keskenduda noorte tööhõivet käsitlevate otsuste rakendamisele ja reaalmajanduse rahastamisele. Peame vältima majanduskasvu taastumist ilma töökohtade loomiseta.

Seetõttu peab Euroopa kiirendama struktuurireformide elluviimist. Riigipõhistes soovitustes on ette nähtud, mida liikmesriigid teema peavad.

ELi tasandil – sest on asju, mida saavad teha liikmesriigid, ja on asju, mis tuleb teha Euroopa tasandil, – tuleks keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam reaalmajanduse seisukohast: kasutada eelkõige ära kõik ühtse turu võimalused.

Meil on kaupade jaoks hästi toimiv ühtne turg, mille majanduslikke eeliseid me näeme. Sama põhimõtet tuleb kohaldada teistes valdkondades nagu liikuvus, teabevahetus, energeetika, rahandus, e-kaubandus, kui nimetada ainult mõnda. Tuleb kõrvaldada takistused, mis piiravad dünaamilisi ettevõtteid ja inimesi. Peame lõpule viima Euroopa ühendamise.

Tahaksin teatada, et võtame täna ametlikult vastu ettepaneku, millega luuakse eeldused telekommunikatsiooniteenuste ühtse turu jaoks. Kodanikud teavad, et rändluskulud on Euroopas märkimisväärselt vähenenud. Meie ettepanek tugevdab tarbijate garantiisid ja alandab nende jaoks hindu ning sellega kaasneb ettevõtjatele uusi võimalusi. Teame, et tulevikus kaubeldakse üha enam internetis. Kas pole paradoksaalne, et meil on kaupade siseturg, kuid meil on 28 liikmesriigi turgu, kui tegemist on digitaalse infosisuga? Kuidas me saame kasutada kõiki tulevikus tänu digitaalmajandusele avanevaid võimalusi, kui me ei vii lõpule selle ühtse turu loomist?

Sama loogikat saab kohaldada digitaalse tegevuskava suhtes laiemalt: sellega lahendatakse tegelikke probleeme ja parandatakse kodanike igapäevaelu, sest tulevikus sõltub Euroopa tööstusbaasi tugevus sellest, kui hästi inimesed ja ettevõtted on ühendatud. Kui me järgime seejuures vajalikke andmekaitsenõudeid ja eraelu kaitse eeskirju, suureneb veelgi kodanike usaldus Euroopa ühiskonnamudeli suhtes. Selle andmekaitset käsitleva ettepaneku vastuvõtmine on Euroopa Komisjoni jaoks äärmiselt tähtis nii sise- kui ka välispoliitilisest seisukohast.

Ühtne turg on üks olulisemaid konkurentsivõimet ja tööhõivet toetavaid vahendeid. Kui me paaril järgmisel kuul võtame vastu kõik ülejäänud ühtse turu aktiga I ja II seotud ettepanekud ja rakendame Euroopa ühendamise rahastu, paneme sellega aluse oma heaolule eelseisvatel aastatel.

Meil tuleb ka kohaneda üleilmsete dünaamiliste muutustega ja selleks peame me Euroopa tasandil ise innovatsiooni dünaamikat toetama. See selgitab, miks meil tuleb rohkem investeerida innovatsiooni ja tehnoloogiasse ning suurendada teaduse rolli. Mul on suur usk teadusesse, mõistuse jõusse ja sellesse, et loovus aitab ühiskonnal raksustest üle saada. Maailmas on käimas suured muutused. Lahenduste leidmiseks tuleb ilmselt nii Euroopas kui ka mujal pöörduda teadusuuringute ja uute tehnoloogiate poole. Sooviksin, et Euroopast saaks nende lahenduste otsingul kogu maailma lipulaev. See on ka põhjus, miks nii parlament kui ka komisjon on ELi eelarve üle peetud aruteludel seadnud raamprogrammi „Horisont 2020” tähtsale kohale.

Seda arvestades oleme suunanud ELi eelarvest vahendeid oskuste omandamisse, haridusse ja kutseõppesse, et tõsta esile ja toetada inimeste andeid. Oleme ka tõuganud tagant uue programmi Erasmus+ käivitamise ideed.

Samal eesmärgil esitame veel tänavu sügisel täiendavad ettepanekud 21. sajandi vajadusi arvestava tööstuspoliitika kujundamiseks. Lisaks mobiliseerime vaheneid VKEde toetuseks, sest meie arvates on tugeva Euroopa majanduse tagamiseks hädavajalik tugev ja dünaamiline tööstuslik baas.

Tänu kliimamuutuse vastases võitluses püstitatud eesmärgile vähendada 2020. aastaks energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra ning samas suurendada taastuvatest allikatest saadava energia osakaalu 20 %ni oleme võtnud suuna keskkonnahoidlikule majanduskasvule ja ressursitõhususele, mille tulemusena kahanevad kulud ja kasvab tööhõive.

Aasta lõpuks on meil kavas esitada konkreetsed ettepanekud, mis määravad kindlaks ELi energia- ja kliimaraamistiku kuni 2030. aastani. Jätkame tööd rahvusvahelisel tasandil, et anda koos oma partneritega 2015. aastaks selge kuju kõikehõlmavale ja siduvale kliimakokkuleppele. Olgem ausad – EL ei suuda võidelda kliimamuutustega üksi. Selleks tuleb ka teised nõusse saada. Ühtlasi jätkame me probleemide käsitlemist, mis tulenevad energiahindade mõjust konkurentsivõimele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Kõik need majanduskasvu elavdavad tegurid tulenevad strateegiast „Euroopa 2020”, mille täielik ja kiire elluviimine on tähtsam kui kunagi varem. Mõnes valdkonnas tuleb aga minna sellest strateegiast veelgi kaugemale.

Näiteks tuleb meil ajada aktiivset ja jõulist kaubanduspoliitikat. Vajame seda, et luua tihedamad sidemed välisriikide kasvavate turgudega ja kindlustada endale koht üleilmses tarneahelas. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele on meil märkimisväärne ja suurenev kaubandusbilansi ülejääk (enam kui 300 miljardit eurot aastas), mis hõlmab nii tööstuskaupu ja teenuseid kui ka põllumajandustooteid. Peame seda ära kasutama. Nendele küsimustele tuleb eelseisvatel kuudel pöörata täit tähelepanu, eelkõige läbirääkimiste käigus, mida peetakse USAga atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ning Kanada ja Jaapaniga.

Lõpetuseks tuleb meil käärida käised üles mitmeaastase finantsraamistiku, s.t eelarve rakendamisel, mis ei ole vähem tähtis valdkond. ELi eelarve on meie kõige käegakatsutavam vahend investeeringute hoogustamiseks. Mõnes liidu piirkonnas on avaliku sektori investeeringuid võimalik teha ainult tänu ELi eelarvele, sest liikmesriikidel endal puuduvad selleks raha.

Euroopa Parlament ja komisjon soovinuks näha kopsakamat eelarvet. See oli meie ühine siht. Sellest hoolimata ületab ka saavutatud tulemus kogu Marshalli plaani, kui see tänapäeva hindadesse üle kanda. Nüüd tuleb meil tagada, et kõik programmid saavad alata 1. jaanuaril 2014. Tulemusi peab olema tunda ka kohapeal. Kasutusele tuleb võtta kõik uuenduslikud rahastamisvahendid alates juba käivitunud mehhanismidest kuni Euroopa Investeerimispanga ja projektivõlakirjadeni.

Juulikuus võetud kohustuse täitmata jätmine oleks lubamatu. Komisjon kavatseb oma sõna pidada. Juba sel kuul esitame me 2013. aasta teise paranduseelarve. Me ei tohi raisata aega, mistõttu panen osapooltele südamele menetlust mitte takistada. Eelkõige palun liikmesriikidel vältida viivitamist.

Kordan taas – kodanikke ei veena tühipaljas retoorika ja lubadused, vaid konkreetsed ühised saavutused. Me peame kodanikele selgitama, kui paljudes valdkondades on EL nende elu lihtsustanud. Liit ei ole mitte meie probleemide põhjus, vaid osa nende lahendusest.

Olen vajatavaid samme täpsemalt kirjeldanud täna Euroopa Parlamendi presidendile saadetud kirjas, mille koopia on edastatud ka teile. Ma ei hakka järgmise aasta plaane praegu üksipulgi lahkama.

Üks aga olgu selge: enne ametiaja lõppu tuleb meil üheskoos veel nii mõndagi ära teha. Praegu ei oodata meilt mitte loobumisvõidu andmist, vaid vaprat võitluse jätkamist.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Praegune olukord ei ole kerge ja paneb tõsiselt proovile kogu ELi taluvuse. Olen nõus, et pidevad ja põhjalikud reformid nõuavad pingutusi, kuid need on samas möödapääsmatud. Ärgem hellitagem lootust, et olukord normaliseerub peagi. Need, kes seda arvavad, eksivad, sest tekkinud kriis on varasematest erinev. Tegu ei ole mitte tsüklilise, vaid struktuurilise kriisiga. Seepärast ei saa me naasta endisesse „normaalsesse olukorda”, vaid peame üritama suunata, milliseks kujuneb uus „normaalne olukord”. Me elame murrangulisel ajal. See ei ole paljas sõnakõlks, vaid sügav tõde. Peame tegema sellest vajalikud järeldused ning muutma nii oma suhtumist kui ka võetavaid meetmeid.

Esimesed tulemused näitavad, et see on teostatav.

Ja kogemus ütleb meile, et muud väljapääsu ei ole.

Suurim oht praegu, mil majanduses on märgata ettevaatlikke elavnemise märke, on poliitiline ning lähtub stabiilsuse ja otsusekindluse puudumisest. Viimaste aastate põhjal võib järeldada, et kui riik seab oma reformivalmiduse vähegi kahtluse alla, ei tule tal karistust kaua oodata. Seevastu otsustav ja veenev poliitika toob kohe märkimisväärset kasu.

Praeguses kriisi etapis on riigi ülesanne pakkuda kindlustunnet ja tegutseda etteaimatavalt, sest turud ei suuda seda veel teha.

Kes meist ei oleks kuulnud Justus Lipsiusest? Kannab ju tema nime Brüsselis asuv nõukogu hoone. Justus Lipsius oli 16. sajandi lugupeetud humanist, kes kirjutab oma kõige tuntumas teoses „De constantia” („Püsivusest”) järgmist:

„Püsivus on tõeline ja vääramatu vaimujõud, mida juhuslikud välised sündmused ei kasvata ega kahanda.” Õpetlase väite kohaselt saab ainult selline „vaimujõud”, mis toetub „arusaamisele ja tervele mõistusele”, aidata inimest segastel ja ärevatel aegadel.

Loodan, et meil kõigil, kaasa arvatud Justus Lipsiuse hoones kohtuvatel liikmesriikide valitsusesindajatel, jätkub praegusel raskel ajal kindlameelsust ja sihipärasust tehtud otsuste elluviimiseks. On tähtis, et me oleksime järjekindlad mitte ainult oma otsustes, vaid ka nendele järgnevates konkreetsetes tegudes.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Pole ime, et majanduskriisiga võitlemine on viimastel aastatel võtnud meilt kogu energia.

Aga meie ettekujutus Euroopast ei saa ainult piirduda majandusega. Euroopa Liit ei ole pelgalt turg. Kogu meie ühiskond on ehitatud üles Euroopa ideaalidele. Euroopa Liit on väärtuspõhine ühendus – rõhutan siin sõna „väärtus”. Selle aluseks on kindel usk teatavatesse poliitilistesse, sotsiaalsetesse ja majandusreeglitesse, mida toetab sotsiaalne turumajandus.

Tänapäeva maailmas on EL hädavajalik, et kaitsta neid väärtusi ja põhimõtteid ning edendada kodanike õigusi, olgu siis tegu tarbija-, töötaja, naiste või vähemuste õigustega, keskkonnanõuete, andmekaitse või eraelu puutumatusega.

Selleks et maailma asjus kaasa rääkida, näiteks oma rahvusvaheliste kaubandushuvide kaitsel, kindlustades oma energiavarustust või – selleks et taastada inimeste usku õiglusse – võideldes maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega, peame tegutseme koos liiduna.

Samuti ei suuda me ilma täiendava integreerumiseta tõeliselt saavutada, et meie antud arengu- ja humanitaarabi avaldaks soovitud mõju, et meie ühine välispiir oleks hästi hallatud või et Euroopas kujuneks välja tugev julgeoleku- ja kaitsepoliitika.

Ei ole mingit kahtlust. Meie sisemine ühtsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus on omavahel lahutamatult seotud nagu ka meie majanduslik tõmbe- ja poliitiline veojõud.

Kas keegi usub tõsimeeli, et euro kokkukukkumise korral oleks ELi või liikmesriikide rahvusvahelisest reputatsioonist midagi järele jäänud?

Kas me adume, kui suur on olnud laienemise roll ajalooliste haavade parandamisel ja demokraatia tekkimisel riikides, kus seda peeti enne võimatuks? Kas me oleme mõtelnud sellele, et naabruspoliitika oli ja on parim viis Euroopale tähtsate piirkondade julgeoleku ja heaolu suurendamiseks? Milline oleks olukord, kui vajalikke samme ei oleks astutud?

Paljud riigid, nagu Ukraina, soovivad tänapäeval luua üha tihedamaid suhteid Euroopa Liiduga, sest neile avaldab muljet meie majandus- ja ühiskonnamudel. Me ei saa neile selga keerata. Niisamuti nagu me ei saa nõustuda katsetega piirata nende riikide vaba valikut. Igaühe vaba tahet ja vabadust sõlmida kokkuleppeid tuleb austada. Need põhimõtted on ka idapartnerluse aluseks, mida me soovime Vilniuse tippkohtumisel edasi viia.

Kas meil on veel meeles, kui rängalt laastasid Euroopat eelmise sajandi sõjad? Sellises olukorras oli Euroopa integratsioon ainuõige lahendus.

Järgmisel aastal möödub sada aastat Esimese maailmasõja puhkemisest, mille käigus kisti Euroopa lõhki Sarajevost kuni Somme'ini. Rahu tähtsust ei tohi alahinnata. Ärgem unustagem, et tänu Euroopa Liidule istuvad kunagised vastased nüüd ühise laua taga ja teevad koostööd. Kui Serbiale ja Kosovole ei oleks pakutud võimalust ühineda tulevikus ELiga, ei oleks nad ELi vahendusel kokkuleppele jõudnud.

Eelmisel aastal ELile määratud Nobeli rahupreemia andis tunnistust Euroopa Liidu kui rahul põhineva algatuse ajaloolisest tähtsusest.

Peaksime seda endale rohkem teadvustama. Mõnikord ei ole häbiasi olla enda üle uhke. Mitte ennast täis, vaid lihtsalt uhke. Meie pilk peaks olema suunatud tulevikku, kuid mineviku õppetundide võrra rikkamana.

Lubage mul pöörduda kõigi nende poole, kes tunnevad Euroopa raskuste üle kahjurõõmu ning kutsuvad üles integratsiooni vähendama, tõmbudes tagasi isolatsiooni. Varasem killustatud ja sõjajalal Euroopa ei ole see, mida inimesed tahavad. Neil on õigus enamale. Euroopa Ühenduse loomisele järgnenud rahuperiood on olnud pikim kogu Euroopa ajaloos. Meie kohus on saavutatud rahu hoida ja kindlustada.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Ennist nimetatud väärtused on meie lähtepunktiks ka Süüria puhul, mille kohutavad katsumused on viimastel kuudel pannud proovile maailma südametunnistuse. Euroopa Liit on olnud rahvusvahelise abi andmisel esirinnas, kogudes ligi 1,5 miljardit eurot, millest 850 miljonit eurot tuleb otse ELi eelarvest. Komisjon teeb kõik endast oleneva Süüriasse jäänute ja naaberriikidesse põgenenud pagulaste abistamiseks.

Hiljuti toimusid Süürias sündmused, mida me ei pidanud enam ammu võimalikuks. Keemiarelva kasutamine on hirmuäratav tegu, mis väärib selget hukkamõistu ja otsustavat vastust. Rahvusvahelise üldsusel ja sellel kesksel organil ÜRO-l lasub ühine kohustus sellist käitumist karistada ja panna konfliktile piir. Ettepanek Süüria keemiarelvad kahjutuks teha võib kujutada endast pööret paremuse poole. Nüüd on Süüria valitseva režiimi kord näidata, et nad on valmis selle plaani viivitamata ellu viima. ELi seisukoht on, et pikemas perspektiivis on ainult poliitilise lahenduse leidmise korral võimalik tagada rahu, mida Süüria rahvas vajab.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Kostub hääli, et nõrgem Euroopa Liit muudaks liikmesriigid tugevamaks ja et EL on meile ainult koormaks.

Minu vastus on selge – me kõik vajame üksmeelset, tugevat ja avatud Euroopat.

Praegu kõikjal Euroopas toimuva arutelu saab sisuliselt kokku võtta järgmise küsimusega: „Kas me tahame muuta ELi paremaks või sellest üldse vabaneda?”

Minu vastus on – võtke liidus toimuvast aktiivselt osa!

Kui teile ei meeldi praegune EL, siis muutke see paremaks!

Leidke võimalusi Euroopa Liidu tugevdamiseks nii sise- kui ka välispoliitiliselt ja minust saab teie vankumatu toetaja. Kaitske eripalgelisust, ilma et see tooks kaasa diskrimineerimist, ja minust saab teie ustav teekaaslane.

Kuid ärge kandke ELi maha.

Tunnistan, et nagu kõik inimese loodu, ei ole ka EL täiuslik.

Näiteks ei saa kunagi lõplikult kõrvaldada vastuolusid, mis on seotud kohustuste jaotamisega liikmesriigi tasandi ja ELi tasandi vahel.

Ma hindan subsidiaarsust kõrgelt. Minu jaoks ei ole subsidiaarsus pelgalt tehniline mõiste. See on demokraatlik aluspõhimõte. Euroopa kodanike üha tihedama liidu saavutamiseks tuleb otsused teha võimalikult avalikult ja kodanikele võimalikult lähedal.

Mitte kõike ei pea lahendama Euroopa tasandil. Euroopa peab keskenduma sellele, kus saab anda suurimat lisaväärtust. Ta ei tohiks sekkuda seal, kus seda ei ole vaja. EL peab osalema suurelt suurtes ajades ja väikselt väiksemates asjades – põhimõte, mille oleme minevikus aeg-ajalt unustanud. EL peab näitama, et suudab seada nii positiivseid kui ka negatiivseid prioriteete. Nagu kõik valitsused, peame kandma erilist hoolt õigusloome kvaliteedi ja kvantiteedi eest, pidades silmas Montesquieu mõttetera „'les lois inutiles affaiblissent les lois nécessaires”. [„Kasutud seadused nõrgestavad vajalikke”].

Lugupeetud parlamendiliikmed, siiski on ülimalt olulisi valdkondi, kus Euroopa peab tegutsema terviklikumalt ja ühtsemalt. Need on valdkonnad, kus ainult tugev Euroopa suudab saavutada tulemusi.

Usun, et meie poliitiliseks eesmärgiks peab olema poliitiline liit, nagu rõhutasin ka eelmise aasta kõnes liidu olukorra kohta. See ei ole kõigest kirgliku eurooplase soov. See on hädavajalik meie edu kindlustamiseks ja tuleviku tagamiseks.

Kokkuvõttes sõltub meie poliitika, st majandus- ja rahaliidu tugevus seda toetava poliitilise ja institutsionaalse ülesehituse usaldusväärsusest.

Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas on komisjon paika pannud mitte ainult majanduslikud ja rahapoliitilised aspektid, vaid ka institutsionaalse ülesehituse süvendamise vajalikkuse, võimalused ja piirangud keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Komisjon jätkab oma tegevuskava rakendamist samm-sammult etapi kaupa.

Nagu teatasin eelmisel aastal, kinnitan veelkord, et kavatsen esitada enne Euroopa Parlamendi valimisi täiendavad seisukohad liidu tuleviku kohta ja selle kohta, kuidas parimal viisil tugevdada ja süvendada ühenduse meetodit ja lähenemisviisi pikas perspektiivis. Seega saab nende seisukohtade üle pidada tõelist Euroopa arutelu. Püüan oma seisukohtades esitada tõelise poliitilise liidu loomiseks vajalikud põhimõtted ja suunised.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Suudame vastata meie aja väljakutsetele ainult juhul, kui jõuame suuremale üksmeelele põhieesmärkide suhtes.

Poliitiliselt ei tohi me lubada, et meid hakkavad lõhestama erinevused euroalasse kuuluvate ja mittekuuluvate liikmesriikide vahel, tuumikriikide ja ääremaade vahel, põhja ja lõuna vahel, ida ja lääne vahel. Euroopa Liit peab jääma kõigi liikmete projektiks, võrdsete ühenduseks.

Majanduslikult on Euroopa alati püüdnud vähendada lõhesid riikide, piirkondade ja inimeste vahel. Ja nii see peabki jääma. Me ei saa liikmesriikide eest nende tööd ära teha. Vastutus jääb nende kanda. Kuid me saame täiendada ja peame täiendama seda Euroopa vastutuse ja Euroopa solidaarsusega.

Seepärast on sotsiaalse mõõtme tugevdamine koostöös meie sotsiaalpartneritega järgmiste kuude prioriteet. Komisjon esitab 2. oktoobril teatise majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme kohta. Solidaarsus on Euroopa ühtsuse põhielement ja midagi, mille üle tasub uhkust tunda.

Selliste väärtuste, nagu õigusriigi põhimõte, kaitsmine on olnud Euroopa Liidu ülesanne alates liidu sünnist kuni viimaste laienemisvoorudeni.

Eelmise aasta kõnes liidu olukorra kohta, mille pidasin ajal, mil õigusriigi põhimõte oli kaalul meie oma liikmesriikides, käsitlesin vajadust leida tasakaal ühel poolt poliitilise veenmise ja sihipäraste rikkumismenetluste ning teiselt poolt aluslepingu artikli 7 kohase nn „raudse käe”, st liikmesriigi õiguste peatamise, vahel.

Kogemused on kinnitanud komisjoni kasulikku rolli sõltumatu ja objektiivse kohtunikuna. Peaksime edendama seda kogemust üldisema raamistiku kaudu. See peaks põhinema liikmesriikide võrdsuse põhimõttel ning olema kasutatav ainult olukordades, kus on tõsine süsteemne oht õigusriigile, ja käivituma kindlaks määratud võrdlusaluse põhjal.

Komisjon esitab selle kohta teatise. Usun, et arutelu on meie Euroopa idee alustala.

See ei tähenda riikide suveräänsuse või demokraatia piiramist. Kuid me vajame tugevat Euroopa mehhanismi, millega mõjutada olukorda, kui kaalul on ühised aluspõhimõtted.

On teatavad mittekaubeldavad väärtused, mida EL ja liikmesriigid peavad alati kaitsma.

Lugupeetud parlamendiliikmed

Seisukohtade lahknemine, mis tulenes kriisist, võib ohustada meid kõiki, meie projekti, Euroopa projekti.

Meie, Euroopa Liidu õiguspärased poliitilised esindajad, võime seda suundumust muuta. Teie, Euroopa otse demokraatlikult valitud esindajad, olete poliitilise arutelu esirinnas. Küsimus, mille soovin esitada, on: milline pilt Euroopast valijatele maalitakse? Tõepärane või karikatuurne? Müüdid või tegelikkus? Aus ja realistlik või äärmuslik ja populistlik? See on oluline vahe.

Tean, et mõned inimesed ütlevad, et kriisi ja raskuste eest tuleb süüdistada Euroopa Liitu.

Kuid me peaksime neile meelde tuletama, et Euroopa ei olnud kriisi lähtekohaks. Kriis tulenes riikide valitsuste vigadest riigi rahanduse juhtimisel ning vastutustundetust käitumisest finantsturgudel.

Peame selgitama, kuidas Euroopa on teinud tööd kriisist ülesaamiseks. Ja mida me oleks võinud kaotada, kui meil ei oleks õnnestunud säilitada ohustatud ühtset turgu ja ühisraha, kuna mõned inimesed ennustasid euro lõppu. Kui me ei oleks teinud koordineeritud jõupingutusi majanduse elavdamiseks ja tööhõive toetamiseks.

Mõned ütlevad, et Euroopa sunnib valitsusi kärpima kulutusi.

Kuid võime valijatele meelde tuletada, et riikide võlad läksid käest ära juba enne kriisi, kusjuures mitte Euroopa Liidu tõttu, vaid hoolimata Euroopa Liidu meeldetuletustest. Võime lisada, et ühiskonna kõige haavatavamad liikmed ning meie lapsed maksaksid tulevikus selle eest kallist hinda, kui me praegu endale kindlaks ei jää. Tõsi on, et euroalasse kuuluvad ja mittekuuluvad riigid, Euroopas ja mujal, teevad jõupingutusi oma raske rahandusolukorra parandamiseks.

Mõned hakkavad valimisvõitluses väitma, et oleme andnud haavatavatele riikidele liiga palju raha. Teised ütlevad, et oleme andnud haavatavatele riikidele liiga vähe raha.

Kuid igaüks meist saab selgitada, mida me tegime ja miks: sellepärast, et on otsene seos ühe riigi laenude ja teise riigi pankade vahel, ühe riigi investeeringute ja teise riigi ettevõtjate vahel, ühe riigi töötajate ja teise riigi ettevõtete vahel Selline vastastikune sõltuvus tähendab, et ainult Euroopa tasandi lahendused toimivad.

Olen öelnud, et kui oleme ühes paadis, ei tohi keegi öelda, et „paadi sinu pool on uppumas”. Olime samas paadis headel aegadel, oleme ka rasketel aegadel.

Mõned inimesed võivad valimisvõitluses kuulutada, et Euroopa on liiga palju võimu endale krahmanud. Teised väidavad, et Euroopa teeb alati kõike liiga vähe ja liiga hilja. Huvitav on, et mõnikord ütleme, et Euroopa ei tee piisavalt, ja samas ei anna talle rohkem võimalusi teha seda, mida Euroopalt nõutakse.

Kuid peame selgitama, et liikmesriigid on andnud Euroopa Liidule ülesanded ja volitused. Euroopa Liit ei ole võõrvõim. See on Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide demokraatlike otsuste vili.

Samas peame tunnistama, et mõnes valdkonnas ei ole Euroopal volitusi teha seda, mida temalt nõutakse. See on tõsiasi, mille sageli unustavad paljud need, kellele alati meeldib kanda edusammud liikmesriikide arvele ja ajada ebaõnnestumised Euroopa kraesse. Kõik, mis meil on ja mida ei ole, on kokkuvõttes saavutatud demokraatliku otsustamismehhanismi kaudu. Arvan, et peame inimestele seda meelde tuletama.

Daamid ja härrad,

härra president,

lugupeetud parlamendiliikmed

Loodan, et Euroopa Parlament võtab selle väljakutse vastu kogu oma idealismiga ning näitab üles nii palju reaalsustunnetust ja otsustavust, nagu praegune aeg meil nõuab.

On olemas argumendid.

On olemas faktid.

Koostatud on tegevuskava.

Kaheksa kuu pärast valijad otsustavad.

Nüüd on meie kord tegutseda otsustavalt Euroopa heaks.

Meil on kasutada järgmised kaheksa kuud, et viia alustatu lõpule. Meil on veel palju teha.

Tuleb võtta vastu ja rakendada Euroopa eelarve, mitmeaastane finantsraamistik. See on esmatähtis investeeringuteks meie piirkondades üle kogu Euroopa. See on hädavajalik meie esmaseks prioriteediks – võitluseks töötuse, eelkõige noorte töötuse vastu.

Tuleb edendada ja rakendada pangandusliitu. Oluline on tegeleda ettevõtjate ja VKEde rahastamise probleemiga.

Need on meie selged prioriteedid: tööhõive ja kasv.

Meie töö ei ole lõppenud. See on otsustavas järgus.

Lugupeetud parlamendiliikmed, sest ei valita mitte üksnes Euroopa Parlamenti või Euroopa Komisjoni või nõukogu või ühte või teist isikut.

Valitakse Euroopat.

Meid nähakse koos, tervikuna.

Seega tehkem koostööd – Euroopa nimel.

Kirglikult ja otsustavalt.

Ärgem unustagem: sada aastat tagasi triivis Euroopa süüdimatult vastu 1914. aasta sõjakatastroofile.

Loodan, et järgmisel, 2014. aastal tuleme kriisist välja ja liigume sellise Euroopa suunas, mis on ühtsem, tugevam ja avatum.

Tänan Teid tähelepanu eest!


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website