Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

José Manuel Durão Barroso

Euroopa Komisjoni president

2012. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi täiskogu istung Strasbourgis

12. september 2012

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

1. Olukorra analüüs

Mul on au seista teie ees ja pidada oma kolmas kõne olukorrast Euroopa Liidus.

Teen seda ajal, mil Euroopa Liit on jätkuvalt kriisis.

Selle all mõtlen ma finants- ja majanduskriisi, sotsiaalkriisi, aga ka poliitilist kriisi ja usalduskriisi.

Kriisi põhjusteks on:

finantssektori vastutustundetu käitumine;

riigivõlg, mis ei ole jätkusuutlik, ja samuti

konkurentsivõime puudumine mõnes liikmesriigis.

Lisaks sellele on eurol oma struktuursed probleemid. Selle ülesehitus ei ole toiminud. Probleemiks on osutunud tasakaalustamatus.

Vigade parandus on praegu käimas. Kuid see on valulik jõupingutus. Kodanikud on ärritunud ja mures. Neil on tunne, et nende eluviis on ohus.

Liikmesriikide veendumus õiglase kohtlemise suhtes on kõikuma löönud. Kui aga liikmesriike ei kohelda õiglaselt, kuidas saab seda eeldada Euroopa kodanike puhul?

Viimase nelja aasta jooksul oleme teinud palju julgeid otsuseid praeguse süsteemse kriisi lahendamiseks. Kuid jõupingutustele vaatamata ei ole meie vastused suutnud kodanikke, turge ega rahvusvahelisi partnereid veenda.

Miks? Sest ikka ja jälle oleme lasknud kahtlustel võitu saada. Kahtlustel, kas mõned riigid on ikka tõepoolest valmis reformideks ja konkurentsivõime taastamiseks. Kahtlustel, kas teised riigid on tõepoolest valmis üksteist toetama, et euro ja Euroopa projekt püsiksid pöördumatuna.

Liiga paljudel juhtudel oleme sattunud nõiaringi. Esiteks, meie tulevikku mõjutavad tähtsad otsused tehakse tippkohtumistel, kuid juba järgmisel päeval näeme, et need samad inimesed, kes neid otsuseid tegid, on asunud neid juba õõnestama, väites, et need otsused on kas liiga kaugeleulatuvad või hoopis lühinägelikud. Siit saab alguse usaldusväärsuse probleem. Ja usalduse probleem.

Ei ole vastuvõetav, kui selliseid kohtumisi esitletakse poksivõistlustena, mis lõppevad vastase nokaudiga. Me ei saa kuuluda samasse liitu ja käituda nii, nagu me ei kuuluks sinna. Me ei saa seada ohtu üheksat head otsust ühe meetme või avaldusega, mis seab kahtluse alla kõik selle, mille me oleme saavutanud.

See, austatud parlamendiliikmed, avab Euroopa poliitilise usalduskriisi olemuse. Kui Euroopa poliitilised jõud ei pea kinni reeglitest ja otsustest, mille nad on ise kehtestanud, kuidas on neil võimalik veenda teisi, et nad on valmis kriisi koos lahendama?

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

2. Väljakutse: Euroopa uus mõtteviis

Usalduskriis on poliitiline kriis. Demokraatia puhul on hea see, et sellist poliitilist probleemi ei ole, millele me ei suudaks poliitilist lahendust leida.

Seepärast soovin täna teiega väidelda põhiliste poliitiliste küsimuste üle – kus me oleme praegu ja kuidas peaksime edasi liikuma. Soovin keskenduda poliitilisele suunale ja visioonile, millest lähtume oma poliitikaotsustes.

Kõiki üksikuid otsuseid ma siin loomulikult loetlema ei hakka. Te saate Euroopa Parlamendi presidendile adresseeritud kirja, milles on loetletud komisjoni lähema aja prioriteedid. Me arutame neid teiega enne, kui võtame sügisel vastu komisjoni tööprogrammi.

Minu tänane sõnum teile on järgmine: Euroopa vajab uut kurssi. See kurss aga ei saa rajaneda vanadele ideedele. Euroopa vajab uut mõtteviisi.

Kui me räägime kriisist, millest me täna tõepoolest palju räägime, kas me tõesti oleme läbi mõelnud oma tegevuse kõik tagajärjed? Kui me räägime üleilmastumisest, millest me täna samuti palju räägime, kas me oleme arvestanud selle mõjuga igale liikmesriigile?

Euroopa uus mõtteviis peaks arvestama kõigi tagajärgedega, mis kaasnevad nende probleemidega, millega me seisame praegu silmitsi ja mis muudavad põhjalikult meie maailma.

Alustada tuleks sellest, et me ei peaks üritama vastata küsimustele tuleviku kohta vahenditega, mis kuuluvad minevikku.

Alates kriisi puhkemisest oleme pidanud ikka ja jälle tunnistama, et omavahel ühendatud ülemaailmsed turud toimivad kiiremini ja on seega võimsamad kui killustunud riiklikud poliitilised süsteemid. See vähendab kodanike usaldust poliitiliste otsustusprotsesside suhtes, ent samas toidab see populismi ja äärmuslust Euroopas ja mujal.

Reaalsus on aga selline, et järjest tihedamate vastastikuste sidemetega maailmas ei suuda Euroopa Liidu liikmesriigid enam omaette sündmuste käiku tõhusalt suunata. Samas ei ole nad oma liitu – meie liitu – varustanud vahenditega, mida meil oleks vaja uue reaalsusega kohanemiseks. Oleme üleminekuetapis ja jõudnud pöördepunkti. Nüüd on vaja otsuseid ja initsiatiivi.

Jah, globaliseerumine nõuab Euroopa suuremat ühtsust.

Suurema ühtsuse saavutamiseks on vaja suuremat integratsiooni.

Suurem integratsioon eeldab aga rohkem demokraatiat, Euroopa demokraatiat.

Euroopas tähendaks see eeskätt mõistmist, et istume kõik samas paadis.

Selleks tuleb tunnistada, et Euroopa huvid on meie ühised huvid.

Tuleb aru saada, et meie saatused on vastastikku sõltuvad.

Samuti tähendab see ehtsat ühist vastutus- ja solidaarsustunnet.

Sest kui te istute paadis keset tormist merd, ei oota te ju oma meeskonnakaaslastelt vähem kui täielikku lojaalsust.

Vaid nii suudame sammu pidada muutuste tempoga. Vaid nii suudame saavutada vajaliku haarde ja suutlikkuse, et täita oma ülemaailmset rolli. Vaid nii saame muutuvas maailmas kaitsta oma väärtusi, sest muutuv maailm on silmitsi ka väärtuste küsimusega.

20. sajandil võis ka vaid 10–15 miljoni elanikuga riik kujutada endast ülemaailmset jõudu. 21. sajandil võivad aga isegi suurimad Euroopa riigid jääda tähtsusetuiks selliste ülemaailmsete gigantide kõrval nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.

Ajalugu kiireneb. Ühendkuningriigil kulus SKP kahekordistamiseks elaniku kohta 155 aastat, Ameerika Ühendriikidel 50 ja Hiinal vaid 15 aastat. Aga kui me vaatame mõnda oma uut liikmesriiki, ei ole sealsed majandusmuutused sugugi mitte vähem muljetavaldavad.

Euroopal on selleks kõik vajalik olemas. Tegelikult seisid meie eelnevad põlvkonnad silmitsi üsna sarnaste või isegi keerulisemate probleemidega.

Kuid me peame õigesti tegutsema ja mobiliseerima kõik ressursid.

On aeg viia soovid, otsused ja meetmed omavahel vastavusse.

On aeg peatada killustatud vastused ja sihitu läbilohistamine.

On aeg minevikust õppida ja kujundada Euroopa helgem tulevik.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

3. Reaktsioon praegusele olukorrale Euroopa kindel kurss

Nõuan Euroopalt kindlat kurssi ja selle sisu ma ka täna tutvustan.

Kindlat kurssi, mis tagab üleilmastunud maailmas ka tulevikus meie väärtused, meie vabaduse ja meie heaolu. Kurssi, kus on ühendatud ühest küljest meie sotsiaalne turumajandus ja teisest küljest vajadus reformide järele. Kurssi, mis stabiliseerib majandus- ja rahaliitu, edendab jätkusuutlikku majanduskasvu ja taastab konkurentsivõime. Kurssi, mille abil sõlmitakse usaldusleping meie riikide vahel, liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide, sotsiaalpartnerite ning kodanike ja Euroopa Liidu vahel.

Euroopa kindel kurss tähendab järgmist:

Ei tohi jääda kahtlusi liidu ühtsuse või euro pöördumatuse suhtes. Kõige haavatavamad riigid ei tohi jätta kahtlust oma soovis reforme ellu viia, kahtlust oma vastutustundes. Kuid tugevamad riigid ei tohi jätta kahtlust oma soovis kokku hoida, kahtlust oma solidaarsuses. Keegi meist ei tohi jätta kahtlust selles, et meie eesmärgiks on reformid. ÜHISED REFORMID.

Täiesti vale on ettekujutus, et suudame muutuda tugevamaks reformideta või elada õitsengus üksi. Peame aru saama, et oleme praeguses olukorras koos ning peame sellest ka koos välja tulema.

Kindla kursi eeldus on poliitilisel liidul rajanev tihe ja toimiv majandusliit.

a) Majandusliit:

Lubage mul kõigepealt rääkida Euroopa majandusest.

Esiteks vajame majanduskasvu. Jätkusuutlikku majanduskasvu.

Majanduskasv on Euroopa sotsiaalse turumajanduse alustala: see loob töökohti ja kindlustab meie elustandardi. Kuid me suudame majanduskasvu tagada ainult siis, kui oleme konkurentsivõimelisemad.

Riigi tasandil tähendab see struktuurireforme, mida on aastakümneid edasi lükatud. Avaliku halduse moderniseerimist. Kergekäeliste kulutuste vähendamist. Seadusega kaitstud huvide ja tagatud privileegide kaotamist. Tööturureforme, millega tasakaalustatakse turvalisus ja paindlikkus. Sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse tagamist.

Euroopa tasandil peame otsustavamalt kaotama nii füüsilisi, majanduslikke kui ka digitaalseid tõkkeid.

Peame viima lõpule siseturu rajamise.

Peame vähendama oma energiasõltuvust ja vallandama kasutamata taastuvenergia potentsiaali.

Konkurentsivõime edendamine sellistes sektorites nagu energeetika, transport või telekommunikatsioon võib luua uusi konkurentsivõimalusi, edendada innovatsiooni ning alandada hindu nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks.

Komisjon esitab varsti II ühtse turu akti ettepaneku. Selleks et ühtne turg oleks edukas, kaitseb komisjon ka edaspidi kindlakäeliselt ja kompromissitult konkurentsi- ja kaubanduseeskirju. Ütlen otse välja: kui see valdkond jääks liikmesriikide reguleerida, ei peaks nad suurettevõtete või tugevate välisjõudude survele vastu.

Peame looma Euroopa tööturu ning muutma inimeste jaoks töötamise teistes riikides sama lihtsaks kui kodumaal.

Peame uurima keskkonnahoidliku majanduskasvu võimalusi ja kasutama ressursse tõhusamalt.

Hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas peame olema palju ambitsioonikamad.

Euroopa on maailmas juhtival kohal sellistes kesksetes valdkondades nagu lennundus, autotööstus, ravimitööstus ja masinaehitus.

EL toodab igas nimetatud sektoris vähemalt kolmandiku kogu maailma toodangust. Viimasel kümnendil suurenes tööstuse tootlikkus majanduslangusele vaatamata 35%. Tänapäeval on tootva tööstusega seotud 74 miljonit töökohta. Igal aastal luuakse ELis idufirmades üle 4 miljoni töökoha. Peame saavutatut edasi arendama ja investeerima oma uude tööstuspoliitikasse ja looma ettevõtluskeskkonna, mis toetab ettevõtlikkust ja väikeettevõtteid.

Maksukeskkond tuleb muuta ettevõtjatele lihtsamaks ja investoritele atraktiivsemaks. Maksude paremast koordineerimisest saaksid kasu kõik liikmesriigid.

Samuti vajame proaktiivset kaubanduspoliitikat, avades uusi turge.

Siin peituvad Euroopa majanduse võimalused. Tegemist on veel täielikult läbiuurimata kullakaevandusega. Kui me juunikuisel ülemkogu tippkohtumisel saavutatud majanduskasvu kokkuleppe täielikult rakendame, võime saavutada häid tulemusi.

Realistlik, kuid ambitsioonikas Euroopa Liidu eelarve, mille keskmes on investeeringud, majanduskasv ja reformid, aitaks meil minna veelgi kaugemale. Olgem otsekohesed: Euroopa Liidu eelarve on vahend Euroopasse investeerimiseks ja Euroopa majanduskasvu toetamiseks. Komisjon ja parlament – ning kõik Euroopa-meelsed jõud, sest enamik liikmesriike toetab meie ettepanekut, – peavad nüüd kokku hoidma, et toetada mitmeaastast finantsraamistikku, mis ulatub aastani 2020. See paneb liikmesriikidele teatava koorma, eelkõige kavandatava uue omavahendite süsteemi tõttu. Kuid ühtlasi hoogustatakse riikide majanduslikku arengut, toetatakse piirikondi, teadustöötajaid, üliõpilasi, tööd otsivaid noori ja VKEsid.

See on eelarve, mis toetab majanduskasvu, majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende vahel.

See on eelarve, mis aitab lõpule viia siseturu rajamise, ületades tänu Euroopa Ühendamise Rahastule tõkked energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni infrastruktuuris.

See on eelarve, mis toetab moodsat ja kasvule suunatud põllumajandust, sobitades toiduga kindlustatuse maaelu jätkusuutliku arenguga.

See on eelarve, mis edendab tänu raamprogrammile Horisont 2020 teadustegevusele suunatud ja innovatiivset Euroopat, sest Euroopa tasandil tehtav teadustegevus on vajalik.

Paljude liikmesriikide jaoks on see tõeline usaldusväärsuse proovikivi. Tahan näha, kas samad liikmesriigid, kes alati räägivad investeeringutest ja majanduskasvust, toetavad eelarvet, mille eesmärk on tagada majanduskasv Euroopa tasandil.

See eelarve on ka vahend, mille kaudu toetada investeeringuid majanduskasvu tegevuskavasse – strateegiasse „Euroopa 2020”. Seda tegevuskava vajame nüüd enam kui kunagi varem.

Strateegia „Euroopa 2020” on vajalik Euroopa sotsiaalse turumajanduse moderniseerimiseks ja säilitamiseks.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Meie struktuurireformide kava nõuab märkimisväärseid kohandamisega seotud jõupingutusi. See annab tulemusi ainult siis, kui see on õiglane. Sest ebaõiglus ei ole jätkusuutlik.

Teatavates Euroopa piirkondades valitseb tõeline sotsiaalne hädaolukord.

Vaesus suureneb ja eelkõige just noorte hulgas valitseb massiline tööpuudus.

Seetõttu peame sotsiaalset ühtekuuluvust suurendama. See eristab Euroopa ühiskonda muudest sotsiaalsetest mudelitest.

Mõned väidavad, et kriisi tõttu Euroopa sotsiaalne mudel ei toimi. Ma ei ole sellega nõus.

Jah, me peame ellu viima majandusreforme ja moderniseerima oma sotsiaalkindlustussüsteeme. Kuid tõhus sotsiaalkindlustussüsteem, mis aitab abivajajaid, ei takista saavutada heaolu. See on heaolu lahutamatu osa. Just need Euroopa riigid, kus on kõige tõhusamad sotsiaalkindlustussüsteemid ja kõige paremini väljakujunenud sotsiaalpartnerlused, kuuluvad maailma kõige edukamate ja konkurentsivõimelisemate majanduste hulka.

Õiglus tähendab, et anname noortele võimaluse. Oleme juba palju ära teinud. Enne aasta lõppu esitab komisjon nn noorte paketi, millega luuakse noortegarantiide süsteem ja kutseõppe kvaliteediraamistik, et edendada kutseõpet.

Õiglus tähendab ka parema ja õiglasema maksusüsteemi loomist.

Maksupettusele ja maksudest kõrvalehoidumisele lõpu tegemine võiks tuua kogu Euroopas riigikassasse lisamiljardeid.

Seetõttu võitleb komisjon kokkuleppe eest, mis käsitleb hoiuste intresside maksustamise direktiivi muutmist ning volitusi pidada kolmandate riikidega läbirääkimisi karmimate hoiuste maksustamise lepingute sõlmimiseks. Nende eesmärkide saavutamine tähendaks seadusliku maksutulu olulist allikat.

Komisjon jätkab võitlust õiglase ja ambitsioonika finantstehingumaksu eest, millega tagatakse, et finantssektor toob kasu maksumaksjale, mitte ainult vastupidi. Nüüd on selge, et finantstehingumaksus on võimalik jõuda kokkuleppele ainult tõhustatud koostöö kaudu, ning komisjon teeb kõik endast oleneva, et edendada seda ideed kiiresti ja tulemuslikult nendes liikmesriikides, kes on teatanud oma valmisolekust. Sest ka siin on tegemist õiglusega. Õiglus on oluline tingimus, et muuta vajalikud majandusreformid sotsiaalselt ja poliitiliselt aktsepteeritavaks. Eelkõige on õigluse puhul aga tegemist õiguspärase kohtlemisega, sotsiaalse võrdsusega.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Kriisist väljatulekuks on tehtud tähtsaid otsuseid. Üle kogu Euroopa Liidu viiakse ellu reformi- ja eelarve konsolideerimise meetmeid. Käib töö ühiste finantssüsteemi kaitsemehhanismide kehtestamiseks ja Euroopa institutsioonid on järjekindlalt näidanud, et nad ei tagane eurost.

Komisjon mõistab täielikult, et kõige ulatuslikumaid reforme ellu viivad liikmesriigid näevad praegu ränka vaeva ja peavad mõnikord tegema väga valulikke kohandusi. Kuid ainult nende reformide kaudu saab olukord tulevikus paraneda. Tegu on ammuste tegematajätmistega, millega ei ole lihtsalt võimalik enam viivitada.

Komisjon teeb ka edaspidi kõik endast sõltuva, näiteks struktuurifondide vahendite ümberpaigutamise teel, et neid liikmesriike toetada ja aidata neil elavdada majanduskasvu ja luua uusi töökohti.

Lubage mul öelda paar sõna Kreeka kohta. Ma usun siiralt, et tänavusest sügisest võib kujuneda pöördepunkt. Aga selleks on Kreekal vaja hajutada viimane kui kahtlus, et tal on reformidega tõsi taga. Ülejäänud riigid peavad samas selgesti välja ütlema, et nad toetavad otsustavalt Kreeka jäämist euroalasse. Sel juhul on muutus võimalik.

Olen seisukohal, et kui Kreeka täidab oma kohustused, peaks ta kui Euroopa pere liige jääma euroalasse.

Euroala stabiilsuse tagamine on meie kõige pakilisem ülesanne. Selle eest vastutavad liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid üheskoos. Keskpank ei kavatse rahastada liikmesriike ja tal ei ole ka selleks volitusi. Samas leiab komisjon, et kui rahakanalid ei toimi, võib Keskpank vajaduse piires sekkuda, näiteks riigivõlakirjade järelturgudel. Rahapoliitika usaldusväärsuse taastamine ei ole ju mitte ainult Keskpanga õigus, vaid lausa kohustus. Kuna Keskpank on sõltumatu asutus, peab ta muidugi ise otsustama, kuidas ja mis tingimustel tal on kohane tegutseda. Seejuures peaksid kõik asjaosalised – ma rõhutan „kõik” – austama Keskpanga sõltumatust.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Olen juba osutanud majandusmeetmetele, mis meil tuleb kiiremas korras ellu viia. Need meetmed on hädavajalikud, kuid ainuüksi nendest jääb väheseks. Vaja on ulatuslikumaid samme.

Meil tuleb lõpule viia majandus- ja rahaliidu loomine. Peame rajama pangandusliidu ja fiskaalliidu ning nendega seotud institutsioonilised ja poliitilised mehhanismid.

Täna esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud Euroopa ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi kohta. See on meile astmelauaks teel pangandusliidu suunas.

Kriis on näidanud, et kuigi pangad on muutunud rahvusvaheliseks, on eeskirjad ja järelevalve jäänud riigipõhiseks. Kui aga vanker kiiva kiskus, pidi maksumaksja tekkinud kahju kinni maksma.

EL on viimase nelja aasta jooksul panganduseeskirjad läbi vaadanud ning kuulub G20 võetud kohustuste täitmisel maailmas esirinda. Pelgast koordineerimisest aga enam ei aita – selle asemel on vaja ühiseid otsuseid järelvalveküsimustes, eelkõige euroalal.

Täna esitatud ettepanekus kirjeldatud ühtse järelevalvemehhanismiga luuakse tugevam struktuur, milles on keskne koht Euroopa Keskpangal. Struktuur aitab taastada euroala pankade usaldusväärsuse ja tegutseb ühtlasi kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalvega.

Mehhanismi kaudu hakatakse jälgima kõiki euroala panku. Järelevalve peab hõlmama kõiki panku, sest süsteemsed riskid võivad peituda kõikjal, mitte ainult n-ö süsteemselt olulistes pankades. Seejuures on mehhanismi loomulikult igati kaasatud ka liikmesriikide järelevalveasutused.

Esitatav pakett koosneb kahest omavahel seotud õigusaktist, millest üks käsitleb Euroopa Keskpanka ja teine Euroopa Pangandusjärelevalvet. Iseenesest mõistetavalt on teil parlamendiliikmetena oluline roll uue mehhanismi vastuvõtmisel ja hiljem selle üle demokraatliku kontrolli teostamisel.

Järelevalvemehhanismi olulisus tuleneb sellest, et tegu on esimese sammuga pangandusliidu suunas, mille ideed ma teile juunis tutvustasin. Euroopa järelevalvemehhanismi loomine on praegu esmatähtis, sest see võimaldab panganduskriise paremini ohjata, olgu tegu pangakriiside lahendamise või hoiuste tagamisega.

Samal ajal jätkab komisjon tööd pangandussektori reformiga, et nimetatud sektor täidaks oma rolli reaalmajanduse vastutustundlikul rahastamisel. Reformi eesmärk on parandada VKEde ja muude ettevõtjate pikaajalist rahastamist. Samuti on kavas kehtestada viitemäärasid käsitlevad eeskirjad, et ei korduks olukord, kus pankade intressimääradega manipuleerimise tagajärjel kannatavad nii ettevõtjad kui ka eluasemelaenu tasujad. Lisaks on ette näha õigusaktid, mis kohustavad panku osutama tarbijale teenuseid õiglase hinnaga, ning vaadatakse uuesti läbi pangandustegevuse ülesehitus, et kõrvaldada sellest tulenevad riskid.

Kõiges selles on teil parlamendiliikmetena äärmiselt oluline osa ja komisjon loodab teha teiega tihedat koostööd.

Majandusliidu tihendamisel on aga ka teine tahk, milleks on fiskaalliidu rajamine.

Fiskaalliidu põhjendus on selge: kuna iga liikmesriigi majandusotsused mõjutavad ka teisi, tuleb meil majanduspoliitikat rohkem koordineerida.

Selgemat ja siduvamat raamistikku liikmesriikide tähtsamate majanduspoliitiliste otsuste jälgimiseks on vaja seetõttu, et see on ainus viis tasakaalustamatuse vältimiseks. Kuigi selles valdkonnas on näiteks kuuest õigusaktist koosneva paketi (nn kuuspakk) ja riigipõhiste soovituste kaudu juba palju ära tehtud, tuleb astuda veelgi samme, et kehtestada konkreetsed tingimused ja nende täitmist ergutavad stiimulid ning muuta majandus- ja rahaliit ka tegelikkuses jätkusuutlikuks.

Püsivate tulemuste saavutamiseks peame töötama täielikult välja ühenduse majandusjuhtimise süsteemi ning tagama ühenduse suutlikkuse fiskaalküsimustes tõeliselt ja usaldusväärselt kaasa rääkida.

Selleks ei ole tarvis uusi ega eraldi institutsioone. Vastupidi – et töö kulgeks tõhusalt ja kiiresti, on kõige parem toetuda olemasolevatele institutsioonidele ja nende koostööle. Pean siinkohal silmas Euroopa Komisjoni kui sõltumatut Euroopa institutsiooni ja Euroopa Parlamenti, kes kontrollib komisjoni tegevust ja kujutab endast Euroopa tasandi rahvaesindust.

Sellise raamistiku kasutamise korral on aja jooksul võimalikud ka tõelised sammud ühise võla lunastamise ja võlakirjade väljastamise suunas.

Niisiis – selleks et Euroopas hakkaksid asjad taas liikuma, vajame majandusreformi koos tõelise majandus- ja rahaliiduga.

Komisjon avaldab veel sügisel majandus- ja rahaliidu tihendamise kava.

Nimetatud kava tutvustatakse ka teile, sest rahva esindajatena peab teil olema võimalik neid küsimusi omavahel arutada ja avaldada nende kohta arvamust.

Ühtlasi toetutakse sellele kavale arutelu käigus, mis korraldatakse detsembrikuu Euroopa Ülemkogu kohtumisel ja mida ettevalmistava aruande koostamine on tehtud ülesandeks mulle, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale, Euroopa Keskpanga presidendile ja eurorühma esimehele.

Kavas esitatakse poliitika koordineerimise, fiskaalsuutlikkuse ja võla lunastamise valdkonnas kavandatavad vahendid ja võimalikud õiguslikud sätted nende jõustamiseks. Samuti osutatakse vajaduse korral, näiteks riigivõla ühise tagamise puhul, aluslepingutes tehtavatele muudatustele, sest mõned sellistest muudatustest nõuavad ka aluslepingute muutmist. Esitatav kava ei kätke endas üksnes ülesandeid, mis seisavad meil ees lähinädalatel ja -kuudel, vaid ka järgmistel aastatel.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

b) Poliitiline liit

Majandus- ja rahaliidu usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus sõltub lõppkokkuvõttes Euroopa institutsioonidest ja poliitilisest ülesehitusest.

Just seepärast tuleneb majandus- ja rahaliidust ka küsimus poliitilisest liidust. Poliitiline liit aga peab rajanema Euroopa demokraatiale.

Kui soovime luua tõepoolest tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu, tuleb võtta ambitsioonikaid ülesandeid ja lahendada need õiges järjekorras. Poliitilise liiduni jõudmiseks tuleb hakata astuma konkreetseid samme.

Loodan, et edasi areneb Euroopa avalik ruum, kus arutatakse ja vaieldakse Euroopa küsimuste üle, lähtudes Euroopa seisukohast. Me ei saa enam püüda lahendada Euroopa probleeme, otsides lahendusi vaid üksikute liikmesriikide tasandil.

Arutelu peaks hõlmama nii ühiskonda kui ka kodanikke, kuid täna ma sooviks esitada üleskutse ka Euroopa suurtele mõtlejatele. Kultuuriinimesed, ühinege aruteluga Euroopa tuleviku üle! Sama üleskutse esitan ma teile. Te olete Euroopa demokraatlik esindus. Meil tuleb tugevdada Euroopa Parlamendi üleeuroopalist rolli.

Lisaks tuleb süvendada Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahelist täiendavust ja koostööd.

See ei ole aga võimalik, kui ei tugevdata Euroopa erakondi. Sageli valitseb sügav lõhe pealinnade poliitiliste parteide ja Strasbourgi Euroopa poliitiliste parteide vahel. Seetõttu on märgata, et poliitilisel debatil on liigagi sageli erakondade siseriikliku debati jooni. Euroopa poliitiliste parteide nime ei ole näha isegi Euroopa Parlamendi hääletuskastide juures. Näha on vaid riikide erakondade siseriiklikku debatti. Just sellepärast tuleb tugevdada Euroopa poliitilistele erakondade õiguslikku alust. Teatan uhkusega, et just täna võttis komisjon vastu sellekohase ettepaneku.

Üleeuroopalist poliitilist arutelu aitaks märkimisväärselt süvendada see, kui juba 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel saaksid Euroopa erakonnad esitada oma kandidaadi komisjoni presidendi ametikohale. See on võimalik ilma aluslepingut muutmata. See võimaldaks muuta märksa selgemaks neid Euroopa tasandi valikuvõimalusi, mida valimised endas kätkevad. Ma kutsun erakondi üles võtma selle endale eesmärgiks. See tugevdaks veelgi kõnealuste valimiste Euroopa mõõdet.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Poliitilise Euroopa Liidu loomine tähendab sedagi, et Euroopa tasandil reaalsete probleemide lahendamiseks tuleb keskenduda Euroopa tasandil meetmete võtmisele. Olgem ausad, kõiki küsimusi ei saa korraga käsitada esmatähtsatena. Siin tuleb mul ilmselt olla enesekriitiline.

Põhjalikumaks integreerumiseks tuleb värske pilguga üle vaadata, millisel tasandil on kõige otstarbekam meetmeid võtta. Subsidiaarsus on oluline demokraatlik põhimõte, millest tuleb hoolega kinni pidada.

Poliitiline liit tähendab ka seda, et me tugevdame liidu aluseid – põhiväärtuste, õigusriigi ja demokraatia austamist.

Viimaste kuude jooksul on mõnel pool Euroopas hakanud ilmnema märke riigi õiguslikku ja demokraatlikku ülesehitust ähvardavatest ohtudest. Esimesena tajusid ohtu Euroopa Parlament ja komisjon, kes juhtisid sellele avalikkuse tähelepanu.

Kuid seejuures selgusid ka meie institutsioonilise korralduse puudused. Meie käsutuses olevaid vahendeid tuleb edasi arendada, et meil oleks tulevikus neid rohkem kui praegune „pehme jõud”, mis seisneb poliitilises veenmises, ja aluslepingu artikli 7 kohane „raudne käsi”.

Kuna me oleme pühendunud õigusriigi kaitsmisele, tuleb meil asutada ka Euroopa prokuratuur, nagu on ette nähtud aluslepingutes. Sellekohase ettepaneku esitame me peatselt.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Poliitiline liit tähendab ka seda, et suureneb meie üleilmne roll. Suveräänsuse ühendamine Euroopa tasandil võimaldab suurendada suveräänsust üleilmses ulatuses.

Tõdegem, et tänapäeva maailmas loeb suurus.

Kuid oluline roll on ka väärtustel.

Seepärast peab Euroopa lähtuma vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja solidaarsuse eesmärkidest. Need ongi Euroopa väärtused.

Euroopa kodanikud ja uus maailmakorraldus vajavad rohkem kui kunagi varem tegusat ja mõjukat Euroopat. Me peame olema edukad mitte ainult meie endi, vaid kogu maailma huvides. Me vajame Euroopat, kes kaitseb oma väärtusi. Euroopat, kes on kindlalt veendunud, et inimõigused ei ole ainult arenenud riikidele kättesaadav luksus, vaid üleilmne väärtus.

Kohutav olukord Süürias meenutab meile, et me ei saa jääda pealtvaatajaks. Tõusma peab uus, demokraatlik Süüria. Selle toetamine on meie ühine ülesanne. Ning maailmakorra huvides tuleb igaühel osaleda koostöös.

Maailm vajab sellist ELi, kes seisaks arengu- ja humanitaarabi esirinnas, toetaks avatud majandust ja võitleks protektsionismiga ning täidaks liidrirolli võitluses kliimamuutuse vastu.

Maailm vajab Euroopat, kes suudab läbi viia sõjalisi missioone olukorra stabiliseerimiseks kriisipiirkondades. Meil tuleb põhjalikult läbi vaadata Euroopa võimekus neis valdkondades ja alustada tõeliselt kollektiivse kaitse kavandamist. Meil tuleb tugevdada meie ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ja ühist lähenemisviisi kaitseküsimustele, sest ühiselt kujutame endast jõudu, mis aitab kujundada õiglasemat, seaduskuulekamat ja inimõigusi järgivat maailma.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

4. Aluslepingu muutmine, 17/27 mõõde ja avaliku arutelu laiendamine

a) rahvusriikide föderatsioon ja aluslepingu muutmine

Tihe ja toimiv majandus- ja rahaliit ning järjekindla välis- ja kaitsepoliitikaga poliitiline liit on eesmärgid, mis nõuavad Euroopa Liidult muutumist.

Ärgem peljakem asju nimetada õige nimega: meil tuleb liikuda rahvusriikide föderatsiooni loomise suunas. Me vajame seda. See on meie poliitiline silmapiir.

See on eesmärk, mille nimel tuleb meil järgmistel aastatel tööd teha.

Ma kutsun üles rajama rahvusriikide föderatsiooni, mitte aga üliriiki, vaid sellist demokraatlikku rahvusriikide föderatsiooni, mis suudab lahendada meie ühiseid probleeme, ühendades suveräänsust viisil, mis võimaldab igal riigil ja kodanikul paremini kujundada oma saatust. Tegemist on liikmesriikidest koosneva liiduga, mitte liikmesriikide vastu pöördunud liiduga. Üleilmastumise ajastul tähendab riikide suveräänsuse ühendamine riikide tugevdamist, mitte nende jõu kärpimist.

Ma kõnelen meelega rahvusriikide föderatsioonist, kuna praegusel heitlikul ajal ei tohi jätta riigi kaitsmist ainult natsionalistide ja populistide hooleks. Ma usun Euroopasse, kus inimesed tunnevad uhkust oma riigi üle, kuid hindavad ka Euroopa väärtusi ning seda, et nad on eurooplased.

Rahvusriikide föderatsiooni loomiseks tuleb kokkuvõttes uuendada aluslepingut.

Ma ei ütle seda kergekäeliselt. Me teame, kui keeruline on aluslepingut muuta.

Seda tuleb hästi ette valmistada.

Kuid aluslepingute muutmise arutelud ei tohi takistada meil tegemast seda, mida saab ja tuleb teha kohe.

Tihedale ja toimivale majandus- ja rahaliidule saab kehtivate aluslepingute alusel küll aluse rajada, kuid lõpule on see võimalik viia vaid lepinguid muutes. Seega tuleb meil praegu teha algust, pidades juba praegu silmas poliitilise liidu eesmärki.

Me ei tohi alustada aluslepingute muutmisest. Me peame kindlaks määrama poliitikavaldkonnad, mille kaudu muutusi ellu viia, ning poliitika rakendamise vahendid. Alles siis saame me otsustada, millised vahendeid meil on veel vaja, ja leida nende soetamise viisi.

Meil tuleb ka algatada arutelu, mis hõlmaks kogu Euroopat. Arutelu peab toimuma enne konvendi ja valitsustevahelise konverentsi kokkukutsumist. Sel debatil peab olema ehtne Euroopa mõõde.

Möödas on aeg, kui Euroopa integreerimisel lähtuti kodanike vaikimisi nõusolekust. Euroopat ei saa arendada tehnokraatlike, bürokraatlike ega diplomaatiliste vahenditega. Euroopa peab muutuma üha demokraatlikumaks. Eriti oluline on Euroopa Parlamendi roll. Just seepärast on 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised nii olulised.

Enne järgmisi Euroopa Parlamendi valimisi 2014. aastal esitab komisjon kava selle kohta, millisena ta näeb Euroopa Liitu tulevikus. Oma selgesõnalise kava aluslepingu muutmise kohta esitame me küllalt aegsasti, et võimaldada arutelu.

Me visandame oma eesmärgid ning viisi, kuidas institutsioonid saavad muuta Euroopa Liitu avatumaks ja demokraatlikumaks; me näeme ette volitused ja vahendid, millega saab muuta Euroopa Liitu tõhusamaks, ning kavandame mudeli, mille alusel muuta Euroopa Liit kõigi Euroopa rahvaste liiduks. Minu arvates on meil vaja tõeliselt sisulist arutelu ja demokraatia tingimustes sobivad just üleeuroopalised valimised kõige paremini meie tulevikueesmärkide üle arutelu korraldamiseks.

b) 17/27 mõõde

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Tegemist ei ole üksnes praegu euroala moodustavate riikide aruteluga.

Kuigi süvaintegratsioon on eriti oluline euroala ja selle liikmete seisukohalt, peaks see olema avatud kõigile liikmesriikidele.

Lubage mul selgelt korrata: Euroopas ei tohi enam olla vaheseinu!! Euroopa Liit üheskoos on tugevam – olgu siis ühtse turu, liikmesuse või institutsioonide vaatevinklist.

Kedagi ei sunnita sellega ühinema, kedagi ei sunnita jääma kõrvale. Kuid edasiliikumise kiirust ei dikteeri kõige aeglasemad ega tõrksamad.

Seepärast lähtuvad meie ettepanekud liidu ja selle institutsioonide praegusest korraldusest – ühenduse meetodist. Lubage mul selgelt rõhutada: Euroopa Liit on üks ja ainus, sellel on üks komisjon ja üks Euroopa Parlament. Institutsioonide paisutamine ei aitaks edendada demokraatiat, läbipaistvust ega vastutust, vaid muudaks ELi keerulisemaks, raskemini mõistetavaks, vähem järjekindlaks ja teovõimetumaks.

c) Avaliku arutelu laiendamine

Lugupeetud parlamendiliikmed, meil tuleb aja jooksul langetada suuri otsuseid.

Just seepärast ma arvan, et Euroopa kodanikud peavad tõsiselt arutama seda, kuidas me edasi liigume.

Arutada tuleb seda, millised on killustumise võimalikud tagajärjed, sest mõnel juhul võivad soovimatud tagajärjed tahtmatult süvendada killustatust.

Lähtuda tuleb sellest, et me saavutame ühiselt edu vaid siis, kui liidrid väldivad kolkapatriotismi.

Meil tuleb kasutada 2014. aasta valimisi selleks, et kaasata kõik euroopameelsed jõud. Me ei tohi lubada populistidel ja natsionalistidel teostada oma negatiivseid plaane. Loodan, et kõik need, kes peavad end eurooplaseks, koonduvad ja haaravad arutelus juhtrolli. Euroopameelsete kodanike ükskõiksus ja pessimism on veel ohtlikumad kui Euroopa vastaste skeptitsism.

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

5. Kokkuvõte: Kas see kava on realistlik?

Kokkuvõttes tuleb märkida, et meil on vaja kindlat kurssi, et anda lõplik kuju majandus- ja rahaliidule, toetudes poliitilisele püüdlusele muuta Euroopa Liit tugevamaks.

Ma esitan teile selge kava, millises järjekorras ülesandeid lahendada.

Esmalt tuleks teha kõik, mis meie võimuses, et stabiliseerida euroala ja kiirendada kogu ELi majanduskasvu. Komisjon esitab ettepanekud, mida on vaja pangaliidu loomiseks vastavalt kehtivale aluslepingule. Täna me esitasime neist esimese – ettepaneku ühtse järelevalveasutuse loomise kohta.

Teiseks, juba käesoleva aasta sügisel esitame tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu (eelkõige fiskaalliidu) loomise kava, milles nähakse ette ka vajalikud poliitilised vahendid.

Ka need ettepanekud põhinevad kehtival aluslepingul.

Kolmandaks, neil juhtudel, kui edasiliikumine ei ole võimalik kehtivate aluslepingute alusel, esitame me selgesõnalised ettepanekud nende muutmiseks veel enne 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Ettepanekud käsitlevad muu hulgas demokraatia ja vastutuse tugevdamist.

See on meie tulevikukava. Kava, mida teostame samm-sammult, pidades alati silmas Euroopa suurt eesmärki – föderatsiooni loomist.

Paljud ütlevad, et see on liiga ambitsioonikas ega ole teostatav.

Kuid lubage küsida – kas me saame edasi liikuda samal moel nagu seni? Kas see, mida me näeme paljudes Euroopa riikides, on realistlik? On see realistlik, et maksumaksjal tuleb kinni maksta pankade kahjum ja hiljem anda pangale oma maja, kuna ta ei suuda maksta selle ostmiseks võetud laenu? Kui mõnes liikmesriigis on noorte tööpuudus suurem kui 50%, siis kas see on realistlik? Kas on realistlik elada päevast päeva mitte midagi erilist tegemata ja pakkuda päevast päeva välja ebaveenvaid lahendusi? Kas on realistlik arvata, et üksteist nii vähe usaldades suudame pälvida turgude usalduse?

Mulle näib, et need näited kajastavad ebareaalset reaalsust. Nii ei saa see enam jätkuda.

Reaalne on arvata, et ainus tee edasi on selline, mis muudab meid tugevamaks ja ühtsemaks. Realism seisneb eesmärkidele vastavate lahenduste leidmises. Me suudame täita oma eesmärgid. Noortesse tuleb sisendada lootust. Kui see seisukoht on kallutatud, siis on see kaldu lootuse suunas. Me peaksime olema uhked selle üle, et oleme eurooplased. Uhked meie rikkaliku ja mitmekesise kultuuri üle. Hoolimata ajutistest probleemidest on meie ühiskond maailmas kõige humaansem ja vabam.

Meil ei tule kahetseda demokraatia, sotsiaalse turumajanduse ega väärtuste olukorra pärast. Meie sotsiaalse ühtekuuluvuse tase on kõrge. Austatakse inimõigusi ja inimväärikust. Mehed ja naised on võrdõiguslikud ning keskkonnast hoolitakse. Euroopa ühiskond, hoolimata oma probleemidest, kuulub maailma ajaloo inimväärseimate hulka ja selle üle tuleb meil tunda uhkust. Meie riikides ei panda tüdrukuid vangi selle eest, et nad laulavad ja kritiseerivad riigi valitsejat. Meie inimesed on vabad ja selle üle uhked, mõistes, mida vabadus tähendab. Paljudes riikides, nimelt uuemates liikmesriikides, teavad inimesed omast käest, mida tähendab diktatuur ja totalitaarne režiim.

Eelmised põlvkonnad on tulnud toime suuremate raskustega. Meie põlvkond peab näitama, et ta on nende vääriline.

Praegu tuleb euroopameelsetel unustada igapäevarutiin ja rakendada end tuleviku teenistusse. Euroopa Liit on loodud rahu tagamiseks. Tänapäeval tähendab see, et meie liitu tuleb arendada, et seista vastu üleilmastumise mõjudele.

Selleks vajame me uut Euroopa-käsitlust, kindlat kurssi Euroopa jaoks. Seepärast tuleb meil lähtuda väärtustest, millel Euroopa Liit põhineb. Ma usun, et Euroopal on hing, mis annab meile jõudu pühenduda meie ees seisvatele eesmärkidele.

Euroopa Komisjoni võib usaldada. Mina omakorda usaldan teid, lugupeetud parlamendiliikmed. Tegutsedes üheskoos ühenduse institutsioonidena rajame parema, tugevama ja ühtsema Euroopa – kodanike liidu, mis on Euroopa ja kogu maailma tuleviku huvides.

Tänan teid tähelepanu eest!


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site