Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

SPEECH/11/607

José Manuel Durão Barroso

Euroopa Komisjoni president

Euroopa uutmine – 2011. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus

Euroopa Parlament

Strasbourg, 28. september 2011

Härra president!

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Härra minister!

Liidu olukorra analüüsimisel peame olema ausad ja täiesti otsekohesed.

Mulle tundub, et Euroopa Liidu ees ei ole kunagi varem seisnud nii suuri ülesandeid kui praegu.

Liitu on tabanud rahandus-, majandus- ja sotsiaalne kriis. Kuid ka usalduskriis. Ja seda nii meie juhtide suhtes üldiselt, Euroopa enda suhtes, kui ka meie võime suhtes leida lahendusi.

Kriisi põhjused on teada. Euroopa ei ole suutnud säilitada oma konkurentsivõimet. Teatavad liikmesriigid on elanud üle oma võimete. Finantsturgudel on esinenud vastutustundetut ja lubamatut käitumist. Oleme lasknud süveneda liikmesriikide vahelistel erinevustel, eeskätt euroalal.

Maailma tabanud vapustused ja üleilmastumise mõju on olukorda veelgi raskendanud.

Ja tulemus on käes: Euroopa elanikkonna seas valitseb tõsine mure. Paljud meie kodanikest tunnevad tuleviku ees ebakindlust. Õhus ripub ähvardavamalt kui kunagi varem oht kapseldumiseks, et mitte öelda natsionalistlikeks meeleoludeks.

Populistid seavad kahtluse alla Euroopa Liidu olulisi saavutusi: eurot, ühtset turgu ja koguni isikute vaba liikumist.

Mulle tundub, et võib öelda, et praeguse riigivõlakriisi näol on ennekõike tegemist poliitilise usalduse kriisiga. Liidu kodanikud, kuid ka välismaailm jälgib meid ja küsib: kas oleme ikka liit? Kas meis on ikka olemas tahe toetada ühisraha?

Kas kaitsetumas olukorras olevatel liikmesriikidel jätkub meelekindlust vajalike reformide läbiviimiseks?

Kas jõukamad liikmesriigid on ikka valmis ilmutama solidaarsust?

Kas Euroopa on tõesti suuteline saavutama majanduskasvu ja looma töökohti?

Ja mina kinnitan teile täna:

Jah, tegemist on raske olukorraga, kuid see on lahendatav.

Euroopal on tulevikku.

Kui me tahame usalduse taastada, siis selleks et seda teha, on meil vaja stabiilsust, majanduskasvu, kuid ka poliitilist tahet, poliitilist pealehakkamist.

Meil tuleb üheskoos esitada kodanikele Euroopa uutmise kava.

Meil tuleb elada mõtete kohaselt, mis on sõnastatud Berliini deklaratsioonis, millele kirjutasid Rooma lepingute 50. aastapäeva puhul alla komisjon, parlament ja nõukogu: „Wir leben heute miteinander, wie es nie zuvor möglich war. Wir Bürgerinnen und Bürger der Europäischen Union sind zu unserem Glück vereint.” („Praegu elame kõik üheskoos, nagu ei kunagi varem. Meil, Euroopa Liidu kodanikel, on õnn elada ühendatud Euroopas.”). Tegemist on deklaratsiooniga ja selle sõnad loevad. See tahe peab väljenduma igapäevases tegutsemisvalmiduses.

Me suudame edu saavutada vaid institutsioonide abil, mitte nende vastu tegutsedes.

Mõnede jaoks on esmatähtis stabiilsus. Teiste jaoks jällegi majanduskasv.

Kuid ma ütlen teile, et meil on vaja mõlemat.

Mõned rõhutavad distsipliini tähtsust. Teised solidaarsust.

Vaja on meil aga neid mõlemaid.

Killustatud, osaliste lahenduste aeg on möödas. Meil on vaja kindlameelsust üleilmsete lahenduste leidmiseks. Suuremat eesmärki Euroopa jaoks.

Usun, et oleme jõudnud olulisele teelahkmele: üheni neist hetkedest, kus integratsiooni puudumise korral tekib killustumise oht.

Seega on tegemist poliitilise tahtega, proovikiviga kogu meie põlvkonna jaoks.

Ja ma ütlen teile, et jah, sellest kriisist on võimalik väljuda. See ei ole mitte üksnes võimalik, vaid vajalik. Ja seda just poliitiline juhtimine endast kujutabki: teha võimalikuks see, mida on vaja teha.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Lubage, et ma alustan Kreekast. Kreeka on euroala liige ja jääb selleks ka edaspidi. Ta peab oma kohustused täielikult ja õigeaegselt ellu viima. Teistel euroala liikmetel tuleb aga toetada Kreekat ja üksteist. Euroala 21. juuli tippkohtumisel kinnitati: „Oleme kindlad oma otsuses jätkata riikidele programmide alusel toetuse andmist, kuni riigid on taastanud turule juurdepääsu, tingimusel et asjaomased riigid kõnealuseid programme edukalt rakendavad.”

Sellepärast kutsusin ma kokku Kreeka rakkerühma.

Me käivitasime tegevuskava, mis toetub kahele peamisele sambale:

  • ligikaudu 100 elujõulist ja kvaliteetset projekti, mille raames tehakse investeeringuid kõikidesse Kreeka piirkondadesse, kasutades ELi struktuurifondidest Kreekale eraldatud, seni kasutamata vahendeid ning

  • ulatuslikud meetmed, et vähendada Euroopa vahenditest kaasrahastatavate projektide suhtes kehtestatud bürokraatlikke nõudeid.

Kreekal on kasutamata veel 15 miljardit eurot talle struktuurifondidest eraldatud vahenditest. Selle summaga toetatakse Kreeka ametiasutustele vajaliku tehnilise abi osutamise programmi.

Juba on käivitatud 500 miljoni euro suurune programm, millega tagatakse EIP laenusid Kreeka VKEdele.

Komisjon kaalub võimalusi luua üldisem tagatismehhanism, mille eesmärk on saavutada, et pangad hakkaksid reaalmajandusele jälle laene andma.

See on väga suur abi Kreeka jaluleaitamiseks ja Kreeka on kohustatud näitama konkreetseid tulemusi. Tal tuleb murda kahjulikud tavad ja seista vastu varjatud huvidele.

Kindlat tuleb välja öelda aga see, et tegemist pole sprindi, vaid maratoniga.

Stabiilsusel ja vastutusel rajaneva liidu loomine ei ole aga seotud üksnes Kreekaga.

Meie majanduse väljavaated on kehvad. Me seisame silmitsi negatiivse mõjuga, mis tuleneb kogu maailmas käimasolevast riskide ümberhindamisest. Seetõttu peame taastama kindlustunde ja usalduse euro ning Euroopa Liidu kui terviku suhtes.

Selle eesmärgi saavutamiseks peame olema suutelised vastu võtma kõik vajalikud otsused, mida on vaja, et juhtida meie ühisvääringut ja integreeritud majandust konkurentsivõime, kaasavuse ja tõhusa ressursikasutuse põhimõtete alusel. Meil tuleb tegutseda nii lühikeses, keskpikas kui ka pikaajalises perspektiivis.

Esimese sammuna tuleb kiiresti kindlaks määrata riikide võlakriisi lahendamise viis.

On vaja tugevdada kriisilahendusmehhanisme. Eurot tuleb tugevdada ja kaitsta.

Me peame toetuma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile (EFSF) ja loodavale Euroopa stabiilsusmehhanismile (ESM).

EFSF tuleb kiiresti muuta tugevamaks ja paindlikumaks. Komisjon tegi sellekohase ettepaneku juba jaanuaris ning euroala riigi- ja valitsusjuhid leppisid selles kokku 21. juulil. Vaid pärast seda, kui teie olete selle otsuse ratifitseerinud, saab EFSF teha järgmist:

  • sekkuda ennetavalt;

  • sekkuda pankade rekapitaliseerimiseks;

  • sekkuda järelturgudel, et vältida probleemide edasikandumist.

Kui EFSF käsitlevad otsused on ratifitseeritud, tuleb tõhusalt ära kasutada kõik selle rahastamispaketi pakutavad võimalused. Komisjon tegeleb asjakohaste tegutsemisvariantide väljatöötamisega.

Lisaks tuleks teha kõik võimalik ESMi rakendamise kiirendamiseks.

Ja loomulikult usume me, et Euroopa Keskpank, lähtudes aluslepingust, teeb kõik vajaliku euroala tervikluse ja finantsstabiilsuse tagamiseks.

Kuid meie ülesanded ei piirdu eeltooduga. Eelkõige euroala majanduse koordineerimist ja integratsiooni tuleb süvendada.

See on ühtaegu nii poliitiline kui ka majanduslik ülesanne.

Täna hakkate hääletama kuut seadusandlikku ettepanekut sisaldava pakme üle, mille komisjon esitas parlamendile ja nõukogule aasta tagasi. Kõnealuse pakmega reformitakse stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning tugevdatakse järelevalvet makromajandusliku tasakaalu üle. Hääletamisele tulevad ettepanekud on väga lähedased komisjoni esialgsetele ettepanekutele. Te olete märkimisväärselt kaasa aidanud sellele, et esialgsetes ettepanekutes seatud eesmärke ei ole kärbitud. Selle eest kuulub teile mu siiras tänu ja tunnustus.

Need õigusaktid annavad meile varasemast palju tõhusama sunnimehhanismi. Me saame võimaluse arutada liikmesriikide eelarvekavasid enne nende vastuvõtmist liikmesriigis. Distsipliin koostoimes integratsiooniga on euroala eduka tuleviku eelduseks. Tõeliselt usaldsväärse euroala saavutame üksnes rangema distsipliini ja suurema integratsiooni kaudu.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Need on olulised sammud edasi, kuid me peame minema veelgi kaugemale. Peame tänast rahaliitu täiendama majandusliiduga. Peame saavutama Maastrichti eesmärgid.

Oli petlik arvata, et on võimalik kasutada ühisraha ja toimida ühtse turuna, kuid säilitada riigiti erinev lähenemisviis majandus- ja eelarvepoliitikale. Hoidugem siis pettekujutelmast, et on võimalik kasutada ühisraha ning toimida ühtse turuna kasutades valitsustevahelist lähenemisviisi.

Usaldusväärse euroala jaoks on vaja ühenduse tasandi lähenemisviisi – see sõnum ei tule üksnes föderalistidelt, vaid ose turgudelt. Euroala vajab tegelikku integreerimist, rahaliitu peab täiendama tegelik majandusliit. Ja kuidas seda tõeliselt ühenduse tasandi lähenemisviisi saavutada? Lähinädalatel esitab komisjon kuuest õigusaktist koosneva pakme alusel ettepaneku sellise ühtse raamistiku vastuvõtmiseks, mis võimaldab süvendada majanduse koordineerimist ja integratsiooni eelkõige euroalas. Seda tehakse euroala ja Euroopa Liidu kui terviku vahelist kooskõla tagaval viisil. Loomulikult ei taha me, et euroala kahjustaks ühtse turu õigustikku ja meie nelja vabadust.

Samal ajal saame me otsustusprotsessid koondada, et suurendada oma konkurentsivõimet. Selleks tuleb kõnealusesse raamistikku integreerida laiendatud euroala pakt, järgides seejuures täielikult liikmesriikide rakenduspädevusi.

Selleks, et kõik see toimima hakkaks, on meil rohkem kui kunagi varem vaja sõltumatut võimuorganit – Euroopa Komisjoni, kes teeks ettepanekuid ja annaks hinnanguid meetmete kohta, mida liikmesriigid peaksid võtma. Olgem ausad, valitsused üksi seda ei suuda. Samuti ei ole see võimalik valitsustevaheliste läbirääkimiste teel.

Ühenduse pädevuste raames ongi komisjon Eurooa Liidu majanduse juht, selle ülesande täitmiseks meil kindlasti rohkem institutsioone vaja ei ole.

Mingil põhjusel on aluslepingutega loodud riikideülesed institutsioonid. Mingil põhjusel loodi Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, Euroopa Kohus. Komisjon on erapooletuse tagaja. Lisaks sellele on komisjon, kes teeb loomulikult koostööd liikmesriikidega, teie poolt kokku kutsutud ning teie ees aruandekohuslane. Teie olete nii euroala kui ka kogu Euroopa Liidu valijate poolt otseselt valitud esinduskogu.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Käes on ka aeg luua euroalale ühine välisesindus. Aluslepingu kohaselt teeb selle kohta ettepaneku komisjon.

Sellisele alusele tuginev stabiilsusel ja vastutusel rajanev liit võimaldab ka liikmesriikidel kasutada suurema turu eeliseid riigivõlakirjade väljastamisel.

Kui euroala on oma kasutusse saanud kõik integratsiooni ja distsipliini tagamiseks vajalikud vahendid, nähakse ühiste võlakirjade väljastamist kõigi jaoks loomuliku ja kasuliku sammuna. Tingimuseks on, et sellised eurovõlakirjad kujutavad endast „stabiilsust tagavaid võlakirju": tegemist peab olema võlakirjadega, mille eesmärk on premeerida neid, kes täidavad eeskirju ning korrale kutsuda neid, kes seda ei tee. Nagu ma teile juba teatasin, esitab komisjon selliste stabiilsust tagavate võlakirjade optsioonid lähinädalate jooksul.

Mõned lahendused saab ellu viia kehtiva aluslepingu raames, kuid täiemõõtmelise eurovõlakirja jaoks tuleks lepingut muuta. See on väga tähtis, sest – austatud parlamendiliikmed – Lissaboni leping võimaldab meil palju ära teha. Tegevusetuseks ja tegutsemise edasilükkamiseks puuduvad vabandused.

Kuid võib-olla tuleb ka kaaluda aluslepingusse täiendavate muudatuste tegemist.

Pean silmas eelkõige ühehäälsuse piiravat toimet. Meie ühise ettevõtmise tempot ei tohi dikteerida kõige aeglasemad partnerid. Praegu on liidus aga kõige aeglasem see, kes dikteerib kõikidele teistele liikmesriikidele tempot. See ei ole kasulik ka turgude seisukohast, seepärast peame me selle otsustusmehhanismi probleemi lahendama. Liikmesriigil on loomulikult õigus otsused vastu võtmata jätta. See on, nagu teada, riikliku suveräänsuse küsimus. Kuid ühelgi liikmesriigil ei ole õigust tõkestada teiste tegevust – ka teistel on riiklik suveräänsus ja kui nemad tahavad edasi liikuda, peab neil selleks võimalus olema.

Meie soov valmistada ette aluslepingu muudatus ei tohiks põhjustada sellise refeormidega viivitamist, mida on kohe vaja. Ma usun aga, et selline pikemaajaline perspektiiv tugevdab meie praeguste otsuste usaldusväärsust.

Stabiilsusel ja vastutusel rajanev liit tähendab seda, et uut finantssektori reguleerimise süsteemi hõlmav töö tuleb kiiresti lõpule viia. Vajame hästi kapitaliseeritud, vastutustundlikke panku, kes laenavad reaalmajandusele.

Mõningate meie pankade väidetavast haavatavusest on palju juttu olnud. Viimase aasta jooksul on Euroopa pangad oma kapitalipositsiooni märkimisväärselt parandanud. Praegu tegelevad pangad kapitali kaasamisega, et kõrvaldada suviste stressitestide käigus teatavaks saanud kitsaskohad. See on hädavajalik, et vähendada seda kahju, mis on tekkinud reaalmajandusele ja töökohtadele finantsturgude ebastabiilsusest.

Viimase kolme aasta jooksul oleme tegelenud finantsvaldkonna reguleerimise uue süsteemi kujundamisega.

Oleme juba esitanud 29 õigusakti ettepanekut. Te olete nendest juba mitu heaks kiitnud, muu hulgas õigusaktid, mis käsitlevad sõltumatute järelevalveasutuste loomist, mis on juba tööle hakanud. Nüüd on oluline heaks kiita uued eeskirjad, mis käsitlevad

  • tuletisinstrumente,

  • katteta lühikeseks müüki ja krediidiriski vahetustehinguid ning

  • pankurite õiglast tasustamist.

Ettepanekud on esitatud, nõukogu ja parlament peaksid need nüüd vastu võtma. Komisjon esitab ülejäänud ettepanekud käesoleva aasta lõpuks. Tegemist on eeskirjadega, mis käsitlevad:

  • krediidireitingu agentuure,

  • pangakriiside lahendamist,

finantssektori töötajate isiklikku vastutust.

Meist saab esimene G20 liige, kes on üleilmsel tasandil finantsvaldkonna reguleerimiseks tehtavate jõupingutuste raames oma kohustused täitnud.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Viimase kolme aasta jooksul on liikmesriigid andnud finantssektorile 4,6 triljoni euro ulatuses abi ja tagatisi. Nüüd on käes aeg, mil finantssektor peab andma oma panuse ühiskonna toetamisse. Seepärast teatan ma uhkusega, et komisjon võttis täna vastu finantstehingute maksu käsitleva ettepaneku. Ma annan teile täna üle väga olulise teksti, mis rakendamise korral võiks aastas toota enam kui 55 miljardit eurot tulu. Mõned küsivad “Miks?” Miks? See on õigluse küsimus. Kui meie põllumehed, töölised, kõik majandussektorid – olgu siis tegu põllumajanduse, tööstuse või teenindussektoriga – annavad oma osa ühiskonna heaks, siis peab oma panuse andma ka pangandussektor.

Kui me vajame – ja me tõepoolest vajame – eelarve konsolideerimist, kui me vajame suuremat tulu, siis tekib küsimus, kust seda tulu saada. Kas maksustada tööd kõrgemalt? Kas maksustada tarbimist kõrgemalt? Minu meelest on õiglane maksustada finantstehinguid, millelt mõningates liikmesriikides ei maksta proportsionaalset osa ühiskonnale.

Oma õiglase osa peavad lisaks finantsinstitutsioonidele andma ka teised. Me ei tohi maksudest kõrvalehoidjate suhtes silmi kinni pigistada. Seega on käes aeg võtta vastu meie ettepanekud, mis käsitlevad hoiuste maksustamist Euroopa Liidus. Kutsun ka liikmesriike üles andma lõpuks komisjonile volitused pidada kogu Euroopa Liidu nimel kolmandate riikidega läbirääkimisi maksukokkulepete üle.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Stabiilsusest ja vastutusest üksi ei piisa. Meil on vaja stabiilsust, aga ka majanduskasvu. Meil on vaja vastutust, aga ka solidaarsust.

Majandus võib jääda tugevaks vaid juhul, kui ta kasvab ja pakub tööd. Seepärast peame valla päästma oma majanduse, eeskätt reaalmajanduse energia.

Tänased prognoosid osutavad aga tugevale langusele.

Samas ei ole Euroopa märkimisväärne majanduskasv kättesaamatu unelm. See ei saabu homme, otsekui nõiaväel. Aga meie võimuses on luua tingimused majanduskasvu taastumiseks. Oleme seda varemgi saavutanud. Me peame seda uuesti tegema.

On tõsi, et meil ei ole palju ruumi uute maksustiimulite jaoks.

Kuid see ei tähenda, et me ei saa teha majanduskasvu edendamiseks senisest rohkem.

Esiteks need, kelle eelarves on sellekohaseid võimalusi, peavad neid uurima – kuid tagades jätkusuutlikkuse.

Teiseks peavad kõik liikmesriigid toetama struktuurireforme, et suurendada meie konkurentsivõimet maailmas ja edendada majanduskasvu.

Koos oleme me suutelised ja peame vallandama ühtse turu potentsiaali, ära kasutama kõik kaubavahetuse võimalused ning mobiliseerima investeeringud liidu tasandil.

Alustagem ühtsest turust.

Ainuüksi teenuste direktiivi täielik rakendamine võiks hinnangute kohaselt anda kuni 140 miljardit eurot majanduslikku kasu.

Ent täna, kaks aastat pärast selle rakendamistähtaega, ei ole mitu liikmesriiki ikka veel vastu võtnud vajalikke õigusakte.

Seega ei kasuta me võimalust saada kasu teenuste liberaliseerimisest Euroopas.

Aga teha on veel muudki.

Me peame esitatud eelnõud vastu võtma. Euroopa Komisjon on vastu võtnud ühtse turu akti. Mitmed olulised algatused on valmis.

Oleme lähedal Euroopa patendikorra kehtestamisele, mis vähendaks intellektuaalomandi kaitse kulusid 20% võrra praegustega võrreldes. Ma loodan, et selle aasta lõpuks jõutakse vastuvõtmiseni.

Ühtse turu akti puhul peaksime kaaluma kiirmenetlust. Muide, kiirendatud seadusandlikku menetlust tuleks kasutada paljude valdkondade puhul, sest praegune kriisiolukord nõuab seda. Nii suudaksime reageerida kujunenud erakordsetele asjaoludele.

Tulevane majanduskasv sõltub üha enam infotehnoloogia rakendamisest. Me vajame ühtset digitaalset turgu, mis – tänu alates e-kaubanduse võimaluste ärakasutamisest kuni mobiilside rändlustasude kaotamiseni – tooks aastas kasu 1 500 eurot iga euroopa kodaniku kohta.

Lairibateenuste 10% suurem kättesaadavus annaks 1–1,5% suurema aastase majanduskasvu.

Konkurentsitihedas maailmas peab meil olema hea haridus ja oskused, mis võimaldavad uute prbleemidega toime tulla. Peame olema uuenduslikud ja toimima jätkusuutlikult.

Oleme esitanud üksikasjalikud ettepanekud uuenduslikkuse ja ressursitõhususe lisamise ning tööstusliku baasi tugevdamise viiside kohta.

Tänapäevane tööstuspoliitika tähendab investeerimist teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

Me peame võimendama oma jõupingutusi riskikapitali kasutamise tõhustamiseks noorte, uuenduslike ettevõtete rahastamiseks kogu Euroopas.

Jätkusuutliku tööhõive tagab see, kui keskenduda innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele, sealhulgas loodushoidlikele tehnoloogiatele. Me peame nägema, et loodushoid ja majanduskasv kuuluvad kokku.

Näiteks on Euroopa Liidus taastuvenergia sektoris viimase viie aasta jooksul loodud 300 000 töökohta. Maailma loodushoidliku tehnoloogia turu väärtus kolmekordistub lähima aastakümne jooksul.

Peame keskendama oma tegevuse sinna, kus sellel on mõju. Majanduskasv tulevikus tähendab, et peame aktiivselt järgima oma aruka reguleerimise tegevuskava, mis annab Euroopa ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele aastas 38 miljardit eurot kokkuhoidu. Kuid ka liikmesriigid peavad andma oma osa halduskoormuse vähendamisse.

Samas vajame me investeeringuid. Kõik need reformid on tähtsad, ent meil on vaja ka mingit liiki investeeringuid Euroopa tasandil.

Majanduskasvul ja solidaarsusel rajanev liit vajab tänapäevaseid, omavahel seotud infrastruktuure.

Oleme teinud ettepaneku lisada järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku uue rahastamisvahendi Euroopa ühendamiseks energeetika, transpordi ja digitaalarengu vallas.

Seda mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku uuenduslikku osa tuleb vaadelda koos teise väga olulise uuendusliku idee, projektivõlakirjaga.

Komisjon esitab lähinädalatel oma ettepanekud ELi projektivõlakirjade kohta. Samuti pakume välja katseprojekte, et seda kasvu rahastada. Seda võib teha isegi enne mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist. Nii saame me mõningate Euroopale vajalike infrastruktuuriinvesteeringutega varem alustada.

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid peaksid kiiresti otsima võimalusi, kuidas lasta oma poliitiliselt juhitaval pangal – Euroopa Investeerimispangal – teha rohkem, ja kohe palju rohkem, pikaajaliste investeeringute rahastamiseks.

Selleks peame me otsima võimalusi EIP varude ja kapitalibaasi tugevdamiseks, et tal oleks võimalik anda laenu reaalmajandusele.

2000. aastal oli Euroopas 22 miljardi euro ulatuses riskikapitali. 2010. aastal oli seda vaid 3 miljardit. Kui me soovime edendada ettevõtlust, peame pöörama riskikapitali taas kasvule. Seda toetust vajavad eelkõige VKEd.

Suuremat majanduskasvu võiksime saavutada ka struktuurifondide kaudu, suurendades suutlikkust vastu võtta toetusi, ja kasutada neid fonde makromajanduslike tulemuste parandamiseks. See on oluline innovatsiooniks, koolituse, tööhõive suurendamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise seisukohalt.

Samuti soovitan ma parlamendil aasta lõpuks vastu võtta augustis esitatud ettepanekud suurendada abiprogrammides osalevate riikide kaasrahastamismäärasid. See lisaks nende riikide majandusse olulisi rahalisi vahendeid, vähendades samal ajal survet riikide eelarvetele.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Meie tööturgude, avaliku sektori rahanduse ja pensionisüsteemide reformid nõuavad suuri jõupingutusi ühiskonna kõikidelt osadelt.

Me kõik teame, et neid muutusi on vaja selleks, et reformida meie sotsiaalset turumajandust ja säilitada meie ühiskondlik mudel. Kuid on äärmiselt oluline, et hoiaksime alles oma väärtused – õigluse, kaasatuse ja solidaarsuse.

Praegu tuleb pakkuda konkreetset lootust viiendikule meie noortest, kes ei suuda tööd leida. Mõnes riigis on noorte olukord lausa traagiline. Soovin kutsuda ettevõtjaid üles tegema igakülgseid jõupingutusi, et pakkuda noortele praktika- ja ameti õppimise võimalusi. Seda saab toetada Euroopa Sotsiaalfondi kaudu.

Kui saame ettevõtjad, sotsiaalpartnerid, riiklikud ametiasutused ja liidu tasandi koos tööle „noorte võimaluste algatuse” raames, siis suudame me saavutada tulemusi. Minu arvates on kõige pakilisemalt lahendust nõudev sotsiaalne problem praegu noorte mure tööleidmise suhtes. Neile noortele tuleks pakuda ameti õppimise ja tööpraktika võimalusi. See on palju parem, kui jätta nad tänavale välja elama oma stressi ja väljendama usaladamatust Euroopa Liidu suhtes.

Tuleb intensiivistada tööd majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Euroopa 2020. aasta tegevuskava kõige kiireloomulisemate osade kallal. Komisjon keskendub oma järgmise aasta riigikohastes soovitustes noorte olukorrale igas liikmesriigis.

Tulevikule tuleb anda võimalus.

Praegu on vaja tegutseda, et aidata 80 miljonit vaesuse ohus olevat eurooplast. See tähendab, et nõukogul tuleb lõpuks heaks kiita meie ettepanek selle kohta, kuidas jätkata programmi toiduainete tarnimiseks enim puudust kannatavatele isikutele. Ma tänan parlamenti meie pakutud lahenduse poliitilise toetamise eest.

Lugupeetud parlamendiliikmed,

Viiskümmend aastat tagasi tulid 12 Euroopa riiki kokku, et kirjutada alla sotsiaalhartale. Täpsemalt toimus see viiekümne aasta eest oktoobris. Tänaseks on sellele dokumendile alal kirjutanud 47 riiki, sealhulgas kõik liikmesriigid.

Olen seisukohal, et selliste Euroopa põhiväärtuste tagamiseks on meil tarvis parandada Euroopa tasandil toimuva sotsiaaldialoogi kvaliteeti Euroopa uutmine saab olla edukas vaid siis, kui selles osalevad ja selle eest vastutavad kõik sotsiaalpartnerid: ametiühingud, töötajad, etetvõtetd ja kodanikuühiskond üldiselt.

Me ei tohi unustada, et meie Euroopa on kodanike Euroopa. Kodanikena saame me kõik Euroopast kasu. Meil on lisaks oma riigi kodakondsusele ka Euroopa kodakondsus. See annab meile mitmesuguseid lisaõigusi- ja võimalusi, näiteks võimaluse vabalt piire ületada või välismaal õppida ja töötada. Ka neid õigusi ja võimalusi peame me kaitsma ja toetama, nagu seda teeb praegu komisjon Schengeni küsimuses. Me ei tohi sallida kodanikuõiguste taandumist. Me kaitseme vaba liikumise õigust, nagu ka kõiki teisi liidus kehtivaid õigusi.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Nagu teate, hõlmab komisjoni tegevus veel paljusid muidki valdkondi. Mul ei ole võimalik neist kõigist siin rääkida, kuid neid on käsitletud parlamendi presidendile adresseeritud kirjas, mis on teie kõigini jõudnud.

Kuid enne lõpetamist lubage mul peatuda Euroopa Liidu vastutusel väljaspool liitu. Ma soovin, et Euroopa oleks avatud ja räägiks kaasa kõikjal maailmas.

Euroopa Liidu kohalolek üleilmsel tasandil ei ole ainult parim tagatis meie kodanike jaoks, meie huvide ja väärtuste kaitseks, vaid ka asendamatu kogu maailma jaoks. Praegu on moes rääkida G2-st.

Ma ei usu, et maailm ootaks G2 kujunemist. See ei oleks ka kahe asjaomase riigi enda huvides. Teame külma sõja ajast, milliseid pingeid selline vastandumine tekitas. Mulle tundub, et meil on Euroopat vaja rohkem kui kunagi varem, kui tahame maailma, mis oleks õiglane ja avatud.

Usun, et muutuvas maailmas, mille tunnistajaks täna oleme, on vaja Euroopat, kes kannab oma vastutust. Euroopat, kellega arvestatakse, Euroopat, mis koosneb 27-st, peagi 28-st riigist – pärast Horvaatia ühinemist. Euroopat, kes on jätkuvalt suunanäitajaks, olgu siis tegemist kaubanduse või kliimamuutusega. Samal ajal seisavad meie ees olulised kohtumised, näiteks Durbani ja Rio + 20 tippkohtumised. Euroopa peab säilitama on juhtpositsiooni nendes valdkondades.

Pöörakem oma pilk ja tähelepanu ka meie lõunanaabrite suunas. Araabia kevad kujutab endast põhjalikku muutust, mis mõjutab oluliselt mitte ainult sealseid rahvaid, vaid ka meid, meie Euroopat. Euroopa peab tundma uhkust. Olime esimeste seas, kes toetasid tuneeslasi, egiptlasi, liibüalasi, kes tahtsid demokraatiat ja vabadust. Seepärast toetab Euroopa neid õiguspäraseid püüdlusi eelkõige oma partnerluse kaudu demokraatia ja ühise heaolu nimel.

Loodan ka, et Araabia kevad annab lootust rahule kogu piirkonnas, toetab ideed Palestiina riigist, kes elab rahujalal Iisraeli riigiga, nagu Euroopa seda soovib.

Kuid pöörakem ka oma pilk ja tähelepanu meie idanaabrite suunas. Reedel osalen Varssavis toimuval idapartnerluse tippkohtumisel. Minu eesmärk seal on saavutada meie ja meie partneritega piirkonnas suurem poliitiline ühtsus ja majanduslik integratsioon. Euroopa Liit kätkeb endas tohutut ümberkujundamise võimet. See innustab paljusid inimesi maailmas ja kui need riigid viivad läbi põhjalikud reformid, saame neid aidata ning kaasata neid rohkem nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasandil.

Viimaks pöörakem oma pilk ja tähelepanu vaesematest vaesemate suunas ning olgem võetud kohustuste tasemel ja tehkem kõik, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid.

Olgem realistlikud ja tunnistagem, et kui Euroopa tahab tõesti olla arvestatav jõud, peame selleks, et saaksime kasutada kogu oma kaalu, süvendama ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. See poliitika peab olema veenev. Selleks peame rakendama ühiseid julgeoleku- ja kaitsemeetmeid, kui me tõesti tahame, et meiega maailmas arvestataks.

Kaugel on ajad, mil mõned võisid Euroopa kaitse ideele seista vastu kartuses, et see võiks kahjustada Atlandi-ülest liitu. Olete juba isegi märganud, et täna on just ameeriklased need, kes paluvad meil eurooplastena rohkem ära teha. Maailm on muutunud ja muutumas kardinaalselt. Kas tahame, et meiega maailmas arvestataks?

Seepärast peame ajal, mil kaitse-eelarved on surve all, saatma rohkem korda olemasolevate ühiste vahenditega.

Komisjon võtab siin oma osa vastutusest, jätkates oma püüdlusi ühtse kaitseturu poole ja kasutades talle aluslepinguga antud volitusi, et arendada Euroopa kaitsetööstuse baasi.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Ärgem olgem naiivsed: maailm on muutumas ja kui Euroopa tahab kaitsta oma kodanike huve ja kasutada oma kaalu maailmas, peab meil olemas olema nii poliitiline kui ka kaitsemõõde, kui tahame osaleda maailma tuleviku kujundamises.

Lugupeetud parlamendiliikmed!

Hakkan lõpetama.

2014. aastal, kui lõpeb meie mandaat, möödub täpselt sajand Esimese Maailmasõja puhkemisest: sünge aeg, millele järgnes Teine Maailmasõda, üks koletumaid lehekülgi Euroopa ja maailma ajaloos. Usun, et täna võime öelda, et sellised koledused on Euroopas kujuteldamatud. Suures osas on see nii, sest meil on Euroopa Liit ning tänu Euroopa visioonile oleme taganud oma maailmajaos majandusliku ja poliitilise integratsiooni kaudu rahu. Me ei saa seda loodut ohtu seada. Selle on meile pärandanud varasemad põlvkonnad. Ja meie põlvkond ei ole see, kes hakkaks seda lõhkuma. Ütleme otse: kui me hakkame Euroopat killustama, kui me pöördume tagasi Euroopa suurte vallutuste ajastusse, õõnestaks see kahtlemata meie eesmärki.

Nagu ma juba mainisin, on praegune kriis oma olemuselt poliitiline. Sellega pannakse proovile meie valmisolek üheskoos elada. Sel põhjusel peame Euroopa Liitu edasi arendama, sel põhjusel oleme loonud ühised institutsioonid. Sel põhjusel peame tagama Euroopa huvi.

Täna on reaalsus, et valitsustevahelisest koostööst ei piisa, et tuua Euroopa kriisist välja, kindlustamaks talle tulevikku. Vastupidi, teatavat sorti valitsustevaheline tegevus võib viia tagasi riigikeskse käsituseni ja killustumiseni. Teatavat sorti valitsustevaheline tegevus võib saada hukatuslikuks sellisele ühtsele Euroopale, nagu meie seda tahame.

Ärgem unustagem, et otsused, mille võtame või jätame vastu võtmata täna, mõjutavad meie tulevikku. Tahaksin mainida ühte asja: mulle läheb korda, kui näen teatavaid isikuid maailma teistes jagudes meile teatava isalikkusega õpetamas, kuidas peaksime eurooplastena tegutsema. Usun, et oleme teadlikud oma probleemidest, väga olulistest probleemidest, kuid usun ka, et me ei pea vabandama selle eest, et oleme truuks jäänud demokraatiale. Me ei pea vabandama oma sotsiaalse mõõtmega turumajanduse pärast. Ma arvan, et peame kutsuma oma institutsioone, kuid ka oma liikmesriike, ka Pariisi, Berliini, Ateenat, Lissaboni, Dublini, näitama üles uhkust olla eurooplane, näitama üles väärikust ning ütlema oma partneritele: „Täname nõuannete eest, kuid me suudame üheskoos sellest kriisist välja tulla”. Minus on selline eurooplaseks olemise uhkus olemas.

Uhkus olla eurooplane ei tähenda uhkust üksnes meie rikka kultuuri, tsivilisatsiooni üle, kõige meie loodu üle. See ei tähenda vaid uhkust mineviku, vaid ka tuleviku üle. See on see omavaheline kindlustunne, mis meil tuleb uuesti luua. Usun, et see on võimalik.

Mõned ütlevad, et see on raske, see ei ole võimalik. Siinkohal tahaksin meelde tuletada Aafrika suurmehe Nelson Mandela mõtet: „Kõik tundub võimatuna seni kuni see on tegemata. Teeme ära!”. Meie saame sellega kindlasti hakkama, saame hakkama oma Euroopa uutmisega.

Tänan tähelepanu eest.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site