Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

SPEECH/10/411

José Manuel Durão Barroso

Euroopa Komisjoni President

Olukord liidus 2010

Strasbourg, 7. september 2010

Austatud president!

Austatud parlamendiliikmed!

Mul on suur au esitada Euroopa Parlamendi ees esimene kõne liidu olukorra kohta.

Nüüdsest saab kõnest olukorra kohta liidus sündmus, mille käigus paneme paika järgmise 12 kuu töökava.

Paljudel sellel aastal tehtavatel otsustel on pikaajaline mõju. Nende otsuste põhjal luuakse alus elamisväärsele Euroopale. Euroopale, kus ettevõtlikel inimestel on soodsad võimalused tegutseda ning kus abivajajaid kõrvale ei lükata. Euroopale, mis on avatud maailmale ja oma kodanikele. Euroopale, mis tagab majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse.

Viimase aasta jooksul pidi liit majandus- ja finantskriisi tõttu vastu seisma oma ajaloo ühele suurimale katsumusele. Rohkem kui kunagi varem kerkis esile meie vastastikune sõltuvus ning proovile pandi omavaheline solidaarsus.

Vaadates tagasi sellele, kuidas me käitusime, olen seisukohal, et pidasime pingele vastu. Oleme leidnud vastuse paljudele lahendust vajanud küsimustele nagu näiteks finantsabi erakorralisse olukorda sattunud liikmesriikidele, majanduse juhtimine, finantsvaldkonna reguleerimine, majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine. Samuti oleme suutnud luua platvormi, millelt alustada oma majanduse moderniseerimist. Euroopa on näidanud, et suudab enda eest seista. Need, kes ennustasid Euroopa Liidu kadu, pidid tunnistama oma eksimust. Euroopa institutsioonid ja liikmesriigid näitasid raskes olukorras juhioskusi. Minu sõnum eurooplastele on järgmine: Euroopa teeb teie tuleviku kindlustamiseks kõik, mis võimalik, usaldage meid!

Euroopa Liidu majanduse väljavaade on täna parem, kui aasta tagasi ja meie sihikindlat tegevust ei tohiks siinjuures alahinnata. Majanduse taastumine kogub kiirust, kuid liidu eri osad ei taastu võrdse tempoga. Selle aasta majanduskasv on kõrgem kui esialgu prognoositi. Kuigi töötuse määr on siiani liiga kõrge, on selle kasv peatunud. On selge, et ebakindlus ja ohud ei ole kadunud, seda eelkõige väljaspool Euroopa Liitu.

Me ei tohiks luua illusioone – töö ei ole veel kaugeltki lõppenud. Rahuloluks ei ole põhjust. Eelarvetäiendused mängisid majandustegevuse vähenemise vastu võitlemisel oma rolli. Kuid nüüd on aeg teisi lahendusi kasutada. Ilma struktuurireformideta ei ole jätkusuutlik majanduskasv võimalik. Peame järgmise aasta jooksul oma reformikava kiirendama. Käes on aeg moderniseerida sotsiaalset turumajandust, et see oleks maailmas konkurentsivõimeline ning suudaks reageerida demograafilistele muutustele. Käes on aeg teha tuleviku jaoks õiged investeeringud.

Käes on Euroopa tõehetk. Euroopa peab näitama, et ta on midagi enamat kui 27 erineva lahenduse kogum. Me kas leiame koos lahenduse või põrume ükshaaval. Meid saadab edu ainult siis, kui tegutsedes riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ei unusta me mõtlemast üleeuroopaliselt.

Tahan ära märkida valdkonnad, mida näen meie järgmise aasta prioriteetidena. Ma ei jõua tutvustada kõiki Euroopa tegevussuundadega seotud küsimusi ja algatusi, millega tegelema hakkame. Saadan teile President Buzeki kaudu üksikasjalikuma programmdokumendi.

Liidu ees seisab järgmisel aastal põhimõtteliselt viis olulist prioriteeti:

• majanduskriisist väljatulek ja valitsemisküsimuse lahendamine;

• Euroopa 2020. aasta reformikava kiirendamise kaudu majanduskasvu edendamine ja töökohtade loomine;

• vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine;

• ELi uut tüüpi eelarvet käsitlevate läbirääkimiste algatamine ning

• ELi osakaalu suurendamine üleilmsel tasandil.

Lubage mul kõigepealt käsitleda majanduskriisi ja valitsemisega seotud küsimusi. Aasta alguses tegutsesime me otsustavalt, kui euroala liikmed ja euro ise vajas meie abi.

Saime raske õppetunni. Praegu teeme majanduse juhtimise valdkonnas suuri edusamme. Komisjon esitas oma ettepanekud mais ja juunis. Ettepanekud võeti hästi vastu nii siin parlamendis kui ka Euroopa Ülemkogu eesistuja juhitud töörühmas. Ettepanekud on aluseks, mille pinnal saavutada konsensus. Kõige olulisemate õigusaktide ettepanekud esitame 29. septembril, et mitte kaotada aega.

Mittejätkusuutlikud eelarved muudavad meid haavatavaks. Võlg ja puudujääk tekitavad esialgu buumi ja seejärel languse. Ning selle tagajärjel kukub kokku sotsiaalne turvavõrgustik. Raha, mis kulub võlgade teenindamiseks, ei saa kasutada sotsiaalsete hüvede loomiseks. Samuti ei ole nii võimalik ennast ette valmistada vananevast rahvastikust tulenevateks kulutusteks. Võlgu elav põlvkond ei ole jätkusuutlik. Meie ettepanekud tugevdavad stabiilsuse ja kasvu pakti tõhusama järelevalve ja jõustamise kaudu.

Samuti peame lahendama tõsised makromajandusliku tasakaalustamatusega seotud probleemid, seda eelkõige euroalas. Seetõttu esitasime varakult ettepanekud selle kohta, kuidas kindlaks teha varadega seotud „mulle”, konkurentsivõime puudumist ja muid tasakaalustamatuse põhjuseid.

Juba on näha valitsuste valmidust tõhustada järelevalvet koos nõuete täitmisega seotud stiimulite ja varasemate sanktsioonidega. Komisjon tugevdab oma rolli sõltumatu kohtuniku ja uute eeskirjade täideviijana.

Me ühendame rahaliidu tõelise majandusliiduga.

Kui eeskirju rakendatakse meie ettepanekute kohaselt, tagavad need euro pikaajalise stabiilsuse. Euro on meie majandusedu alus.

Selleks, et majandus kasvaks, on meil vaja tugevat ja usaldusväärset finantssektorit. Sektorit, mis teenindab tegelikku majandust. Sektorit, mis tunneb uhkust oma rangete eeskirjade ja nõuetekohase järelevalve üle.

Võtsime meetmeid pankade läbipaistvuse suurendamiseks. Täna oleme paremas olukorras kui aasta tagasi. Stressitestide tulemuste avaldamise järel peaksid pangad olema võimelised üksteisele laenama nii, et laenud jõuavad ka kodanike ja ettevõtjateni.

Tegime ettepaneku kaitsta inimeste sääste kuni 100 000 euro ulatuses. Teeme ettepaneku keelustada väärtpaberite kuritahtlik katteta lühikeseks müük. Lahendame krediidiriski ülekandetehingutega seotud probleemid. Läbi on aeg, kus võis panustada kellegi teise vara hävimisele. Me nõuame jätkuvalt, et oma ebaõnnestumiste kulud peavad kandma pangad, mitte maksumaksjad. Kavas on vastu võtta õigusaktid, millega keelustada kiirelt saadud kasumi eest makstavad lisatasud, sest tegemist on kasumiga, mis homme muutub suureks kahjumiks. Selle lähenemisviisi osa on ka finantstegevuse maksustamine, mida ma pooldan, ning me esitame vastavad õigusaktide ettepanekud sügisel.

Äsja saavutatud poliitiline kokkulepe finantsjärelevalve pakme asjus on väga hea uudis. Larosière´i aruandel põhinevate komisjoni ettepanekute tulemusena saame tõhusa Euroopa järelevalvesüsteemi. Soovin Euroopa Parlamenti tänada tema konstruktiivse panuse eest ja loodan, et parlament võtab need ettepanekud sellel kuul ka lõplikult vastu.

Jätkame ka reguleerimisega. Tuletisinstrumente käsitlevad algatused, krediidireitinguasutusi hõlmavaid täiendavad meetmed ning pangakriisi lahendamise ja kriisijuhtimise raamistik on varsti teie töölaual. Meie eesmärk on, et 2011. aasta lõpuks oleks finantssektor reformitud.

Usaldusväärne finantsjuhtimine ja vastutustundlikud finantsturud annavad meile jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks vajaliku kindluse ja majandusliku tugevuse. Peame eelarve konsolideerimise ja majanduskasvu vahelisest väidetavast vastuolust üle saama. Oleme võimelised mõlemat saavutama.

Austatud parlamendiliikmed!

Riigi rahanduse usaldusväärsus on vahend eesmärgi saavutamiseks, s.t töökohtade loomiseks vajaliku majanduskasvu saavutamiseks. Meie eesmärk on majanduskasv, jätkusuutlik majanduskasv, kaasav majanduskasv. See on meie üldine prioriteet. See on valdkond, millesse peame investeerima.

Euroopa 2020. aasta strateegia käivitub nüüd. Peame kiirendama neid reforme, mis kõige enam majanduskasvu edendavad. See võiks 2020. aastaks tõsta kasvutaset rohkem kui kolmandiku võrra.

See tähendab keskendumist kolmele prioriteedile: rohkematele inimestele töö leidmine, konkurentsivõime parandamine ning ühtse turu toimimise tõhustamine.

Alustagem inimestest ja töökohtadest.

Alates 2008. aastast on töö kaotanud üle 6 miljoni inimese. Kõigil neil peaks olema võimalus tagasi tööle minna. Euroopa tööhõive määr on 20–64aastaste seas keskmiselt 69 %. Oleme kokku leppinud, et 2020. aastaks peaks see tõusma 75 %ni, kusjuures tööturule tuleks eelkõige tuua naisi ja eakamaid töötajaid.

Enamik tööhõivepoliitikaga seonduvast on liikmesriikide pädevuses. Kuid me ei jää kõrvalseisjaks. Soovin sellist Euroopa Liitu, kes aitab oma kodanikel uusi võimalusi kasutada, samuti soovin sellist liitu, mis oleks sotsiaalne ja kaasav. Selline on Euroopa, mille suunas me liigume, kui liikmesriigid, Euroopa institutsioonid ja sotsiaalpartnerid täidavad meie ühise reformikava eesmärke.

Tegevus peaks keskenduma oskustele ja töökohtadele ning elukestvasse õppesse investeerimisele.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata ühtse turu kasvpotentsiaali avamisele, et luua tugevam ühtne tööturg.

Võimalused selleks on olemas. Meil on väga kõrge tööpuudus, kuid samal ajal on Euroopas praegu 4 miljonit vaba töökohta. Komisjon esitab aasta lõpu poole „Euroopa vabade töökohtade seiret” käsitleva ettepaneku. Selle abil näevad inimesed, kus on Euroopas tööd leida ja milliseid oskusi vajatakse. Esitame ka kava Euroopa oskuste passi kasutuselevõtu kohta.

Peame lahendama ka vaesuse ja tööturult tõrjutusega seotud probleemid. Peame tagama, et kõige haavatavamaid ei hüljataks. Sellele on suunatud „Vaesusevastase võitluse platvormi” põhirõhk. Platvorm ühendab endas Euroopa tasandi meetmeid, mis on suunatud sellistele haavatavamatele rühmadele nagu lapsed ja vanurid.

Kuna üha rohkem inimesi reisib, õpib või töötab välismaal, siis tugevdame ka nende kodanikuõigusi piiriületusel. Komisjon hakkab nende takistuste kõrvaldamisega tegelema juba sellel sügisel.

Austatud parlamendiliikmed!

Majanduskasvu aluseks peab olema meie ettevõtjate konkurentsivõime.

Jätkata tuleks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorra parandamist. Igast kolmest erasektori töökohast on kaks nende loodud. Nende peamiste murede hulka kuuluvad innovatsioon ja bürokraatia. Tegeleme mõlema probleemi lahendamisega.

Enne suve algust teatas komisjon teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist eraldatud kõigi aegade suurimast pakmest, mis ulatus 6,4 miljardi euroni. See summa läheb nii VKEdele kui ka teadlastele.

Innovatsiooni investeerimine tähendab ka üleilmselt tunnustatud ülikoolide edendamist Euroopas. Soovin, et sellised ülikoolid tõmbaksid ligi helgemaid päid nii Euroopast kui ka ülejäänud maailmast. Me alustame Euroopa ülikoolide moderniseerimisega. Soovin näha Euroopat, mis on tugev nii teadus-, haridus- kui ka kultuurivaldkonnas.

Peame parandama Euroopa innovatsioonisuutlikkust mitte ainult ülikoolides, vaid kogu ahelas, mis ulatub teadusuuringutest jaemüügini, eelkõige innovatsioonialaste partnerluste kaudu. Vajame innovatiivset liitu. Järgmisel kuul kirjeldab komisjon, kuidas seda saavutada.

Teiseks väga oluliseks proovikiviks kujuneb, kas liikmesriigid on valmis saavutama läbimurret kogu Euroopa Liidus kehtiva patendi kehtestamisel. Meie innovaatorid maksavad võrreldes oma konkurentidega Ameerika Ühendriikides või Jaapanis sageli kümnekordset hinda. Oleme oma ettepaneku esitanud. See vähendaks kulusid oluliselt ning kahekordistaks kasutusala ulatust. Pärast kümneid aastaid kestnud arutelusid on aeg otsustada.

Samuti võtame meetmeid bürokraatia suhtes. VKEd on sattunud regulatiivsete silmuste haardesse. 71 % tippjuhtidest väidab, et suurim takistus nende edule on bürokraatia. Komisjon on esitanud ettepanekud, millega Euroopa ettevõtjad saavutaksid aastas 38 miljardi euro suuruse kokkuhoiu.

Innovatsiooni soodustamine, bürokraatia vähendamine ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu koolitamine – need on meetmed, millega tagatakse Euroopa toodangu jätkuv kuulumine maailmaklassi. Hästi toimiv tööstusbaas Euroopas on meie tuleviku tagamiseks ülima tähtsusega. Järgmisel kuul tutvustab komisjon üleilmastumise ajastu uut tööstuspoliitikat.

Meil on olemas inimesed, meil on olemas ettevõtjad. Nad vajavad avatud ja modernset ühtset turgu.

Siseturg on Euroopa suurima vara, aga me ei kasuta selle võimalusi piisavalt. Peame selle kasutamist koheselt tõhustama.

Ainult 8 % Euroopa 20 miljonist VKEst osaleb piiriüleses kaubanduses, veel vähem on piiriüleselt investeerinud. Ning isegi Interneti puhul ei julge kolmandik tarbijatest sooritada piiriüleseid oste.

Minu palvel esitas Mario Monti eksperdiarvamuse ning tegi siseturul kindlaks 150 puudulikku ühenduslüli või „pudelikaela”.

Järgmisel kuul määrame põhjalikus ja mahukas ühtse turu aktis kindlaks, kuidas ühtse turu toimimist tõhustada.

Energia on majanduskasvu üks olulisi edasiviivaid jõude ning meie meetmete kesksemaid prioriteete: peame energia siseturu loomise lõpule viima, valmis ehitama ja omavahel ühendama energiavõrgud ning tagama energiajulgeoleku ja solidaarsuse. Peame energeetikavaldkonnas tegema sama, mida juba tegime mobiilsidevaldkonnas: looma tarbijatele ühtsel Euroopa turul reaalsed valikuvõimalused.

Nii tekib Euroopas tõeline energiaühendus.

Peame muutma torustikud ja elektriliinid riigipiiridest sõltumatuks.

Peame rajama infrastruktuuri päikese- ja tuuleenergia kasutamiseks.

Peame tagama, et kogu Euroopas oleks ühtne standard, mille tulemusena elektriautode akude laadimine muutuks sama loomulikuks kui bensiinipaagi täitmine.

Järgmise aasta jooksul peame esitama energiategevuskava, infrastruktuuripakme ja energiatõhususe tegevuskava, et need visioonid ellu viia. Lähen sügisel ise Kaspia mere piirkonda edendama lõunakoridori ideed kui vahendit, millega parandada meie varustuskindlust.

Ressursse tõhusalt kasutava Euroopa rajamiseks tuleb vaadata energiast kaugemale. 20. sajandil nautis maailm erakordset ressursimahukat majanduskasvu. Nägime 20. sajandil üleilmselt elanikkonna neljakordset kasvu, millega kaasnes majandustoodangu 40kordne kasv. Kuid samal ajal suurendasime fossiilsete kütuste kasutamist 16 korda, kalapüüki 35 korda ning veekasutust 9 korda. Süsihappegaasiheide kasvas 17 korda.

See tähendab, et peame muutuste põhimootorina täitma kliima- ja energiapakmega võetud kohustusi. See tähendab kliimamuutusi, energiat, transporti ja keskkonda käsitlevate eri poliitikavaldkondade integreerimist ühtsesse lähenemisviisi, mis põhineb ressursitõhususel ja madala süsinikutarbimisega tulevikul.

Tulevikku vaatav põllumajandussektor mängib olulist rolli ELi meetmete puhul, mis on suunatud selliste suurte probleemide lahendamisele nagu üleilmne toiduga kindlustatus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja loodusvarade säästev majandamine. Sama oluline roll on ka meie merenduspoliitikal.

Kõik see ei tugevda ainult meie tuleviku majandust, vaid avab uusi võimalusi juba täna. Töökohtade arv keskkonnasäästlikus tööstuses on alates 2000. aastast suurenenud 7 % võrra. Sooviksin 2020. aastaks luua 3 miljonit „rohelist töökohta”, see tähendaks 3 miljonit „rohelist töötajat”, kes täiendaksid meie lihttööliste ja spetsialistide ridu.

Me vajame jätkusuutlikku majanduskasvu, mis oleks arukas majanduskasv. Pool Euroopa tootlikkuse kasvust viimase 15 aasta jooksul on tulnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnast. See suundumus süveneb. Euroopa digitaalarengu tegevuskava tulemusena ulatub ühtse digitaalse turu osa 2020. aastal 4 %ni ELi SKPst.

Austatud parlamendiliikmed!

Kõik, mida me teeme, teeme me Euroopa kodanike heaks. Euroopa projekti põhiline mõõde on just vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala ehitamine.

Me teeme pingsat tööd Stockholmi tegevuskava elluviimiseks. Me püüame lahendada varjupaiga andmise ja rändega seotud küsimusi.

Legaalsed sisserändajad leiavad Euroopas koha, kus humaansed väärtused on au sees. Samal ajal võitleme me illegaalsete sisserändajate ekspluateerimisega Euroopas ja meie piirialadel. Komisjon esitab uued ettepanekud selle kohta, kuidas hoida korda liidu välispiiridel.

Me esitame siseturvalisuse strateegia võitlemiseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ohuga.

Eurooplaste põhiõigused ja -kohustused kehtivad kõikjal selle ala piires. Kõik eurooplased peavad täitma seadusi ja valitsused peavad järgima inimõigusi, kaasa arvatud vähemusrühmade omi. Euroopas ei ole kohta rassismi ja ksenofoobia jaoks. Sellistes tundlikes küsimustes peame me probleemide tekkimisel tegutsema vastutustundlikult. Kutsun teid üles mitte kordama Euroopa mineviku vigu.

Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala on koht, kus eurooplaste on hea elada.

Austatud parlamendiliikmed!

Veel üheks probleemiks on Euroopa Liidu eelarve tulevik.

Järgmisel kuul esitame komisjoni esimesed seisukohad eelarve läbivaatamise kohta. See käivitab avatud, tabudeta arutelu meie seadusandlike ettepanekute koostamiseks, mis on kavas esitada järgmise aasta teises kvartalis.

Me peame kulutama oma raha maksimaalse kasuga. Me peame investeerima sinna, kus see võimendab majanduskasvu ja viib meid lähemale Euroopa tegevuskava eesmärkidele. Kulude kvaliteet on see, millest tuleks lähtuda.

Seega ei ole oluline rääkida üksnes kulutamise ja investeeringute kvantiteedist, vaid ka nende kvaliteedist.

Usun, et Euroopa mõõde pakub suurt lisaväärtust. Seepärast toetan ma ambitsioonikat Euroopa eelarvesüsteemi, mida on kavas rakendada pärast 2013. aastat.

Arvan, et peaksime ühendama kõik vahendid oma poliitiliste prioriteetide saavutamiseks.

Küsimus ei ole selles, kas kulutada rohkem või vähem, vaid mõistlikumas kulutamises, kusjuures tuleb vaadelda Euroopa ja liikmesriikide eelarveid koos. ELi eelarvet ei tehta Brüsseli jaoks – see on mõeldud Euroopa rahvaste jaoks, keda te esindate: sotsiaalfondi vahendite eest ümberõpetatavaile töötuile, Erasmuse programmis osalevatele üliõpilastele, piirkondadele, mis saavad abi ühtekuuluvusfondist.

Energiavõrkude vastastikusest sidumisest ning teadus- ja arendustöö toetamisest saadud kasu näitab selgesti, et Euroopa tasandil kulutatud euro annab rohkem kui riiklikul tasandil kulutatu. Mõned liikmesriigid näevad seda loogikat isegi riikliku pädevuse tuumvaldkondades nagu riigikaitse. Nad saavad aru, et ühendades osa oma vahenditest ja meetmetest, on võimalik saavutada tohutut säästu. Vahendite ühendamine Euroopa tasandil võimaldab liikmesriikidel kärpida kulusid, vältida kattumisi ja saada investeeringuilt suuremat tulu.

Seepärast peaksime otsima uusi rahastamisallikaid Euroopa suurtele infrastruktuuriprojektidele. Näiteks teen ma ettepaneku võtta koostöös Euroopa Investeerimispangaga kasutusele ELi projektivõlakirjad. Samuti püüame me edasi arendada avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.

Parlamendi praegune koosseis on selgelt välja öelnud, et me peame tegelema omavahendite küsimusega. Praegune bütsantslikult keerukate korrektsioonidega süsteem on saavutanud oma piirid. Meie kodanikud väärivad õiglasemat, tõhusamat ja läbipaistvamat süsteemi. Arvan, et mitte kõik ei nõustu kõigi esitatavate seisukohtadega. Mind paneb aga hämmastama, et mõned on juba praegu – teadmata veel ettepanekute sisu – nende vastu.

Ma tean, et üks küsimus, mis parlamendile huvi pakub, on järgmise eelarveperioodi pikkus. Siin on mitu varianti. Mulle meeldiks näha 10aastast raamistikku rahalise külje vahekokkuvõttega viie aasta järel – „viis pluss viis” varianti. See võimaldaks meil pikemalt ette planeerida ja seoks planeerimise selgemalt mõlema meie institutsiooni volitustega.

Muidugi on usaldusväärse Euroopa eelarve osaks range säästmine. Ma pean silmas komisjoni ja muude ühenduse asutuste halduskulusid. Kõrvaldada tuleb kõik ebatõhusad lõigud. Finantsjuhtimise parandamisel toetume me kontrollikoja soovitustele.

Austatud parlamendiliikmed!

Viimane küsimus, millel ma sooviksin täna peatuda, on see, kuidas suurendada meie mõju maailmas.

Lahendades oma igapäevaprobleeme, kaotame mõnikord perspektiivi ja unustame oma saavutused. Näiteks selle, et Euroopa Liidu suurus on rahulikult ja edukalt kahekordistunud ning peetakse läbirääkimisi uute liitumiste üle. Kasutusel on usaldusväärne vääring – euro – mis on üks tähtsamaid maailmas. On loodud tihedad partnerlussuhted naaberriikidega, mis teevad meid kõiki tugevamaks. Kui me tegutseme otsustavalt, ei ole meil põhjust 21. sajandit peljata.

21. sajandi strateegiliste partnerlussuhete kujunemise ajal peaks Euroopa haarama võimalusest panna paika oma tulevik. Loodan väga näha, kuidas Euroopa Liit hakkab mängima maailmaareenil rolli, mis on proportsionaalne ta majandusliku kaaluga. Meie partnerid jälgivad meid ja ootavad, et tegutseksime tervikliku Euroopana, mitte üksnes 27 eraldi riigina. Kui me ei tegutse koos, ei saa Euroopast maailmas arvestatavat jõudu ja maailm liigub edasi meieta: ilma Euroopa Liidu ja selle liikmesriikideta. Seepärast rõhutasin ma oma poliitilistes eesmärkides, et Euroopat peab mängima ülemaailmset rolli, olema globaalne liider – selle tagamine on meie põlvkonna peamine ülesanne ja proovikivi.

Esitan nüüd visiooni, mille koostasime koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning asepresidendi Ashtoniga selle kohta, kuidas maksimeerida Euroopa rolli maailmas. Euroopa välisteenistus on vahend meie püüdluste elluviimiseks.

Tänapäeva globaliseerunud maailmas määrab meie heaolu suhete kujundamine strateegiliste partneritega. Saavutamaks tulemusi rahvusvahelisel areenil, vajame me Euroopa Liidu kaalu. Suurus on oluline – praegu rohkem kui kunagi varem.

Heaks näiteks on siin võitlus kliimamuutuse vastu. Kopenhaageni kohtumine näitas, et olukorras, kus teised ei toetanud meie püüdlusi, tuli kahjuks ka see, et me ei suutnud üksmeelselt edastada ühist sõnumit Läbirääkimised soikusid, kliimamuutus aga jätkub. Soovin, et tihendaksime koostööd olulisimate rahvusvaheliste partneritega nii, et pressiteadete avaldamise asemel võetaks vastu mõistlikud heitkoguste vähendamise kohustused ja asutaks kiire rahastamise toel tegutsema.

Kahe järgmise kuu jooksul toimuvad tähtsad tippkohtumised meie strateegiliste partneritega. Mida paremini me suudame koostada ühise tegevuskava, milles Euroopa huvid on selgesti sõnastatud, seda rohkem me saavutame. Näiteks näen ma suurt potentsiaali selles, kui töötatakse välja atlandiülene majanduskasvu ja töökohtade loomise tegevuskava.

Meil on juba mõju G20-s, foorumil, kus maailma peamised majandusjõud lahendavad ühiseid probleeme. Kui president Van Rompuy ja mina läheme novembris Souli esindama Euroopa Liitu, loodame me saavutada Euroopa jaoks konkreetseid tulemusi:

Edasist edu maailmamajanduse koordineerimisel.

Stabiilsemaid ja vastutustundlikke finantsturge ning kokkulepet rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformimise kohta.

Tõhusamaid ülemaailmseid finantssektori turvaabinõusid.

Suuremat edu G20 arengukava täitmisel.

Jätkame seal oma juhtrolli ja teeme tihedat koostööd Prantsusmaaga, kes on G8/G20 järgmise aasta eesistuja.

Samuti soovime me näha toetust Doha voorule. Kaubavahetus kiirendab majanduskasvu ja suurendab heaolu. Me toetame kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute sõlmimist. Oktoobris tutvustab komisjon uuendatud kaubanduspoliitikat, millest loodame Euroopale uut kasu.

Maailmale avatud olek tähendab ka arengumaade toetamist, eelkõige Aafrikas. Kui ma lähen kahe nädala pärast New Yorki aastatuhande arengueesmärkide kõrgetasemelisele kohtumisele, kavatsen ma teie nõusoleku korral lubada Euroopa Liidu nimel täiendavalt 1 miljard eurot aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Ülemaailmne roll tähendab ka meie väärtuste kaitsmist. Inimõiguste üle ei vaielda. Mind šokeerib, kuidas mõnedes riikides rikutakse naiste õigusi. Olin jahmunud kuuldes, et Sakineh Mohammadi Ashtiani mõisteti surma kividega surnuksloopimise teel. See on kirjeldamatult barbaarne. Euroopa mõistab hukka sellised teod, millel ei ole õigustust ühegi moraalikoodeksi ega religiooni seisukohast.

Meie väärtused tähendavad ka seda, et peame aitama kriisides kannatavaid inimesi igal pool maailmas.

Meie humanitaarabi Pakistanile on värskeim näide selle kohta, kuidas Euroopa solidaarsus praktikas toimib. See on ilmekas näide, mis tõestab, et komisjoni ja liikmesriikide toetus on vaja koondada ühtsesse Euroopa abipaketti. Liikmesriikidel on helikopterid ja kodanikukaitse meeskonnad. Me peame need ühendama, et luua tõeline Euroopa kriisiohjestruktuur. Oktoobris teeb komisjon sellealase ettepaneku. Kutsun liikmesriike üles näitama, et nad toetavad igati Euroopa Liidu püüdlusi suurendada oma osakaalu selles valdkonnas.

Oleme saavutanud edu ühise välispoliitika kujundamisel. Kuid pole mõtet luua illusioone, et me võiksime saavutada maailmas vajalikku kaalu ilma ühise kaitsepoliitikata. Arvan, et praegu on paras hetk selle probleemiga tegelda.

Austatud parlamendiliikmed!

Me valmistame ikka veel ette Lissaboni lepinguga loodud uut Euroopa institutsioonilist ülesehitust.

Tõeliselt tähtis on see, mida annavad institutsioonid inimestele. Tähtis on see, kas Euroopa muudab inimeste igapäevaelu paremaks.

Euroopa edu saladus on selle ainulaadne ühenduse mudel. Komisjon peab rohkem kui kunagi varem juhtima oma visiooni ja ettepanekute abil poliitilist tegevuskava.

Olen teinud ettepaneku sõlmida erisuhted komisjoni ja parlamendi, kahe võimsa institutsiooni vahel. Ma luban, et tihendan poliitilist koostööd teiega.

Euroopa ei ole üksnes Brüssel või Strasbourg. Euroopa on meie piirkonnad. Euroopa on linnad ja külad, kust te tulete. Oma valijaskonnaga kohtudes saate te osutada Euroopa projektidele, mis on nende heaolule nii tähtsad.

Lõpuks oleme me ju kõik samas olukorras: nii Euroopa institutsioonid, liikmesriigid kui ka piirkonnad. Euroopa Liit ei saavuta oma eesmärke Euroopas ilma liikmesriikideta ja liikmesriigid ei saavuta oma eesmärke maailmas ilma Euroopa Liiduta.

Austatud parlamendiliikmed!

Euroopa kodanikud ootavad pikisilmi, et me võtaksime vajalikud meetmed kriisist väljumiseks.

Me peame rahvale näitama, et tänased ühised jõupingutused toovad kaasa uusi töökohti, uusi investeeringuid ja tulevikus hästi toime tuleva Euroopa.

Olen kindel, et Euroopa saab hakkama. Me saavutame tulemused, millele poole püüdleme.

Üks on kindel — seda lahingut ei võida me pessimismi, vaid enesekindluse ja tugeva ühise tahtega.

Täna kirjeldasin ma lühidalt oma visiooni, kuidas Euroopa seda teha võiks.

Võtsin oma kohuseks teha ettepanekud meie majandusliidu loomiseks.

Rõhutasin vajadust kiirendada meie reformikava.

Kirjeldasin, kuidas moderniseerida meie sotsiaalset turumajandust, et saavutada majanduskasv ja luua uusi töökohti aruka, säästva ja kaasava majanduse tingimustes meie Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektide abil.

Ma kirjeldasin, kuidas saavutada Euroopa ühine energiapoliitika.

Ma põhjendasin vajadust vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala järele, kus kõikjal kehtiksid eurooplaste põhiõigused ja -kohustused.

Tegin selgeks, et komisjon kavatseb püüelda ambitsioonika eelarve poole.

Tegin ettepaneku töötada välja ELi projektivõlakirjad oluliste Euroopa projektide rahastamiseks.

Kinnitasin meie tugevat pühendumust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Põhjendasin, miks me vajame ühist kriisiohjestruktuuri, samuti ühist välis- ja kaitsepoliitikat.

Kutsusin Euroopa juhte üles tegutsema koos, kui nad soovivad, et Euroopal oleks ülemaailmne mõju ja kui nad soovivad kaitsta Euroopa huve.

See on tõepoolest uuenduslik, mahukas ja keeruline tegevuskava.

Selleks, et Euroopa oleks edukas, vajab komisjon teie toetust, et tegutseda meie kodanike hüvanguks tugevama ja õiglasema Euroopa saavutamise nimel.

Tänan teid.

MEMO/10/393


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site