Navigation path

Left navigation

Additional tools

Other available languages: EN

EUROOPA ÜLEMKOGU
EESISTUJA

ET

Tallinn, 26. veebruar 2013

(OR. en)

EUCO 49/13

PRESSE 76

PR PCE 41

Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy märkused pärast kohtumist Eesti peaministri Andrus Ansipiga

Tahaksin kõigepealt öelda, et mul on väga hea meel oma iga-aastase pealinnade turnee käigus jälle Eestis olla. Olen nüüd Tallinnas kolme aasta jooksul kolmandat korda. Sooviksin samuti tänada peaminister Andrus Ansipit tema külalislahkuse ning väärtusliku koostöö eest Euroopa Ülemkogul.

Oma kohtumise ajal arutasime mitmeid päevakajalisi teemasid ning tulevaste Euroopa Ülemkogu kohtumiste päevakorda. Lubage mul esile tõsta paar kõige olulisemat punkti.

Kõigepealt majanduskriisi teema. Euroopa majanduslik ja sotsiaalne olukord on mõistagi endiselt Euroopa Liidu kõige tähtsam teema. Kriisi ajal on piiratud vahendite tõttu otsustel järjest rohkem kaalu. See oli ilmne vaid paari nädala eest, kui Euroopa Ülemkogu leppis kokku liidu järgmise seitsme aasta eelarves. Me leppisime kokku eelarves, mis mitte ainult ei kajasta liikmesriikide majanduslikke piiranguid, vaid mille puhul on võetud ka suund sellele, et eelarve keskenduks rohkem töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Eelarvekokkulepe näitas järjekordselt kõigi ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide kindlameelsust, poliitilist tahet ja võimet võtta vastu raskeid, kuid Euroopa jaoks nii vajalikke otsuseid. Nüüd on veel vaja, et Euroopa Parlament vaataks eelarve läbi ja annaks oma nõusoleku.

Ma olen kindel, et 2012. aasta tähistas euroala kriisi pöördepunkti: euroala eksistents ei ole enam ohus. Kuid me ei tohiks loorberitele puhkama jääda, ei liikmesriikides ega ka Euroopa Liidu ja euroala tasandil.

Tagasiteed ei ole. Peame samuti teadvustama seda, et majandus reageerib viivitusega: kui finantsstabiilsus hakkab taastuma, kulub veel aega, enne kui suurenevad usaldus, investeeringud ja majanduskasv. Ning kui taastub majanduskasv, kulub samuti aega, enne kui see hakkab avaldama positiivset mõju tööhõivele.

Eesti on mitmel viisil selle kriisi hea näide. Kui kriis algas, oli Eesti nende seas, keda see kõige rängemalt tabas. Pärast seda on teie majandus muljetavaldavalt taastunud ning majanduskasv oli kiire juba 2011. aastal – aastal, mil te võtsite kasutusele euro. Ning te ei ole mitte ainult pööranud majanduse uuele kasvule, vaid vähenenud on ka töötus. Nii et Eesti ei ole mitte üksnes näide kriisist, vaid ka eeskuju, kuidas majanduskriisiga toime tulla.

Me peame jätkama järkjärgulist, kuid vankumatut liikumist tõelise majandus- ja rahaliidu suunas. Selle saavutamiseks on Euroopa Ülemkogu seadnud järgmisteks kuudeks mitmed prioriteedid. Eelkõige tuleks teha kiireid edusamme pangandusliidu loomise suunas, mis aitaks taastada tavapärased laenuandmise tingimused meie majandustele. See on majanduskasvu ja tööhõive kestliku suurendamise nimel vältimatu.

Meie integreeritud finantsraamistik – või lihtsamalt öeldes meie pangandusliit – sisaldab ühtset järelevalvemehhanismi, mis tugineb ühtsetele eeskirjadele. Pangandusliitu täiendab ühtse kriisilahendusmehhanismi loomine, mille kohta esitab Euroopa Komisjon sellel aastal ettepaneku. Maksumaksjaid on vaja panganduskriiside puhul kaitsta.

Samuti arutasime energeetika, digitaalarengu tegevuskava ja idapartnerlusega seotud küsimusi. Meil on kõigi nimetatud küsimuste osas sarnased seisukohad. Nii et ennast korrates ütlen, et mul on rõõm jälle tulla Tallinnasse ja Eestisse, riiki, kelle saavutused nii liidus kui ka euroalal on olnud suurepärased.

________________


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website