Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

EUROOPA ÜLEMKOGU
EESISTUJA

ET

Brüssel, 8. veebruar 2013

(OR. en)

EUCO 36/13

PRESSE 48

PR PCE 30

Eesistuja Herman Van Rompuy märkused Euroopa Ülemkogu kohtumise järel

See oli pikk, kuid edukas 24 tundi kestnud kohtumine: Euroopa Ülemkogu leppis kokku järgmises mitmeaastases eelarves. Ja mitte lihtsalt eelarves. Tegemist on Euroopale dekaadi ülejäänud aastateks ette nähtud tasakaalustatud ja majanduskasvule suunatud eelarvega.

Ülesanne ei olnud lihtne: see oli minu ametiaja jooksul seni kõige pikem kohtumine, kuid saavutatud tulemus oli pingutust väärt.

See kompromiss näitab Euroopa juhtide ühist vastutustunnet, kuid me ei tohi unustada, et tuleb veel saavutada lõplik kokkulepe Euroopa Parlamendiga. See ei ole võib-olla täiuslik eelarve, kuid selles võetakse arvesse kõiki. On selge, et lõpptulemust võib vaadata läbi paljude erinevate prismade.

Üldisest Euroopa seisukohast tahaksin rõhutada, et see eelarve on tulevikule suunatud, realistlik ja lähtub pakilistest probleemidest.

Need on eelarve kolm peamist mõõdet, ning kui lubate, siis peatuksin lühidalt neist igaühel eraldi. Esiteks, see on tulevikule suunatud eelarve. Seda aspekti rõhutasin ma kõige rohkem. Me lihtsalt ei saa tuua ohvriks oma investeeringuid haridusse, teadusuuringutesse ja majanduskasvu. Loomulikult oleksid mõned soovinud näha siin rohkemat, kuid vaadakem arve. Võrreldes eelmise mitmeaastase finantsraamistikuga on rubriigi „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” vahendid suurenenud kokku 34 miljardi euro võrra (ligikaudu 40 %).

On ette nähtud ka reaalkasv selliste innovatsiooniks mõeldud programmide puhul nagu Erasmus kõigile ja Horisont 2020.

Lisaks keskendutakse selgelt uute investeeringute tegemisele ning transpordi-, energia- ja IKT-võrkude arendamisele, mis hõlmab 30 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastu jaoks.

Teine mõõde: see on mõõdukas eelarve. Meil ei olnud võimalik vaadata mööda kogu Euroopas valitsevast äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast. Seega tuli koostada kasinam eelarve. Esmakordselt on eelneva mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes tegemist reaalse kärpega; leppisime kokku, et kärbitakse ligikaudu 34 miljardit eurot nii kulukohustustest kui ka maksetest (võrreldes perioodiga 2007–2013), mille tulemusena on kulukohustuste ülemmäär 960 miljardit eurot ja maksete ülemmäär 908,4 miljardit eurot. See tähendab, et kulukohustused moodustavad maksimaalselt täpselt 1 % ELi summaarsest kogurahvatulust, mis on mõistlik ja ümmargune arv.

Kulude kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse uued elemendid:
- riikide puhul: makromajanduslikud tingimused, et suurendada sünergiat ühtekuuluvusvahendite ja majanduse juhtimise vahel;
- ning projektide puhul: stiimulid tulemuste saavutamiseks, kusjuures rahastatakse kõige paremaid tulemusi andvaid projekte.

Üldiselt muutuvad rahastamisprogrammid lihtsamaks ja paremini kontrollitavaks. Praegustes majandusoludes peab tulemuslikkuse suurendamine ja kulude vähendamine toimuma ka ELi haldustalituste puhul.

Me käsitlesime ka tulude poolt ehk ELi mõistes omavahendeid. Kolm peamist punkti:
- otsustasime vähendada maksude sissenõudmiskulusid;
- saavutasime kompromissi tagasimaksete osas;
- ning lõime väljavaated võimalikeks uuteks omavahenditeks seoses uue käibemaksusüsteemi ja tulevase finantstehingute maksuga.

See toob mind kolmanda ja viimase peamise mõõtme juurde: see on pakilistest probleemidest lähtuv eelarve. Kõige kiireloomulisem probleem on töötus, eriti noorte hulgas. Seetõttu eraldasime uue noorte tööhõive algatuse jaoks 6 miljardit eurot. See on tugev stiimul.

Struktuurifondide eraldamisel pöörati erilist tähelepanu sellistele riikidele nagu Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia ja Iirimaa, kuna üldiselt saavad vaesemad riigid suurema osa ühtekuuluvusvahenditest.

Üks paindlikkuse väljavaade on muu hulgas ühtekuuluvusvahendite läbivaatamise klausel, milles me kokku leppisime, „võttes arvesse kriisi käes kannatavate riikide eriti rasket olukorda”. Meie toetus kõige haavatavamatele inimestele jääb muutumatuks. Samuti ei muudeta meie välistegevuse rahastamist, kriisist hoolimata. See eelarve võimaldab Euroopal jätkata tegelemist oluliste ülemaailmsete küsimustega, nagu kliimamuutused, tuumaohutus ja arenguabi.

Kuidas minna edasi nüüd, mil meil on kokkulepe olemas? Nagu ma ütlesin, ei saa mitmeaastast finantsraamistikku käivitada ilma Euroopa Parlamendi nõusolekuta. Toetusesaajad ja investorid arvestavad, et uus mitmeaastane finantsraamistik on jõus alates 1. jaanuarist 2014. Viivituste ja ebakindluse vältimiseks peavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament kõik seadusandlikud menetlused kiiresti lõpule viima.

Nüüd tagasi vaadates olen ma rahul, et kokkuvõttes võtsime neil läbirääkimistel arvesse laiemat konteksti. Isegi nii rasketes majandustingimustes õnnestus meil säilitada olulised järjepidevuse ja majanduskasvu tegurid.

Täna rääkisime ka kaubanduse teemal. Kaubandus võib aidata meil edendada nii majanduskasvu ja töökohtade loomist kui ka kõiki majanduskasvu tehtavaid investeeringuid, mis saavad võimalikuks tänu meie mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppele.

Tänase päeva lõpus käsitlesime Araabia riikides toimuvaid arenguid. Kaks aastat pärast araabia kevade algust oli nüüd õige aeg teha kokkuvõte Euroopa toetusest demokraatiale ülemineku protsessile piirkonnas. Hiljutised sündmused rõhutavad veel kord, kui keeruline selline üleminek võib olla. Liit jätkab selle protsessi toetamist.

Lõpetuseks Mali kohta: me tervitame otsustavat tegutsemist Mali armee poolt, keda toetavad Prantsusmaa ning teised Euroopa ja Aafrika partnerid. Liit on pühendunud selle jõupingutuse toetamisele, kasutades kõiki oma vahendeid, et aidata taastada Malis demokraatia ja põhiseaduslik kord.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site