Navigation path

Left navigation

Additional tools

Nõukogu 3218. istung Välisasjad Brüssel, 31. jaanuar 2013

European Council - PRES/13/39   31/01/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA

EUROOPA LIIDU

NÕUKOGU

ET

5858/13

(OR. en)

PRESSE 39

PR CO 4

PRESSITEADE

Nõukogu 3218. istung

Välisasjad

Brüssel, 31. jaanuar 2013

Eesistuja Catherine Ashton

liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Nõukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu kordas ELi kindlat ja jätkuvat tahet toetada Mali suveräänsust, ühtsust ja territoriaalset terviklikkust. Nõukogu tervitas Mali relvajõudude edusamme seoses Prantsusmaa ja piirkonna riikide toetusel toimuva terroristlike rühmituste vastu suunatud pealetungiga Mali põhjaosas. Nõukogu rõhutas, kui oluline on jätkata Mali toetuseks võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist, eelkõige Aafrika riikide kaasamist. Samuti tervitas nõukogu teekaardi vastuvõtmist, mis on oluline samm põhiseadusliku korra täieliku taaskehtestamise suunas.

Nõukogu tervitas ka ülemineku lõppemist Somaalias kui ajaloolist võimalust jätta seljataha kaks konflikte täis aastakümmet ning võttis endale kohustuse jätkata ELi ühiseid jõupingutusi, et toetada muutusi Somaalias. Nõukogus toimus arvamuste vahetus Somaalia presidendi Hassan Sheikh Mohamudiga.

Pidades silmas Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari kohtumisel toimuvat arutelu, tegi nõukogu kokkuvõtte olukorrast Süürias ja Egiptuses ning ELi meetmetest seoses nn araabia kevadega.

Nõukogu kiitis heaks kriisiohjamise kontseptsiooni võimaliku ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissiooni jaoks, mille eesmärk on toetada piirihaldust Liibüas.

SISUKORD1

OSALEJAD

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Lõunanaabrus

Mali

Somaalia / Aafrika Sarv

Arktika

Ameerika Ühendriigid

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

VÄLISASJAD

  1. Iraak – piiravad meetmed

  2. Teatavate palestiinlaste ajutine vastuvõtmine

  3. Afganistan – piiravad meetmed

  4. Massihävitusrelvade leviku vastased ELi meetmed

  5. Tuneesia – piiravad meetmed

ARENGUKOOSTÖÖ

  1. ELi toetus jätkusuutlikele muudatustele üleminekuühiskondades

ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA

  1. ELi õppuste programm (2013-2015)

  2. Piirihalduse toetamine Liibüas

OSALEJAD

Kõrge esindaja

Catherine ASHTON liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Belgia:

Didier REYNDERS asepeaminister ning välis-, väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister

Bulgaaria:

Nickolay MLADENOV välisminister

Tšehhi Vabariik:

Karel SCHWARZENBERG peaministri esimene asetäitja ja välisminister

Taani:

Villy SØVNDAL välisminister

Saksamaa:

Guido WESTERWELLE välisminister

Eesti:

Urmas PAET välisminister

Iirimaa:

Lucinda CREIGHTON Euroopa asjade riigiminister

Eamon GILMORE Tánaiste (asepeaminister) ning välis- ja kaubandusminister

Kreeka:

Dimitrios KOURKOULAS välisministeeriumi riigisekretär

Hispaania:

Gonzalo DE BENITO SECADES välisministeeriumi riigisekretär

Prantsusmaa:

Laurent FABIUS välisminister

Itaalia:

Giuliomaria TERZI DI SANT'AGATA välisminister

Küpros:

Erato KOZAKOU – MARCOULLIS välisminister

Läti:

Edgars RINKĒVIČS välisminister

Leedu:

Linas A. LINKEVIČIUS välisminister

Luksemburg:

Christian BRAUN alaline esindaja

Ungari:

Péter GYÖRKÖS alaline esindaja

Malta:

Francis ZAMMIT DIMECH välisminister

Madalmaad:

Frans TIMMERMANS välisminister

Austria:

Michael SPINDELEGGER asekantsler ning Euroopa asjade ja rahvusvaheliste suhete minister

Poola:

Radosław SIKORSKI välisminister

Portugal:

Paulo PORTAS välisminister

Rumeenia:

Titus CORLĂŢEAN välisminister

Sloveenia:

Karl Viktor ERJAVEC asepeaminister, välisminister

Slovakkia:

Miroslav LAJČÁK asepeaminister, välisminister

Soome:

Erkki TUOMIOJA välisminister

Rootsi:

Carl BILDT välisminister

Ühendkuningriik:

William HAGUE esimene minister, välis- ja Rahvaste Ühenduse asjade minister

Komisjon:

Maria DAMANAKI liige

Kristalina GEORGIEVA liige

Štefan FÜLE liige

Ühineva riigi valitsus oli esindatud järgmiselt:

Horvaatia:

Vesna PUSIĆ asepeaminister ja välis- ja Euroopa asjade minister

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Lõunanaabrus

Pidades silmas Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari kohtumisel toimuvat arutelu, analüüsis nõukogu olukorda seoses nn araabia kevadega ning tegi kokkuvõtte ELi meetmetest kõnealuses valdkonnas.

Nõukogu arutas ka hiljutisi sündmusi Egiptuses ja viimaseid arenguid Süürias.

Mali

Nõukogu arutas olukorda Malis ja võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Tuletades meelde oma 17. jaanuari 2013. aasta järeldusi, kinnitab Euroopa Liit veel kord oma kindlat ja jätkuvat tahet toetada Mali suveräänsust, ühtsust ja territoriaalset terviklikkust. Seoses sellega ja kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonidega, eelkõige resolutsioonidega 2071 ja 2085, toetab EL selle piirkonna ja rahvusvahelise kogukonna jõupingutusi. EL tervitab Prantsusmaa ja piirkonna riikide toetusel toimuvat Mali relvajõudude pealetungi terroristlike rühmituste vastu Mali põhjaosas ning kordab, et toetab seda tegevust täielikult. EL tunneb samuti heameelt üleminekuaja tegevuskava üle, mille Mali rahvuskogu vastu võttis.

2. Euroopa Liit rõhutab, kui oluline on jätkata Mali toetuseks võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist, eelkõige Aafrika riikide kaasamist. Seoses sellega tervitab EL Aafrika Liidu poolt 29. jaanuaril 2013 korraldatud abiandjate konverentsi tulemusi ning kutsub üles selle järeldusi kiiresti ellu rakendama. EL julgustab Aafrika Liitu ja ECOWASi kiirendama Aafrika juhtimisel toimuva rahvusvahelise Mali toetusmissiooni (AFISMA) käivitamist, millele liit on valmis andma rahalist ja logistilist abi. Arvestades, et abi AFISMAle on üks Euroopa Liidu prioriteete Aafrikas, kinnitab nõukogu veelkord, et on valmis AFISMAt märkimisväärselt toetama Aafrika rahutagamisrahastu vahendusel. Selleks palub ta komisjonil ja Euroopa välisteenistusel viia viivitamatult ja vastavalt taotlusele ellu ELi poolt Addis-Abebas toimunud rahvusvahelisel abiandjate konverentsil võetud kohustused, eelkõige komisjoni lubadus panustada 50 miljoni euroga. EL kutsub ka teisi abiandjaid üles osalema selle operatsiooni püsivas ja prognoositavas rahastamises.

3. Tegevuskava vastuvõtmine kujutab endast olulist edasiminekut põhiseadusliku korra ja riigivõimu (kaasa arvatud tsiviilvõimu kontrolli relvajõudude üle) täieliku taastamise suunas kogu Mali territooriumil ning Euroopa Liit kutsub üles seda kava kiiresti ellu viima. See edasiminek võimaldab Euroopal järk-järgult taas alustada arenguabi andmist, et katta kiiresti Mali esmatähtsad vajadused. Nõukogu kutsub kõrget esindajat ja Euroopa Komisjoni muu hulgas üles esitama ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta tegevuskava rakendamise, sealhulgas valimisprotsessi toetuseks. EL tuletab meelde, kui tähtis on taastada kaasav rahvuslik dialoog, mis oleks avatud ka põhjapoolsele elanikkonnale ning kõigile rühmitustele, kes mõistavad hukka terrorismi ja tunnustavad Mali terviklikkust. Samuti on väga oluline riigivõimu, õigusriigi ja riiklike teenistuste kiire taastamine Mali kesk- ja põhjaosa vabastatud piirkondades. Sel eesmärgil tervitab nõukogu kooskõlas Euroopa üldise lähenemisviisiga Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühispingutusi konkreetsete abimeetmete ettevalmistamiseks kõikide nende käsutuses olevate vahendite abil.

4. Nõukogu tervitab Mali relvajõududele suunatud väljaõppe- ja nõustamismissiooni EUTM Mali ettevalmistuste kiirendamist, mis võimaldab aidata kaasa tsiviilvõimu tugevnemisele ja inimõiguste austamisele. Nõukogu tuletab meelde nõukogus 17. jaanuaril 2013 kokku lepitud eesmärki võtta hiljemalt veebruari keskel vastu otsus selle missiooni käivitamise kohta, et nõukogu saaks alustada tegutsemist.

5. Euroopa Liidule teevad muret kuuldused inimõiguste rikkumistest ning ta kutsub Mali ametivõime üles seda küsimust viivitamatult uurima. Euroopa Liit on valmis andma selliste rikkumiste vastu võitlemiseks asjakohast abi. EL toonitab, kui oluline on rahvusvahelisest õigusest kinni pidada, ning tuletab eelkõige Mali ametivõimudele meelde nende esmast vastutust tsiviilelanikkonna kaitsmise eest. Kõik inimõiguste rikkujad tuleb oma tegude eest vastutusele võtta. EL tervitab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust algatada rikkumiste uurimine ning kutsub Mali ametivõime üles koostööd tegema. EL kutsub ühtlasi üles kiiresti tegevusse rakendama vaatlejaid ning tugevdama rahvusvaheliste organisatsioonide koostööd eelkõige inimõiguste austamise järelevalve alal kogu Mali territooriumil.

6. Euroopa Liit tervitab kõrge esindaja kavatsust korraldada 5. veebruaril 2013 Brüsselis Aafrika Liidu, ECOWASi ja ÜRO ühisel eesistumisel Mali toetamise ja Malis valitseva olukorra jälgimise rühma järgmine kohtumine. See kohtumine pakub soodsat võimalust tugevamini koordineerida Malile antavat rahvusvahelist toetust, tegevuskava ellurakendamiseks mõeldud abi ning Aafrika Liidu korraldatud abiandjate kongressi järelmeetmeid.”

Somaalia / Aafrika Sarv

Nõukogu arutas olukorda Somaalias ja Aafrika Sarvel. Nõukogus toimus töölõuna käigus arvamuste vahetus Somaalia presidendi Hassan Sheikh Mohamudiga. Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused.

„1. EL tervitab ülemineku lõppemist Somaalias kui ajaloolist võimalust jätta seljataha kaks konflikte täis aastakümmet. Ajutise põhiseaduse vastuvõtmine, föderaalparlamendi valimine ning uue presidendi valimine pakuvad uusi väljavaateid Somaalias kestva rahu ja heaolu saavutamiseks.

2. President Hassan Sheikh Mohamudi visiit ELi annab märku sellest, et EL tunnustab Somaalia uut poliitilist olukorda ning ELi ja Somaalia vahelise partnerluse tugevnemisest. EL toonitab Somaalia isevastutuse tähtsust ning rõhutab Somaalia ametivõimude esmast kohustust ehitada uuesti üles vägivallaohust ja organiseeritud kuritegevusest vaba riik, mis on majanduslikult elujõuline ning seotud oma naabrite ja rahvusvahelise üldsusega. Kajastades nihet ELi-Somaalia suhete paradigmas ning järgides oma terviklikku lähenemisviisi, on EL valmis toetama uue valitsuse visiooni ja prioriteete. EL kavatseb jätkata oma ühiseid pingutusi, et toetada muutusi Somaalias ning luua rohkem otsesidemeid Somaalia rahva ja institutsioonidega. Seoses sellega julgustab EL Somaaliat ühinema Cotonou lepinguga.

3. Nõukogu tervitab kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning Somaalia presidendi avaldust selle kohta, et Somaalia ja EL korraldavad Brüsselis konverentsi, mis keskendub Somaalia ja somaallaste keskmise ja pikema perspektiivi prioriteetidele ja vajadustele. Konverentsi eesmärk on kiita heaks Somaalia ja rahvusvahelise üldsuse vaheline kokkulepe, millest juhindutakse Somaalia ülesehitamisel ning mille aluseks on Busanis sõlmitud ebakindlate riikide uus lepe. Konverentsil keskendutakse uue poliitilise korra loomisele Somaalias, riigi sotsiaal-majandusliku arengu edendamisele ning õigusriigi ja julgeoleku kujundamisele. EL tervitab samuti Ühendkuningriigi algatust korraldada konverents, mis keskenduks vahetutele prioriteetidele julgeoleku, õiguse, riigi rahanduse juhtimise tugevdamisel ning Somaalia poliitilise arengu toetamisele. EL tervitab Somaalia föderaalvalitsuse osalemist kahe konverentsi korraldamisel.

4. EL toetab Somaalia presidendi vahetut prioriteeti suurendada julgeolekut riigis. EL aitab läbivaadatud riikliku stabiliseerimis- ja julgeolekuplaani ning sellega seotud julgeolekusektori reformistrateegiate alusel jätkuvalt arendada poliitiliste organite ees vastutavat Somaalia julgeolekusuutlikkust ja õigusriigi põhimõtte järgimise suutlikkust kogu riigis, pakkudes rahvale kaitset ja austades inimõigusi. EL rõhutab rahvusvahelise koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse tähtsust Somaalia julgeolekusektori arendamise toetamisel.

Alates 2010. aastast on ELi Somaalia väljaõppemissiooni (EUTM Somalia) käigus saanud eduka väljaõppe ligi 3000 Somaalia sõdurit, kes nüüd moodustavad Somaalia riiklike relvajõudude tuumiku. Võttes aluseks selle edu ja reageerides Somaalia asutuste muutuvatele vajadustele, otsustas nõukogu 22. jaanuaril 2013 pikendada EUTM Somalia volituste kehtivust kuni 31. märtsini 2015 ning nimetada brigaadikindral Gerald Aherne missiooni ülemaks. Missiooni raames antakse väljaõpet ja soovitusi tõhusate, hästi integreeritud, iseseisvalt toimivate ja vastutavate Somaalia riiklike relvajõudude ülesehitamiseks jätkuvalt tihedas koostöös Aafrika Liidu missiooniga Somaalias (AMISOM), Uganda, USA ja teiste partneritega. Vastavalt sellele, kuidas julgeolekuolukord seda võimaldab, viib EUTM Somalia oma tegevuse järkjärgult Ugandast Somaaliasse üle.

EL on toetanud ka õigusriigi valdkonda. Liit on tihedas koostöös ÜROga toetanud õigussüsteemi suutlikkust ning Somaalia politseijõudude väljaõpet ja neile stipendiumite maksmist. Lisaks aitab liidu missioon EUCAP NESTOR Somaalial ja piirkonna riikidel arendada välja iseseisvalt toimiva suutlikkuse, et parandada julgeolekut merel ja valitsemist, sealhulgas õigussüsteemi suutlikkust.

5. EL tunnustab AMISOMi missiooni jõupingutusi ning väljendab heameelt Aafrika Liidu strateegilise ülevaate lõpetamise üle. Võib eeldada, et AMISOMil on jätkuvalt tähtis roll julgeoleku saavutamisel Somaalias Somaalia julgeolekujõudude suutlikkuse arenedes. Arvestades, et AMISOMi toetamine on endiselt üks ELi prioriteetidest Aafrikas, kordab liit oma valmidust anda jätkuvalt AMISOMile märkimisväärset tuge Aafrika rahutagamisrahastu kaudu. Samuti palub liit teistel rahastajatel tagada AMISOMi prognoositav ja jätkusuutlik rahastamine.

6. EL tervitab ÜRO strateegilist ülevaadet oma kohaloleku kohta Somaalias ja ootab ÜRO tõhustatud rolli Somaalias, sealhulgas seoses rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise toetamiseks tehtava rahvusvahelise tegevuse tõhusa koordineerimisega.

7. EL rõhutab, kui tähtis on selle rahva lepitamine ning vastutavate ja läbipaistvate institutsioonide ülesehitamine kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil sellise lähenemisviisi kaudu, mis hõlmab kõiki hõime ja sotsiaalseid rühmi. EL toetab valitsuse jõupingutusi edendada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet ning suurendada inimõiguste austamist. EL rõhutab, kui tähtis on võtta vastu lõplik põhiseadus referendumiga, mis kajastaks kõigi somaallaste tahet, toetada dialoogi ja rahumeelseid suhteid keskuse ja piirkondade vahel ning valmistuda valimisteks. EL toetab ka pingutusi kaasava kohaliku arengu ja lepitamise nimel. EL rõhutab kodanikuühiskonna ja meedia kriitilist rolli ümberkujundamise protsessis.

8. EL lubab toetada ka sotsiaalset ja majanduslikku taastumist, mis on vajalik selleks, et parandada somaallaste heaolu ja elatusvahendeid. Liit toetab esmaste teenuste osutamist, tugevdab riigi rahanduse juhtimist ja toetab riigi kaasamist uuesti rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevusse. EL aitab suurendada vastupanuvõimet, muu hulgas sidudes hädaabi, taastamise ja arengukoostöö ELi abi andmisel Somaaliale.

9. EL jätkab humanitaarabi andmist, et täita Somaalia rahva kõige kiireloomulisemad vajadused, austades täielikult neutraalsuse, humaansuse, erapooletuse ja sõltumatuse humanitaarpõhimõtteid. Liit kutsub kõiki Somaalias tegutsevaid osalisi üles tagama turvalise ja takistusteta juurdepääsu humanitaarabile ning järgima rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi.

10. EL märgib, et paranenud tingimused maal annavad samuti panuse võitlusse Somaalia ranniku lähedal toimuva piraatluse algpõhjustega. EL avaldab tunnustust ELi mereoperatsiooni EUNAVFOR Atalanta edule võitluses piraatluse vastu. ELi eesmärk on konsolideerida piraatluse ohjeldamine India ookeani lääneosas operatsiooni Atalanta abil, piirates samas piraatlusega tegelevate rühmituste võimet toimida maalt, suurendades selleks Somaalia õiguskaitsealast suutlikkust (muu hulgas EUCAP NESTORi kaudu) ning takistades piraatlusvõrgustikke, sealhulgas nende rahastajaid ja logistikat. Seda tehakse koos Somaalia asutustega, võttes arvesse nende arenevaid vajadusi ning poliitilist ja julgeolekualast olukorda kohapeal, ning kasutades sidusal ja vastastikku toetaval viisil liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone ja operatsioone ja muid ELi vahendeid.

11. EL on endiselt mures jätkuva ohu pärast, mida terrorism kujutab Somaaliale endale, piirkonnale laiemalt ja ülemaailmsel tasandil. EL on võtnud kohustuse ehitada üles piirkondlik suutlikkus terrorismiohu vastu võitlemiseks, piirkondliku õiguskaitsealase koostöö toetamiseks ja vägivaldse ekstremismi tõkestamiseks, muu hulgas ülemaailmse terrorismivastase foorumi töö kaudu, tehes koostööd piirkondlike asutustega, riikide valitsustega Aafrika Sarve piirkonnas ja Jeemenis ning selliste oluliste partneritega nagu ÜRO ja Aafrika Liit. Nõukogu märgib seega, et liikmesriigid kinnitasid täna oma pädevusala piires Aafrika Sarve ja Jeemenit käsitleva ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava.

12. EL tunnistab, et rahu, julgeoleku ja heaolu eeltingimus Somaalias on stabiilsus riigi laiemas naabruses. Liit rõhutab vajadust, et piirkonna riigid suurendaksid pingutusi heanaaberlike suhete ülesehitamiseks, piirkondliku suutlikkuse arendamiseks ning koostöö ja lõimumise edendamiseks eelkõige majanduse valdkonnas, ning aluse loomiseks piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja julgeolekualasele raamistikule. Esimese sammuna innustab EL Somaaliat ja tema naabreid saavutama Valitsustevahelise Arenguameti (IGAD) egiidi all ja partnerite toel heanaaberlikkuse kokkulepe. Liit toetab lisaks Somaalia aktiivset osalemist IGADis ja palub tungivalt kõiki piirkonna riike näidata üles soovi lahendada selle raames kahepoolsed vaidlused. Nagu sätestatud ELi Aafrika Sarve käsitlevas strateegilises raamistikus, on EL valmis toetama neid eesmärke ja tegema tihedat koostööd Aafrika Liidu ning IGADi ja selle liikmesriikidega nende saavutamiseks, sealhulgas Aafrika Sarve piirkonda nimetatud ELi eriesindaja jõupingutuste kaudu.

EL rõhutab, kui tähtsad on riigi ja laiema piirkonna julgeoleku ja heaolu jaoks rahumeelsed ja usaldusväärsed valimised Kenyas 2013. aasta märtsis.”

Arktika

Nõukogus toimus arvamuste vahetus ELi Arktika poliitika väljatöötamisega seoses kavandatavate meetmete üle vastavalt komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatisele.

Ameerika Ühendriigid

Nõukogu pidas arvamuste vahetuse nende välispoliitika prioriteetide teemal, mis võivad päevakorda tulla president Obama teise ametiaja jooksul.

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

VÄLISASJAD

Tihedam koostöö ja piirkondlik integratsioon Magribi piirkonnas

Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused.

"1. Kinnitades Euroopa naabruse strateegilist tähtsust ja tuletades meelde nõukogu 20. juuni 2011. aasta järeldusi Euroopa naabruspoliitika kohta, tervitab nõukogu ühisteatist „Tihedama koostöö ja piirkondliku integratsiooni toetamine Magribi piirkonnas: Alžeerias, Liibüas, Mauritaanias, Marokos ja Tuneesias” ning tunnustab komisjoni kõrget esindajat teatises väljendatud arvukate ettepanekute eest.

2. Nõukogu avaldab heameelt, et teatis töötati välja solidaarsuse ja partnerluse vaimus sellisel ajal, mil Magribi piirkonnas, mis on jätkuvalt üks ELi peamisi prioriteete, toimuvad suured ja ajaloolised muutused.

3. Nõukogu tervitab teatise aluseks olevat põhimõtet, mille kohaselt Magribi riigid ise vastutavad muudatuste impulsside ja otsuste eest, mis käsitlevad integratsiooni parima elluviimise viise.

4. Teatises esitatud ettepanekutes määratakse kindlaks ELi toetuskava viiele Magribi riigile nende jõupingutustes tihedama koostöö ja suurema piirkondliku integratsiooni suunas, eelkõige Magribi Liidu raames. ELi Magribi piirkonna poliitika täiendab ja arendab edasi meetmeid, mis on esitatud partnerluses demokraatia ja ühise heaolu nimel Euroopa naabruspoliitika uue lähenemisviisi raames, mis tugineb diferentseerimise põhimõttele. Nõukogu tervitab samuti seda, et teatises on suurt tähelepanu pööratud demokraatlikele reformidele, kaasavale majandusarengule ning piirkonnas olemasolevatele koostööraamistikele, eelkõige Vahemere Liidule ja 5+5 dialoogile ning tuletab meelde Araabia Riikide Liiga rolli. Lisaks rõhutab nõukogu seda, et piirkondliku koostöö algatused muutuvad vastastikku tugevamaks.

5. Pidades silmas hiljutisi sündmusi Sahara/Saheli piirkonnas, mis tõendavad terroriohu tõsidust kõnealuses piirkonnas, Euroopas ja Magribis, tervitab nõukogu teatises esitatud ettepanekuid, mis käsitlevad julgeolekukoostööd, sealhulgas terrorismivastast võitlust ja piirivalvet, ning palub, et komisjoni kõrge esindaja teeks koos ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga tööd nende elluviimiseks, et tugevdada piirkonna riikidega tehtavat koostööd.

6. Nõukogu ootab huviga arutelu komisjoni kõrge esindaja ettepanekute teemal. Nõukogu rõhutab, kui tähtis on teabevahetust käsitleva dialoogi jätkamine Magribi riikidega ja selle sisu edastamine kõnealuste riikide üldsusele. Seoses sellega tervitab nõukogu ELi ja Magribi riikide vahelise kõrgetasemelise dialoogi ettepanekut ning loodab, et peatselt võiks toimuda esimene kohtumine, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Nõukogu soovib teha kokkuvõtte teatise rakendamisest 2013. aasta detsembris.”

Iraak – piiravad meetmed

Nõukogu muutis määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga. See võimaldab külmutatud vahendite ülekandmist Iraagi Arengufondi õigusjärglasele, mille Iraagi valitsus moodustas vastavalt Julgeolekunõukogu resolutsioonides 1483 (2003) ja 1956 (2010) sätestatud tingimustele.

Teatavate palestiinlaste ajutine vastuvõtmine

Nõukogu pikendas teatavatele palestiinlastele ELi sisenemiseks ja seal viibimiseks ühise seisukoha 2002/400/ÜVJP kohaselt antud riiklike lubade kehtivusaega täiendavalt 12 kuu võrra.

Afganistan – piiravad meetmed

Nõukogu muutis piiravaid meetmeid seoses olukorraga Afganistanis, et võtta arvesse ÜRO otsuseid. Nõukogu ajakohastas ühe ja kustutas kolm kannet nende isikute nimekirjas, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse. Piiravad meetmed hõlmavad reisikeeldu ja varade külmutamist.

Massihävitusrelvade leviku vastased ELi meetmed

Nõukogu kiitis heaks iga kuue kuu tagant koostatava eduaruande massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise kohta, mis hõlmas 2012. aasta teist poolaastat.

Tuneesia – piiravad meetmed

Nõukogu pikendas Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutavate isikute

(sh Tuneesia endise presidendi Zine El Abidine Ben Ali) suhtes kohaldatavate sanktsioonide kehtivusaega 12 kuu võrra ehk 31. jaanuarini 2014.

ARENGUKOOSTÖÖ

ELi toetus jätkusuutlikele muudatustele üleminekuühiskondades

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse ELi toetust jätkusuutlikele muudatustele üleminekuühiskondades 17708/12.

Kõnealune algatus puudutab neid riike ELi naabruses ja mujal, kes kujundavad oma ühiskonda ümber kaasavaks demokraatiaks. ELi toetus kõnealusesse üleminekuprotsessi on suunatud demokraatliku valitsemise, inimõiguste, õigusriigi, majandusliku ja sotsiaalse heaolu ning rahu ja stabiilsuse edendamisele. Suurt tähelepanu pööratakse sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisele, keskendudes naiste ja laste õigustele. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kasutab EL mitmesuguste olemasolevate ELi poliitikate (alates ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast kuni arengukoostööni) vahendeid.

ÜHINE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA

ELi õppuste programm (2013-2015)

Nõukogu kiitis heaks ELi õppuste programmi aastateks 2013–2015. See hõlmab erinevat liiki kriisiohjeõppuseid.

Piirihalduse toetamine Liibüas

Nõukogu kiitis heaks kriisiohjamise kontseptsiooni võimaliku ÜJKP tsiviilmissiooni jaoks Liibüas, mille eesmärk on tagada julgeolek piiridel. Üksikasjalikum teave on esitatud pressiteates 5823/13.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website