Navigation path

Left navigation

Additional tools

Eesistuja Herman Van Rompuy sõnavõtt pärast Euroopa Ülemkogu kohtumise esimest istungit

European Council - PRES/12/532   14/12/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA

EUROOPA ÜLEMKOGU
EESISTUJA

ET

(OR. en)

EUCO 236/12

PRESSE 532

PR PCE 199

Eesistuja Herman Van Rompuy sõnavõtt pärast Euroopa Ülemkogu kohtumise esimest istungit

On olnud Euroopa Liidu jaoks hea nädal. Nädal, mida jäädakse mäletama. Esmaspäeval olime Oslos. Täna hommikul leppisid finantsministrid kokku pankade ühtses järelevalvemehhanismis ning eurorühm tegi otsuse Kreeka kohta.

Ja täna öösel oli meil väga konstruktiivne Euroopa Ülemkogu esimene õhtune kohtumine. Võtsime vastu otsused euroalaga seoses edasi tegutsemise kohta, keskendudes kahele valdkonnale.

Esiteks, meie pangandussüsteemi tugevdamine.

Selles küsimuses täna hommikul ühtse järelevalvemehhanismi kehtestamisega tehtud edusammud märgivad läbimurret. See tugevdab meie pangandussektorit. Riikide ja pankade vahelise nõiaringi lõhkumine aitab tagada stabiilsust ja parandada laenuandmistingimusi – mõlemad on olulised majanduskasvu ja tööhõive jaoks euroalal ja väljaspool seda.

Me saavutasime selle vaid mõne kuuga. Juunis valitses selle koha peal tühjus. Siis andis Euroopa Ülemkogu suuna, sügise alguseks olid komisjonil ettepanekud valmis ja kolme kuuga jõudsid rahandusministrid kokkuleppele, samas kui parlament oli parlamendikomisjoni tasandil juba võtnud vastu oma seisukoha selles küsimuses. Juunis palusime, et ühtne järelevalvemehhanism oleks valmis detsembris, ja me tegime selle ära! See näitab selgelt, et liit suudab kiiresti ja otsustavalt tegutseda – just see on meile, Euroopale omane tööviis.

Ühtse järelevalvemehhanismi osas saavutatud kokkulepe loob õige tasakaalu. Kokkulepe lähtub euroala liikmete huvidest, kuid on avatud kõikidele ning selles arvestatakse ka nendega, kes otsustavad mitte osaleda. See on tõeliselt ühtne süsteem, kus töö on jagatud mõistlikult EKP ja riikide ametiasutuste vahel.

See hoiab selgelt lahus EKP rahapoliitika funktsiooni ja järelevalveülesanded. Samuti väärib märkimist, et kokkulepe säilitab finantsteenuste ühtse turu terviklikkuse. Kuid see pole koht peatumiseks. Meil on kavas juba järgmised sammud, mis on euroala tuleviku jaoks väga tähtsad.

Leppisime kokku kehtestada järgmise aasta esimesel poolaastal tegevusraamistiku, sealhulgas määrata kindlaks varasemast päritud probleemse vara mõiste, nii et ajaks, mil järelevalvemehhanism on loodud, oleks Euroopa stabiilsusmehhanismil võimalik korralist otsust järgides pankasid otse rekapitaliseerida.

Selleks et ühtne järelevalvemehhanism muutuks veel tulemuslikumaks, otsustasime täna öösel, et kui ühtne järelevalvemehhanism on loodud, „osutub vajalikuks ühise kriisilahendusmehhanismi olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega”. Komisjon esitab 2013. aasta jooksul ettepaneku, mis tuleks läbi vaadata võimalikult kiiresti, kavatsusega võtta see vastu praeguse parlamendikoosseisu ametiaja jooksul. Eesmärk on vähendada riske maksumaksjatele ja majandusele, tagades, et mis tahes panga maksejõuetust käsitletakse kiiresti ja nõuetekohaselt ja kõigi parimaid huvisid silmas pidades.

See toob mind teise teema juurde, mida me täna öösel lisaks pangandusliidu osas tehtud edusammudele käsitlesime ja milleks on meie majanduspoliitikate lähendamine. Lähtepunkt on lihtne: ühist raha kasutavate riikide jaoks on majanduspoliitika ühine huvi.

Euroopa Ülemkogu eesistujana pakun ma 2013. aasta juunis toimuvaks Euroopa Ülemkoguks välja võimalikud meetmed ja esitan tähtajalise tegevuskava neljas küsimuses, tehes selleks tihedat koostööd komisjoni presidendiga ja konsulteerides liikmesriikidega.

Need neli küsimust on järgmised:

- liikmesriikide olulisemate majandusreformide koordineerimine, sealhulgas eelnevate arutelude teel;

- majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde;

- konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks valitsuste ja ELi institutsioonide vahel kokkulepitud lepingute teostatavus ja tingimused.

- solidaarsusmehhanismid, mis võivad tugevdada nende liikmesriikide jõupingutusi, kes kehtestavad sellised lepinguliste suhete süsteemid.

Kõik see ei ole eesmärk iseeneses: meie üldeesmärk on stabiilne majandus- ja rahaliit, et suurendada majanduskasvu ning parandada konkurentsivõimet ja tööhõiveolukorda kogu Euroopas.

Vaadates olukorda laiemalt – isegi kui halvim osa eurokriisist on möödas, on tööd veel siiski kuhjaga. Kuid kogu see raske töö hakkab ükskord ära tasuma.

Kokkuvõtlikult saab öelda, viimase aastaga on palju saavutatud. Täpselt kaksteist kuud tagasi jõustus majanduse juhtimise pakett. Sellel aastal leppisime kokku fiskaalkokkuleppes, käivitasime Euroopa stabiilsusmehhanismi ja kriisi ohjeldamisse andis oma panuse ka EKP.

Täna hommikul, nagu ma juba ütlesin, jõuti kokkuleppele ühtses järelevalvemehhanismis ja õhtul otsustasime luua ühise kriisilahendusmehhanismi.

Alates maikuust, oleme tegelenud majandus- ja rahaliidu ülesehituse süsteemsete puudujääkide kõrvaldamisega. Selles töös aitasid seada suunda aruanded, mis ma esitasin koos komisjoni presidendi, EKP presidendi ja eurorühma esimehega ajavahemikus juunist detsembrini. Ja see töö ei ole läbi: selle dünaamika kandub edasi järgmisesse aastasse, nagu me otsustasime täna öösel.

Lõpuks mõni sõna ka täna hommikul tehtud Kreekat käsitleva otsuse kohta. Otsus on suur samm edasi. See otsus aitab tagada Kreeka võla jätkusuutlikkuse keskpikas perspektiivis ning võimaldab Kreekat tema kohanemispingutustes toetada. See on ilmne märk Euroopa solidaarsusest Kreeka rahvaga ning tõendus selle kohta, et Kreeka ja tema Euroopa partnerid peavad jätkuvalt kinni oma kohustustest. See tõendab, et euro ja euroala on pöördumatud.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website