Navigation path

Left navigation

Additional tools

EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU

ET

15491/12

(OR. en)

PRESSE 447

PR CO 58

PRESSITEADE

Nõukogu 3196. istung

Transport, telekommunikatsioon ja energeetika

Transpordiküsimused

Luxembourg, 29. oktoober 2012

Eesistuja Efthemios Flourentzou
Küprose kommunikatsiooni- ja avalike tööde minister

Nõukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu jõudis kokkuleppele üldises lähenemisviisis seoses 1993. aasta määruse uuesti sõnastamisega, mis käsitleb maandumis- ja õhkutõusmisaegu nendes ELi lennujaamades, milles esineb probleeme läbilaskevõimega. Eelkõige võimaldatakse uues määruse eelnõus järjest süveneva lennujaamade ülekoormuse tõttu jaotussüsteemi optimeerimiseks lennuettevõtjatel osta ja müüa teenindusaegu. Samuti luuakse võimalus määrata trahve kasutamata teenindusaegade hilinenud tagastamise eest ühisvarusse ning suurendatakse teenindusaegade koordinaatorite sõltumatust ning parandatakse nendevahelist koostööd. Nõukogu istungil saavutatud kompromiss võimaldab liikmesriikidel kohaldada õigustatud juhtudel teenindusaegadega kauplemisele ajutisi piiranguid, kuid annab komisjonile õiguse sellistele otsustele vastu olla.

Samuti jõudis nõukogu kokkuleppele üldises lähenemisviisis kahe direktiivi eelnõu suhtes, milles sätestatakse ühelt poolt lipuriikide ja teiselt poolt sadamariikide kohustused seoses 2006. aastal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastu võetud meretöönormide konventsiooni jõustamisega. Meretöönormide konventsiooni eesmärk on tagada rahuldavad töö- ja elutingimused laevadel ning piirata sotsiaalset dumpingut, tagades seeläbi meremeeste õigusi austavate reederite ausa konkurentsi.

Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele autovedudel kasutatavate sõidumeerikute uue määruse osas, kinnitades põhimõtteliselt nõukogus käesoleva aasta juunis kokkulepitud üldist lähenemisviisi. 1985. aasta sõidumeerikute määrust asendava uue õigusakti eelnõu eesmärk on teha petmine raskemaks ning vähendada halduskoormust, võttes eelkõige kasutusele satelliidiga ühendatud aruka sõidumeeriku ja kehtestades mõned uued reguleerivad meetmed.

Lisaks andis nõukogu loa kirjutada alla leping Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga (Eurocontrol), millega luuakse uus ja stabiilne tõhustatud koostöö raamistik, ning seda ajutiselt kohaldada.

Nõukogus toimus ka arutelu mootorsõidukite korralist tehnoülevaatust käsitlevate ühiste eeskirjade, mille eesmärk on parandada liiklusohutust ja keskkonnakaitset, kavandatud uuendamise üle. Arutelu tulemused suunavad käimasolevat tööd nimetatud ettepanekuga.

Nõukogu võttis aruteluta vastu direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, mille abil ajakohastatakse 2001. aasta esimese raudteepaketi kolmes direktiivis sisalduv Euroopa raudteesektori reguleeriv raamistik.

SISUKORD1

OSALEJAD

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

LENNUNDUS

Lennujaamade ülekoormatuse lahendamine teenindusaegade jaotamise eeskirjade ajakohastamise teel

Tõhustatud koostöö Eurocontroliga

LAEVANDUS

Meretöönormide konventsiooni jõustamine

MAISMAATRANSPORT

Sõidumeerikute määrus

Sõidukite korralise tehnoülevaatuse uued eeskirjad

MUUD KÜSIMUSED

ELi integreeritud merenduspoliitikat käsitlev ministrite konverents

Heitkogustega kauplemine lennundussektoris

Lennundusalane tippkohtumine ühtse Euroopa taeva teemal

Õhuprobleemid õhusõiduki salongis

Transpordi- ja telekommunikatsiooniministrite mitteametlik kohtumine

Intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev maailmakongress

Euroopa liiklusohutuse päev

Transpordisuhted ELi ja Venemaa vahel

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

TRANSPORDIKÜSIMUSED

  1. Ühtne Euroopa raudteepiirkond *

KAUBANDUSPOLIITIKA

  1. Dumpinguvastased meetmed – alumiiniumradiaatorid – Hiina

VÄLISASJAD

  1. Puudega inimeste õigused – ELi tasandi raamistik

KESKKOND

  1. Laevakütuste väävlisisaldus

  2. Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid

TÖÖHÕIVE

  1. Globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi kasutuselevõtmine Taanis ja Saksamaal

AMETISSE NIMETAMINE

  1. Regioonide Komitee

KIRJALIKU MENETLUSE TEEL VASTU VÕETUD ÕIGUSAKTID

  1. Piiravad meetmed – Guinea Vabariik

OSALEJAD

Liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon olid esindatud järgmiselt:

Belgia:

Olivier BELLE alalise esindaja asetäitja

Bulgaaria:

Kamen KICHEV transpordi, infotehnoloogia ja kommunikatsiooni aseminister

Tšehhi Vabariik:

Jiří ŽÁK transpordiministri asetäitja

Taani:

Henrik Dam KRISTENSEN transpordiminister

Saksamaa:

Peter RAMSAUER transpordi-, ehitus- ja linnaarengu minister

Eesti:

Juhan PARTS majandus- ja kommunikatsiooniminister

Iirimaa:

Leo VARADKAR transpordi-, turismi- ja spordiminister

Kreeka:

Konstantinos MOUSOUROULIS merendusminister

Nikolaos STATHOPOULOS peasekretär

Hispaania:

Ana María PASTOR JULIÁN riiklike tööde minister

Carmen LIBRERO transpordiküsimuste peasekretär

Prantsusmaa:

Frédéric CUVILLIER ökoloogia-, säästva arengu ja energeetikaministri alluvusse kuuluv minister, vastutav transpordi, merenduse ja kalanduse eest

Itaalia:

Mario CIACCIA infrastruktuuri- ja transpordiministri asetäitja

Küpros:

Efthemios FLOURENTZOU kommunikatsiooni ja avalike tööde minister

Läti:

Aivis RONIS transpordiminister

Leedu:

Rimvydas VAŠTAKAS transpordi- ja kommunikatsiooniministri asetäitja

Luksemburg:

ClaudeWISELER säästva arengu ja infrastruktuuri minister

Michèle EISENBARTH alalise esindaja asetäitja

Ungari:

Olivér VÁRHELYI alalise esindaja asetäitja

Malta:

Austin GATT infrastruktuuri-, transpordi- ja kommunikatsiooniminister

Madalmaad:

Melanie SCHULTZ van HAEGEN-MAAS GEESTERANUS infrastruktuuri- ja keskkonnaminister

Joop ATSMA infrastruktuuri- ja keskkonnaministeeriumi riigisekretär

Austria:

Doris BURES transpordi-, innovatsiooni- ja tehnoloogiaminister

Poola:

Maciej JANKOWSKI aseriigisekretär, transpordi-, ehitus- ja merendusministeerium

Portugal:

Pedro COSTA PEREIRA alalise esindaja asetäitja

Rumeenia:

Valentin PREDA riigisekretär, transpordi- ja infrastruktuuriministeerium

Sloveenia:

Uroš VAJGL alalise esindaja asetäitja

Slovakkia:

František PALKO transpordi-, ehitus- ja regionaalarengu ministeeriumi riigisekretär

Soome:

Marja RISLAKKI alalise esindaja asetäitja

Rootsi:

Catharina ELMSÄTER-SVÄRD infrastruktuuriminister

Ühendkuningriik:

Stephen HAMMOND transpordiküsimuste parlamentaarne riigisekretär

Komisjon:

Siim KALLAS asepresident

Ühinevate riikide valitsused olid esindatud järgmiselt:

Horvaatia:

Siniša Hajdaš DONČIĆ merendus-, transpordi- ja infrastruktuuriminister

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

LENNUNDUS

Lennujaamade ülekoormatuse lahendamine teenindusaegade jaotamise eeskirjade ajakohastamise teel

Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis, et sõnastada uuesti 1993. aasta määrus, mis käsitleb maandumis- ja õhkutõusmisaegade jaotamist ELi lennujaamades (15442/12). Teenindusaegade jaotamise süsteem, mida kasutatakse lennujaamades, kus on suuri probleeme läbilaskevõimega, on vahend, mille abil hallata nappi läbilaskevõimet läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Läbivaatamise eesmärk on leida lahendus järjest süvenevale lennujaamade ülekoormatusele.

Läbivaatamisega soovitakse tagada, et ülekoormatud lennujaamade teenindusajad jagatakse neile lennuettevõtjatele, kes suudavad neid kõige ökonoomsemalt ära kasutada, pakkudes sel viisil kõige optimaalsemat jaotusviisi ja läbilaskevõime kasutamist. Sel eesmärgil kehtestatakse järgmised meetmed:

- lennuettevõtjatele antakse luba teenindusaegu müüa ja osta (järelturg);

- liikmesriigid võivad kehtestada trahvid neile ettevõtjatele, kes tagastavad kasutamata teenindusajad ühisvarusse alles siis, kui neid on juba liiga hilja ümber jaotada;

- teenindusaegade koordinaatorite sõltumatust suurendatakse ning parandatakse nendevahelist koostööd, samuti muudetakse läbipaistvamaks jaotamissüsteem;

- jaotamisprotsessi kaasatakse ühtse Euroopa taeva võrgustiku haldusasutus, et võtta arvesse seda, millist mõju avaldab teenindusaegade jaotamine konkreetses lennujaamas kogu Euroopa lennuliiklusvõrgule.

Peamine lahtine küsimus, mille ministrid pidid lahendama, oli seotud lennuettevõtjate võimalusega teenindusaegu osta ja müüa. Osa delegatsioone soovis kehtestada kaitsemeetmed, sest tunti muret järelturu võimalike negatiivsete tagajärgede pärast vähemtasuvate piirkondlike lendude puhul ning kaubeldud teenindusaegade võimaliku spekulatiivse kasutamise pärast. Teised delegatsioonid ja komisjon rõhutasid siiski vajadust süsteemi ühtselt kohaldada, juhtides tähelepanu turu killustumise ohule. Enamusele delegatsioonidele vastuvõetava kompromissina muudeti eesistujariigi poolt esitatud määruse eelnõu (15282/12) nii, et liikmesriikidel lubatakse kehtestada ajutised piirangud juhul, kui järelturul kauplemise tulemusel ilmneb oluline ja tõestatav probleem. Sellised piirangud peavad olema läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning komisjonile tuleb neid põhjendada ning komisjoni neist teavitada, viimasel on õigus neile vastu olla. Liikmesriigid on kohustatud järgima komisjoni otsust, mis peab samuti olema põhjendatud.

Lisaks on järelturul kauplemise raamistikus tingimusi pisut leevendatud seoses selliste ümberajastatud aegade kasutamisega, mis saadi pärast uute omandatud teenindusaegade vahetamist, mida lubatakse üksnes kõnealuste teenuste teenindusaegade ajastuse parandamiseks. Lepiti kokku, et nimetatud ümberajastatud teenindusaegu ei ole vaja ilmtingimata kasutada kogu sõiduplaaniperioodi ajal.

Saavutatud kompromiss hõlmab ka mitmeid muudatusi määruse eelnõu teistes osades:

- kui teenindusaegade äravõtmine väärkasutuse korral on ebaproportsionaalne, on koordinaatoril õigus soovitada alternatiivina trahvi määramist;

- sätted teenindusaegade tühistamise kohta riikliku püha puhul eemaldati, sest neid peeti liigseks;

- pisut muudeti ka sätteid, mis käsitlesid koordineerimist hädaolukorras, juurdepääsu koordinaatori andmebaasile, lennuettevõtjate edastatavat teavet ja seda teavet, mille koordinaator edastab lennujaama korraldusasutusele.

Seoses muudatustega, mida komisjon soovib teha kehtivatesse tingimustesse, mille kohaselt antakse teenindusaegade jaotamisel eelisõigus neile lennuettevõtjatele, kellel olid samad teenindusajad eelmisel sõiduplaaniperioodil (juba väljakujunenud teenindusajad), oli nõukogu ettevalmistavate organite aruteludest näha, et suurem osa liikmesriikidest on nende muudatuste vastu. Komisjon kordas nõukogu istungil oma ettepanekut tõsta lennuettevõtjate poolt neile eraldatud teenindusaegade tegeliku kasutamise miinimummäära praeguselt 80%-lt kuni 85%-ni ning sama nädalapäeva samaks kellaajaks taotletavate teenindusaegade (teenindusaegade sari) miinimumarvu kehtivalt viielt kuni 15ni suvehooajal ja kümneni talvehooajal. Suurem osa liikmesriike eelistab vastupidi säilitada kehtivat süsteemi, juhtides tähelepanu sellele, et lennuettevõtjad vajavad paindlikkust, eelkõige selleks, et vältida lendamist tühjade lennukitega üksnes teenindusaegade õiguse tagamise nimel. Seevastu on võimalik suurendada taotletavate teenindusaegade miinimumarvu kohalike suuniste raamistikus.

Komisjoni poolt 2011. aasta detsembris esitatud ettepanek (18009/11) on osa „lennujaamapaketist”, mis sisaldab ka maapealse käitluse teenuseid ning lennujaamades müraga seotud käitamispiiranguid käsitlevaid ettepanekuid. Paketis käsitletakse kahte põhiprobleemi: lennujaamade läbilaskevõimet ja lennujaamateenuste kvaliteeti.

Euroopa Parlament, kelle heakskiit on määruse vastuvõtmiseks samuti nõutav, ei ole ettepaneku suhtes oma seisukohta veel kindlaks määranud.

Tõhustatud koostöö Eurocontroliga

Nõukogu andis loa kirjutada alla leping Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooniga (Eurocontrol), millega luuakse uus ja stabiilne tõhustatud koostöö raamistik, ning seda lepingut ajutiselt kohaldada (13792/12).

Selle lepinguga, milles loetletakse koostöövaldkonnad ja määratakse kindlaks koostöö vormid ja mehhanismid, kinnitatakse Eurocontroli staatus ELi tehnilise ja operatiivse käepikendusena tema programmi „Ühtne Euroopa taevas” arendamises ja rakendamises, nähes ELile samal ajal ette selle programmi reguleerija rolli. Samuti sätestatakse selles lennuliikluse korraldamise tsiviil-sõjalise koordineerimise ning ELi piiridest väljuva üleeuroopalise koordineerimise raamistik. Lisaks võimaldab see ELil panustada Eurocontroli jätkuva juhtimisstruktuuri reformi.

Veelgi, lepingu üks eesmärke on tagada koostoime Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA) ja vältida EASA töö dubleerimist lennuliikluse korraldamise valdkonda kuuluvates ohutus- ja keskkonnaküsimustes.

Eurocontrol on valitsustevaheline tsiviil-sõjaline organisatsioon, kuhu kuulub 39 lepinguosalist kogu Euroopast, nende hulgas kõik ELi liikmesriigid peale Eesti. Ta täidab keskset osa Euroopa lennuliikluse korraldamises ning varustab ELi sellealaste eriteadmiste ja tehnilise abiga. Eelmisel aastal nimetati Eurocontrol lennuliikluse korraldamise võrgu haldajaks programmi „Ühtne Euroopa taevas” raames, mille eesmärk on rajada lennuliikluse ohutu ja tõhusa korralduse süsteem Euroopa tasandil, lähtudes 2004. ja 2009. aastal vastuvõetud õigusraamistikust.

LAEVANDUS

Meretöönormide konventsiooni jõustamine

Nõukogu jõudis kokkuleppele üldises lähenemisviisis kahe direktiivi eelnõu suhtes, milles sätestatakse ühelt poolt lipuriikide ja teiselt poolt sadamariikide kohustused seoses 2006. aastal Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poolt vastu võetud meretöönormide konventsiooni jõustamisega.

Lipuriigi direktiivi eelnõu (14790/12) eesmärk on tagada, et liikmesriigid täidaksid oma kohustust lipuriigina, jälgides, et nende lipu all sõitvad laevad vastaksid eeskirjadele, mis on sätestatud direktiivis 2009/13, millega integreeriti suur osa meretöönormide konventsioonist ELi õigusesse. Uus direktiiv on vajalik, sest 2009. aasta direktiiv, millega rakendatakse kõnealust konventsiooni käsitlevat liidu sotsiaalpartnerite kokkulepet, ei hõlma jõustamist.

Nõukogu ettevalmistavate organite töö tulemusel muudeti komisjoni ettepanekut (8241/12), eelkõige seetõttu, et näha ette pikem ülevõtmise tähtaeg ja võimaldada liikmesriikidel kohaldada paindlikumat järelevalvesüsteemi väiksemate kui 200-tonnise kogumahutavusega laevade suhtes, mis ei tegele rahvusvaheliste merereisidega.

Sloveenial on kahtlusi direktiivi jaoks valitud õigusliku aluse osas, milleks ei ole aluslepingu sotsiaalpoliitika säte, nagu see oli 2009. aasta direktiivi puhul, vaid transpordisäte, mida komisjon peab asjakohasemaks. Sloveenia delegatsioon hoidus seetõttu hääletamast ning tegi avalduse oma seisukoha selgitamiseks (14790/12 ADD 2).

Direktiivi eelnõu, millesse on inkorporeeritud osa meretöönormide konventsiooni jõustamissätetest, kohustab lipuriike kehtestama kontrollimehhanismid vastavuse järelevalve tagamiseks. Samuti sätestatakse selles, et kõnealuse järelevalve eest vastutavatel töötajatel peab olema vajalik ametialane pädevus ja sõltumatus. Lisaks nähakse selles ette kaebemenetlus.

Sadamariigi direktiivi eelnõuga (13904/12) muudetakse direktiivi 2009/16, mis käsitleb sadamariigi kontrolli. Muudatused puudutavad eelkõige järgmist:

  1. uute kontrollitavate dokumentide, nimelt „meretöö sertifikaadi” ja „meretöö konventsiooni nõuete järgimist tõendava deklaratsiooni” lisamine;

  2. kontrollide laiendamine, et hõlmata muid meretöönormide konventsiooni nõudeid;

  3. kaebuste käsitlemine;

  4. meretöönormide konventsiooni tõsise või korduva rikkumise lisamine laeva kinnipidamise põhjusena.

Lisaks kehtestatakse uued eeskirjad komisjonile antud delegeeritud ja rakendusvolituste kohta, et võtta arvesse Lissaboni lepingus sätestatud uusi menetlusi, mis on jõustunud pärast 2009. aasta direktiivi vastuvõtmist.

Nõukogu ettevalmistavates organites peetud arutelude käigus tehti komisjoni ettepanekusse mõned muudatused (8239/12). Eelkõige otsustati välja jätta võimalus lasta lisaks korrapärastele kontrollidele igal hetkel täiendavalt kontrollida laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, kes ei ole mõnda konventsioonide paketti ratifitseerinud. Lisaks täpsustatakse nende liikmesriikide olukorda, kes ei ole veel meretöönormide konventsiooni ratifitseerinud: direktiivi preambulis sätestatakse, et nad peaksid tegema kõik nendest oleneva, et järgida asjaomase konventsiooni kohaseid menetlusi ja tavasid. Peale selle laiendas nõukogu nende konventsioonide loetelu, mille puhul tuleb sadamariigi kontroll läbi viia, lisades kaks konventsiooni, nimelt laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli konventsiooni ja punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse konventsiooni. See peaks aitama kaasa ELi sadamate keskkonnakaitse tõhustamisele. Üldiselt on direktiivi eelnõu sõnastuse puhul üritatud täpsemalt järgida konventsiooni teksti.

ILO meretöönormide konventsiooni eesmärk on tagada rahuldavad töö- ja elutingimused laevadel ning piirata sotsiaalset dumpingut, tagades seeläbi meremeeste õigusi austavate reederite ausa konkurentsi. Konventsioon hõlmab selliseid küsimusi nagu laeval töötavatele meremeestele esitatavad miinimumnõuded, teenistus- ja elamistingimused, puhkevõimalused, toit ja toitlustamine, tervisekaitse, arstiabi, heaolu ja sotsiaalkindlustus, samuti järgimine ja jõustamine.

MAISMAATRANSPORT

Sõidumeerikute määrus

Nõukogu saavutas autovedudel kasutatavate sõidumeerikute uue määruse osas poliitilise kokkuleppe (13725/12). Selles kokkuleppes kinnitatakse nõukogu poolt käesoleva aasta juunis vastu võetud üldist lähenemisviisi, kohandades samas natuke teatud osade sõnastust, et võtta arvesse vahepeal Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud muudatusi.

Üks delegatsioon juhtis siiski tähelepanu sellele, et nad ei saa määruse eelnõu teksti toetada, sest nad oleksid soovinud suuremat erandit kohustusest kasutada sõidumeerikut väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

Poliitiline kokkulepe muudetakse esimese lugemise seisukoha kujul ametlikuks pärast teksti õiguslikku ja keelelist kontrolli. Samal ajal jätkab nõukogu mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et saavutada kokkulepe mõlema institutsiooni poolt teisel lugemisel ühiselt vastu võetava lõpliku teksti suhtes.

1985. aasta sõidumeerikute määrust asendava uue õigusakti eelnõu eesmärk on teha petmine raskemaks ning vähendada halduskoormust uute tehnoloogiate täieliku ärakasutamise ja mõnede uute reguleerivate meetmete kasutuselevõtu abil.

Nõukogus kokkulepitud tekst sisaldab järgmisi peamisi elemente:

Seoses tehniliste vahendite kasutamisega:

  1. asendatakse sõiduki asukoha praegune manuaalne registreerimine automaatse registreerimisega satelliitpositsioneerimise teel. Kulude vähendamiseks kasutatakse ainult tasuta positsioneerimisteenuseid;

  2. sõidumeerikult kaugside abil saadavad põhiandmed eeskirjade täitmise kohta lasevad varakult kindlaks teha võimaliku manipuleerimise või väärkasutuse, võimaldades ametnikel seeläbi teedel korraldatavaid kontrolle paremini suunata ja ära hoida tarbetuid kontrolle. Siiski ei ole liikmesriigid kohustatud tagama, et nende kontrollimisasutused oleksid varustatud selliseks eemalt teostatavaks varajaseks kindlakstegemiseks vajalike seadmetega;

  3. lisaks võib sõidumeerik olla varustatud liidesega, mis hõlbustab teatud tingimuste täitmise korral selle integreerimist intelligentsetesse transpordisüsteemidesse.

Määruse eelnõu sisaldab ka meetmeid isikuandmete kaitseks: sõiduki asukoha salvestamine piirdub igapäevase tööaja algus- ja lõpp-punkti salvestamisega; andmetele pääsevad ligi üksnes kontrolliasutused; ning intelligentse transpordisüsteemi välisseadme kaudu isikuandmete kättesaamiseks on vajalik juhi selgesõnaline nõusolek.

„Arukas sõidumeerik”, st uue satelliidipõhise tehnoloogia rakendamine, muutub kohustuslikuks 40 kuu möödumisel uue sõidumeeriku tehnilise kirjelduse määratlemisest, tõenäoliselt 2017. või 2018. aastal.

Muudatused õigusaktides hõlmavad rangemaid nõudmisi sõidumeerikute paigaldamise ja kalibreerimise eest vastutavatele töökodadele. Halduskoormuse vähendamiseks laiendatakse ka sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastamist: liikmesriigid võivad anda vabastuse teatavatele kasutajatele, peamiselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Nende kasutajate jaoks kehtestatakse uue määruse eelnõuga vabastus 100 km raadiuses toimuvate vedude puhul, samas kui seni oli see vabastus teatavatel juhtudel piiratud 50 km raadiusega.

Reguleerivad meetmed jõustuvad kaks aastat pärast määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud eeskirjad töökodade tunnustamise ja kontrollimise ning juhikaartide kasutamise kohta, mis jõustuvad ühe aasta võrra varem.

Nõukogus kokkulepitud tekstist jäeti välja komisjoni ettepanek lisada elukutseliste autojuhtide juhilubadesse juhikaardi funktsioonidega mikrokiip, kuna enamik delegatsioone kahtleb, kas sellisest ühendamisest saadav kasu õigustaks kaasnevaid kulusid.

Komisjonil on nõukogu muudetud teksti suhtes mitmeid kahtlusi (vt avaldust dokumendis 13725/12 ADD 1). Lisaks juhikaartide ühendamisest loobumisele on komisjon seisukohal, et nn arukate sõidumeerikute kasutuselevõtu tähtaeg on liiga hiline ning on mures ka võimaluse pärast väljastada kaarte juhtidele, kelle elukoht asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes ELi aluslepinguid ei kohaldata (st Fääri saared ja Gröönimaa).

Komisjon esitas oma ettepaneku 2011. aasta juulis (13195/11). Euroopa Parlament võttis ettepaneku suhtes esimese lugemise seisukoha vastu 2012. aasta juulis.

Sõidukite korralise tehnoülevaatuse uued eeskirjad

Nõukogu pidas mõttevahetuse määruse ettepaneku üle, millega ajakohastatakse mootorsõidukite kohustuslikku korralist tehnoülevaatust käsitlevaid ühiseeskirju (12786/12). Eesistujariigi dokumendil (15093/12) põhinev mõttevahetus keskendus sellele, mil määral on võimalik sõidukite ülevaatust uute eeskirjade abil ühtlustada, samuti sellele, milliseid sõidukeid korraliselt kontrollida ja kui sagedasti seda teha. Mõttevahetuse eesmärk oli anda nõukogu ettevalmistavatele organitele suuniseid edaspidiseks tööks komisjoni ettepanekuga.

Nõukogu suhtus üldiselt positiivselt komisjoni algatusse veelgi enam ühtlustada sõidukite ülevaatuse ühiseeskirju. Suur hulk ministreid oli arvamusel, et sellest seadusandlikust algatusest võib kasu olla suurenenud liiklusohutuse ja tõhusama keskkonnakaitsega seotud eesmärkide täitmisel.

Mitmetel liikmesriikidel oli siiski kahtlusi kavandatud õigusakti õigusliku vormi suhtes ning nad eelistavad direktiivi määrusele. Nad olid seisukohal, et direktiiv, mis jätab liikmesriikide eripärade arvessevõtmiseks rohkem ruumi, oleks asjakohasem paremal tasemel ühtlustamise ning nõuetekohase rakendamise seisukohast. Üks delegatsioon ei näinud praegusel kujul esitatud komisjoni algatuse järele praegu vajadust, juhtides tähelepanu sellega kaasnevatele suurtele kuludele ning seades kahtluse alla sellest liiklusohutusele tõusva kasu.

Suurem osa liikmesriike väljendas muret kontrollitavate sõidukite loetelude pärast, suur hulk delegatsioone seadis kahtluse alla ülevaatuse laiendamise kahe- või kolmerattalistele sõidukitele, traktoritele ja kerghaagistele. Lisaks ei veennud mitut delegatsiooni ettepanek suurendada ülevaatuste sagedust.

Komisjoni kavandatud uuenduse eesmärk on parandada liiklusohutust ning anda eelkõige panus ELi eesmärki vähendada 2020. aastaks liiklussurmade arvu poole võrra. Samuti on selle eesmärk parandada keskkonnakaitset, vähendades sõidukite tekitatavat heidet, mis tuleneb nende kehvast hooldusest.

Võrreldes praegu 2009. aasta direktiivi alusel kehtivate eeskirjadega, milles defineeriti korralise tehnoülevaatuse miinimumstandardid, tegi komisjon ettepaneku laiendada ülevaatusi mootorratastele ja motorolleritele, samuti kerghaagistele (alla 3,5 tonni) ning suurendada vanemate sõidukite ülevaatuse sagedust. Lisaks tuleks kehtestada uued nõuded eelkõige katseseadmetele, ülevaatuspersonali oskustele ja koolitusele ning ülevaatuskeskuste järelevalvele.

Ettepanekus nähakse ette, et nagu ka praegu kehtiva korra puhul, tuleks autosid kontrollida esimest korda kõige hiljem neljandal aastal pärast nende esmast registreerimist ning teine ülevaatus toimub hiljemalt kahe aasta pärast. Järgnevate ülevaatuste miinimumsagedus ei tohiks siiski olla enam kaks aastat, vaid üks aasta. Seda parandust peetakse vajalikuks, sest andmete põhjal on näha, et tehnilistest riketest põhjustatud raskete õnnetuste arv kasvab pärast viiendat aastat märkimisväärselt. Lisaks tuleks neid sõidukeid, millel on esimesel tehnoülevaatusel suur läbisõit, nimelt vähemalt 160 000 km, turvalisuse huvides kontrollida igal aastal. Sama intervall peaks kehtima ka mootorrataste ja motorollerite suhtes. Nimetatud sõidukikategooria lisamist ülevaatussüsteemi peetakse vajalikuks, sest mootorratturid on kõige suuremasse riskirühma kuuluvad liiklejad.

Kavandatud määrus, mille komisjon esitas 2012. aasta juulis, on üks osa tehnoülevaatuspaketist, mis sisaldab ka määruste ettepanekuid tarbesõidukite tehnokontrolli (12809/12) ja sõidukite registreerimisdokumentide kohta (12803/12).

MUUD KÜSIMUSED

ELi integreeritud merenduspoliitikat käsitlev ministrite konverents

Eesistujariik andis ministritele ülevaate ELi integreeritud merenduspoliitikat käsitlevast mitteametlikust ministrite konverentsist, mis toimus Limassolis (Küpros) 7.–8. oktoobril. Konverentsi arutelud keskendusid selliste mere- ja merendustegevuste tuvastamisele, mida peetakse majanduskasvu ja töökohtade loomise osas edasiviivaks jõuks, samuti ELi ja riigi tasandil võetavatele toetusmeetmele ning integreeritud merenduspoliitika tulevasele arengule. Konverentsil võeti vastu Limassoli deklaratsioon, milles propageeritakse mere- ja merendusprogrammi strateegia „Euroopa 2020” toetuseks (14792/12). Deklaratsiooni vastuvõtmine langeb kokku meremajanduse kasvu algatust käsitleva komisjoni teatise avaldamisega, millest sai peamine konverentsi toetav dokument (13908/12).

Heitkogustega kauplemine lennundussektoris

Komisjon andis ministritele aru liidu ettevalmistustest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõukogu istungiks, mis toimub 29. oktoobrist 16. novembrini Montrealis, kus arutatakse meetmeid, mille abil vähendada rahvusvahelise lennundusega seotud kasvuhoonegaaside heidet (15449/12). EL on seisukohal, et parim lahendus oleks ülemaailmne turupõhiste meetmete raamistik, mille aluseks on diskrimineerimiskeelu põhimõte. Kui lähitulevikus suudetakse sellises raamistikus kokku leppida, saab EL kasutada oma heitkogustega kauplemise õigustikus sätestatud soodustussätteid, et võtta arvesse ülemaailmseid lähenemisviise, seadmata samas ohtu enda heitkogustega kauplemissüsteemi eesmärke.

Komisjon teavitas ministreid samuti hiljutistest arengutest seoses ELi mittekuuluvate riikide vastuseisuga ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisele oma lennuettevõtjate suhtes.

Lennundusalane tippkohtumine ühtse Euroopa taeva teemal

Eesistujariik andis nõukogule aru lennundusalasese tippkohtumisese kohta, mille korraldasid ühiselt eesistujariik Küpros ja Euroopa Komisjon Limassolis 11.–12. oktoobril, kus arutati ühtse Euroopa taeva rakendamisel tehtud edusamme ning järgmisi etappe (15010/12). Mõttevahetus keskendus neljale küsimusele: lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse kava; funktsionaalsed õhuruumiosad; ühtse Euroopa taeva tehniliseks aluseks oleva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) programm; ning ühtse Euroopa taeva õigusliku raamistiku uuendamine, mida esitleb komisjon. Konverentsil rõhutati, et ühtse Euroopa taeva kõigi osade lõpuleviimiseks on vaja teha uusi pingutusi.

Õhuprobleemid õhusõiduki salongis

Saksamaa delegatsioon väljendas muret selle üle, et järjest rohkem esineb juhtumeid, kui õhusõidukite salongide õhk on reostunud, eelkõige õlihaisuga (15117/12). Delegatsioon on seisukohal, et selle küsimusega tuleks tegeleda ELi tasandil ning nõudis seetõttu tungivalt, et komisjon ja Euroopa Lennundusohutusamet võtaksid selleks meetmeid.

Komisjon selgitas, et värsketes uuringutes ei leitud tõendeid selle kohta, et nimetatud juhtumid oleksid kujutanud ohtu turvalisusele, kuid komisjon jälgib probleemi ka edaspidi.

Transpordi- ja telekommunikatsiooniministrite mitteametlik kohtumine

Eesistujariik andis nõukogule ülevaate 17. juulil Nikosias toimunud transpordi- ja telekommunikatsiooniministrite mitteametliku kohtumise tulemustest (12750/12). Ministrid arutasid kohtumisel, kuidas kõige paremini integreerida ELi kaks keskset poliitikat: Euroopa digitaalarengu tegevuskava ning ELi transpordipoliitika. Eesmärk on kasutada täielikult ära intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtt, et aidata kaasa inimeste ja kaupade turvalisemale ja tõhusamale liikumisele transpordivõrgustikes. Peamised aspektid, mida esile tõsteti, olid avalike andmeressursside avamine ning intelligentsete transpordisüsteemide arendamine, et lahendada selliseid mitmeliigilise transpordi küsimusi nagu teekonnaplaneerijad ja integreeritud piletimüügiteenused.

Mitteametliku kohtumise tulemuste põhjal koostatud eesistujariigi järeldusi tutvustati ka oktoobris Viinis toimunud intelligentseid transpordisüsteeme käsitleval maailmakongressil.

Intelligentseid transpordisüsteeme käsitlev maailmakongress

Austria delegatsioon teavitas nõukogu tulemustest, milleni jõuti 22.–26. oktoobril Viinis korraldatud intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva 19. maailmakongressi raamistikus ministrite ümarlauas, ning arutas intelligentsete transpordisüsteemide uusimaid suundumusi ja poliitikaid. Kongressi avapäeval peetud rahvusvahelise ümarlaua aruteludel keskenduti näidetele parimatest tavadest ning intelligentsete transpordisüsteemide arendamise ja rakendamisega seotud vajadustele ja probleemidele. Ümarlaud lõppes ühisavaldusega, mis käsitles ühist lähenemisviisi ohutumate, tõhusamate ja keskkonnasõbralikemate transpordisüsteemide osas ning suuremat poliitilist kohustust integreerida intelligentsed transpordisüsteemid riiklikesse transpordipoliitikatesse (15397/12).

Euroopa liiklusohutuse päev

Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid neljandast Euroopa liiklusohutuse päevast, mis korraldati 25. juulil Nikosias, eesmärgiga suurendada noorte teadlikkust liiklusohutusest (14844/12 ja 15159/12). Konverentsil toimusid seminarid, mille teemaks olid hariduse ja koolituse roll, parem jõustamine vastastikuse austuse tekitamise kaudu politseinike ja noorte vahel, ning riskikäitumine, näiteks alkohol, uimastid ja kihutamine.

Transpordisuhted ELi ja Venemaa vahel

Komisjon teavitas nõukogu üha suurenevatest probleemidest suhetes Venemaaga lennunduse, maanteetranspordi ja raudtee valdkonnas (14838/12). Probleemid on peamiselt seotud Siberist ülelendamise tasudega ning teemaksude ja raudteekaubamaksudega seotud diskrimineerimisega. Komisjon palus liikmesriikidel sellise olukorra puhul tegutseda ühtselt.

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

TRANSPORDIKÜSIMUSED

Ühtne Euroopa raudteepiirkond *

Nõukogu võttis vastu1 direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (direktiiv 44/12, avaldused: 14820/12 ADD 1 REV 3), pärast seda, kui Euroopa Parlament oli heaks kiitnud kahe institutsiooni vahel peetud läbirääkimistel saavutatud kompromissi.

Direktiivi eelnõu on uuesti sõnastatud kolmest direktiivist koosnev 2001. aasta esimene raudteepakett, millest algas raudteesektori järkjärguline konkurentsile avanemine Euroopa tasandil. Uuesti sõnastamise eesmärk on lihtsustada, täpsustada ja ajakohastada Euroopa raudteesektori reguleerivat raamistikku, et suurendada kõnealuses sektoris konkurentsi, parandada turujärelevalvet ja investeerimistingimusi.

Lisateave on esitatud pressiteates, mis käsitleb nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel juunis saavutatud kokkulepet (11543/12).

KAUBANDUSPOLIITIKA

Dumpinguvastased meetmed – alumiiniumradiaatorid – Hiina

Nõukogu võttis vastu määruse, millega kehtestatakse Hiinast pärit alumiiniumradiaatorite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (14704/12).

VÄLISASJAD

Puudega inimeste õigused – ELi tasandi raamistik

Nõukogu koostas ELi tasandi raamistiku, et edendada, kaitsta ja jälgida ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist. See ELi tasandi raamistik täiendab riiklikke raamistikke ja mehhanisme ning keskendub konventsiooni rakendamisele kahes valdkonnas: ELi õiguses ja poliitikas ning ELi institutsioonide halduses, näiteks seoses nende töötajatega ning nende suhtluses kodanike ja üldsusega.

KESKKOND

Laevakütuste väävlisisaldus

Nõukogu võttis vastu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 1999/32/EÜ seoses laevakütuste väävlisisaldusega (PE-CONS 31/12).

Laevandusest tulenevatel heidetel on kahjulik mõju inimeste tervisele, kuna suure väävlisisaldusega laevakütuste põlemine toob kaasa õhu saastumise vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, põhjustades lisaks hapestumist. Direktiivi eesmärk on seega neid heiteid märkimisväärselt vähendada ja pakkuda inimeste tervisele ja keskkonnale kõrgel tasemel kaitset, muutes ELis kohustuslikuks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kõige uuemad eeskirjad laevakütuste standardite kohta, muutes seega direktiivi 1999/32/EÜ.

Lisateave on esitatud pressiteates 15177/12.

Kasutuselt kõrvaldatud sõidukid

Nõukogu otsustas mitte vastu olla sellele, et võetakse vastu komisjoni direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2000/53/EÜ (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta) II lisa (13992/12).

Komisjoni õigusakti suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust. See tähendab, et kuna nõukogu on andnud oma nõusoleku, võib komisjon õigusakti vastu võtta, kui Euroopa Parlament ei ole sellele vastu.

TÖÖHÕIVE

Globaliseerumisega kohanemise Euroopa fondi kasutuselevõtmine Taanis ja Saksamaal

Nõukogu võttis vastu kaks otsust Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (EGF) kokku 12,8 miljoni euro kasutuselevõtmise kohta, et toetada Taanis ja Saksamaal koondatud töötajaid.

7,5 miljonit eurot kavatsetakse jaotada Taani peamise tuulegeneraatorite tootja Vestas Groupi vallandatud töötajatele, sest kõnealune tootja kaotas olulise turuosa suurenenud konkurentsi tõttu, mida pakkusid madalamate hindadega ELi-välised tootjad. Järgmised 5,4 miljonit jaotatakse töötajatele, kelle koondas Saksa trükimasinate tootja manroland. Sarnaselt Vestas Groupile kaotas ka manroland olulise turuosa ning nende müük langes järsult järjest suureneva konkurentsi tõttu, mida pakuvad madalamate hindadega ELi-välised tootjad.

AMETISSE NIMETAMINE

Regioonide Komitee

Nõukogu nimetas Regioonide Komitee liikmeteks järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 Spyridon SPYRIDONi (Kreeka) (15140/12), Patricia FERGUSONi, Paul WATSONi ja Trevor CUMMINGSi (Ühendkuningriik) (15137/12).

KIRJALIKU MENETLUSE TEEL VASTU VÕETUD ÕIGUSAKTID

Piiravad meetmed – Guinea Vabariik

Nõukogu pikendas 26. oktoobril lõpuleviidud kirjaliku menetluse teel piiravaid meetmeid Guinea Vabariigi vastu kuni 27. oktoobrini 2013. Samas muutis nõukogu relvaembargot, võimaldades liikmeriikidel lubada teatavatel tingimustel eksportida lõhkeaineid, mis on mõeldud kasutuseks üksnes kaevandustes ning taristuinvesteeringutes.

1 :

Austria, Saksamaa ja Luksemburg hääletasid vastu, Eesti, Poola ja Slovakkia ei hääletanud.


Side Bar