Navigation path

Left navigation

Additional tools

Nõukogu 3191. istung Välisasjad Arenguküsimused Luxembourg, 15. oktoober 2012

European Council - PRES/12/419   15/10/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA

15.X.2012

15.X.2012

15.X.2012

15.X.2012

15.X.2012

15.X.2012

15.X.2012

EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU

ET

14763/1/12 REV 1

(OR. en)

PRESSE 419

PR CO 53

PRESSITEADE

Nõukogu 3191. istung

Välisasjad

Arenguküsimused

Luxembourg, 15. oktoober 2012

Eesistuja Catherine Ashton
liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Nõukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu kordas taas, et ta on koos Süüria rahvaga nende vapras võitluses vabaduse, väärikuse ja demokraatia eest ning rõhutas oma sügavat muret Süüria kriisi ülekanduva mõju pärast Süüria naaberriikide julgeolekule ja stabiilsusele. Arvestades eskaleeruvat vägivalda, tugevdas nõukogu veel kord sanktsioone Süüria režiimi vastu.

Nõukogu väljendas veel kord oma tõsist ja süvenevat muret Iraani tuumaprogrammi pärast ning pakilist vajadust, et Iraan peaks kinni kõigist oma rahvusvahelistest kohustustest. Samal ajal kinnitas nõukogu taas ELi pikaajalist pühendumust teha tööd Iraani tuumaküsimusele diplomaatilise lahenduse leidmiseks kooskõlas rööpse lähenemisviisiga. Arvestades, et Iraan rikub jämedalt oma rahvusvahelisi kohustusi ja keeldub jätkuvalt tegemast IAEAga täielikult koostööd Iraani tuumaprogrammiga seotud mureküsimuste käsitlemiseks, võttis nõukogu vastu täiendavad piiravad meetmed.

Nõukogu teatas, et tunneb jätkuvalt muret Malis valitseva tõsise poliitilise ja julgeolekukriisi pärast ning et EL on kindlalt otsustanud toetada Malit õigusriigi taaskehtestamisel ning demokraatliku ja täielikult suveräänse valitsuse moodustamisel kogu Mali territooriumil. Nõukogu kutsus kõrget esindajat töötama välja kriisiohjamise kontseptsiooni, mis puudutab Mali kaitsejõudude ümberkorraldamist ja väljaõpet, võttes arvesse edu saavutamiseks vajalikke tingimusi.

Nõukogu märkis, kui oluliseks ta peab Valgevenet ja selle kodanikke, ning väljendas sügavat muret inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte mitteaustamise pärast Valgevenes. Kuna kõik poliitvangid ei ole veel vabastatud ja ühtegi vabastatud vangi ei ole rehabiliteeritud ning arvestades, et inimõiguste, õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete austamise valdkonnas ei ole tehtud edusamme, pikendas nõukogu kehtivaid piiravaid meetmeid 31. oktoobrini 2013.

Arenguministrid pidasid mõttevahetuse, et valmistada ette aastatuhande arengueesmärkide järgne tegevus / 2015. aasta raamistik ning Rio+20 tippkohtumise järelmeetmed. Nad vahetasid ka arvamusi ELi toetuse üle jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades ja arutasid seejärel ELi lähenemisviisi vastupanuvõimele.

Nõukogu võttis ilma aruteluta vastu järeldused Euroopa koostöö kohta kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas, kehtestades uue ELi poliitika kodanikuühiskonna toetuseks, mis keskendub pikaajalistele partnerlustele partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Ta võttis samuti vastu järeldused sotsiaalkaitse kohta Euroopa Liidu arengukoostöös ja arengu rahastamise kohta.

SISUKORD1

OSALEJAD

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Mali

Lõunanaabrus

Lähis-Ida rahuprotsess

Iraan

ELi–Hiina tippkohtumise järelmeetmed

Idanaabrus

Aastatuhande arengueesmärkide järgse tegevuse / 2015. aasta raamistiku ettevalmistamine − Rio+20 järelmeetmed

ELi toetus jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades

ELi lähenemisviis vastupanuvõimele

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

VÄLISASJAD

  • Osalemise leping Kosovoga

  • Bosnia ja Hertsegoviina

  • Ametissenimetamised ÜRO organites

  • Eritrea – piiravad meetmed

  • Somaalia – piiravad meetmed

  • Suhted Liibanoniga

ARENGUKOOSTÖÖ

  • Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas

  • Sotsiaalkaitse Euroopa Liidu arengukoostöös

  • Arengu rahastamine

  • 2012. aasta aruanne ELi arengu- ja välisabipoliitika kohta 2011. aastal

  • Aafrika rahutagamisrahastu: Aafrika Liidu taotluste heakskiitmine

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

  • Viisalihtsustusleping Cabo Verdega

KIRJALIK MENETLUS

  • Üldsuse juurdepääs nõukogu dokumentidele

OSALEJAD

Kõrge esindaja

Catherine ASHTON liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Belgia:

Didier REYNDERS asepeaminister ning välis-, väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister

Dirk WOUTERS alaline esindaja

Bulgaaria:

Nickolay MLADENOV välisminister

Tšehhi Vabariik:

Karel SCHWARZENBERG esimene asepeaminister ja välisminister

Taani:

Villy SØVNDAL välisminister

Christian Friis BACH arengukoostöö minister

Saksamaa:

Guido WESTERWELLE välisminister

Michael G. LINK välisministeeriumi riigisekretär

Gudrun KOPP parlamendi riigisekretär, majanduskoostöö- ja arenguministri abi

Eesti:

Urmas PAET välisminister

Iirimaa:

Eamonn GILMORE Tánaiste (asepeaminister) ning välis- ja kaubandusminister

Joe COSTELLO kaubanduse ja arengu riigiminister

Kreeka:

Dimitrios AVRAMOPOULOS välisminister

Antonios ZAIRIS rahvusvahelise arengukoostöö peadirektor (Hellenic Aid)

Hispaania:

José Antonio GARCIA-MARGALLO välis- ja koostööminister

Gonzalo ROBLES OROZCO rahvusvahelise arengukoostöö peasekretariaadi peasekretär

Prantsusmaa:

Laurent FABIUS välisminister

Pascal CANFIN välisministri alluvusse kuuluv minister, vastutav arenguküsimuste eest

Itaalia:

Giuliomaria TERZI DI SANT'AGATA välisminister

Marta DASSU' välisministeeriumi riigisekretär

Küpros:

Erato KOZAKOU-MARCOULLIS välisminister

Läti:

Edgars RINKĒVIČS välisminister

Leedu:

Evaldas IGNATAVIČIUS välisministri asetäitja

Luksemburg:

Jean ASSELBORN asepeaminister ja välisminister

Marie-José JACOBS perekonna- ja integratsiooniminister, koostöö ja humanitaartöö minister

Ungari:

János MARTONYI välisminister

Malta:

Tonio BORG asepeaminister ja välisminister

Marlene BONNICI alaline esindaja

Madalmaad:

Uri ROSENTHAL välisminister

Ben KNAPEN Euroopa asjade ja rahvusvahelise koostöö minister

Austria:

Reinhold LOPATKA Euroopa asjade ja rahvusvaheliste suhete ministeeriumi riigisekretär

Poola:

Radosław SIKORSKI välisminister

Katarzyna PEŁCZYŃSKA-NAŁĘCZ arengukoostöö aseriigisekretär, välisministeerium

Portugal:

Miguel MORAIS LEITĂO Euroopa asjade riigisekretär, välisministri abi

Luís BRITES PEREIRA välisasjade ja koostöö riigisekretär

Rumeenia:

Titus CORLATEAN välisminister

Luminiţa ODOBESCU välisministeeriumi kantsler

Sloveenia:

Karl Viktor ERJAVEC asepeaminister ja välisminister

Božo CERAR välisministeeriumi kantsler

Slovakkia:

Miroslav LAJČÁK välisminister

Peter BURIAN välisministeeriumi kantsler

Soome:

Erkki TUOMIOJA välisminister

Heidi HAUTALA rahvusvahelise arengu minister

Rootsi:

Carl BILDT välisminister

Sofia Strand rahvusvahelise arengukoostöö ministeeriumi riigisekretär

Ühendkuningriik:

William HAGUE esimene minister, välis- ja Rahvaste Ühenduse asjade minister

Justine GREENING rahvusvahelise arengu minister

Komisjon:

Štefan FÜLE liige

Andris PIEBALGS liige

Kristalina GEORGIEVA liige

Ühineva riigi valitsus oli esindatud järgmiselt:

Horvaatia:

Vesna PUSIĆ välis- ja Euroopa asjade minister

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Mali

Nõukogu arutas olukorda Malis ja võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Euroopa Liit (EL) on jätkuvalt mures Malis valitseva tõsise poliitilise ja julgeolekukriisi pärast, eelkõige riigi põhjaosa olukorra pärast, mis väljendub terrorirühmituste tugipunkti loomises ja kindlustamises, elanikkonna rõhumises, inimõiguste ja eelkõige naiste inimõiguste rikkumises, kultuuripärandi hävitamises ja organiseeritud kuritegevuse suurenemises. Selline olukord kujutab endast otsest ohtu Saheli piirkonnale ja sealsele elanikkonnale, kes juba kannatavad terava toidukriisi all, Lääne- ja Põhja-Aafrikale ning samuti Euroopale.

2. EL tervitab asjaolu, et nõukogu võttis vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2071, ning tunneb heameelt, et Sahelile ja Malile pööratakse rahvusvaheliselt üha suuremat tähelepanu, millest annavad samuti tunnistust ÜRO Peaassamblee raames 26. septembril 2012 toimunud kõrgetasemeline kohtumine ja Sahelit käsitleva ÜRO piirkondliku integreeritud strateegia koostamine. EL tunneb heameelt ÜRO peasekretäri erisaadiku nimetamise pärast ja teatab, et on kindlalt otsustanud teha tihedat koostööd Romano Prodiga. EL kutsub üles tugevdama kooskõlastamise korda Mali tähtsamate partneritega, eesmärgiga suurendada nii poliitilise, julgeoleku- kui ka majandusalaseks üleminekuprotsessiks antava abi tõhusust. Sellega seoses tervitab EL toetus- ja järelevalverühma kohtumist, mis on Aafrika Liidu algatusel ning ÜRO ja ECOWASiga konsulteerides kavas korraldada Mali olukorra teemal 19. oktoobril 2012 Bamakos, ning rõhutab selle tähtsust.

3. EL on kindlalt otsustanud toetada Malit õigusriigi taaskehtestamisel, demokraatliku ja täielikult suveräänse valitsuse moodustamisel kogu oma territooriumil ja riigi kogu elanikkonna hüvanguks. EL tunneb heameelt, et Mali Vabariigi president nimetas ametisse uue rahvusliku ühtsuse valitsuse, ning et uued ametivõimud on teinud kõigi oma partnerite ja eriti ELi juures jõupingutusi rahvusvahelise üldsuse ning eelkõige Aafrika Liidu ja ECOWASi kaasamiseks.

4. ECOWASi ning Aafrika Liidu ja ÜRO poolt ühiselt juhitava toetus- ja järelevalverühma ning samuti ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2056 ja 2071 kinnitatud põhimõtete kohaselt kutsub EL rahvusliku ühtsuse valitsust üles koostama võimalikult kiiresti kooskõlastatult kõikide poliitiliste jõudude ja kodanikuühiskonnaga konsensusliku tegevuskava põhiseadusliku korra ja rahvusliku ühtsuse täielikuks taaskehtestamiseks. See peaks eelkõige võimaldama korraldada demokraatliku ja usaldusväärse valimisprotsessi, algatada kiiresti rahvusliku kõiki kaasava dialoogi, milles osalevad riigi põhjaosa elanikkonna esindajad, et valmistada ette riigi põhjaosas õigusriigi võimalikult rahumeelne taaskehtestamine, ning korraldada ümber kaitsejõud tsiviilühiskonna kontrolli all.

5. EL kinnitab taas oma otsusekindlust abistada Malit kõnealuse kriisi lahendamisel kooskõlastatult piirkondlike ja rahvusvaheliste partneritega ning kasutada selleks kõiki oma vahendeid Saheli arengut ja julgeolekut käsitleva ELi strateegia raames. Selleks tuleks teha järgmist.

  • Pärast usaldusväärse tegevuskava vastuvõtmist taastab EL järk-järgult oma arengukoostöö vastavalt konkreetsetele edusammudele. Vahepeal jätkab EL meetmete võtmist elanikkonna ja demokraatliku ülemineku toetamiseks.

  • EL on valmis toetama raamistikku Mali-sisese rahvusliku kõiki kaasava dialoogi jaoks, mille eesmärk on taaskehtestada riigi põhjaosas õigusriik, ning aitama võtta stabiliseerimis- ja taastamismeetmeid, mida nimetatud dialoog aitab suunata.

  • EL ja selle liikmesriigid kohustuvad jätkama humanitaarabiprojekte ning jälgivad ka edaspidi tähelepanelikult Malis ja selle naaberriikides valitseva humanitaarolukorra arengut. Euroopa Komisjon valmistub suurendama märkimisväärselt abisummat, et see vastaks paremini vajadustele. EL tuletab meelde kohustust tagada kõikidele humanitaarabi andjatele vaba ja takistamatu juurdepääs riigi põhjapiirkondade haavatavatele elanikkonnarühmadele.

  • Nõukogu kutsub kõrget esindajat ja komisjoni üles analüüsima muid täiendavaid meetmeid, millega saaks vähendada Malis valitseva kriisi mõjusid, sealhulgas ka selle mõju naaberriikidele, ning parandada haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõimet.

  • EL tuletab meelde võimalust võtta tihedas koostöös ECOWASi, Aafrika Liidu ja ÜROga sanktsioone, mis on suunatud nende vastu, kes on seotud riigi põhjaosas asuvate relvastatud rühmitustega või kes takistavad põhiseadusliku korra taaskehtestamist.

  • Vastusena Malilt ja ECOWASilt saadud taotlusele on EL veendunud vajaduses reageerida kiiresti julgeolekualastele väljakutsetele ja terroriohule ÜRO Julgeolekunõukogu poolt määratletavas raamistikus. Sellest tulenevalt tervitab nõukogu kõrge esindaja tehtud ettevalmistavat tööd, mis puudutab Mali relvajõudude võimekuse taastamiseks antava võimaliku abi osutamise korda kooskõlas rahvusvahelise üldsuse kehtestatud poliitiliste eesmärkide ja tegevusraamistikuga ning vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2071.

  • Nõukogu palub kõrgel esindajal ja Euroopa Komisjonil analüüsida piirkondlike partnerite, nimelt Aafrika Liidu ja ECOWASi kaasamise toetamist näiteks kiire abiga planeerimise valdkonnas. Võttes arvesse ECOWASi esitatud lõplikku kontseptsiooni, palub nõukogu kõrgel esindajal ja Euroopa Komisjonil analüüsida võimalust anda täiendavat toetust, sealhulgas rahalist, näiteks kasutada Aafrika rahutagamisrahastut.

  • Nõukogu soovib samuti, et ÜJKP raames jätkataks kiiresti ja põhjalikult võimaliku sõjalise missiooni ettevalmistamise töid, töötades eelkõige välja kriisiohjamise kontseptsiooni, mis puudutab Mali kaitsejõudude ümberkorraldamist ja väljaõpet, võttes arvesse võimaliku missiooni tõhususeks vajalikke tingimusi, sealhulgas Mali ametivõimude täielikku ja igakülgset toetust ning väljumisstrateegia määratlemist. Kõnealust tööd tuleb teha kooskõlastatult organisatsioonidega, eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu ja ECOWASiga, asjaomaste riikide ja osalejatega, et tagada asjakohaste meetmete vastastikune täiendavus. Nõukogu palub kõrgel esindajal töötada välja kriisiohjamise kontseptsioon ja esitada oma soovitused nõukogu 19. novembri istungiks.

  • Üldise lähenemisviisi osana kutsub nõukogu üles kasutama võimalikku sünergiat ELi muude kõnealuses piirkonnas võetavate meetmetega, eelkõige missiooniga EUCAP SAHEL Niger ja piirkondliku suunitlusega.”

Lõunanaabrus

- Süüria

Nõukogu arutas hiljutisi arenguid Süürias ja võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Euroopa Liit on koos Süüria rahvaga nende vapras võitluses vabaduse, väärikuse ja demokraatia eest. Süüria režiim kasutab tsiviilelanikkonna vastu jõudu, sealhulgas raskerelvastust ja õhurünnakuid, mis on saavutanud enneolematu taseme, mille tulemusena võib vägivald üksnes veelgi teravneda ja ohustada kogu piirkonna stabiilsust. EL tuletab meelde, et prioriteediks peaks olema rõhumise lõpetamine, igasuguse vägivalla peatamine, kõigile abivajajatele humanitaarabi andmine, piirkondliku ebastabiilsuse süvenemise ärahoidmine ja konfliktijärgseks perioodiks ettevalmistuste tegemine.

EL rõhutab, et need, kelle kohalolek kahjustaks poliitilist üleminekuprotsessi, tuleks sellest protsessist kõrvale jätta, ning et president Assadil ei ole sellega seoses Süüria tulevikus kohta.

EL on jätkuvalt pühendunud Süüria suveräänsuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisele.

2. Euroopa Liit on jätkuvalt sügavalt mures Süüria kriisi ülekanduva mõju pärast Süüria naaberriikide julgeolekule ja stabiilsusele. EL mõistab tungivalt hukka Süüria relvajõudude poolt toimepandud Türgi territooriumi pommitamise, eelkõige piirilinna Akçakale pommitamise 3. oktoobril. EL kutsub üles ära hoidma kriisi eskaleerumist. EL kutsub Süüria ametivõime taas üles täielikult austama kõigi naaberriikide territoriaalset puutumatust ja suveräänsust.

3. Tuletades meelde, et peamist vastutust praeguse kriisi puhul kannavad Süüria ametivõimud, hoiatab EL konflikti täiendava militariseerimise ja radikaliseerumise ning usurühmade vahelise vägivalla eest, mis saab Süüriale üksnes lisakannatusi tuua ning võib kõnealusele piirkonnale traagilist mõju avaldada. Seoses sellega teatab EL, et on mures tsiviilisikute, eelkõige haavatavate inimrühmade ja usukogukondade kaitse pärast. Vägivalla ägenemine ja hiljutised terrorirünnakud on märk sellest, et kiiresti on vaja poliitilist üleminekut, mis vastaks Süüria rahva demokraatlikele püüdlustele ning taastaks stabiilsuse Süürias. Seetõttu teeb ELile tõsist muret relvade suurenev sissevedu Süüriasse ning EL palub kõikidel riikidel hoiduda relvade veost Süüriasse.

Süüria kriisi jätkumine ja eskaleerumine ohustab laiemat piirkondlikku stabiilsust.

4. EL kordab oma täielikku toetust ÜRO ja Araabia Riikide Liiga ühise eriesindaja Süüria kriisi küsimustes Lakhdar Brahimi püüdlustele ning on valmis tugevdama temaga tehtavat koostööd. EL rõhutab vajadust keskendada rahvusvahelised ja piirkondlikud jõupingutused Süüria kriisi lahendamiseks poliitilise lahenduse kaudu ning kutsub piirkonna võtmetähtsusega osapooli ja kõiki ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeid üles täitma oma kohustusi ja toetama Brahimi jõupingutusi.

EL ootab Süüria Rahva Sõprade Rühma järgmist kohtumist, mis toimub Marokos, et säilitada rahvusvahelist survet Süüria režiimile.

5. Võttes arvesse humanitaarolukorra halvenemist ja talve lähenemist, tuletab EL meelde moraalset kohustust suurendada abi, mida osutatakse mõjutatud elanikkonnale terves Süürias ja naaberriikides. Euroopa Liit väljendab oma solidaarsust mõjutatud elanikkonna ja naaberriikidega, kes on pagulasi vastu võtnud. EL jätkab abi osutamist ning kutsub kõiki abiandjaid suurendama oma toetust vastusena viimasele ÜRO hädaabipalvele humanitaarabi ja pagulaste vastuvõtmise rahastamiseks. Euroopa Liit kutsub abiandjaid tungivalt üles teatama enda poolt osutatavast abist ja koordineerima oma tegevust ÜROga (OCHA) et tagada abiandmispüüdluste maksimaalne tulemuslikkus. Kõik osapooled peaksid riigi kõigis osades võimaldama humanitaarabi täieliku ja ohutu kohaletoimetamise ning austama rahvusvahelist humanitaarõigust. Euroopa Liit kutsub konflikti kõiki osapooli tungivalt üles täielikult täitma oma õiguslikku ja moraalset kohustust kaitsta tsiviilelanikke.

EL on eriti mures selle üle, et Süürias suurenevad dramaatiliselt probleemid seoses juurdepääsuga raviteenustele, ning EL kutsub kõiki osapooli tungivalt üles võtma endale kohustust täielikult austada kõigi meditsiinirajatiste, -töötajate ja -sõidukite puutumatust vastavalt kohaldatavale rahvusvahelisele humanitaarõigusele.

6. EL on vapustatud Süürias valitseva olukorra halvenemise pärast ning eelkõige Süüria ametivõimude toimepandud inimõiguste, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja põhivabaduste laiaulatuslike ja süstemaatiliste rikkumiste pärast. Kooskõlas ÜRO inimõiguste nõukogu poolt 28. septembril vastuvõetud resolutsiooniga, kutsub EL kõiki osapooli üles lõpetama kõik vägivallavormid ning võtma erimeetmeid, et kaitsta haavatavaid elanikerühmi nagu lapsed ning naised ja tütarlapsed, kes on soolise vägivalla ohvrid.

EL tervitab Süüria küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni suurendamist ja tugevdamist kahe uue liikme Carla del Ponte ja Vitit Muntarbhorni ametisse nimetamise teel. EL kinnitab taas, et toetab komisjoni uurimistegevust inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse väidetavate rikkumiste valdkonnas, pidades silmas selliste rikkumiste ning sealhulgas ka võimalike inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist vastavalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis esitatud määratlusele. EL rõhutab inimõiguste laiaulatuslike, süstemaatiliste ja raskete rikkumiste dokumenteerimise tähtsust ning tuletab meelde, et nende eest vastutavad isikud tuleb vastutusele võtta. EL kordab oma üleskutset Süüria ametivõimudele teha täielikku koostööd uurimiskomisjoniga, mis hõlmab komisjonile täieliku, kohese ja takistamatu juurdepääsu võimaldamist Süüria kogu territooriumile.

7. EL tuletab meelde, et poliitilise ülemineku alustamiseks on väga oluline kaasava ja koordineeritud opositsiooni olemasolu. EL kutsub jätkuvalt kõiki Süürias ja väljaspool seda asuvaid opositsioonirühmi tungivalt üles erimeelsusi kõrvale jätma, leppima kokku ühistes põhimõtetes, alustama tööd kaasava, korrakohase ja rahumeelse ülemineku nimel Süürias ning tuginema kokkuleppele, mis on saavutatud rahvusliku pakti osas ja seoses ühise poliitilise visiooniga, mis käsitleb üleminekut Süürias. EL jätkab tihedat koostööd Araabia Riikide Liigaga ning hõlbustab jätkuvalt edasiste dialoogialgatuste tegemist, millega täiendatakse Araabia Riikide Liiga jõupingutusi, mille eesmärk on innustada opositsiooni looma ühist ja kaasavat platvormi. Uues Süürias peab olema oma koht ja peavad olema võrdsed õigused kõikidel süürlastel, olenemata nende päritolust, kuuluvusest, usust, veendumustest või soost.

8. EL pühendub sellele, et tugevdada toetust, mida ta osutab kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamisele, mis võimaldab sel osaleda Süüria tuleviku kujundamises, mis vastab Süüria rahva õigustatud nõudmistele muuta poliitiline süsteem vabamaks, avatumaks ja kaasavamaks ning selliseks, milles osalevad kõik süürlased. Sellega seoses tunnistab EL ka kohalike tsiviilorganite töö tähtsust kogu Süürias.

9. EL kiitis täna heaks Süüria vastu suunatud täiendavad piiravad meetmed. EL on valmis tegema koostööd nendega, kes on võtnud tõsise kohustuse saavutada tõeline demokraatiale üleminek. EL jätkab oma poliitikat, mille kohaselt seni, kui repressioonid jätkuvad, kehtestatakse lisameetmeid režiimi vastu, kuid mitte tsiviilelanike vastu. Samuti kutsub EL jätkuvalt rahvusvahelist üldsust üles ühinema ELi jõupingutustega, astudes samme Süüria režiimi ja selle toetajate vastu suunatud piiravate meetmete kohaldamiseks ning jõustamiseks. Sellega seonduvalt tervitab EL rahvusvahelise sanktsioonide töörühma neljandat kohtumist, mis toimus 20. septembril Haagis. EL kutsub kõiki süürlasi üles lahti ütlema režiimi repressiivsest poliitikast, et hõlbustada poliitilist üleminekut.

10. EL pühendub tegema tihedat ja ulatuslikku planeerimise alast koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada rahvusvahelise üldsuse valmisolek osutada pärast ülemineku toimumist kiiret toetust Süüriale. Sellega seoses rõhutab EL üleminekuorgani loomise tähtsust. EL tervitab Süüria Rahva Sõprade Rühma majanduse taastamise ja majandusarengu töörühma teist kohtumist, mis toimus 4. septembril 2012. aastal Berliinis.

EL väljendab muret Süüria kultuuripärandi hävitamise üle.

Kohe, kui algab tõeline üleminek demokraatiale, on EL valmis seadma Süüriaga sisse uue laiaulatusliku partnerluse kõigis vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas toetama konfliktijärgsete vajaduste hinnangut, kiirendama abi andmist, toetama institutsioonide väljaarendamist, tugevdama kaubandus- ja majandussidemeid ning toetama üleminekuperioodi õigusmehhanisme ja poliitilist üleminekuprotsessi.

11. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu järgmisel istungil käsitletakse küsimusi, mis seonduvad ELi välispiirile osutatava survega.”

Arvestades eskaleeruvat vägivalda Süürias, tugevdas nõukogu ELi sanktsioone Süüria režiimi vastu. Üksikasjalikum teave on esitatud pressiteates 14793/12.

- Egiptus

Nõukogu esitas ülevaate 13.–14. novembril Kairos Egiptusega peetava töörühmakoosoleku ettevalmistamise kohta.

Lähis-Ida rahuprotsess

Nõukogu tegi ÜRO Peaassamblee poolt septembris tehtud töö järelmeetmena kokkuvõtte Lähis-Ida rahuprotsessi olukorrast.

Iraan

Nõukogu arutas olukorda Iraagis ja võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Nõukogu kordab oma tõsist ja süvenevat muret Iraani tuumaprogrammi pärast ning pakilist vajadust, et Iraan täidaks oma kõiki rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas rakendaks täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone.

2. Nõukogu mõistab hukka viimases IAEA aruandes kajastatud rikastatud uraani jätkuva tootmise ja Iraani uraani rikastamise võimsuse suurendamise, sealhulgas Fordowi rajatises, ning jätkuva raske veega seotud tegevuse, millega rikutakse ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone. Nõukogu märgib erilise murega, et Iraan takistab IAEA tööd kõikide lahendamata küsimuste selgitamiseks, sealhulgas seoses Iraani tuumaprogrammi võimaliku sõjalise mõõtmega. Seetõttu tervitab nõukogu IAEA juhatajate nõukogu resolutsiooni valdava häälteenamusega vastuvõtmist 13. septembril 2012, milles otsustati, et rahvusvahelise usalduse taastamiseks Iraani tuumaprogrammi täiesti rahumeelse iseloomu vastu on vaja tingimata ja kiiresti Iraani koostööd.

3. Iraan rikub jämedalt oma rahvusvahelisi kohustusi ja keeldub jätkuvalt tegemast IAEAga täielikult koostööd, et käsitleda oma tuumaprogrammiga seoses tõstatatud mureküsimusi. Sellest tulenevalt ja kooskõlas eelnevate Euroopa Ülemkogu ja nõukogu järeldustega on nõukogu leppinud kokku täiendavad piiravad meetmed finants-, kaubandus-, energia- ja transpordisektoris ning täiendavate isikute ja üksuste, eelkõige nafta- ja gaasitööstuses tegutsevate üksuste loetellu kandmise. Eelkõige leppis nõukogu kokku, et keelatakse kõik tehingud Euroopa ja Iraani pankade vahel, kui neid pole eelnevalt rangete tingimuste kohaselt lubatud ning välja arvatud humanitaarabivajaduste puhul. Lisaks otsustas nõukogu karmistada Iraani Keskpanga vastu suunatud piiravaid meetmeid. Kehtestatud on täiendavad ekspordipiirangud, eelkõige grafiidi, metallide ja tööstusprotsesse käsitleva tarkvara puhul, ning laevaehitustööstust käsitlevad meetmed.

4. Täna kokku lepitud piiravate meetmete eesmärk on mõjutada Iraani tuumaprogrammi ja programmi rahastamiseks kasutatavate Iraani režiimi sissetulekuid ning need ei ole suunatud Iraani rahva vastu. Iraani režiimil on võimalus tegutseda vastutustundlikult ja kõnealused sanktsioonid lõpetada. Seni, kuni ta seda ei tee, suurendab nõukogu tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega kindlameelselt Iraanile survet kahetasandilise lähenemisviisi raames.

5. Nõukogu kinnitab Euroopa Liidu pikaajalist pühendumust teha tööd Iraani tuumaküsimusele diplomaatilise lahenduse leidmiseks kahetasandilise lähenemisviisi kohaselt.

6. Nõukogu kinnitab taas, et ELi eesmärk on endiselt saavutada ulatuslik, läbirääkimiste teel saavutatud ja pikaajaline lahendus, mis looks rahvusvahelise usalduse Iraani tuumaprogrammi täielikult rahumeelse iseloomu suhtes, austades samal ajal Iraani legitiimseid õigusi kasutada tuumaenergiat rahuotstarbel vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingule, võttes täiel määral arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioone. Nõukogu tervitab pühendumust diplomaatilise lahenduse leidmisele, mida E3+3 välisministrid väljendasid 27. septembril New Yorgis, ning toetab seoses sellega täielikult kõrge esindaja poolt E3+3 nimel tehtud jõupingutusi. E3+3 on teinud usaldusväärse ja märkimisväärse usaldust suurendava ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks, mis tugineb vastastikkuse ja järkjärgulise lähenemisviisi kokkulepitud põhimõtetel. Nõukogu kutsub Iraani üles selles konstruktiivselt osalema, keskendudes kokkulepete saavutamisele konkreetsete usaldust suurendavate sammude suhtes, pidades tõsiselt läbirääkimisi ja käsitledes rahvusvahelisele üldsusele muret valmistavaid küsimusi.”

Lisaks suurendas nõukogu märkimisväärselt ELi piiravate meetmete hulka, ajendatuna ELi tõsisest ja süvenevast murest Iraani tuumaprogrammi pärast. Üksikasjalikum teave on esitatud pressiteates 14803/12.

ELi–Hiina tippkohtumise järelmeetmed

Nõukogu pidas arvamuste vahetuse 20. septembril toimunud ELi–Hiina tippkohtumise tulemuste üle, pidades silmas 18.–19. oktoobril toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist ja riigijuhtide arutelu, kus käsitletakse suhteid strateegiliste partneritega.

Idanaabrus

- Valgevene

Lõunalauas arutasid ministrid olukorda Valgevenes 23. septembril toimunud parlamendivalimiste järel. Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Tuletades meelde nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta, 20. juuni 2011. aasta ja 23. märtsi 2012. aasta järeldusi, märgib nõukogu, kui oluliseks peab ta ELi naaberriiki Valgevenet ja selle kodanikke, ning on endiselt sügavalt mures inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte jätkuva mitteaustamise pärast Valgevenes.

2. Viidates kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja volinik Štefan Füle avaldusele, avaldab nõukogu kahetsust, et üldises represseerimise õhkkonnas 23. septembril 2012 toimunud parlamendivalimised olid järjekordne näide sellest, et Valgevene ei suuda valimisi läbi viia OSCE ja rahvusvaheliste standardite kohaselt. Nõukogu kutsub Valgevenet üles täitma OSCE ning demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) soovitusi, tegema nendega tihedat koostööd ning võimaldama OSCE büroo tegevuse jätkamist Valgevenes.

3. EL kordab oma üleskutset kõik veel vangistuses olevad poliitvangid viivitamata vabastada ja rehabiliteerida. Nõukogu peab Sergei Kovalenko vabastamist positiivseks märgiks, kuid avaldab kahetsust, et see sõltus presidendile armuandmispalve esitamisest. Nõukogu on endiselt sügavalt mures täiendavate vanglakaristuste määramise otsuste pärast ja jätkuvate poliitvangide väärkohtlemise juhtumite pärast.

4. Nõukogu kutsub taas Valgevene ametivõime üles lõpetama kodanikuühiskonna, poliitilise opositsiooni ja sõltumatu meedia ahistamine. Nõukogu kutsub Valgevenet tungivalt üles järgima inimõiguste nõukogu resolutsiooni 20/13, sh rakendama kõiki ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 2012. aasta aprilli aruandes esitatud soovitusi ning tegema täiel määral koostööd ÜRO uue erivolinikuga Valgevene küsimustes.

5. Kuna kõik poliitvangid ei ole veel vabastatud ja ükski vabastatud vang ei ole rehabiliteeritud ning arvestades, et inimõiguste, õigusriigi ja demokraatlike põhimõtete austamise valdkonnas ei ole tehtud edusamme, otsustas nõukogu pikendada kehtivaid piiravaid meetmeid 31. oktoobrini 2013. Sellega seoses tuletab nõukogu meelde oma 23. märtsi 2012. aasta järeldusi ning kinnitab, et piiravad meetmed jäävad avatuks ja neid vaadatakse pidevalt läbi.

6. ELis valitseva solidaarsuspõhimõtte kohaselt kutsub nõukogu Valgevenet tungivalt üles austama täielikult Valgevenes asuvate ELi diplomaatiliste esinduste ja nende töötajate rahvusvaheliselt tunnustatud diplomaatilist puutumatust ning võimaldama neil oma ülesandeid täita.

7. Nõukogu kordab oma kindlat kavatsust tugevdada ELi suhtlemist Valgevene rahva ja kodanikuühiskonnaga. Nõukogu väljendab oma jätkuvat toetust ajakohastamise alasele Euroopa dialoogile ja oma kavatsust seda edasi arendada. Nõukogu märgib, et Euroopa dialoog on ergutanud sisulist mõttevahetust Valgevene ühiskonna esindajate seas, eesmärgiga pakkuda välja konkreetsed reformiideed, ning innustab Valgevene ametivõime aruteludes osalema.

8. EL kordab oma valmisolekut alustada läbirääkimisi viisalihtsustus- ja tagasivõtmislepingute üle, mis parandaks Valgevene elanikkonna üldistes huvides inimestevahelisi kontakte, ja tunneb sügavat kahetsust, et Valgevene ametivõimud ei ole vastanud komisjoni poolt 2011. aasta juunis esitatud kutsele alustada läbirääkimisi. Samas tervitab nõukogu asjaolu, et ELi liikmesriigid kasutavad jätkuvalt optimaalselt kehtivas viisaeeskirjas sisalduvaid paindlikkuse võimalusi, eelkõige liikmesriikide võimalust loobuda Valgevene kodanike teatud kategooriate puhul või konkreetsetel juhtudel viisatasust ja seda tasu vähendada, ning tervitaks Valgevene kodanike viisatasude täiendava vähendamise võimaluste kaalumist.

9. Nõukogu kordab taas, et jätkab kriitilist lähenemispoliitikat, sealhulgas dialoogi pidamise ja idapartnerluses osalemise kaudu, ning tuletab meelde, et kahepoolsete suhete arendamine idapartnerluse raames sõltub Valgevene edusammudest demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise tagamisel. Nõukogu kordab, et EL soovib endiselt aidata Valgevenet sellekohaste kohustuste täitmisel.”

Lisaks pikendas nõukogu Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid 12 kuu võrra. Lisateabe saamiseks ELi ja Valgevene suhete kohta vt teabeleht: Euroopa Liit ja Valgevene.

- Gruusia

Lõunalauas arutasid ministrid olukorda Gruusias 1. oktoobril toimunud parlamendivalimiste järel. Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused:

„1. Nõukogu tervitab Gruusias 1. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimisi ja õnnitleb Gruusia rahvast selle olulise sammu puhul demokraatia tugevnemise suunas riigis. Nõukogu võtab teadmiseks OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE-ODIHR) esialgse üldiselt positiivse hinnangu nimetatud valimiste läbiviimisele ning lubab Gruusiat OSCE-ODIHRi soovituste elluviimisel toetada.

2. Nõukogu kutsub Gruusia riigiasutusi ja poliitilisi parteisid üles saabuval üleminekuperioodil konstruktiivset koostööd tegema, pidades silmas stabiilsuse, õigusriigi, inimõiguste ja hea valitsemistava kindlustamist, austades täielikult rahva demokraatlikult väljendatud tahet ning parlamendi ja presidendi Gruusia põhiseadusest tulenevaid kohustusi. Nõukogu tervitab mõlema poole vahel kontakti varajast loomist ning saabuva ja lahkuva valitsusaparaadi esindajate pühendumust tõhusaks ja läbipaistvaks poliitiliseks üleminekuks.

3. Nõukogu tervitab ELi lubadust töötada idapartnerluse raames Gruusiaga poliitilise assotsiatsiooni loomise ja majandusliku integratsiooni suunas, ning kinnitab taas ELi pühendumust ühisele eesmärgile kehtestada sobival ajal viisavabadus, eeldusel et luuakse tingimused hästi juhitud ja turvaliseks liikuvuseks. Nõukogu tunnustab Gruusia Euroopa suunalisi püüdlusi ja tema valikut kuuluda Euroopasse, ning ootab jätkuvat tihedat koostööd Gruusiaga meie ühistes ambitsioonikates eesmärkides. Seoses sellega tuletab nõukogu samuti meelde idapartnerluse välisministrite kohtumisel 23. juulil 2012 tehtud ühisavaldust, milles viidati tegevuskavale, mis moodustab aluse idapartnerluse järelevalve ja edasise rakendamise suunamiseks.

4. EL on valmis pakkuma uuele valitsusaparaadile toetust ja nõu ning jätkama tehnilist dialoogi, pidades silmas assotsieerimislepingu, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala üle peetavate läbirääkimiste ning käimasoleva viisadialoogi raames võetud meetmete järjepidevuse tagamist ja hoo säilitamist. Nõukogu rõhutab oma kohustusi seoses ELi toetusega Gruusia vajalikele sisereformidele neis valdkondades. Nõukogu ootab uue peaministri visiiti esimesel võimalusel.

5. Nõukogu rõhutab nii tõhusa parlamentaarse opositsiooni kui elava kodanikuühiskonna kriitilist tähtsust demokraatliku arengu seisukohalt ja kordab oma kavatsust jätkata suutlikkuse suurendamise toetamist neis valdkondades.

6. Nõukogu kinnitab oma kindlat toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. EL ootab, et Gruusia osaleb jätkuvalt Genfi rahvusvahelistes kõnelustes, ja loodab, et Gruusia viib ellu tõhusat poliitikat lahkulöönud piirkondade kaasamiseks. EL kinnitab oma pühendumust osaleda jätkuvalt stabiliseerimis- ja konfliktilahendusmeetmetes Gruusias, muu hulgas endiselt oma Genfi kõneluste kaaseesistuja rolli täites ning Euroopa Liidu eriesindaja jõupingutuste ning ELi järelvalvemissiooni jätkuva kohalolu kaudu. Nõukogu kutsub Gruusiat üles jätkuvalt toetama OSCE missiooni naasmist Gruusiasse.”

Aastatuhande arengueesmärkide järgse tegevuse / 2015. aasta raamistiku ettevalmistamine − Rio+20 järelmeetmed

Arenguministrid arutasid, millistest põhimõtetest tuleks 2015. aasta järgse arengukava ja Rio+20 tippkohtumise järelmeetmete suhtes võetava ELi laiaulatusliku lähenemisviisi kujundamisel lähtuda. Nad käsitlesid mitmeid küsimusi, sealhulgas seda, kuidas võtta tuleviku arengukavas arvesse aastatuhande arengueesmärkide raames saadud kogemusi. Eelkõige rõhutasid paljud ministrid, et ka tuleviku arengukavas on oluline pöörata jätkuvalt põhitähelepanu vaesuse kaotamisele, käsitledes samal ajal praeguses aastatuhande arengueesmärkide raamistikus olevaid võimalikke lünki, nagu inimõigused, valitsemistava, vastutus, jätkusuutlik majanduskasv ning samuti haavatavus ja konfliktid või konfliktijärgsed olukorrad.

Ministrid vahetasid samuti arvamusi säästva arengu edaspidiste eesmärkide üle 2015. aasta järgses arengukavas. Paljud ministrid esitasid ka oma arvamuse selle kohta, kuidas EL saaks muu hulgas avaliku ja erasektori partnerluste abil paremini edendada integreeritud lähenemisviisi rahastamisele ja muudele rakendamisviisidele.

Mitu ministrit mainisid ka seda, kui oluline on leppida kokku 2015. aasta järgse arengukava ja Rio+20 järelmeetmete suhtes võetavas ühises seisukohas. Tähtis on ka strateegiliste partnerriikide teavitamine asjakohastel rahvusvahelistel läbirääkimistel.

Selle arutelu tulemusi kasutab komisjon 2015. aasta järgset arengukava käsitleva teatise ettevalmistamisel. Teatis esitatakse eeldatavasti 2013. aasta jaanuari alguses ja see on aluseks järgnevatele aruteludele.

ELi toetus jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades

Arenguministrid arutasid komisjoni teatisele (14662/12) tuginedes, kuidas kõige paremini toetada jätkusuutlikke muutusi nn üleminekuriikides, st riikides, kus viiakse läbi olulisi poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme.

Ministrid arutasid, kuidas kasutada täielikult ära ELi liikmesriikide endi rikkalikke üleminekukogemusi ja ekspertteadmisi, sealhulgas veebipõhise andmebaasi European transition compendium laialdasema kasutamise kaudu.

Paljud ministrid rõhutasid, et üleminekuprotsessi edu tagamiseks on oluline riigi isevastutus. ELi vastus peaks põhinema riigi vajadustel ja olema kohandatud vastavalt olukorrale. EL peaks samuti määrama kindlaks reforme tõhusalt toetavad stiimulid põhimõttel, mille kohaselt oleneb toetus tehtud edusammudest (rohkem toetust ulatuslikumatele ja kiirematele reformidele).

Käesolevat arutelu võetakse arvesse siis, kui valmistatakse ette nõukogu järeldused, milles kehtestatakse hilisemal nõukogu istungil võetav ELi lähenemisviis üleminekuriikide püsivate muutuste toetamiseks.

ELi lähenemisviis vastupanuvõimele

Arenguministrid arutasid, kuidas käsitleda pidevat haavatavust ja suurendada vastupanuvõimet kriiside suhtes, tuginedes ühisteatisele „ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest” (14616/12).

Ministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas parandada ELi toetuste tõhusust toiduga kindlustamata ja katastroofiohtlike riikide haavatavuse vähendamiseks. Nad rõhutasid, et oluline on lisada vastupanuvõime ELi välisabi põhieesmärgiks humanitaar- ja arenguabi osas.

Seda arutelu võetakse arvesse nõukogu järelduste ettevalmistamisel, milles sätestatakse ELi lähenemisviis vastupanuvõimele.

* * *

Nõukogu võttis vastu avalduse ELile Nobeli rahupreemia andmise kohta.

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

VÄLISASJAD

Osalemise leping Kosovoga

Nõukogu volitas komisjoni alustama Kosovoga läbirääkimisi raamlepingu üle*, mis käsitleb Kosovo osalemist liidu programmides ning võttis vastu läbirääkimisjuhised.

Bosnia ja Hertsegoviina

Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused:

„Nõukogu kordab oma kindlat pühendumust Bosnia ja Hertsegoviina perspektiivile ühineda ELiga kui suveräänne, ühtne ja täieliku territoriaalse terviklikkusega riik. Nõukogu kinnitab taas oma pühendumust järgida 2011. aasta märtsi, 2011. aasta oktoobri, 2011. aasta detsembri ja 2012. aasta juuni järeldusi. Nõukogu tervitab operatsiooni ALTHEA ümberkorraldamist, mis viidi lõpule 1. septembril 2012 ja millega on jäetud Bosniasse ja Hertsegoviinasse alles vähendatud jõud, mis keskenduvad edukalt suutlikkuse suurendamisele ja väljaõppele, säilitades samas võime toetada Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimude tõkestussuutlikkust, kui olukord seda nõuab. Nõukogu avaldab muret poliitilise olukorra pärast Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid tunnistab, et julgeoleku keskkond on jätkuvalt rahulik ja stabiilne, ning märgib, et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud on senini suutnud tegeleda ohutut ja turvalist keskkonda ähvardavate ohtudega. Sellega seoses kinnitab nõukogu Bosniat ja Hertsegoviinat käsitleva ELi üldstrateegia raames ELi valmisolekut jätkata praeguses etapis operatiivset sõjalist rolli, et toetada uuendatud ÜRO mandaadi alusel Bosnia ja Hertsegoviina jõupingutusi ohutu ja turvalise keskkonna säilitamiseks.”

Ametissenimetamised ÜRO organites

Nõukogu võttis vastu muudetud suunised, mis käsitlevad valikumenetluse kriteeriumeid ÜRO süsteemi organisatsioonides, ELi poolset kandidaatide esitamise kooskõlastamist ning kolmandate riikide kandidaatide toetamist.

Eritrea – piiravad meetmed

Nõukogu muutis ELi õiguses Eritrea vastu suunatud ÜRO sanktsioonide režiimi. Vastavalt sellele vabastas ta Eritrea vastu suunatud kehtiva relvaembargo alt ÜRO töötajatele mõeldud kaitseriietuse ning mittesurmava sõjalise varustuse, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks.

Somaalia – piiravad meetmed

Arvesse võttes ÜRO Julgeolekunõukogus vastu võetud muudatusi, muutis nõukogu piiravaid meetmeid, pidades silmas olukorda Somaalias. Ta lisas kaks isikut nende isikute loetelusse, kelle suhtes kohaldatakse keeldu siseneda ELi ja varade külmutamist ning kes ei tohi osta relvi ja sõjalist varustust ELis. Samal ajal vabastas ta Somaalia vastu suunatud kehtiva relvaembargo alt need relvad, mis on ette nähtud ÜRO Somaalia asjade poliitilise büroo kasutamiseks.

Suhted Liibanoniga

Nõukogu võttis vastu ELi seisukoha Liibanoniga peetava assotsieerimisnõukogu kuuendaks istungiks, mis toimub 17. oktoobril 2012 Brüsselis.

ARENGUKOOSTÖÖ

Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas

Nõukogu võttis vastu järeldused teemal „Demokraatia ja säästva arengu juured: Euroopa koostöö kodanikuühiskonnaga välissuhete valdkonnas” (14451/12), kehtestades uue ELi poliitika kodanikuühiskonna toetuseks, mis keskendub pikaajalistele partnerlustele partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Nõukogu tunnustab eelkõige toimiva kodanikuühiskonna olulist rolli iga demokraatia väärtusena ning poliitika tõhustamist, tasakaalustatud arengut ja kaasavat majanduskasvu edendava põhielemendina.

Sotsiaalkaitse Euroopa Liidu arengukoostöös

Nõukogu võttis vastu järeldused sotsiaalkaitse kohta Euroopa Liidu arengukoostöös (14444/12). Nõukogu tunnustab eelkõige sotsiaalkaitsepoliitika ümberkujundavat rolli, kuna see soodustab võrdsust, edendab sotsiaalset kaasatust ja dialoogi sotsiaalpartneritega. Järeldustes sätestatakse ELi edaspidise sotsiaalkaitsevaldkonna arengukoostöö juhtpõhimõtted, mis tuginevad diferentseeritud lähenemisviisile, võttes arvesse partnerriikide vajadusi, prioriteete ja suutlikkust, ning mille eesmärgiks on toetada kaasava riikliku sotsiaalkaitsepoliitika ja -programmide arendamist.

Arengu rahastamine

Nõukogu võttis vastu järeldused arengu rahastamise kohta (14272/12), kinnitades eelkõige ELi ja selle liikmesriikide pühendumust selles valdkonnas ning nende kõikehõlmavat lähenemisviisi seoses arengumaade toetamisega, kaasates rahastamisvahendid kõigist kättesaadavatest allikatest, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid 2015. aastaks.

2012. aasta aruanne ELi arengu- ja välisabipoliitika kohta 2011. aastal

Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad 2012. aasta aruannet Euroopa Liidu arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta 2011. aastal (13107/12).

Aafrika rahutagamisrahastu: Aafrika Liidu taotluste heakskiitmine

Nõukogu leppis kokku, et EL peaks heaks kiitma Aafrika Liidu poolt tehtud taotluse Aafrika rahutagamisrahastu täiendamise kohta, eraldades 100 miljonit eurot kümnenda Euroopa Arengufondi üldreservist Aafrika rahutagamisrahastu rahutagamisoperatsioonidele. See on ELi seisukoht AKV–ELi suursaadikute komitees. Lisateavet leiab dokumendist 13933/1/12.

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

Viisalihtsustusleping Cabo Verdega

Nõukogu võttis vastu otsuse allkirjastada Euroopa Liidu ja Cabo Verde Vabariigi vaheline leping, mis käsitleb Cabo Verde ja Euroopa Liidu kodanikele lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamist (14202/12) vastastikkuse põhimõttel ning kuni 90 päevasteks kavandatud viibimisteks 180-päevase ajavahemiku jooksul (14203/12).

Viisalihtsustuslepingutega kaasnevad tavaliselt tagasivõtulepingud ELi ja kolmandate riikide vahel. Tagasivõtuleping Cabo Verdega sõlmitakse eeldatavasti 2013. aasta alguses ning mõlemad lepingud jõustuvad samal päeval, tõenäoliselt enne 2013. aasta suve.

Viisalihtsustusleping saadetakse Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks, enne kui selle saab sõlmida. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani suhtes ei ole see leping siduv.

KIRJALIK MENETLUS

Üldsuse juurdepääs nõukogu dokumentidele

Euroopa Ülemkogu võttis 9. oktoobril 2012 kirjaliku menetluse teel vastu vastuse kordustaotlusele 19/c/01/12 (EUCO 181/12).

* :

Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website