Navigation path

Left navigation

Additional tools

New York, 26. september 2012 Herman Van Rompuy Euroopa Ülemkogu eesistuja Pöördumine ÜRO Peaassamblee 67. istungjärgul

European Council - PRES/12/402   26/09/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

EUROOPA ÜLEMKOGU
EESISTUJA

ET

New York, 26. september 2012

(OR. en)

EUCO 178/12

PRESSE 402

PR PCE 152

Herman Van Rompuy

Euroopa Ülemkogu eesistuja

Pöördumine ÜRO Peaassamblee 67. istungjärgul

Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy pidas täna Euroopa Liidu nimel ÜRO Peaassamblee 67. istungjärgul kõne.

Eesistuja Van Rompuy, kes keskendus oma sõnavõtus Araabia riikide arengusuundumustele, kordas, et EL toetab araabia kevadele järgnenud demokraatiale üleminekut: „Iga riigi ülesandeks on määrata oma liikumistee ja arvestada õiglaselt rahva pürgimustega. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse olla igal sammul sel teekonnal nendega koos. Oleme võtnud selle kohustuse pikaks ajaks. Tahan teile kinnitada, et usume endiselt araabia kevade sõnumisse.”

Maailma liidritele hiljutiste vägivaldsete meeleavalduste probleemist rääkides lausus Herman Van Rompuy: „Igaüks meist siin ruumis vastutab selle eest, et kaitstaks ja edendataks sallivust ja austust.”

Seoses Süürias möllava kodusõjaga kutsus Euroopa Ülemkoja eesistuja Süüriat üles juhtima poliitilist üleminekut ja teatas: „Repressioonide eest vastutavatel isikutel pole Süüria tulevikus kohta ja nad peavad kõrvale astuma.”

Oma sõnavõtu lõpetuseks rääkis eesistuja Van Rompuy maailmamajanduse olukorrast ning kutsus üles tegema koordineeritud jõupingutusi maailmamajanduse elavdamiseks: „Ehkki kriis püsib, on Lehman Brothersi krahhile järgnenud otsusekindlus hääbumas. Me peame selle taastama. Kõik peamised majandusriigid peavad andma oma panuse, et taastada maailmamajanduse kasv.”

* * *

FR

Lugupeetud peaassamblee president, lugupeetud ÜRO peasekretär, Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad

Alates ÜRO loomisest on demokraatia järkjärgulise protsessi läbi jõudsalt edenenud. Demokraatia edendamine on saanud uut hoogu, mille üle võime kõik rõõmustada.

Alahindamata mujal kogetud raskusi ja ebaõnne, pean eeskätt silmas positiivset arengut Myanmaris ja Somaalias ning uusi demokraatlikke riigikordi kogu maailmas, näiteks Timor-Lestes. Täna pean aga loomulikult ennekõike silmas Araabia riikides toimuvaid muutusi.

EN

Kui nende ajalooliste muutuste laine Araabia riikidest üle käis, kutsusid need nii kohalikes kui ka välisvaatlejates esile mitmesuguseid sügavaid emotsioone. Kardeti verevalamist ja ebastabiilsust piirkonnas, äärmuslike jõudude esilekerkimist ja ebakindlust tuleviku suhtes. Ülekaalukalt jälgiti maailmas olukorda siiski solidaarsuse, mõistmise ja lootusega.

Olime Euroopas – mis asub geograafiliselt nii lähedal ja mille ühiskond elab sügavalt kaasa neile, kelle riigis toimuvad rahutused – samuti teravalt teadlikud sellest, et muutused ning ühtlasi eelseisvad ohud ja võimalused mõjutavad meid kui naabreid otseselt.

Loomulikult olid ootused kõrged. Nii ahvatlev oli lugeda Tunise ja Kairo sündmusi kui muinasjutu algust, kuigi tegelikult oli tegu ajalooraamatuga. Selles raamatus on ka süngeid lehekülgi – mõnda neist kirjutatakse traagilisel kombel just praegu. Peame meeles pidama lihtsat tõde: püsiva muutuse saavutamine võtab aega. Uued demokraatlikud institutsioonid ei hakka imekombel tõrgeteta toimima. Majanduse reformimine või miljonitele noortele meestele ja naistele töökohtade loomine ei toimu võluväel. Sügavad pinged ei kao hetkega pärast diktaatori kukutamist.

Ees seisab pikk üleminekuteekond. Kahtlemata on sellel teekonnal pettumusi, valesid pöördeid, tõkkeid ja tagasilööke. Usun siiski kindlalt, et raskustele vaatamata liigutakse õiges suunas.

Tagasiteed ei ole. Mida tulevik ka ei tooks, jääb araabia kevad murdepunktiks. See liikumine on pöördumatu. Kui inimeste hääl on kord juba vabadusse pääsenud – mis on unustamatu kogemus kõigile neile, keda varem ei kuulatud –, ei saa seda häält enam vaigistada.

Iga riigi ülesandeks on määrata oma liikumistee ja arvestada õiglaselt rahva pürgimustega. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse olla igal sammul sel teekonnal nendega koos. Oleme võtnud selle kohustuse pikaks ajaks. Tahan teile kinnitada, et usume endiselt araabia kevade sõnumisse.

Eurooplastel on lihtne mõista, et poliitilised muutused ei toimu valutult ega üleöö. Oleme ise pikaajalisi üleminekuid kogenud. Kui Euroopa integratsioon minu eluajal alguse sai, polnud enamik selle praeguseid liikmeid veel demokraatlikud riigid. Meie arvates ei saa nii suurt üleminekut hinnata mitte selle kiiruse, vaid suuna järgi, samuti lugematute edusammude käigus saavutatud tulemuste järgi.

Alguspunktiks on vabad ja ausad valimised ning seetõttu tervitame Tuneesia, Liibüa, Egiptuse ja muude riikide saavutusi demokraatlike valimiste edukal korraldamisel. Nendel valimistel hääletasid paljud kodanikud esimest korda elus vabalt. Meil oli hea meel pakkuda neil valimistel riiklikele ja kohalikele ametivõimudele oma oskusteavet.

Selleks et võimaldada lõpuks kõigile töökohad, sotsiaalne õiglus ja sõnavabadus, peab see hiiglaslik demokraatlik protsess ületama iga päev takistusi, mis on tekkinud korruptsiooni, bürokraatia ja majanduslike privileegide tõttu, ning säilitama poliitilise tahte, et tagada kodanike kaasamine. See on oluline jõupingutus, millesse paljud panustavad. Meie omalt poolt pakume kogu piirkonnas ettevõtjatele ja ametnikele nõuandeid, aitame koolitada kohtunikke ja politseinikke, toetame ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna rühmi.

Teame omast kogemusest, et ühiskond on tugevam siis, kui naistel on täielik võimalus osaleda oma riigi poliitilises ja majanduselus, kui nende häält võetakse kuulda ja nende valikuid austatakse.

Pärast võimulepääsemist võib tekkide kiusatus keelduda andmast osale elanikest õigusi, mida veel hiljuti kõigil polnud. Demokraatia saab aga olla edukas ainult siis, kui kõikidele inimestele – olenemata nende soost, religioonist, keelest või rahvusest – antakse võrdne sõnaõigus ja võrdsed võimalused, mis tagatakse seadustes ja praktikas.

Samuti saavad naabrid saavutada rohkem, kui nad teevad koostööd – just seetõttu jagame kogemusi oma Euroopa Liidust sellistel teemadel nagu energiavõrkude ühendamine või piirkondlike kaubandustõkete kõrvaldamine.

Üks Euroopa Liidu suurtest saavutustest on olnud ühendada ja lepitada vanad vaenlased ühises püüdluses rahu, demokraatia ja jõukuse poole.

Austus, sallivus ja vägivallatus on sellised põhiväärtused, ilma milleta harmooniline kooselu ei ole võimalik.

Need on haprad väärtused: nende hoidmine nõuab pidevat tähelepanu, eriti globaalses, digitaalses maailmas, kus kõikvõimalikud teated levivad kiiremini kui kunagi varem ja neid võib kergesti ära kasutada.

Sallivus on võime taluda kriitikat, pakkuda dialoogi, hoiduda vägivallast; see annab tunnistust enesekindlusest. Samal ajal on austus teiste inimeste usu ja uskumuste vastu kooselamisel määrava tähtsusega. Sallivus ja austus saavad täistähenduse sõnavabadust kaitsvas avatud ühiskonnas. Igaüks meist siin ruumis vastutab selle eest, et kaitstaks ja edendataks sallivust, nii meie riikides kui ka meie riikide vahel, sama kehtib austuse kohta. Vägivalda, tapmist, nagu USA suursaadiku Christopher Stevensi tapmine, ei saa iialgi õigustada, sõltumata motiividest.

Härra president, täna ma ühendan Euroopa hääle nendega, kes on võtnud sõna Süüria kodusõja koleduste hukka mõistmiseks. Seistes silmitsi kümnete tuhandete inimeste mõrvamisega, on kogu maailm šokeeritud ja mõistab selle hukka, kuid, olgem ausad, siiani ei ole me suutnud jõhkrat vägivalda peatada.

Muidugi annavad Euroopa ja teised piirkonnad põgenikele humanitaarabi, muidugi me toetame isikuid, kes eluga riskides koguvad mõrvamiste kohta tõendeid, muidugi teevad meie diplomaadid Damaskuses kõik, et toetada ÜRO jõupingutusi rahumeelse lahenduse leidmiseks, aga me oleme jõuetud, kui rahvusvaheline üldsus ei koondu ühises veendumuses, et lõpetada see mõttetu vägivald, mis ähvardab viia kaosesse kogu piirkonna.

Härra president, ma sooviksin kiita peasekretäri, samuti erisaadik Brahimi suurepärast tööd ja täielikku pühendumist lahenduse otsimisele tragöödiast ülesaamiseks. Samuti tervitan algatusi, mille eesmärk on tuua kokku peamised piirkondlikud otsustajad ja kujundada terviklik rahvusvaheline lähenemisviis. Juba varem käesoleval aastal kutsusid Euroopa juhtpoliitikud julgeolekunõukogu liikmeid üles koostööle, et teha jõupingutusi vägivalla peatamiseks. Nüüd on see vajadus veelgi tungivam.

See riik peab kiiresti liikuma Süüria juhitud poliitiliste ümberkorralduste suunas, tulles vastu Süüria rahva demokraatlikele pürgimustele, samal ajal täiel määral austades vähemuste kodaniku- ja inimõigusi. See on ainus viis edu edasi liikuda. Repressioonide eest vastutavatel isikutel pole Süüria tulevikus kohta ja nad peavad – ilmtingimata – kõrvale astuma.

Mida kauem konflikt kestab, seda radikaalsemaks muutuvad inimesed, seda rohkem on mõttetut verevalamist ja seda kauem aega võtab haavade paranemine.

Paljudes maailma piirkondades on julgeolekuolukord jätkuvalt keeruline ja habras. Araabia kevade sündmused ei tohiks meie tähelepanu kõrvale juhtida oluliselt eemärgilt saavutada rahu Lähis-Idas – otse vastupidi.

Tähtsad on ka muud küsimused, muu hulgas Saheli piirkonna ebastabiilsuse ja humanitaarolukorra käsitlemine, Ida-Aafrika järvede piirkonda rahu ja stabiilsuse viimine, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi veenmine tuumarelvadest ja raketiprogrammidest loobuma ning Iraani tuumaküsimusele läbirääkimiste teel lahenduse leidmine, millele Euroopa Liit on otseselt pühendunud.

Me peame tegelema kõikide nende küsimustega, teades, et kestvad lahendused nõuavad asjasse puutuvate riikide poliitilist tahet. Samuti on oluline, et pinged Ida- ja Kagu-Aasia merepiirkondades väheneksid ning erimeelsused lahendataks rahumeelse koostöö õhkkonnas ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

On palju üleilmseid väljakutseid, millele me peame koos vastu astuma. Alates kliimamuutustega võitlemisest kuni vaesuse vähendamiseni maailmas – ilma mitmepoolse koostööta edu ei saavutata. Sellepärast toetab Euroopa Liit täielikult tugevamat, tulemuslikumat ja tõhusamat ÜROd.

Härra president, daamid ja härrad, meie kõikide riikide kodanikud soovivad töökohti. Ka siin on üleilmne koostöö asendamatu ja parim viis tagada maailmamajanduse elavdamine.

Meie majandused on muutunud täielikult üksteisest sõltuvaks: ükski riik ei suuda on probleeme üksinda lahendada; üksi riik ei saa endale lubada teiste probleemide eiramist. Kas me teame seda? Jah. Kas me käitume sellele teadmisele vastavalt? Mitte piisavalt.

2008. aastal ülemaailmse finantskriisi alguses saabus lühike üleüldise teadlikkuse hetk, olulisuse tunnetus, mis tõi kaasa mitmed foorumid, ühisavaldused ja ühtlustatud tegevused. Ja praegu, ehkki kriis püsib, on Lehman Brothersi krahhile järgnenud otsusekindlus hääbumas. Me peame selle taastama.

Kõik peamised majandusriigid peavad andma oma panuse, et taastada maailmamajanduse kasv. Ülemaailmne majanduskasv sõltub kõikide meie riikide struktuurireformidest ja riikide makromajanduslike erinevuste vähendamisest.

Euroopas on see töö käimas. Me ei säästa jõudu euroala praegustest raskustest ülesaamisel. Oleme kehtestanud tugevamad kaitsemeetmed ühisraha stabiilsuse tagamiseks; reformime oma majandusi, et saada konkurentsivõimelisemaks ja luua tulevikuks töökohti. Oleme alustanud pangandusliidu loomist, et paremini juhtida ja maandada finantssektori riske, ning lähikuudel määratleme eesmärgid, mille suunas me liigume ja kuhu me tahame, et meie majandus- ja rahaliit kümne aasta pärast jõuaks.

Pikk tee on juba käidud ja täna on näha selle ühise pürgimuse esimesi tulemusi. Kuigi minna on veel pikk tee, olen kindel, et neid pingutusi kroonib edu ja Euroopa tuleb sellest katsumusest välja poliitiliselt ja majanduslikult tugevamana.

FR

Seda ma tulingi teile ütlema ja lisan veel, et meie, eurooplaste jaoks, ei ole selle finantskriisi haldamine lihtsalt rahaliste tehingute või eelarvete tasakaalustamise küsimus: küsimuse all on meie Euroopa ühisprojekti tulevik.

See projekt sündis vajadusest teha lõpp sõdadele ja diktatuuridele, mis meie mandrit kaua kummitanud olid. Kuuekümne aasta jooksul on meie liit võimaldanud meil teha lõpu rahvuslikule vaenule riikide vahel ja ehitada üles manner, mis on ühinenud rahu, sotsiaalse õigluse ja jõukuse saavutamise nimel. Nende väärtuste säilitamine ja süvendamine nõuab igapäevaseid jõupingutusi. Miski ei ole kunagi lõplikult saavutatud.

Maailma tasandil on just selle ÜRO assamblee ülesanne tegutseda jõudu säästmata, püüdes saavutada samu, meile kõigile olulisi eesmärke, et avada tee suuremale kooskõlale ja edasiminekule maailmas.

Tänan.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website