Navigation path

Left navigation

Additional tools

EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU

ET

18708/11

(OR. en)

PRESSE 501

PR CO 81

PRESSITEADE

Nõukogu 3137. istung

Põllumajandus ja kalandus

Brüssel, 15.-16. detsember 2011

Eesistuja Marek SAWICKI
Poola põllumajandus- ja maaelu arengu minister

Nõukogu istungi peamised tulemused

Kalanduse alal saavutasid ministrid poliitilise kokkuleppe, mis käsitleb liidu laevade kalapüügivõimalusi 2012. aastal teatavate kalavarude püügiks liidu vetes ning teatavates väljaspool liitu asuvates vetes ning kalapüügivõimalusi teatavate kalavarude püügiks Mustal merel.

Kalanduse alal toimus veel nõukogus mõttevahetus Euroopa merendus- ja kalandusfondi teemal. Ministritele anti ka ülevaade ettepanekust, mis käsitleb teatavaid kalavarude kaitseks võetavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega.

Põllumajanduse alal esitati nõukogule vastuvõtmiseks otsuste ettepanekud, millega lubatakse nelja geneetiliselt muundatud sordi kasutamist toidus, söödas ja muuks otstarbeks. Kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud ei lubamise poolt ega vastu.

Lisaks vahetasid ministrid arvamusi ühise põllumajanduspoliitika reformiga seotud määruse ettepaneku üle, mis käsitleb maaelu arengut.

Nõukogu võttis aruteluta vastu järeldused põllumajanduse edendamise poliitika tuleviku kohta.

Lisaks teavitati nõukogu loomade kaitsest vedamise ajal, Codex alimentarius’e läbirääkimistest, edusammudest ja väljavaadetest, töödeldud tsitrusviljade toetusest ning otsustest, millega lubatakse viia turule geneetiliselt muundatud organisme.

Lõunalauas toimus ministrite arutelu, mis käsitles riskijuhtimise meetmete kogumit ja innovatsiooni ühise põllumajanduspoliitika reformi (teine sammas) raames.

SISUKORD1

OSALEJAD

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid 2012. aastaks

Musta mere kalavarude püügivõimalused 2012. aastaks

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Nelja geneetiliselt muundatud sordi lubamine

Ühise põllumajanduspoliitika reform – maaelu areng

MUUD KÜSIMUSED

Meetmed mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide vastu

ELi-Maroko kalapüügileping

Töödeldud tsitrusviljade toetus

Otsused, millega lubatakse viia turule geneetiliselt muundatud organisme

Loomade heaolu transportimisel

Codex’i 2014.–2019. aasta strateegilise kava eelnõu

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

PÕLLUMAJANDUS

  • Katarraalse palaviku vastane vaktsineerimine

  • Finantsmeetmed maaelu arengu toetamiseks majandusraskustes liikmeriikides

  • Toiduained enim puudustkannatavatele isikutele

  • Põllumajanduse edendamise poliitika tulevik – Järeldused

  • Nõukogu järeldused – Aruanne ühtse osamaksete kava kohta

KALANDUS

  • Venezuela kalalaevade juurdepääs Prantsuse Guajaanale

  • Ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele 2012. aastaks

KESKKOND

  • Uute autode ülemäärased heitkogused

VÄLISASJAD

  • Teatavate palestiinlaste ajutine vastuvõtmine

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

  • Piiravad meetmed – Valgevene

  • Piiravad meetmed – Kongo Demokraatlik Vabariik

KAUBANDUSPOLIITIKA

  • Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping

SOTSIAALPOLIITIKA

  • Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine – EL/Šveits

OSALEJAD

Belgia:

Sabine LARUELLE keskklassi, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjatega seotud asjade minister ning põllumajandusminister

Kris PEETERS Flandria valitsuse peaminister ning Flandria majandus-, välispoliitika-, põllumajandus- ja maaelupoliitika minister

Bulgaaria:

Miroslav NAYDENOV põllumajandus- ja toiduaineteminister

Mr Peter STEFANOV alalise esindaja asetäitja

Tšehhi Vabariik:

Petr BENDL põllumajandusminister

Juraj CHMIEL põllumajandusministri asetäitja

Taani:

Mette GJERSKOV toiduainete-, põllumajandus- ja kalandusminister

Saksamaa:

Ilse AIGNER toiduainete-, põllumajandus- ja tarbijakaitseminister

Robert KLOOS toiduainete-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministeeriumi riigisekretär

Eesti:

Gert ANTSU alalise esindaja asetäitja

Iirimaa:

Simon COVENEY põllumajandus-, kalandus- ja toiduaineteminister

Kreeka:

Konstantinos SKANDALIDIS maaelu arendamise ja toiduainete minister

Spyridon-Adonis GEORGIADIS arengu-, konkurentsivõime- ja merenduse aseminister

Andreas PAPASTAVROU alalise esindaja asetäitja

Hispaania:

Rosa AGUILAR RIVERO keskkonna-, maaelu- ja merekeskkonna minister

Ana Isabel MARIÑO Madridi autonoomse piirkonna keskkonna- ja ruumilise planeerimise minister

Rosa María QUINTANA Galicia autonoomse piirkonna mereminister

Josep PUXEU ROCAMORA maaelu ja veeasjade riigisekretär

Prantsusmaa:

Bruno LE MAIRE põllumajandus-, toidu-, kalandus-, maaelu- ja ruumilise planeerimise minister

Philippe LEGLISE COSTA alalise esindaja asetäitja

Itaalia:

Mario CATANIA põllumajandusminister

Küpros:

Sofoclis ALETRARIS põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaminister

Läti:

Laimdota STRAUJUMA põllumajandusminister

Leedu:

Mindaugas KUKLIERIUS põllumajandusministri asetäitja

Arūnas VINČIŪNAS alalise esindaja asetäitja

Luksemburg:

Romain SCHNEIDER põllumajanduse, viinamarjakasvatuse ja maaelu arengu minister, spordiminister, majandussolidaarsuse eest vastutav minister

Michèle EISENBARTH alalise esindaja asetäitja

Ungari:

Sándor FAZEKAS maaelu arengu minister

Malta:

George PULLICINO loodusvarade ja maaeluminister

Patrick MIFSUND alalise esindaja asetäitja

Madalmaad:

Henk BLEKER põllumajandus- ja väliskaubandusminister

Derk OLDENBURG alalise esindaja asetäitja

Austria:

Nikolaus BERLAKOVICH põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja veemajandusminister

Harald GÜNTHER alalise esindaja asetäitja

Poola:

Marek SAWICKI põllumajandus- ja maaelu arengu minister

Kazimierz PLOCKE põllumajandusministri asetäitja

Tadeusz NALEWAJK põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi aseriigisekretär

Andrzej BUTRA põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi aseriigisekretär

Portugal:

Assunção CRISTAS põllumajandus-, merendus-, keskkonna- ja regionaalplaneerimise minister

José DIOGO ALBUQUERQUE põllumajanduse riigisekretär

Manuel PINTO DE ABREU merendusküsimuste riigisekretär

Rumeenia:

Christian BĀDESCU alalise esindaja asetäitja

Achim IRIMESCU ministri nõunik, Rumeenia alaline esindus

Sloveenia:

Tanja STRNISA põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeeriumi riigisekretär

Slovakkia:

Zsolt SIMON põllumajandus- ja maaelu arengu minister

Peter JAVORCÍK alalise esindaja asetäitja

Soome:

Jari KOSKINEN põllumajandus- ja metsandusminister

Risto ARTJOKI põllumajandusministeeriumi riigisekretär

Rootsi:

Eskil ERLANDSSON maaeluminister

Ühendkuningriik:

Caroline SPELMAN minister, keskkonna-, toiduainete- ja maaeluministeerium

Richard BENYON looduskeskkonna ja kalanduse parlamentaarne riigisekretär

Komisjon:

Maria DAMANAKI volinik

John DALLI volinik

Dacian CIOLOŞ volinik

Ühineva riigi valitsust esindas:

Horvaatia:

Stjepan MIKOLČIĆ põllumajandus-, kalandus- ja maaelu arengu ministeeriumi riigisekretär

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

Lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid 2012. aastaks

Nõukogu saavutas poliitilise kokkuleppe, mis käsitleb liidu laevade kalapüügivõimalusi 2012. aastal liidu vetes ning teatavates väljaspool liitu asuvates vetes, võttes aluseks eesistujariigi kompromissi, mis koostati kokkuleppel komisjoniga. Nimetatud kokkulepe käsitleb kalavarusid, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, ning varusid, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (14751/1116650/11).

Pärast läbivaatamist õiguskeele ekspertide poolt võtab nõukogu kõnealused määrused vastu ühel oma eelseisvatest istungitest.

Järgmises tabelis on toodud 2012. aasta lubatud kogupüügi (TAC) soovituslikud piirnormid võrreldes 2011. aasta piirnormidega ja komisjoni ettepanekuga.

Liidu laevade kalapüügivõimalused 2012. aastal liidu vetes

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ladinakeelne liiginimetus

Ingliskeelne liiginimetus

Eestikeelne liiginimetus

ICES püügipiirkond

NÕUKOGU

TAC 2012

NÕUKOGU

TAC 2011

NÕUKOGU

võrdlus 2012/2011 – %

KOMISJONI ettepanek

2012. aastaks

Võrdlus: Nõukogu TAC 2011 / komisjoni ettepanek 2012

IB LISA KATTEGAT, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

Argentina silus

Greater silver smelt

Põhjaatlandi hõbekala

I ja II (ELi ja rahvusvahelised veed) (ARU/1/2)

95

103

-8%

77

-25%

Argentina silus

Greater silver smelt

Põhjaatlandi hõbekala

III ja IV (ELi ja rahvusvahelised veed) (ARU/3/4)

1082

1176

-8%

882

-25%

Argentina silus

Greater silver smelt

Põhjaatlandi hõbekala

V, VI, VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (ARU/567)

4316

4691

-8%

3518

-25%

Brosme brosme

Tusk

Meriluts

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed (USK/3A/BCD)

24

24

0%

20

-17%

Caproidae

Boarfish

Hirvkalalased

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BOR/678)

82 000

33 000

148%

28050

-15%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

VIaS, VIIb-c (HER/6AS7BC)

4247

4471

-5%

3353

-25%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

VIa Clyde (HER/06ACL)

Kehtestatakse

 

 

Kehtestatakse

 

Clupea harengus

Herring

Heeringas

VIIa (HER/07A/MM)

4752

5280

-10%

3960

-25%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

VIIe-f (HER/7EF)

980

980

0%

833

-15%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

VIIg, h, j, k (HER/7G-K)

21 100

13 200

60%

21 100

60%

Engraulis encrasicolus

Anchovy

Anšoovis

IX, X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(ANE/9/3411)

8360

7600

10%

6460

-15%

Gadus morhua

Cod

Tursk

Kattegati veed (COD/03AS)

133

190

-30%

0

-100%

Gadus morhua

Cod

Tursk

VIb; Vb püügipiirkonna lääne pool 12° 00' W asuvad ning XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14)

78

78

0%

59

-24%

Gadus morhua

Cod

Tursk

VIa; Vb püügipiirkonna ida pool 12° 00' W asuvad ELi ja rahvusvahelised veed (COD/5BE6A)

0

182

-100%

0

-100%

Gadus morhua

Cod

Tursk

VIIa (COD/07A)

380

506

-25%

0

-100%

Gadus morhua

Cod

Tursk

VIIb-c, VIIe-k, VIII, IX & X; CECAFi 34.1.1 ELi veed

(COD/7XAD34)

10 059

4023

150%

9679

141%

Lamna nasus

Porbeagle

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki, I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed (POR/3-1234)

0

0

 

0

 

Lepidorhombus spp.

Megrims

Megrimid

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (LEZ/2AC4-C)

1845

1845

0%

1568

-15%

Lepidorhombus spp.

Megrims

Megrimid

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

3387

3387

0%

2879

-15%

Lepidorhombus spp.

Megrims

Megrimid

VII (LEZ/07)

13 725

18 300

-25%

13 725

-25%

Lepidorhombus spp.

Megrims

Megrimid

VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe

(LEZ/8ABDE)

1716

1806

-5%

1355

-25%

Lepidorhombus spp.

Megrims

Megrimid

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

(LEZ/8C3411)

1214

1094

11%

1182

8%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratsed

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/561214)

5183

5456

-5%

4092

-25%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratsed

VII (ANF/07)

30 677

32 292

-5%

24 219

-25%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratsed

VIIIa,b,d,e (ANF/8ABDE)

8220

8653

-5%

6490

-25%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratsed

VIIIc, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed (ANF/8C3411)

3300

1571

110%

3300

110%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

Vb, ELi ja rahvusvahelised veed, VIa (HAD/5BC6A)

6015

2005

200%

2506

25%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

VIIb-k, VIII, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed (HAD/7X7A34)

16 645

13 316

25%

9987

-25%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

VIIa (HAD/07A)

1251

1317

-5%

988

-25%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

307

323

-5%

242

-25%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

VIIa (WHG/07A)

89

118

-25%

89

-25%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

VIIb-h, ja VIIj-k

(WHG/7X7A-C)

19 053

16 568

15%

14 083

-15%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

VIII

(WHG/08)

3175

3175

0%

2699

-15%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

IX, X. CECAF 34.1.1 ELi veed

(WHG/9/3411)

Kehtestatakse

Kehtestatakse

 

Kehtestatakse

 

Merluccius merluccius

Hake

Merluus

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed (HKE/3A/BCD)

1561

1661

-6%

1482

-11%

Merluccius merluccius

Hake

Merluus

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (HKE/2AC4-C)

1819

1935

-6%

1726

-11%

Merluccius merluccius

Hake

Merluus

VI, VII; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

30. 9001

30 900

0%

27 575

-11%

Merluccius merluccius

Hake

Merluus

VIIIa-b, VIIId-e

(HKE/8ABDE)

19 373

20 609

-6%

18 391

-11%

Merluccius merluccius

Hake

Merluus

VIIIc, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed (HKE/8C3411)

12 299

10 695

15%

12 299

15%

Molva dypterigia

Blue ling

Sinine molva

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT)

815

815

0%

611

-25%

Molva molva

Ling

Harilik molva

IIIa; IIIb-d ELi veed

(LIN/3A/BCD)

92

92

0%

78

-15%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (NEP/2AC4-C)

21 929

23 453

-6%

20 849

-11%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6)

14 091

13 681

3%

13 950

2%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

VII

(NEP/07)

21 759

21 759

0%

17 551

-19%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

VIII a, b, d, e

(NEP/8ABDE)

3899

3899

0%

3314

-15%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

VIIIc

(NEP/08C)

82

91

-10%

82

-10%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed

(NEP/9/3411)

273

303

-10%

273

-10%

Penaeus spp.

'Penaeus' shrimps

Viburhännakud

Prantsuse Guajaana (PEN/FGU)

Kehtestatakse

Kehtestatakse

 

Kehtestatakse

 

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

693

693

0%

589

-15%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VIIa

(PLE/07A)

1627

1627

0%

1220

-25%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VII b, c

(PLE/07BC)

78

78

0%

66

-15%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VII d, e

(PLE/07DE)

5062

4665

9%

4179

-10%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VII f, g

(PLE/7FG)

369

410

-10%

308

-25%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VII h, j, k

(PLE/7HJK)

176

185

-5%

139

-25%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

VIII, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed

(PLE/8/3411)

395

395

0%

336

-15%

Pollachius pollachius

Pollack

Pollak

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

397

397

0%

298

-25%

Pollachius pollachius

Pollack

Pollak

VII

(POL/07)

13 495

13 495

0%

10 121

-25%

Pollachius pollachius

Pollack

Pollak

VIII a, b, d, e

(POL/8ABDE)

1482

1482

0%

1260

-15%

Pollachius pollachius

Pollack

Pollak

VIIIc

(POL/08C)

231

231

0%

196

-15%

Pollachius pollachius

Pollack

Pollak

IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed

(POL/9/3411)

282

282

0%

240

-15%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

VII, VIII, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed (POK/7/3411)

3343

3343

0%

2842

-15%

Rajidae

Skates and rays

Railased

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (SRX/2AC4-C)

1186

1397

-15%

1186

-15%

Rajidae

Skates and rays

Railased

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(SRX/03A-C)

58

58

0%

49

-16%

Rajidae

Skates and rays

Railased

VIa-b, VIIa-c ja VIIe-k püügipiirkonna ELi veed

(SRX/67AKXD)

9915

11 379

-13%

8548

-25%

Rajidae

Skates and rays

Railased

VIId püügipiirkonna ELi veed

(SRX/07D)

887

887

0%

754

-15%

Rajidae

Skates and rays

Railased

VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed (SRX/89-C)

4222

4640

-9%

3480

-25%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

IIIa; Alarajoonide 22–32 ELi veed (SOL/3A/BCD)

610

840

-27%

520

-38%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

60

60

0%

51

-15%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIa (SOL/07A)

300

390

-23%

220

-44%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIb-c (SOL/7BC)

44

44

0%

37

-16%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIId (SOL/07D)

5580

4852

15%

5300

9%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIe (SOL/07E)

777

710

9%

777

9%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIf, g (SOL/7FG)

1060

1241

-15%

1060

-15%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIh, j, k (SOL/7HJK)

423

423

0%

360

-15%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

VIIIa, b (SOL/8AB)

4250

4250

0%

3755

-12%

Solea spp.

Sole

Merikeeled

VIIIc, d, e, IX, X. CECAF 34.1.1 ELi veed (SOX/8CDE34)

1072

1072

0%

911

-15%

Sprattus sprattus

Sprat

Kilu

VIId-e (SPR/7DE)

5150

5421

-5%

4066

-25%

Squalus acanthias

Spurdog/ dogfish

Harilik ogahai

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(DGS/03A-C)

0

0

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

Squalus acanthias

Spurdog / dogfish

Harilik ogahai

IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed (DGS/2AC4-C)

0

0

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

Squalus acanthias

Spurdog dogfish

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

0

0

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

VIIIc

(JAX/08C)

25 011

25 137

-1%

25 011

-1%

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

IX

(JAX/09)

30 800

29 585

4%

30 800

4%

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

X: CECAF ELi veed – Assoorid

(JAX/X34PRT)

Kehtestatakse

Kehtestatakse

 

Kehtestatakse

 

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

CECAF ELi veed – Madeira saared

(JAX/341PRT)

Kehtestatakse

Kehtestatakse

 

Kehtestatakse

 

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

CECAF ELi veed – Kanaari saared

(JAX/341SPN)

Kehtestatakse

Kehtestatakse

 

Kehtestatakse

 

ELi laevade kalapüügivõimalused 2012. aastal teatavates väljaspool liitu asuvates vetes

Ladinakeelne liiginimetus

Ingliskeelne liiginimetus

Eestikeelne liiginimetus

ICES püügipiirkond

NÕUKOGU

TAC 2012

NÕUKOGU

TAC 2011

NÕUKOGU

Võrdlus:

2012/2011

KOMISJONI ettepanek

2012. aastaks

Võrdlus: nõukogu TAC 2011 / komisjoni ettepanek 2012

 

 

 

 

 

 

%

 

 

IB LISA KATTEGAT, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

 

 

 

 

 

 

 

 

Ammodytidae

Sandeel

Tobiad

IV püügipiirkonna Norra veed (SAN/04-N)

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

Ammodytidae

Sandeel

Tobiad

IIa, IIIa ja IV püügi­piirkonna ELi veed

(SAN/2A3A4)

180 000

354 420

-49%

180 000

-49%

Brosme brosme

Tusk

Meriluts

I, II ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI)

21

21

0%

18

-14%

Brosme brosme

Tusk

Meriluts

IV püügipiirkonna ELi veed (USK/04-C)

196

196

0%

167

-15%

Brosme brosme

Tusk

Meriluts

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvus­vahelised veed (USK/567EI)

294

294

0%

294

0%

Brosme brosme

Tusk

Meriluts

IV püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N)

170

170

0%

170

0%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

IIIa (HER/03A)

38 998

25 999

50%

38 998

50%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53°30’ N (HER/4AB)

243 000

115 464

110%

241 565

109%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/04-N)

922

846

9%

922

9%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

Kaaspüük IIIa püügipiirkonnas

(HER/03A-BC)

6659

6659

0%

6659

0%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

Kaaspüük IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna ELi vetes

(HER/2A47DX)

17 900

16 539

8%

17 900

8%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

IVc, VIId (HER/4CXB7D)

44 550

26 536

68%

31 631

19%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

Vb ja VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HER/5B6ANB)

22 290

22 481

-1%

22 290

-1%

Gadus morhua

Cod

Tursk

Skagerrak (COD/03AN.)

3660

3711

-1%

3660

-1%

Gadus morhua

Cod

Tursk

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed, IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

21 974

22 279

-1%

21 974

-1%

Gadus morhua

Cod

Tursk

Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N)

382

382

0%

382

0%

Gadus morhua

Cod

Tursk

VIId (COD/07D)

1543

1564

-1%

1543

-1%

Limanda limanda and Platichthys flesus

Dabe and Flounder

Harilik soomuslest ja lest

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (D/F/2AC4-C)

18 434

18 434

0%

15 669

-15%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratlased

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (ANF/2AC4-C)

9161

9643

-5%

7232

-25%

Lophiidae

Anglerfish

Merikuratlased

IV püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N)

1500

1500

0%

1500

0%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed (HAD/3A/BCD)

2308

2007

15%

2308

15%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed (HAD/2AC4)

30158

26432

14%

30158

14%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

Norra veed lõuna pool 62° N (HAD/04-N)

707

707

pm

707

0%

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

VIb; XII ja XIV (ELi ja rahvusvahelised veed)

(HAD/6B1214)

3300

3748

-12%

3300

-12%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

IIIa (WHG/03A)

1031

1031

0%

1031

0%

Merlangius merlangus

Whiting

Merlang

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed (WHG/2AC4)

15 750

13 349

18%

15 750

18%

Merlangius merlangus and Pollachius pollachius

Whiting and Pollack

Merlang ja pollak

Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/04-N)

190

190

0%

190

0%

Micromesistius poutassou

Blue whiting

Põhjaputassuu

II ja IV püügipiirkonna Norra veed (WHB/4AB-N)

0

0

Ei kohaldata

0

Ei kohaldata

Micromesistius poutassou

Blue whiting

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa,b,d,e, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14)

63 421

10 042

532%

63 421

532%

Micromesistius poutassou

Blue whiting

Põhjaputassuu

VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

(WHB/8C3411)

10 043

1 030

875%

10 043

875%

Micromesistius poutassou

Blue whiting

Põhjaputassuu

II, IVa, V ja VI püügi­piirkonna ELi veed põhja pool 56˚30N ja VII püügi­piirkonna veed lääne pool 12° W (WHB/24A567)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Microstomus kitt & Glyptocephalus cynoglossus

Lemon sole and Witch

Väikesuulest ja pikklest

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (L/W/2AC4-C)

6391

6391

0%

5432

-15%

Molva dypterigia

Blue ling

Sinine molva

Vb, VI, VII ja XIIb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(BLI/5BX12B)

1882

1717

10%

1374

-20%

Molva molva

Ling

Harilik molva

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2)

36

36

0%

31

-14%

Molva molva

Ling

Harilik molva

IV püügipiirkonna ELi veed (LIN/04)

2428

2428

0%

2064

-15%

Molva molva

Ling

Harilik molva

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed (LIN/05)

33

33

0%

28

-15%

Molva molva

Ling

Harilik molva

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14)

7824

8024

-2,5%

5899

-26%

Molva molva

Ling

Harilik molva

IV püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N)

850

850

0%

850

0%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

IIIa; IIIb–c püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed (NEP/3A/BCD)

6000

5170

16%

6000

16%

Nephrops norvegicus

Norway lobster

Norra salehomaar

IV püügipiirkonna Norra veed (NEP/4AB-N)

1200

1200

0%

1200

0%

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

IIIa (PRA/03A)

3780

4448

-15%

3780

-15%

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (PRA/2AC4-C)

3058

3598

-15%

3058

-15%

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

Norra veed lõuna pool 62° N (PRA/04-N)

480

480

0%

480

0%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

Skagerrak (PLE/03AN)

7791

7791

0%

7791

0%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

Kattegat (PLE/03AS)

1988

1988

0%

1988

0%

Pleuronectes platessa

Plaice

Atlandi merilest

IV; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

79 201

68 862

15%

79 201

15%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

IIIa ja IV; IIa,b,c,d püügipiirkonna ELi veed

(POK/2A34)

37 774

43 842

-14%

37 774

-14%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

VI; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(POK/561214)

7830

9682

-19%

7830

-19%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

Norra veed lõuna pool 62° N (POK/04-N)

880

880

0%

880

0%

Psetta maxima & Scophthalmus rhombus

Turbot and brill

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (T/B/2AC4-C)

4642

4642

0%

3946

-15%

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiir­konna ELi ja rahvusvahe­lised veed (GHL/2A-C46)

169

169

0%

169

0%

Scomber scombrus

Mackerel

Makrell

IIIa ja IV; IIa, IIIb–c püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed (MAC/2A34)

19 855

20 002

-1%

19 855

-1%

Scomber scombrus

Mackerel

Makrell

VI, VII, VIII a-b, VIIId-e; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14)

259 129

325 245

-20%

259 129

-20%

Scomber scombrus

Mackerel

Makrell

VIIIc, IX, X; CECAF 34.1.1 ELi veed (MAC/8C3411)

29 651

37 139

-20%

29 651

-20%

Scomber scombrus

Mackerel

Makrell

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed (MAC/xxxx)

10 176

13 018

-22%

10 176

-22%

Solea solea

Common sole

Harilik merikeel

II ja IV püügipiirkonna ELi veed (SOL/24)

16 150

14 050

15%

15 650

11%

Sprattus sprattus

Sprat

Kilu

IIIa (SPR/03A)

48 100

48 100

0%

48 100

0%

Sprattus sprattus

Sprat

Kilu

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed (SPR/2AC4-C)

117 500

160 000

-27%

132 924

-17%

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

IVb, IVc ja VIId püügi­piirkonna ELi veed (JAX/47D)

31 329

42 955

-27%

31 329

-27%

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

IIa, IVa, VI, VIIa-c, VIIe-k ja VIIIa,b,d,e püügi­piirkonna ELi veed; Vb; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14)

157 989

158 787

-1%

157 989

-1%

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

X: CECAF ELi veed – Assoorid (JAX/X34PRT)

Kehtes­tatakse

3072

 

Kehtestatakse

 

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

CECAF ELi veed – Madeira saared (JAX/341PRT)

Kehtes­tatakse

1229

 

Kehtestatakse

 

Trachurus spp.

Horse mackerel

Stauriidid

CECAF ELi veed – Kanaari saared (JAX/341SPN)

Kehtes­tatakse

1229

 

Kehtestatakse

 

Trisopterus esmarki

Norway pout

Norra tursik

IIIa; IIa püügipiirkonna ELi veed, IVa (EÜ veed)

(NOP/2A3A4)

0

0

 

0

 

Trisopterus esmarki

Norway pout

Norra tursik

IV püügipiirkonna Norra veed (NOP/4AB-N)

0

0

 

0

 

 

 

Töönduslikuks otstarbeks ettenähtud kala

IV püügipiirkonna Norra veed (I/F/4AB-N)

800

800

0%

800

na

 

 

Kombineeritud kvoot

Vb püügipiirkonna ELi veed; VI ja VII

(R/G/5B67-C)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

 

 

Muud liigid

IV püügipiirkonna Norra veed (OTH/4AB-N)

5000

5000

 

5000

 

 

 

Muud liigid

IIa, IV ja VIa püügi­piir­konna ELi veed põhja pool 56 30’ N (OTH/2A46AN)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

IB LISA ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA NING ICES püügipiirkonnad I, II, V, XII, XIV ja NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

Chionoecetes spp.

Snow crab

Arktikakrabid

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

(PCR/N01GRN)

500

499

0%

500

0%

Clupea harengus

Herring

Heeringas

I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2)

54 228

64 319

-16%

54 228

-16%

Gadus morhua

Cod

Tursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB)

16 309

14 127

15%

16 309

15%

Gadus morhua

Cod

Tursk

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed, V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/NO1514)

2500

2500

0%

2500

0%

Gadus morhua

Cod

Tursk

I ja IIb püügipiirkonna rahvusvahelised veed (COD/1/2B)

27 785

25 575

9%

27 785

9%

Gadus morhua and Melanogrammus aeglefinus

Cod and haddock

Tursk ja kilttursk

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F)

0

0

 

0

 

Hippoglossus hippoglossus

Atlantic halibut

Harilik hiidlest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (HAL/514GRN)

1075

1075

0%

1200

12%

Hippoglossus hippoglossus

Atlantic halibut

Harilik hiidlest

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (HAL/N01GRN)

200

75

167%

200

167%

Mallotus villosus

Capelin

Moiva

IIb (CAP/02B)

0

0

 

0

 

Mallotus villosus

Capelin

Moiva

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)

56 364

56 364

0%

15 400

 

Melanogrammus aeglefinus

Haddock

Kilttursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB)

1350

1350

0%

1350

0%

Micromesistius poutassou

Blue whiting

Põhjaputassuu

Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF)

0

0

 

0

 

Molva molva and Molva dypterigia

Ling and Blue ling

Harilik molva ja sinine molva

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F)

0

0

 

0

 

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN)

8000

7000

14%

8000

14%

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (PRA/N01GRN)

4000

4000

0%

4000

0%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB)

2550

2550

0%

2550

0%

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna rahvus­vahelised veed (POK/1/2INT)

0

0

 

0

 

Pollachius virens

Saithe

Põhjaatlandi süsikas

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F)

0

0

 

0

 

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB)

50

50

0%

50

0%

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

I ja II püügipiirkonna rahvus­vahelised veed (GHL/12/INT)

0

0

 

0

 

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/514GRN)

6320

7000

-10%

6320

-10%

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (GHL/N01GRN)

2650

2650

0%

2650

0%

Sebastes spp.

Redfish (shallow pelagic)

Meriahvenad (madalavee pelaagiline)

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvus­vahelised veed (RED/51214S)

0

0

 

 

 

Sebastes spp.

Redfish (deep pelagic)

Meriahvenad (süvamere pelaagiline)

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvus­vahelised veed (RED/51214D)

4944

5831

-15%

4944

-15%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB)

1500

1500

0%

1 500

0%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna rahvus­vahelised veed (RED/1/2INT)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

Sebastes spp.

Redfish (pelagic)

Meriahvenad (pelaagiline)

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/514GRN)

6000

5227

15%

6000

15%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

Va püügipiirkonna Islandi veed (RED/05A-IS)

0

0

 

0

 

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F)

0

0

 

0

 

 

Kaaspüük

NAFO piirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed (XBC/N01GRN)

2300

2300

0%

2300

0%

 

Muud liigid

 

I ja II püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB)

350

350

0%

350

0%

 

Muud liigid

 

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(OTH/05B-F)

0

0

 

0

 

 

Lestalised

 

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(FLX/05B-F)

0

0

 

0

 

IC LISA ATLANDI OOKEANI LOODEOSA – NAFO piirkond

Gadus morhua

Cod

Tursk

NAFO 2J3KL

0

0

0%

0

0%

Gadus morhua

Cod

Tursk

NAFO 3NO

0

0

0%

0

0%

Gadus morhua

Cod

Tursk

NAFO 3M (COD/N3M)

5292

5703

-7%

5292

-7%

Glyptocephalus cynoglossus

Witch flounder

Pikklest

NAFO 2J3KL

0

0

0%

0

0%

Glyptocephalus cynoglossus

Witch flounder

Pikklest

NAFO 3NO

0

0

0%

0

0%

Hippoglossoides platessoides

American Plaice

Harilik karelest

NAFO 3M

0

0

0%

0

0%

Hippoglossoides platessoides

American Plaice

Harilik karelest

NAFO 3LNO

0

0

0%

0

0%

Illex illecebrosus

Short fin squid

Lühiuimkalmaar

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

Limanda ferruginea

Yellowtail flounder

Ruske soomuslest

NAFO 3LNO (YEL/N3LNO)

0

0

0%

0

0%

Mallotus villosus

Capelin

Moiva

NAFO 3NO

0

0

0%

0

0%

Pandalus borealis

Northern prawn

Harilik süvameregarneel

NAFO 3L (PRA/N3L)

670

1069

-37%

670

-37%

Pandalus borealis

Nothern prawn

Harilik süvameregarneel

NAFO 3M

(PRA/N3M)

Ei kohaldata

Ei kohaldata

 

Ei kohaldata

 

Reinhardtius hippoglossoides

Greenland halibut

Süvalest

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

7093

7466

-5%

7093

-5%

Rajidae

Skate

Railased

NAFO 3LNO

(SRX/N3LNO)

5352

7 556

-29%

5352

-29%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

NAFO 3LN

(RED/L3LN)

1094

1094

0%

1094

0%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

NAFO 3M (RED/N3M)

7813

7813

0%

7813

0%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

NAFO 3O

(RED/N3O)

7000

7000

0%

7000

0%

Sebastes spp.

Redfish

Meriahvenad

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

0

0

 

0

 

Urophycis tenuis

White hake

Valge ameerikaluts

NAFO 3NO

(HKW/N3NO)

2941

3529

-17%

2941

-17%

ID LISA SIIRDEKALAD – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Thunnus thynnus

Bluefin tuna

Harilik tuun

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE045W)

5756

5756

0%

5756

0%

Xiphias gladius

Swordfish

Mõõkkala

Atlandi ookean (põhja pool 5° N)

8997

8636

4%

8997

4%

Xiphias gladius

Swordfish

Mõõkkala

Atlandi ookean (lõuna pool 5° N)

5379

5318

1%

5379

1%

Thunnus alalunga

Northern Albacore

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Atlandi ookean (põhja pool 5° N)

26 939

27 917

-4%

26 939

-4%

Thunnus alalunga

Southern Albacore

Lõunapoolne pikkuim-tuun

Atlandi ookean (lõuna pool 5° N)

1540

1915

-20%

1540

-20%

Thunnus obesus

Bigeye tuna

Suursilm-tuun

Atlandi ookean

29 867

29 867

0%

29 867

0%

Makaira nigricans

Blue marlin

Sinine marliin

Atlandi ookean

73

103

-29%

73

-29%

Tetrapturus alba

White marlin

Valge odanina

Atlandi ookean

56

47

19%

56

19%

IE LISA ANTARKTIKA – CCAMLRi piirkond

Champsocephalus gunnari

Antarctic icefish

Haugjääkala

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483)

3072

2305

33%

3072

33%

Champsocephalus gunnari

Antarctic icefish

Haugjääkala

FAO 58.5.2 Antarktika

(ANI/F5852)

0

78

-100%

0

-100%

Dissostichus eleginoides

Patagonian toothfish

Patagoonia kihvkala

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483)

2600

3000

-13%

2600

-13%

Dissostichus eleginoides

Patagonian toothfish

Patagoonia kihvkala

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N)

48

40

20%

40

0%

Dissostichus eleginoides

Patagonian toothfish

Patagoonia kihvkala

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOP/F484)

33

30

10%

30

0%

Dissostichus spp.

Toothfish

Kihvkalad

FAO 58.5.2 Antarktika

TOP/F5852

2730

2550

7%

2730

7%

Euphausia superba

Krill

Tavaline hiilgevähk

FAO 48 KRI/F48

5 610 000

5 610 000

0%

5 610 000

0%

Euphausia superba

Krill

Tavaline hiilgevähk

FAO 58.4.1 Antarktika

KRI/F5841

440 000

440 000

0%

440 000

0%

Euphausia superba

Krill

Tavaline hiilgevähk

FAO 58.4.2 Antarktika

KRI/F5842

2 645 000

2 645 000

0%

2 645 000

0%

Lepidonotothen squamifrons

Grey rockcod

Hall nototeenia

FAO 58.5.2 Antarktika

NOS/F5852

80

80

0%

80

0%

Paralomis spp.

Crab

Krabid

FAO 48.3 Antarktika

PAI/F483

0

1600

-100%

0

-100%

Macrourus spp.

Grenadier

Pikksabalased

FAO 58.5.2 Antarktika

GRV/F5852

360

360

0%

360

0%

 

Muud liigid

FAO 58.5.2 Antarktika

OTH/F5852

50

50

0%

50

0%

Rajidae

Skates and rays

Railased

FAO 58.5.2 Antarktika

SRX/F5852

120

120

0%

120

0%

Channichtyx rhinoceratus

Unicorn icefish

Kergueleni jääkala

FAO 58.5.2 Antarktika

LIC/F5852

150

150

0%

150

0%

IF LISA ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO piirkond

Beryx spp.

Alfonsinos

Limapead

SEAFO

200

200

0%

200

0%

Chaceon spp.

Deep-sea Red crab

Süvamere punakrabi

SEAFO alarajoon B1

200

200

0%

200

0%

Chaceon spp.

Deep-sea Red crab

Süvamere punakrabi

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

200

200

0%

200

0%

Dissostichus eleginoides

Patagonian Toothfish

Patagoonia kihvkala

SEAFO

230

230

0%

230

0%

Hoplostethus atlanticus

Orange roughy

Atlandi karekala

SEAFO alarajoon B1

(ORY/F47NAM)

0

0

 

0

 

Hoplostethus atlanticus

Orange roughy

Atlandi karekala

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(ORY/F47X)

50

50

 

50

 

IG LISA SINIUIM-TUUN – kõik piirkonnad

Thunnus maccoyii

Southern bluefin tuna

Siniuim-tuun

Kaaspüük kõikides piirkondades

(SBF/F41-81)

10

10

0%

10

0%

IH LISA WCFPC piirkond

 

 

 

 

 

 

 

 

Xiphias gladius

Swordfish

Mõõkkala

WCFPC piirkond lõuna pool 20˚ S

3170

3170

 

3170

 

IJ LISA SPFO piirkond

 

 

 

 

 

 

 

 

Trachurus murphyi

Jack mackerel

Tšiili stauriid

SPFO

(CJM)

Kehtestatakse

40 649

 

Kehtestatakse

 

Varude suhtes, mille kohta andmed on puudulikud, on nõukogu ja komisjon nõus, et usaldusväärsete andmete puudumine takistab analüütilist nõustamist kalavarude kohta. Liikmesriigid peaksid parandama andmete kättesaadavust asjaomastele teadusasutustele ja tagama, et andmed oleksid kooskõlas analüütilise hindamise nõuetega, et hõlbustada asjaomaste kalavarude säästvat majandamist. Varude suhtes, mille kohta ICES on märkinud andmete puudulikkust, tuleks määrata kindlaks selle puudulikkuse põhjus ning asjakohased meetmed.

Seoses tursavarude pikaajalise kavaga (määrus 1342/2008) leppisid nõukogu ja komisjon kokku artikli 13 ühtses tõlgendamises püügikoormuse kehtestamiseks.

Lisaks Musta mere kalavarude püügivõimalustele 2012. aastaks, mille suhtes saavutati poliitiline kokkulepe kõnealusel nõukogu istungil (vt allpool), võeti Läänemere kalavarude püügivõimalused 2012. aastaks vastu juba 30. novembril 2011.

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Ettepaneku valdkonnas kehtivaid õigusnorme kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2011, välja arvatud teatavad püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2012; määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2012.

Musta mere kalavarude püügivõimalused 2012. aastaks

Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele määruse suhtes, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2012. aastaks (17396/11), võttes aluseks eesistujariigi kompromissi, mis koostati kokkuleppel komisjoniga.

Pärast läbivaatamist õiguskeele ekspertide poolt võtab nõukogu kõnealuse määruse vastu kirjaliku menetluse teel.

Komisjoni poolt heakskiidetud eesistujariigi kompromissi põhielement on Musta mere hariliku kammelja ja kilu ELi TACide pikendamine.

Järgmises tabelis on toodud 2012. aasta Musta mere TACide soovituslikud piirnormid võrreldes 2011. aasta piirnormidega ja komisjoni ettepanekuga.

Ladina­keelne liigi­nimetus

Inglis­keelne liigi­nimetus

Eesti­keelne liigi­nimetus

ICES püügipiirkond

NÕUKOGU TAC 2012

NÕUKOGU TAC 2011

NÕU­KOGU võrdlus 2012/2011

KOMISJONI ettepanek 2012. aastaks

Võrdlus: nõukogu TAC 2011 / komisjoni ettepanek 2012

Psetta maxima

Turbot

Harilik kammeljas

Must meri (TUR/F3742C)

86,4

86,4

0%

74

-15%

Sprattus sprattus

Sprat

Kilu

Must meri (SPR/F3742C)

11 475

11 475

0%

11 475

0%

Nõukogu, komisjon ja asjaomased liikmesriigid leppisid kokku, et on asjakohane kehtestada piisavad meetmed, näiteks inspekteerimisskeemid ja kriteeriumid, käsitlemaks valeandmete esitamist ja ebaseaduslikku püüki hariliku kammelja puhul Mustal merel. Asjaomased liikmesriigid peaksid 2012. aastal koos komisjoniga sellised meetmed välja töötama.

Lisaks leppisid nõukogu ja komisjon kokku, et Musta mere piirkonnas tuleks teha kalandusalast piirkondlikku koostööd, edendamaks kalavarude jätkusuutlikku majandamist selles piirkonnas, ja et nõukogu ja komisjon võtavad meetmeid vastavalt oma pädevusele.

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed Mustal merel kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Kuna kehtivaid sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2011, kohaldatakse määrust alates 1. jaanuarist 2012.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Nõukogu kuulas ära komisjoni ettekande ja vahetas arvamusi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) käsitleva määruse ettepaneku kohta (17870/11).

Nimetatud ettepanekut EMKFi kohta tuleb käsitleda komisjoni ettepaneku (uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta) kontekstis ning osana ühise kalanduspoliitika reformipaketist.

EMKFi üldeesmärk on toetada ühise kalanduspoliitika eesmärke ja arendada edasi ELi integreeritud merenduspoliitikat. Üldised menetlussätted on sätestatud nimetatud horisontaalse määruse ettepanekus. Praegu nõukogus arutatavate ühise kalanduspoliitika reformi ettepanekutega ning integreeritud merenduspoliitika käivitamisega on tekkinud vajadus vastu võtta pikaajaline eriotstarbeline rahastamisvahend. Komisjon teeb ettepaneku integreerida ühte fondi enamiku praegustest ühise kalanduspoliitika ja ELi integreeritud merenduspoliitika vahenditest, välja arvatud kalandusalased partnerluslepingud ja kohustuslikud osamaksed piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

EMKF tugineb kavakohaselt neljale tugisambale:

    arukas, keskkonnasõbralik kalandus (ühine haldamine)

    arukas, keskkonnasõbralik vesiviljelus (ühine haldamine);

    jätkusuutlik ja kaasav territoriaalne areng (ühine haldamine); ning

    integreeritud merenduspoliitika (otsene tsentraliseeritud haldamine).

Nelja geneetiliselt muundatud sordi lubamine

Nõukogule esitati vastuvõtmiseks otsuste ettepanekud, millega lubatakse nelja geneetiliselt muundatud sordi kasutamist toidus, söödas ja muuks otstarbeks, kuid ei lubata kasvatamist. Kokkulepet ei saavutatud ei lubamise poolt ega vastu.

Pärast esialgsete taotluste esitamist nende geneetiliselt muundatud sortide lubamiseks konsulteeriti määruse 1829/2003 kohaselt esmalt Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), kes oli andnud pooldavad teaduslikud hinnangud. Selle alusel koostas Euroopa Komisjon ettepanekud nimetatud sortide lubamise kohta, mis esitati alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele. Oma 9. veebruari 2011. aasta koosolekul ei suutnud nimetatud komitee saavutada komisjoni esitatud lubavate meetmete suhtes positiivse või negatiivse arvamuse esitamiseks vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust. Arvamuse puudumisel pidi nõukogu kolme kuu jooksul tegema komisjoni ettepanekute kohta otsuse.

Täna märkis nõukogu, et kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud järgmise nelja ettepaneku poolt ega vastu:

    otsuse ettepanek, millega lubatakse viia turule äriühingu Dow geneetiliselt muundatud puuvilla 281-24-236x3006-210-23 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (15517/11),

    otsuse ettepanek, millega lubatakse viia turule äriühingu Syngenta geneetiliselt muundatud maisi Bt11xMIR604xGA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (15518/11),

    otsuse ettepanek, millega lubatakse viia turule äriühingu Syngenta geneetiliselt muundatud maisi Bt11xMIR604 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (15520/11), ning

    otsuse ettepanek, millega lubatakse viia turule äriühingu Syngenta geneetiliselt muundatud maisi MIR604xGA21 sisaldavaid, sellest koosnevaid või sellest toodetud tooteid (15521/11).

Kuna nõukogu on lõpetanud antud küsimust käsitleva menetluse, võib komisjon nüüd kõigi ettepanekutega seotud otsustamismenetluse lõpule viia.

Sellega seoses tunnustas nõukogu Ungari delegatsiooni teatist, mille läbivaatamine kõnealusel istungil oli ette nähtud punkti „Muud küsimused” all (18417/11).

Alates 2007. aasta oktoobrist kõikides GMOde turuleviimist lubavates otsustes kasutatud tüüpartikkel laiendab kõnealust luba lisaks kasutamisele toidus ja söödas, et hõlmata kasutamist „muuks otstarbeks”, välja arvatud kasvatamist. Ungari delegatsioon, keda toetasid Austria, Küpros, Luksemburg, Sloveenia ja Kreeka, väljendas muret selle üle, et riskihindamine toimub toidu ja söödana kasutamise suhtes, kuid samasugust konkreetset hindamist ei toimu GMOde „muuks otstarbeks” kasutamise suhtes.

Nõukogu õigustalituse esialgsete selgituste valguses kinnitas komisjon nõukogule, et Ungari ja teiste delegatsioonide muresid võetakse arvesse. Samuti märgiti, et pärast määruse 182/2011 jõustumist 1. märtsil 2011 ei ole nõukogu samasuguseid olukordi analüüsinud. Neid käsitletakse pigem pädevas apellatsioonikomitees (mida juhib komisjon).

Ühise põllumajanduspoliitika reform – maaelu areng

Ministrid pidasid arvamustevahetuse ühise põllumajanduspoliitika raames Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetusi käsitleva määruse (maaelu arengu määrus) ettepaneku kohta (15425/11).

Arutelu keskendus meetmetele, mis on kavandatud reageerimiseks uutele väljakutsetele teises sambas, ning maaelu arengu vahenditele ja nende määratlemisele. Enamik delegatsioone märkis, et ettepaneku sisu saaks õigesti hinnata alles siis, kui oleks teada teise samba vahendite jaotus liikmesriikide vahel.

Teise samba väljakutsetele reageerimise suhtes olid mitmed liikmesriigid seisukohal, et ettepaneku suund on õige. Mitmed liikmesriigid soovisid siiski, et ettepanek keskenduks rohkem innovatsioonile ja konkurentsivõimele. Mitmed liikmesriigid rõhutasid ka vajadust toetada piisavalt sektori moderniseerimist ja restruktureerimist konkurentsivõime parandamiseks. Lisaks rõhutas valdav enamik delegatsioone vajadust tagada, et ühine strateegiline raamistik EAFRDi vastavusseviimiseks struktuurifondidega oleks kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise eesmärgiga.

Kavandatud vahendeid üldiselt tervitati, kuigi mõned liikmesriigid leidsid, et mõnda aspekti tuleks paremini selgitada. Nimetatud vahendid peaksid toetama tõhusa, kaasaegse ja konkurentsivõimelise põllumajandussektori ja maapiirkondade majanduse ülesehitamist. Väga oluline on paindlikkus iga riigi eripära arvessevõtmiseks riigi ja piirkonna tasandil ning menetluste lihtsustamine. Enamik delegatsioone leidis, et riskijuhtimise meetmete kogum oleks kasulik vahend. Mõned riigid leidsid, et vähem soodsa piirkonna määratlus ei ole piisavalt täpne, mille tõttu mõned tavaliselt hõlmatud piirkonnad jääksid kõnealuse skeemi kohaldamisalast välja.

Maaelu arengut käsitlev ettepanek on osa ühise põllumajanduspoliitika reformi paketist, mida komisjon esitles põllumajanduse nõukogu istungil oktoobris. Sel puhul pidas nõukogu terve paketi üle avaliku mõttevahetuse.

Koos otsetoetusi, ühist turukorraldust ja ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitlevate ettepanekutega on maaelu arengut käsitleva määruse ettepanek üks neljast peamisest ettepanekust, mis nõukogul ja Euroopa Parlamendil tuleb vastu võtta (seadusandliku tavamenetluse teel).

Seoses ühise põllumajanduspoliitika reformiga toimus novembris viimasel põllumajanduse nõukogu istungil poliitiline mõttevahetus otsetoetuste üle ning 2012. aasta jaanuaris toimub nõukogus veel üks poliitiline mõttevahetus ühist turukorraldust käsitleva ettepaneku teemal.

MUUD KÜSIMUSED

Meetmed mittesäästvat kalapüüki lubavate riikide vastu

Komisjon teavitas ministreid määruse ettepanekust, milles käsitletakse teatavate kalavarude kaitseks võetavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega.

Mitu liikmesriiki toetas seda algatust, rõhutades samas, et EL peaks alati eelistama läbirääkimisi. Kui nimetatud läbirääkimised siiski ebaõnnestuvad, peavad mitmed liikmesriigid vajalikuks sellist erivahendit, mida EL saaks rakendada selliste kolmandate riikide suhtes, kes teevad ühise kalavaru suhtes ühepoolseid otsuseid.

Komisjon tegi ettepaneku töötada välja konkreetne õigusakt, millega saaks lahendada selliseid olukordi, nagu praegune, kus ohus on Kirde-Atlandi makrellivaru. Kõnealuse õigusakti eesmärk on kaitsta ELi vastutusel olevat kalavaru mittesäästva püügi eest, mida rakendavad riigid, kes on nimetatud varu ühise majandamise vastu.

ELi kalatoodete turg võib anda mõnele riigile stiimuli rakendada oportunistlikku ja mittesäästvat kalapüüki. EL peaks saama seada sellisele kaubandusele piiranguid, mis kaitseks kalavarusid. Komisjoni ettepanekus on sätestatud mehhanism, mis:

    tagab meetmete proportsionaalsuse;

    tagab rahvusvahelise õiguse järgimise;

    võimaldab kuulata ära asjaomased kolmandad riigid ja annab võimaluse reageerida nende tegevusele;

    annab komisjonile volitused meetmete võtmiseks;

    näeb ette meetmete kiire peatamise, kui on võetud asjakohased parandusmeetmed.

ELi-Maroko kalapüügileping

Kiireloomulise küsimusena teavitas komisjon nõukogu sellest, et Euroopa Parlament ei andnud nõusolekut sõlmida vahepealset kalandusprotokolli, mida on ajutiselt kohaldatud alates veebruarist.

Mitu liikmesriiki tõstatasid küsimuse majanduslikest ja finantstagajärgedest ning leidsid, et väga oleks vaja uut protokolli. Nad märkisid, et Euroopa Parlamendi tagasilükkamine oli pettumus ja see asetab sektori olukorda, milleks ei oldud valmis: sellel on oluline majanduslik mõju ettevõtjatele, kes on juba maksnud lõivud juurdepääsu eest Maroko vetele ja sõlminud lepingud, ning see põhjustab tööpuudust, kuna ettevõtjad enam ei saa kala püüda.

Komisjon valmistab ette otsuse ettepanekut, et lõpetada ajutine kohaldamine. Seni kaalub komisjon, kas esitada uus soovitus läbirääkimisvolituste andmise kohta, mis põhineb jätkusuutlikkusel, ainult ülejäävate varude (st kalavarude osa, mida ei kasutata kohalikul tasandil) kasutamisel, kalapüügivõimaluste vajaduse ja hinna kulutasuvusel ning rahvusvahelise õiguse järgimisel.

Töödeldud tsitrusviljade toetus

Küprose delegatsioon teavitas ministreid oma taotlusest pikendada kuni 2013. aastani üleminekuaega töödeldud tsitrusviljade osaliselt seotud toetusele (18494/11).

Tsitrusviljad on Küprosel oluline sektor. Pärast töödeldud puu- ja köögiviljade otsetoetuste lahtisidumist tootmisest 2008. aastal anti liikmesriikidele võimalus anda 2012. aastal lõppeval üleminekuajal tootmisega osaliselt seotud toetust. Küpros kasutas seda võimalust tsitrusviljade valdkonnas, kus varem maksti töötlemise lisatasu.

Viimastel aastatel on Küprose tsitrusviljasektoris olnud palju probleeme, peamiselt pikaajalise põua ja sellest tuleneva niisutusvee puuduse tõttu. Sellele lisanduvad kõnealuse sektori struktuuriprobleemid. Küpros sooviks pikendada kõnealuse sektori toodanguga osaliselt seotud toetust vähemalt ühe aasta võrra 2013. aastani.

Komisjon märkis, et määruse 73/2009 muutmine, et rahuldada Küprose taotlust, võtaks seadusandliku tavamenetluse teel aega. Lahenduseks kutsus komisjon Küprose delegatsiooni üles kasutama:

2013. aastal maaelu arendamise meetmeid, et tulla toime kõnealuse sektori majanduslike ja keskkonnaprobleemidega, ning

alates 2014. aastast ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi ettepanekutes liikmeriikidele antud võimalust anda tootmisega seotud toetust teatavatele põllumajanduslikele tootmisviisidele või konkreetsetele süsteemidele, mis kogevad teatud raskusi ja mis on majanduslikel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti olulised.

Otsused, millega lubatakse viia turule geneetiliselt muundatud organisme

Ungari delegatsioon andis nõukogule teavet artikli 2c kohaldamisala kohta otsustes, millega lubatakse viia turule geneetiliselt muundatud organisme sisaldavaid, neist koosnevaid või neist toodetud tooteid (18417/11).

Alates 2007. aasta oktoobrist kõikides GMOde turuleviimist lubavates otsustes kasutatud tüüpartikkel 2c laiendab kõnealust luba lisaks kasutamisele toidus ja söödas, et hõlmata teiste asjaomaste mitte-GMOde samu kasutusalasid, välja arvatud kasvatamist.

Ungari delegatsioon, keda toetasid Austria, Küpros, Luksemburg, Sloveenia ja Kreeka, väljendas muret GMOde „muuks otstarbeks” kasutamise suhtes, kuna see peaks olema väljaspool GMOsid käsitlevate otsuste aluseks oleva määruse 1829/2003 reguleerimisala. Riske hinnatakse toidus ja söödas kasutamise suhtes aga mitte konkreetselt „muuks otstarbeks” kasutamise suhtes.

Komisjon võttis Ungari taotluse teadmiseks ja kontrollib seda määruse praeguse sõnastuse õiguslikku aspekti. Ungari taotlust analüüsib ka nõukogu õigustalitus.

Loomade heaolu transportimisel

Komisjon teavitas nõukogu aruandest loomade kaitset vedamise ajal käsitleva määruse 1/2005 mõju kohta (16798/11).

Mitmed delegatsioonid tervitasid aruannet ja märkisid, et nad ootavad selle aruande järelmeetmeid. Järgmine eesistujariik Taani märkis, et see küsimus on üheks tema prioriteediks.

Aruandes kirjeldatakse edusamme loomade transporti käsitlevate ELi õigusaktide rakendamisel ning tuuakse välja võimalusi selgunud probleemide lahendamiseks. Aruandele ei ole siiski lisatud õigusakti ettepanekut. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et konkreetseid meetmeid tuleb jõustada nõuetekohaselt, ning rõhutas, et nimetatud määruse kohaldamist tuleb ELis ühtlustada.

Tuletati meelde, et nõukogu võttis loomade kaitset vedamise ajal käsitleva määruse 1/2005 vastu 2004. aasta detsembris pärast elavat arutelu kolmel järjestikusel eesistumisperioodil.

Määruse 1/2005 artiklis 32 tehakse komisjonile ülesandeks esitada 2011. aastal aruanne kõnealuse „määruse mõju kohta transporditavate loomade heaolule ja elusloomade kaubavoogudele suurenenud ühenduses. […] Vajaduse korral võib kõnealusele aruandele lisada asjakohase seadusandliku ettepaneku pikkade teekondade, eelkõige teekonna pikkuse, puhkeperioodide ja veoruumi mõõtmete kohta.

Codex’i 2014.–2019. aasta strateegilise kava eelnõu

Eesistujariik teavitas ministreid aruandest Codex Alimentarius’e läbirääkimiste edusammude ja väljavaadete kohta (18334/11).

Poola eesistumisperioodil toimusid nelja erineva Codex Alimentarius’e komitee koosolekud, millest kõige tähtsam oli Codex Alimentarius’e komisjoni koosolek 2011. aasta juulis. Poola eesistumisperioodil olid Codex Alimentarius’e komisjoni menetluse peamised tulemused järgmised.

    Hääletamise korraldamine raktopamiini (sigade ja kariloomade kasvu soodustav aine, mida kasutatakse kolmandates riikides) jääkide piirnormide vastuvõtmise vastu. Jääkide piirnormide ettepaneku vastuvõtmine põhjustab tõenäoliselt ELi ja teiste WTO liikmete vahelise kaubandusvaidluse.

    Codex Alimentarius’e komisjoni Euroopa aseesimehe valimine;

    Muud tulemused hõlmavad:

    pakendamata toidurasvade ja - õlide tunnustatud eelnevate veoste nimekirja vastuvõtmist;

    kanalihas kampülobakteri ja salmonella spp kontrolli juhiste vastuvõtmist;

    kaasaegse biotehnoloogia abil saadud toidu (GM-toit) tähistamist käsitlevate Codex’i tekstide koostamise heakskiitmist.

Lisaks arutatakse 2012. aasta veebruaris Genfis Codex Alimentarius’e komisjoni täitevkomitee eeloleval 66. istungil 2014.–2019. aasta strateegiakava eelnõu. Selle dokumendi põhielemendiks on arutelu teaduse ja teiste oluliste tegurite rollist Codex’i tegevuses. Komisjon ja liikmesriigid valmistavad praegu ette märkusi strateegiakava eelnõu kohta.

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

PÕLLUMAJANDUS

Katarraalse palaviku vastane vaktsineerimine

Nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha, mis käsitleb direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise osas (16696/11). Nõukogu seisukoha üle peeti eelläbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et saavutada kiiresti teise lugemise kokkulepe, mis võimaldab jõustada uued eeskirjad õigeaegselt 2012. aasta vaktsineerimiskampaaniaks.

Direktiivi eesmärk on ajakohastada direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud kehtivaid lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise eeskirju, muutes need paindlikumaks. Lammaste katarraalne palavik on mäletsejaliste, sh veiste, lammaste ja kitsede haigus, mida levitavad vektorputukad, kes kannavad viirust ühelt loomalt teisele edasi. ELis tuleks lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja kliiniliste haigusjuhtumite ennetuseks kasutada eelkõige vaktsineerimist. Vaktsiinide kasutamist piiravad siiski direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud kehtivad vaktsineerimiseeskirjad, mis põhinevad vaktsiinidel, mis olid sel ajal ainsana kättesaadavad. Piirkonnas, kus on kasutatud nimetatud vaktsiine, võivad need vaktsiinid tuua kaasa vaktsiini viiruse soovimatu leviku ka vaktsineerimata loomadele. Nimetatud direktiiviga kehtestatud uued eeskirjad põhinevad asjaolul, et nüüd kättesaadavad inaktiveeritud vaktsiinid kõrvaldavad sellise ohu.

Finantsmeetmed maaelu arengu toetamiseks majandusraskustes liikmeriikides

Nõukogu võttis vastu määruse, millega muudetakse määrust 1698/2005 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist (70/11).

Nimetatud määrus võimaldab komisjonil kiita heaks kõrgemad ELi eraldatava toetuse määrad (kuni 95 %) (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD)) maaelu arengu meetmeteks finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes olevates liikmesriikides, kuni nad on hõlmatud rahalise toetuse mehhanismidega.

Ülemaailmne finants- ja majanduskriis põhjustab või võib põhjustada teatavates liikmesriikides tõsiseid raskusi seoses nende majanduskasvu, finantsstabiilsuse, eelarvepuudujäägi ja võlakoormaga. Kõnealused sätted hõlmavad kriisist kõige enam mõjutatud viit liikmesriiki, kes on saanud rahalist abi kas euroala-välistele riikidele ette nähtud maksebilansi mehhanismi programmi kaudu (Rumeenia ja Läti) või euroala riikidele ette nähtud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu (Portugal, Kreeka ja Iirimaa).

Kõnealune määrus kuulub kolme määruse paketti, mis hõlmab nimetatud viit liikmesriiki ja mis käsitleb Euroopa Kalandusfondi ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde.

Sellel määrusel ei ole finantsmõju, kuna maaelu arengu jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringud ja nende jaotumine aastas jäävad samaks.

Toiduained enim puudustkannatavatele isikutele

Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele pikendada liidus enim puudustkannatavatele isikutele toiduainete jaotamise programmi 2012. ja 2013. aastani (18586/11 + 18593/11 ADD 1).

Üksikasjalikum teave on esitatud pressiteates 18686/11.

Põllumajanduse edendamise poliitika tulevik – Järeldused

Nõukogu võttis vastu järeldused põllumajanduse edendamise poliitika tuleviku kohta.

Nõukogu järeldused – Aruanne ühtse osamaksete kava kohta

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 5/2011: „Ühtne osamaksete kava: usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise käigus käsitlemist vajavad küsimused”, mis on esitatud dokumendis 17584/11.

KALANDUS

Venezuela kalalaevade juurdepääs Prantsuse Guajaanale

Nõukogu võttis pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu otsuse Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvate kalalaevade juurdepääsu kohta Prantsuse Guajaana departemangu rannikulähedasele majandusvööndile (8202/11).

Venezuela kalalaevadel on mitu aastakümmet olnud lubatud püüda kala Prantsusmaa ülemeredepartemangu Guajaana majandusvööndis. Kuna Venezuelaga ei ole sõlmitud rahvusvahelist kalanduskokkulepet, siis kalapüügilubade määruse 1006/20081 kohaselt ei ole praegune toimimisviis ELi õigusaktidega kooskõlas.

Arvestades kõnealuse kalapüügi majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust selles piirkonnas, ei oleks selle järsk katkestamine asjakohane, ning olukord, mis on seotud Venezuela laevade lossimisega Prantsuse Guajaana sadamates, tuleb muuta kiiresti seaduspäraseks.

Kuid võttes arvesse konteksti ja kõnealuse kalapüügi piiratud ulatust, tundub Venezuela ja ELi vaheline täielik kalandusleping ebaproportsionaalne. Selle asemel täidab kavandatud nõukogu ühepoolne avaldus kalanduslepinguga samasugust eesmärki, andes nõusoleku kalapüügilubade andmiseks Venezuela laevadele.

Ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele 2012. aastaks

Nõukogu määras kindlaks soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele 2012. kalandusaastaks (17089/11).

Kõnealuse määruse eesmärk on tagada määruses 2000/104/EÜ2 sätestatud hinnatoetuse ja sekkumismehhanismide toimimine 2012. aastal kalandustoodete ühtse turu loomiseks. Määruses käsitletakse teatavate kalandustoodete soovitushindu ja teatavate tuunitoodete ühenduse tootjahinda. Soovitushinnad on võrdlusaluseks sekkumismehhanismide kasutamiseks vajalikele tehnilistele parameetritele, mis määratakse kindlaks hiljem. Ühenduse tootjahind on aga oluline hüvitiste maksmisel töötlevale tööstusele tarnitud tuunikoguste eest, kui maailmaturu hinnad langevad teatavast käivituslävest allapoole.

Määruse 104/2000 kohaselt järgivad vastavad hinnad nii eelneva kolme kalandusaasta turuhindade arengut kui ka tootmise ja nõudluse suundumusi. Selle kohaselt nähakse ettepanekus ette tõsta enamiku valge lihaga kalaliikide hinda 1–3 %, tõsta pelaagiliste liikide, nagu heeringas, makrell, kuningmakrell ja pikkuim-tuun, hinda 1,5–3 %, langetada sardiini, anšoovise ja roogitud pikkuim-tuuni hinda 0,5–2 % ning tõsta enamiku koorikloomade hinda 1–3 %. Külmutatud kala puhul nähakse ettepanekus ette tõsta enamiku toodete hinda 1–3 %. Lisaks nähakse ettepanekus ette tõsta tuunitoodete ELi tootjahinda 2 %.

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu teatavate kalandustoodete soovitushindu ja ühenduse tootjahindu käsitleva komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed.

KESKKOND

Uute autode ülemäärased heitkogused

Nõukogu otsustas mitte vastu olla sellele, et komisjon võtab vastu otsuse uute autode ülemääraste heitkoguste maksu kogumise meetodi kohta (16484/11).

Komisjoni otsuse suhtes kohaldatakse nn kontrolliga regulatiivmenetlust. See tähendab, et kuna nõukogu on andnud oma nõusoleku, võib komisjon õigusakti vastu võtta, kui Euroopa Parlament ei ole sellele vastu.

VÄLISASJAD

Teatavate palestiinlaste ajutine vastuvõtmine

Nõukogu otsustas pikendada ühe aasta võrra kaheteistkümnele palestiinlasele (liikmesriikide territooriumile) sisenemiseks ja (seal) viibimiseks antud riiklike lubade kehtivusaega. Kooskõlas ühise seisukohaga 2002/400/ÜVJP võeti nad vastu humanitaarsetel kaalutlustel Belgia, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Itaalia ja Portugali poolt.

ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Piiravad meetmed – Valgevene

Võttes arvesse olukorra tõsidust Valgevenes, tugevdas nõukogu ELi piiravaid meetmeid isikute vastu, kes on vastutavad Valgevenes jätkuvate repressioonide eest kodanikuühiskonna, poliitilise opositsiooni ja sõltumatu meedia vastu. Üksikasjalikum teave on esitatud pressiteates 18617/11.

Piiravad meetmed – Kongo Demokraatlik Vabariik

Pärast otsuse vastuvõtmist Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis muutis nõukogu Kongo Demokraatliku Vabariigi vastu suunatud piiravaid meetmeid. Muudatusega lisatakse kaks isikut nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse nimetatud meetmeid.

KAUBANDUSPOLIITIKA

Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega lubatakse allkirjastada võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping Austraalia, Kanada, Jaapani, Korea Vabariigi, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Šveitsi ja Ameerika Ühendriikidega.

Võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu eesmärk on luua rahvusvaheline raamistik, et parandada intellektuaalomandiõiguste jõustamist, ning luua paremad rahvusvahelised standardid intellektuaalomandiõiguste suuremahulise rikkumise vastaseks tegevuseks. Läbirääkimised viidi lõpule 2010. aasta novembris.

SOTSIAALPOLIITIKA

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine – EL/Šveits

Nõukogu võttis vastu otsuse seisukoha kohta, mille EL võtab seoses isikute vaba liikumist käsitleva ELi ja Šveitsi kokkuleppe II lisa muutmisega (16232/11).

II lisa käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist ja seda on vaja muuta, lisades sellesse uued ELi õigusaktid.

1 :

Põhjapoolse merluusi lubatud kogupüük: 55.000 t (pikendamine).

1 :

ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

2 :

OJ L 17, 21.1.2000, p. 22.


Side Bar