Navigation path

Left navigation

Additional tools

EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU

ET

5287/11

(OR. en)

PRESSE 3

PR CO 1

PRESSITEADE

Nõukogu 3062. istung

Majandus- ja rahandusküsimused

Brüssel, 18. jaanuar 2011

Eesistuja György MATOLCSY
Ungari majandusminister

Nõukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu käivitas 2011. aasta „Euroopa poolaasta”, vaadeldes komisjoni iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja tehes järeldusi liikmesriikide riiklike reformikavade eelnõude hindamisest.

Sel aastal rakendatakse „Euroopa poolaastat” esmakordselt ELi majandusjuhtimise reformi osana; see on suunatud paremini koordineeritud ja tõhusamate strateegiate tagamisele, et taastada Euroopa majanduse jätkusuutlik kasv.

Nõukogu arutas ka detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järelmeetmeid seoses ELi majandusjuhtimise tugevdamise ja uue mehhanismi loomisega euroala stabiilsuse tagamiseks.

Nõukogule oma tööprogrammi esitlenud eesistujariik Ungari nimetas majandusjuhtimist üheks põhiprioriteediks. Eesistujariik nimetas oma eesmärgina kokkuleppe saavutamist kuue seadusandliku ettepaneku suhtes märtsi lõpuks.

Nõukogu kiitis samuti heaks viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingud Gruusiaga, mis jõustuvad mõlemad 1. märtsil 2011. Viisalihtsustusleping muudab Gruusia kodanike jaoks lihtsamaks ja odavamaks lühiajaliste viisade saamise (kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul) reisimiseks ELi ja ELis.

SISUKORD1

OSALEJAD

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

EESISTUJARIIGI TÖÖPROGRAMM

ÜHTNE TURG

DETSEMBRIS TOIMUNUD EUROOPA ÜLEMKOGU JÄRELMEETMED

IGA-AASTANE MAJANDUSKASVU ANALÜÜS

RIIKLIKUD REFORMIKAVAD

ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUS – MALTA

EURO KASUTUSELEVÕTMINE EESTIS

NÕUKOGU ISTUNGI RAAMES TOIMUNUD KOHTUMISED

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

  • Käibemaksudirektiivi kohaldamisel Ühendkuningriigile tehtav erand

  • Mootorikütuse maksumäärad Prantsusmaal

  • ELi käibemaksusüsteemi rakendusmeetmed

EELARVEKÜSIMUSED

  • ELi eelarve-eeskirjade kohandamine Lissaboni lepingule

VÄLISASJAD

  • ÜVJP eelarve 2011. ja 2012. aastaks

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

  • Viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud Gruusiaga

KONSULAARASJAD

  • Euroopa tagasipöördumistunnistus

ÜLDASJAD

  • Eurostati uuring pensionikulude pikaajalise mõju kohta eelarvele – Järeldused

KAUBANDUSPOLIITIKA

  • Šveits ja Liechtenstein – toidu geograafiliste tähiste kaitse

  • Dumpinguvastased meetmed – polüetüleentereftalaatkile – India

TOLLILIIT

  • Andorra – tolli turvameetmed

TRANSPORDIKÜSIMUSED

  • Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime

  • Raudteeveeremi vastavusdeklaratsioon

AMETISSE NIMETAMISED

  • Regioonide Komitee

KIRJALIK MENETLUS

  • Lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid 2011. aastaks

OSALEJAD

Belgia:

Didier REYNDERS asepeaminister ning rahandus- ja institutsiooniliste reformide minister

Bulgaaria:

Boryana PENCHEVA aserahandusminister

Tšehhi Vabariik:

Milena VICENOVÁ alaline esindaja

Taani:

Claus HJORT FREDERIKSEN rahandusminister

Saksamaa:

Wolfgang SCHÄUBLE rahandusminister

Jörg ASMUSSEN riigisekretär

Eesti:

Jürgen LIGI rahandusminister

Iirimaa:

Rory MONTGOMERY alaline esindaja

Kreeka:

Giorgos PAPACONSTANTINOU rahandusminister

Hispaania:

Elena SALGADO teine asepeaminister ja majandus- ning rahandusminister

Prantsusmaa:

Christine LAGARDE majandus-, rahandus- ja tööstusminister

Itaalia:

Giulio TREMONTI majandus- ja rahandusminister

Küpros:

Charilaos STAVRAKIS rahandusminister

Läti:

Andris VILKS rahandusminister

Leedu:

Ingrida SIMONYTE rahandusminister

Luksemburg:

Luc FRIEDEN rahandusminister

Ungari:

György MATOLCSY majandusminister

András KÁRMÁN riigisekretär

Malta:

Tonio FENECH rahandusminister

Madalmaad:

Jan Kees de JAGER rahandusminister

Austria:

Josef PRÖLL asekantsler ja rahandusminister

Poola:

Jan VINCENT-ROSTOWSKI rahandusminister

Portugal:

Manuel LOBO ANTUNES alaline esindaja

Rumeenia:

Dan LAZAR majandusküsimuste riigisekretär

Sloveenia:

Franci KRIŽANIČ rahandusminister

Slovakkia:

Ivan KORČOK alaline esindaja

Soome:

Jyrki KATAINEN rahandusminister

Rootsi:

Anders BORG rahandusminister

Ühendkuningriik:

George OSBORNE rahandusminister

Komisjon:

Olli REHN liige

Michel BARNIER liige

Algirdas ŠEMETA liige

Teised osalejad:

Vitor CONSTANCIO Euroopa Keskpanga asepresident

Philippe MAYSTADT Euroopa Investeerimispanga president

Thomas WIESER majandus- ja rahanduskomitee esimees

Lorenzo CODOGNO majanduspoliitika komitee esimees

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

EESISTUJARIIGI TÖÖPROGRAMM

Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariik Ungari ettekande majandus- ja rahandusküsimuste tööprogrammi kohta riigi eesistumisajaks (2011. aasta jaanuarist juulini) (18048/10). Nõukogus toimus arvamuste vahetus.

Eesistujariik nimetab oma tööprogrammis ühe põhiprioriteedina märtsi lõpuks kokkuleppe saavutamise nõukogus kuue seadusandliku ettepaneku suhtes, mille eesmärk on tugevdada ELi majandusjuhtimist.

Töökavas esitatakse esimese Euroopa poolaasta rakendamise ajakava, mille kohaselt võetakse veebruaris vastu järeldused fiskaal- ja makromajanduslike probleemide kohta ja seejärel märtsis Euroopa Ülemkogu aruanne. Euroopa poolaasta on suunatud paremini koordineeritud ja tõhusamate strateegiate tagamisele, et taastada Euroopa majanduse jätkusuutlik kasv.

Eesistujariik teatab ka rahandussektori reformide jätkuvast edenemisest. Eesistujariik kavatseb rahvusvahelisel tasandil keskenduda ELi suhete jätkuvale arendamisele idanaabritega (idapartnerlus), tugevdades eriti kahepoolset ja mitmepoolset koostööd liikmesriikide ja partnerriikide vahel ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste osalemist ja koostööd. Samuti teavitab eesistujariik tööst, mida tehakse ühise seisukoha saavutamiseks kliimamuutuste vastase võitluse pikaajalise rahastamise küsimustes.

Lisaks kavatseb eesistujariik jätkata tööd finantssektori maksustamise küsimustes ja liikuda edasi hoiuste intresside maksustamise küsimuses. Seoses ELi eelarvega kohustub eesistujariik tegema tihedat koostööd muude ELi institutsioonidega Lissaboni lepingu rakendamiseks vajalike meetmete paketi osas. Eesistujariik teavitab ka finantsmääruse (määrus ELi eelarve täitmise põhimõtete ja menetluste kohta) muutmise ettepanekutega tehtavast tööst.

ÜHTNE TURG

Nõukogus toimus arvamuste vahetus1 ELi ühtse turu edasise arengu kohta seoses komisjoni teatisega „Ühtse turu akt – Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” (13977/1/10 REV 1).

Nõukogu leppis kokku, et vaatleb seda küsimust sobival ajal uuesti.

Komisjoni teatises esitatakse 50 ettepanekut ühtse turu toimimise parandamiseks Mario Monti, endise ELi voliniku ja Bocconi Ülikooli (Milano) rektori aruande2 põhjal. Ettepanekud esitatakse ühtse turu akti raames, mis on kaheaastane kava, mille lõpetamine 2012. aasta lõpus langeb kokku ühtse turu 20. aastapäevaga.

Komisjon korraldas oma teatise suhtes veebruari lõpuni üldsusega konsulteerimise. Konkurentsivõime nõukogu võttis 10. detsembril vastu järeldused.

DETSEMBRIS TOIMUNUD EUROOPA ÜLEMKOGU JÄRELMEETMED

Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariigi kavatsused seoses Euroopa Ülemkogu 16.–17. detsembri kohtumise järelmeetmetega.

Detsembris toimunud kohtumisel kutsus Euroopa Ülemkogu üles kiirendama tööd ELi majandusjuhtimise tugevdamisele suunatud seadusandlike ettepanekutega, et neid oleks võimalik käesoleva aasta juunis vastu võtta.

IGA-AASTANE MAJANDUSKASVU ANALÜÜS

Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni ettekande 12. jaanuaril avaldatud komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhielementide kohta (18066/10). Toimus arvamustevahetus.

Komisjoni analüüsis kirjeldatakse esmatähtsaid meetmeid, mida liikmesriigid peaksid võtma Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu taastamisele suunatud paremini koordineeritud ja tõhusamate strateegiate tagamiseks.

Selles määratletakse kolme põhivaldkonna prioriteedid:

  • makromajandusliku stabiilsuse suurendamine: eelarve konsolideerimise elluviimine, makromajandusliku tasakaalustamatuse kõrvaldamine ja finantssektori stabiilsuse tagamine;

  • struktuurireformid tööhõive suurendamiseks: töö atraktiivsemaks muutmine, pensionisüsteemide reformimine, töötute tööle tagasi suunamine ning tööturgude paindlikkuse ja tagatiste tasakaalustamine;

  • majanduskasvu soodustavad meetmed, mis on seotud tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva strateegiaga „Euroopa 2020. aastal”: ELi ühtse turu potentsiaali ärakasutamine, erakapitali kaasamine majanduskasvu soodustamiseks ja kulutõhusa juurdepääsu loomine energiale.

Delegatsioonid olid üldjoontes nõus komisjoni üldise hinnangu ja vaadetega põhiprobleemidele. Nõukogu palus majandus- ja rahanduskomiteel ja majanduspoliitika komiteel teha selle küsimusega intensiivselt tööd. Eesistujariigi kavatsuse kohaselt võtab nõukogu oma 15. veebruari istungil (majandus- ja rahandusküsimused) vastu järeldused.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs kujutab endast koos riiklike reformikavade eelnõude läbivaatamisega (vt lk 11) esimesi samme nn Euroopa poolaasta rakendamisel, mis hõlmab kooskõlas ühiste eeskirjadega liikmesriikide eelarvepoliitika ja struktuurireformide üheaegset jälgimist igal aastal kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

Euroopa Ülemkogu peab oma 24.–25. märtsi kohtumisel andma liikmesriikidele juhiseid nende stabiilsus- ja lähenemisprogrammide (eelarvepoliitika) ja riiklike reformikavade (struktuurireformid) viimistlemiseks.

Euroopa poolaastat rakendatakse sel aastal esmakordselt ELi majandusjuhtimise reformi osana.

RIIKLIKUD REFORMIKAVAD

Nõukogu arutas majanduspoliitika komitee hinnangu põhjal liikmesriikide esitatavate riiklike reformikavade eelnõusid. Ministrid võtsid endale kohustuse parandada majanduspoliitika komitee kindlaksmääratud probleemid riiklike reformikavade eelnõudes.

Kavad on ELi majandusjuhtimise korralduse põhjal vajalikud selleks, et võimaldada liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolset järelevalvet. Need peaksid sisaldama keskpika perioodi makromajanduslikku stsenaariumi, riiklikke eesmärke tööhõivet ja majanduskasvu käsitlevas strateegias „Euroopa 2020. aastal” kindlaksmääratud peamiste eesmärkide saavutamiseks, majanduskasvu ja tööhõive suurendamise põhitakistuste kindlaksmääramist ning meetmeid majanduskasvu soodustavate algatuste koondamiseks varajasse etappi.

Riiklike reformikavade eelnõude läbivaatamine kujutab endast koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga (vt lk 10) esimesi samme nn Euroopa poolaasta rakendamisel, mis hõlmab kooskõlas ühiste eeskirjadega liikmesriikide eelarvepoliitika ja struktuurireformide üheaegset jälgimist igal aastal kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

Euroopa Ülemkogu peab oma 24.–25. märtsi kohtumisel andma liikmesriikidele juhiseid nende stabiilsus- ja lähenemisprogrammide (eelarvepoliitika) ja riiklike reformikavade (struktuurireformid) viimistlemiseks.

Euroopa poolaastat rakendatakse sel aastal esmakordselt ELi majandusjuhtimise reformi osana.

ÜLEMÄÄRASE EELARVEPUUDUJÄÄGI MENETLUS – MALTA

Nõukogus oli arutlusel komisjoni teatis, milles hinnatakse meetmeid, mida Malta on võtnud vastuseks aluslepingu artikli 126 lõikel 7 põhinevale nõukogu 16. veebruari 2010. aasta soovitusele ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise kohta hiljemalt 2011. aastaks.

Nõukogu jagab komisjoni seisukohta, et olemasoleva teabe põhjal on Malta võtnud asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk nõukogu kehtestatud tähtajaks. Nimelt on Malta ametiasutused võtnud eelarve konsolideerimise meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2011. aastaks, tagades samal ajal piisavad fiskaalmeetmed 2011. aastal. Eeltoodut arvesse võttes leiab nõukogu, et praegu ei ole vaja võtta täiendavaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames.

Samal ajal märgib nõukogu, et vaatamata sellele, et makromajanduslik keskkond on nõukogu soovitustes eeldatust parem, ei toimunud 2010. aastal eelarvepuudujäägi kiiremat vähenemist. Lisaks esineb märkimisväärne oht, et 2011. aasta puudujäägieesmärki ei saavutata. Eeltoodut arvestades kutsub nõukogu üles eelarvet rangelt täitma ning eelarve olukorda hoolikalt jälgima, et vajadusel võtta parandusmeetmeid selle tagamiseks, et 2011. aastal saavutataks puudujäägieesmärk 2,8 % SKPst. Lisaks tuleks võtta täiendavaid meetmeid keskmise pikkusega perioodi eelarve-eesmärkide siduva iseloomu tugevdamiseks ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse parandamiseks, nagu nõukogu on oma soovitustes ja üleskutsetes eesmärgiks seadnud.

EURO KASUTUSELEVÕTMINE EESTIS

Eesti minister andis nõukogule ülevaate euro kasutuselevõtust Eestis 1. jaanuaril. Komisjon ja Euroopa Keskpank andsid lisateavet; komisjon esitab lähikuudel eurole üleminekut käsitleva täieliku aruande.

Nii nagu Slovakkia 2009. aastal, Küpros ja Malta 2008. aastal ning Sloveenia 2007. aastal, lasi ka Eesti eurorahatähed ja -mündid ringlusse samal ajal, kui eurost sai riigi ametlik vääring. Ülejäänud 12 euroala riiki võtsid euro kasutusele kahes etapis (1999. ja 2002. aastal).

Euro ja Eesti krooni paralleelkäibeperiood lõppes 14. jaanuaril ning kroone saab eurode vastu vahetada kuni juuni lõpuni.

Eesti ametivõimude sõnul kulges üleminek sujuvalt. Rahatähtede ja müntide varud olid valmis aegsasti enne üleminekut. Peaaegu kõik sularahaautomaadid väljastasid eurosid 15 minuti jooksul pärast üleminekut. Kõiki elektroonilisi pangatoiminguid ja kaardimakseid sai eurodes teha 24 tunni jooksul alates üleminekust. 5. jaanuariks tehti valdav osa sularahamaksetest juba eurodes. 10. jaanuariks ületas ringluses oleva eurosularaha väärtus veel ringluses oleva Eesti krooni sularaha väärtuse.

NÕUKOGU ISTUNGI RAAMES TOIMUNUD KOHTUMISED

Nõukogu istungi raames toimusid järgmised kohtumised:

- Eurorühm

Euroala riikide ministrid osalesid eurorühma 17. jaanuari kohtumisel.

- Ministrite kohtumine hommikusöögil

Ministrid kohtusid hommikusöögil, et arutada majandusolukorda ja pangandussektori stressiteste.

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Käibemaksudirektiivi kohaldamisel Ühendkuningriigile tehtav erand

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivist 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (17507/10).

Otsusega lubatakse Ühendkuningriigil jätkata käibemaksudirektiivi artikli 26 lõike 1 punkti a ning artiklite 168 ja 169 suhtes erandi kehtestava meetme kohaldamist, et piirata õigust arvata käibemaks maha sõiduautode rendilt või liisingult, kui sõidukit ei kasutata ainult ettevõtluse eesmärgil.

Mootorikütuse maksumäärad Prantsusmaal

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega lubatakse Prantsusmaal kohaldada madalamaid maksumäärasid mootorikütusena kasutatava pliivaba bensiini ja diislikütuse puhul (17877/10).

ELi käibemaksusüsteemi rakendusmeetmed

Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele määruse eelnõu suhtes, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ uued rakendusmeetmed (16805/10 + 16805/10 COR 1).

Määruse eelnõus, millega sõnastatakse uuesti määrus 1777/2005, täpsustatakse käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) teatavaid aspekte, et tagada paremini ELi siseturu eesmärkidele vastavus.

Selles nähakse ette:

- direktiivi 2008/8/EÜ rakendusmeetmed seoses teenuste osutamise kohaga;

- määruse 1777/2005 kohandamine käibemaksudirektiivile pärast viimase uuestisõnastamist 2006. aastal;

- rakendusmeetmed seoses käibemaksudirektiivi muude osadega.

Määrus võetakse aruteluta vastu eelseisval nõukogu istungil.

EELARVEKÜSIMUSED

ELi eelarve-eeskirjade kohandamine Lissaboni lepingule

Nõukogu otsustas edastada Euroopa Parlamendile sellelt nõusoleku saamiseks nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2007–2013 (16973/3/10 REV 3). Nõukogu otsustas samuti edastada parlamendile nõukogu seisukoha institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu suhtes (16974/10).

Nimetatud kahe dokumendi eesmärk on kohandada ELi kehtivaid eelarve-eeskirju Lissaboni lepingu sätetele. Nendes võetakse ka arvesse Euroopa Parlamendi soovi säilitada mitmeaastase finantsraamistiku juhtimise paindlikkus erakorraliste asjaolude puhuks ette nähtud varu loomisega. Erakorralistele asjaoludele reageerimiseks ja viimase võimalusena kasutamiseks luuakse varu, mille suurus on kuni 0,03 % ELi kogurahvatulust. Varu kasutuselevõtmise otsuse teeb nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse ning Euroopa Parlament oma liikmete enamuse ja antud häälte kolmeviiendikulise enamusega.

VÄLISASJAD

ÜVJP eelarve 2011. ja 2012. aastaks

Nõukogu võttis teadmiseks aruande, mis sisaldab ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarvest rahastamise suuniseid 2011. ja 2012. aastaks.

Aruandes soovitatakse tagada, et ÜVJP eelarvest eraldataks vahendeid tegelike prognoositavate vajaduste korral ning et erakorraliste asjaolude ja meetmete puhuks loodaks piisav varu.

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

Viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud Gruusiaga

Nõukogu sõlmis Gruusiaga viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud, mis jõustuvad mõlemad 1. märtsil 2011.

Viisalihtsustusleping muudab Gruusia kodanike jaoks lihtsamaks ja odavamaks lühiajaliste viisade saamise (kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul) reisimiseks ELi ja ELis.

Üksikasjalikuma teabe leiate pressiteatest 5412/11.

KONSULAARASJAD

Euroopa tagasipöördumistunnistus

Nõukogu kiitis heaks järeldused, milles palutakse komisjonil teha ettepanek koostada kehtivale tavale vastavate turvaelementidega varustatud uus Euroopa tagasipöördumistunnistus, ajakohastades otsuses 96/409/ÜVJP kirjeldatud turvaelemente.

Tagasipöördumistunnistus võimaldab hädas olevatel ELi kodanikel pöörduda kiiresti tagasi nende elukohariiki isegi juhul, kui nad on kaotanud oma passi ja/või muud asjakohased alalised reisidokumendid.

ÜLDASJAD

Eurostati uuring pensionikulude pikaajalise mõju kohta eelarvele – Järeldused

Nõukogu võttis vastu dokumendis 18250/10 esitatud järeldused.

KAUBANDUSPOLIITIKA

Šveits ja Liechtenstein – toidu geograafiliste tähiste kaitse

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega kiidetakse heaks Šveitsiga põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva lepingu, millega muudetakse olemasolevat kokkulepet, allkirjastamine (16196/10 + 16199/10).

Uue lepingu eesmärk on edendada põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste andmist ja hõlbustada vastavaid kahepoolseid kaubavoogusid.

Nõukogu võttis samuti vastu otsuse, milles määratakse kindlaks ELi seisukoht seoses ELi ja Šveitsi vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 3. lisa kohandamisega (16270/10).

Muudatuste tegemise eesmärk on võtta arvesse kahepoolse juustukaubanduse täielikku liberaliseerimist ja geograafiliste tähiste kaitset, mis nähakse ette kokkuleppe uues, 12. lisas.

Nõukogu võttis vastu ka otsuse, millega kiidetakse heaks lepingu, millega laiendatakse ELi ja Šveitsi vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet Liechtensteinile, allkirjastamine (16207/10 + 16210/10).

Dumpinguvastased meetmed – polüetüleentereftalaatkile – India

Nõukogu võttis vastu määruse, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1292/2007, millega kehtestatakse Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (18160/10).

TOLLILIIT

Andorra – tolli turvameetmed

Nõukogu kiitis heaks protokolli, millega ELi ja Andorra vahelist kokkulepet laiendatakse tolli turvameetmetele, allkirjastamise ja ajutise kohaldamise (17403/10).

TRANSPORDIKÜSIMUSED

Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime

Nõukogu otsustas mitte väljendada vastuseisu kahe seadusandliku akti vastuvõtmisele komisjoni poolt. Kõnealused aktid, mis on seotud ELi direktiiviga Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, on järgmised:

  • direktiiv, millega muudetakse allsüsteemide nimekirja ja kirjeldust ning allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsiooni ja allsüsteemide vastavustõendamise menetluse sätteid, mis on esitatud direktiivi lisades (16431/10);

  • otsus võrdlusdokumendi, milles liigitatakse raudteeveeremite kasutuselevõtu lubamisel aluseks võetavad riigisisesed eeskirjad, avaldamise ja haldamise kohta (17294/10).

Nende kahe seadusandliku akti eelnõu suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust. Kuna nõukogu on nüüd oma nõusoleku andnud, võib komisjon need vastu võtta, kui Euroopa Parlament sellele vastu ei ole.

Raudteeveeremi vastavusdeklaratsioon

Nõukogu otsustas mitte väljendada vastuseisu sellele, et komisjon võtab vastu määruse, milles kehtestatakse lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidis (16402/10).

Määruse eelnõu suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust. Kuna nõukogu on nüüd oma nõusoleku andnud, võib komisjon eelnõu vastu võtta, kui Euroopa Parlament sellele vastu ei ole.

AMETISSE NIMETAMISED

Regioonide Komitee

Nõukogu nimetas järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 Regioonide Komitee liikmena ametisse järgmised isikud: dr Christian BUCHMANN (Austria) (17879/10), Hans KOK, Henk KOOL ja Sipke SWIERSTRA (Madalmaad) (17909/10) ning Tadeusz TRUSKOLASKI (Poola) (18052/10).

KIRJALIK MENETLUS

Lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid 2011. aastaks

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2011 kirjaliku menetluse teel vastu määruse, millega määratakse 2011. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes (17546/10). Määrus võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega; vastu hääletas Hispaania delegatsioon.

Nõukogu 13. ja 14. detsembri 2010. aasta istungil jõudsid ministrid eesistujariigi poolt kokkuleppel komisjoniga koostatud kompromissteksti alusel nimetatud määruse suhtes poliitilisele kokkuleppele (17836/10).

Määruses kehtestatakse 2011. aastaks ELi kalalaevade püügivõimalused Atlandi ookeanis, La Manche’i väinas ja Põhjameres, pidades silmas alljärgnevaid selgeid juhtpõhimõtteid:

  • olemasolevatest pikaajalistest majandamiskavadest erandite tegemine ei ole lubatud;

  • järk-järgult maksimaalse jätkusuutliku saagi taseme saavutamine 2015. aastaks kõigi kalavarude puhul.

Nõukogu ja komisjoni avaldused ja delegatsioonide ühepoolsed avaldused avaldatakse eraldi (5038/11, 5139/1/11).

1 :

See punkt lisati päevakorda Ühendkuningriigi delegatsiooni taotlusel.

2 :

http://ec.europa.eu/bepa/pdf/monti_report_final_10_05_2010_et.pdf


Side Bar