Navigation path

Left navigation

Additional tools

 

 

 

EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU

 

ET

16585/08 (Presse 355)

(OR. fr)

PRESSITEADE

Nõukogu 2912. istung

Keskkond

Brüssel, 4. detsember 2008

Eesistuja               Jean-Louis BORLOO
Prantsusmaa riigiminister, keskkonna-, energeetika-, säästva arengu ja asulaplaneerimise minister
Nathalie KOSCIUSKO-MORIZET
Prantsusmaa riigisekretär, vastutav keskkonna eest

 


Nõukogu istungi peamised tulemused

Nõukogu võttis vastu järeldused geneetiliselt muundatud organismide kohta.

Mitteametlikul lõunal arutasid ministrid kliimat ja energeetikat käsitlevate õigusaktide paketti.

 


SISUKORD 1

OSALEJAD......................................................................................................................................... 5

ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID

ÜLEMAAILMSED ELAVHÕBEDAKÜSIMUSED – nõukogu järeldused.......................................... 7

SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL........................................................... 11

SÄÄSTEV TARBIMINE JA TOOTMINE NING SÄÄSTEV TÖÖSTUSPOLIITIKA TEGEVUSKAVA – nõukogu järeldused............................................................................................................................ 11

KLIIKMAMUUTUSTE ÕIGUSAKTIDE PAKETT........................................................................... 12

TOIMETULEK METSADE RAADAMISEST JA METSADE SEISUNDI HALVENEMISEST TULENEVATE PROBLEEMIDEGA, ET VÕIDELDA KLIIMAMUUTUSTE JA BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE HÄVIMISE VASTU – Nõukogu järeldused....................................................................................... 12

GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (GMOd) – nõukogu järeldused......................... 12

MUUD KÜSIMUSED........................................................................................................................ 13

MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

KESKKOND

               Vahemere piirkond – rannikualade kaitsmise konventsioon.............................................................................................. 15

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

               Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid.................................................................................................................... 16

               Finantsteave prospektides ja reklaamides............................................................................................................................ 16

KALANDUS

               Musta mere kammeljas............................................................................................................................................................. 16

STATISTIKA

               Vabad ametikohad ELis........................................................................................................................................................... 17

LÄBIPAISTVUS

               Üldsuse juurdepääs dokumentidele...................................................................................................................................... 17

AMETISSE NIMETAMINE

                Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee................................................................................................................................. 18


OSALEJAD

Liikmesriikide valitsused ja Euroopa Komisjon olid esindatud järgmiselt:

Belgia:

Evelyne HUYTEBROECK                                                                            pealinna Brüsseli piirkonna valitsuse minister, vastutav keskkonna, energeetika ja veepoliitika eest

Bulgaaria:

Chavdar GEORGIEV                                                                                     keskkonna ja vee aseminister

Tšehhi Vabariik:

Martin BURSÍK                                                                                             asepeaminister ja keskkonnaminister

Taani:

Troels Lund POULSEN                                                                                 keskkonnaminister

Connie HEDEGAARD                                                                                  kliima- ja energeetikaminister

Saksamaa:

Matthias MACHNIG                                                                                    keskkonna-, looduskaitse- ja reaktorite ohutuse riigisekretär

Eesti:

Jaanus TAMKIVI                                                                                          keskkonnaminister

Iirimaa:

John GORMLEY                                                                                           keskkonna-, kultuuri- ja looduspärandi ning kohaliku omavalitsuse minister

Kreeka:

Stavros KALOGIANNIS                                                                               keskkonna-, regionaalplaneerimise ja riiklike tööde riigisekretär

Hispaania:

Elena ESPINOSA MANGANA                                                                    keskkonna-, maa- ja merekeskkonna minister

Francisco Martin GALLEGO                                                                        Cantabria autonoomse piirkonna keskkonnaminister

Prantsusmaa:

Jean-Louis BORLOO                                                                                     riigiminister, keskkonna-, energeetika-, säästva arengu ja asulaplaneerimise minister

Nathalie KOSCIUSKO-MORIZET                                                              riigisekretär, vastutav keskkonna eest

Itaalia:

Stefania PRESTIGIACOMO                                                                         keskkonna- ning mere ja maa kaitse minister

Küpros:

Michalis POLYNIKI CHARALAMBIDES                                                  põllumajandus-, loodusvarade ja keskkonnaminister

Läti:

Raimonds VÉJONIS                                                                                       keskkonnaminister

Leedu:

Artūras PAULAUSKAS                                                                                keskkonnaminister

Luksemburg:

Lucien LUX                                                                                                    keskkonnaminister, transpordiminister

Ungari:

Lajos OLÁH                                                                                                   poliitkantsler, keskkonna- ja veemajandusministeerium

Malta:

George PULLICINO                                                                                      ressursside ja maaeluminister

Madalmaad:

Jacqueline CRAMER                                                                                     elamumajanduse, ruumiplaneerimise ja keskkonnaminister

Austria:

Nikolaus BERLAKOVICH                                                                            põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja veemajandusminister

Poola:

Stanislaw GAW Ł OWSKI                                                                              keskkonnaministeeriumi riigisekretär

Portugal;

Francisco NUNES CORREIA                                                                       keskkonna-, regionaalplaneerimise ja regionaalarengu minister

Rumeenia:

Silviu STOICA                                                                                               keskkonna- ja säästva arengu ministeeriumi riigisekretär

Sloveenia:

Karl Viktor ERJAVEC                                                                                   keskkonnaminister

Slovakkia:

Ján CHRBET                                                                                                 keskkonnaminister

Soome:

Paula LEHTOMÄKI                                                                                     keskkonnaminister

Rootsi:

Andreas CARLGREN                                                                                    keskkonnaminister

Ühendkuningriik:

Ed MILIBAND                                                                                              energeetika- ja kliimamuutuste minister

Philip HUNT                                                                                                 keskkonna-, toiduainete- ja maaeluminister ning energeetika- ja kliimamuutuste minister

 

Komisjon:

Stavros DIMAS                                                                                             liige


ARUTUSEL OLNUD PUNKTID

ÜLEMAAILMSED ELAVHÕBEDAKÜSIMUSED – nõukogu järeldused

Nõukogu võttis vastu järgmised järeldused:

„EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

1.           KINNITAB TAAS, et elavhõbedat peetakse püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks aineks, millel on kaugkande omadus; KINNITAB oma pühendumust üldeesmärgile kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja elavhõbedaühendite heite eest, minimeerides ning võimaluse korral lõpuks täielikult kõrvaldades kogu inimtegevusest tingitud elavhõbeda sattumise õhku, vette ja maapinda;

2.           TULETAB MEELDE, et nõukogu 24. juuni 2005. aasta järeldustes peeti vajalikuks jätkata ja suurendada ELi rahvusvahelisi jõupingutusi elavhõbeda heitkoguste ja elavhõbedaga kokkupuutumise vähendamiseks kogu maailmas eesmärgiga järk-järgult lõpetada esmane tootmine, vältida ülejääkide taassisenemist turule, samuti vähendada järk-järgult elavhõbeda kasutamist ja sellega kauplemist, võttes arvesse alternatiivsete võimaluste kättesaadavust;

3.           TOONITAB edusamme ühenduse elavhõbedaalase strateegia rakendamisel alates 2005. aastast, eelkõige üksnes elavhõbedaga seotud õigusaktide vastuvõtmist: 2007. aastal võeti vastu direktiiv, mis käsitleb teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piiranguid, ning käesoleval aastal võeti vastu määrus metallilise elavhõbeda Euroopa Liidust välja suunduva ekspordi keelustamise ja ohutu ladustamise kohta alates 2011. aasta märtsist. Selle määruse kohaselt tuleb metalliline elavhõbe ELis ohutult ladustada kõrge ohutuse tasemega rajatistes.


4.           TOETAB UNEPi nõukogu otsuseid 22/4, 23/9 ja 24/3 ning kinnitab, et elavhõbeda poolt inimeste tervisele ja keskkonnale tekitava ohu vähendamiseks on vaja edasist pikaajalist rahvusvahelist tegevust;

5.           TERVITAB UNEPi ajutise avatud töörühma tööd tõhustatud vabatahtlike meetmete ja uute või kehtivate rahvusvaheliste õigusaktide võimaluste läbivaatamisel ja hindamisel; ning KINNITAB töörühma töö tulemusi, millega pakutakse välja üldraamistik elavhõbedast tingitud ülemaailmsete väljakutsetega tegelemiseks;

6.           LEIAB, et mitmepoolne keskkonnaalane leping on kõige asjakohasem vahend, mis näitaks muu hulgas üldeesmärgi laialdast omaksvõtmist, käsitleks pikaajalisi poliitilisi kohustusi ning meetmeid, millega tuleb tegeleda mitmel eri viisil, et tagada edukas rakendamine, millesse on kaasatud asjaomased valitsused, piirkondlikud majandusintegratsiooni organisatsioonid, valitsusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid ja muud sidusrühmad; näeks ette teksti, mille alusel võtta meetmeid; käsitleks paindlikult kõiki elavhõbeda olelusringi etappe tootmisest ja kasutamisest kuni keskkonda sattumiseni (mis võib toimuda nii tahtlikult kui juhuslikult), varude ja jäätmeteni; kehtestaks võrdsed tingimused kõikidele sidusrühmadele ja soodustaks seega keskkonnasõbralike lahenduste loomist; võimaldaks riikidel rakendada elavhõbedat käsitlevaid kaubandusmeetmeid läbipaistval, mitmepoolselt kokkulepitud ja mittediskrimineerival moel; Kogemused eelmiste mitmepoolsete keskkonnalaste lepingutega näitavad, et sellised lepingud tagavad ühiselt kokkulepitud lähenemisviisil põhineva pikaajalise rahalise ja tehnilise toe arengumaadele;

7.           LEIAB, et uus elavhõbedat käsitlev õigusakt tuleks lisada koostöö- ja koordineerimisprotsessi ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni, orgaaniliste püsisaasteainete piiramise Stockholmi konventsiooni ja teatavate rahvusvaheliselt kaubeldavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide suhtes kohaldatavat eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri käsitleva Rotterdami konventsiooni vahel, et aidata kaasa pikaajaliste sünergiate loomisele kemikaalide ja jäätmete valdkonnas;


8.           NÕUSTUB, et Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid peaksid eesmärgiks seadma sisulise otsuse vastuvõtmise UNEPi nõukogu 25. istungjärgul, käivitades sellega elavhõbedat käsitleva sõltumatu, ülemaailmse ja mitmepoolse lepingu kiire väljatöötamise;

9.           NÕUSTUB, et sellise mitmepoolse keskkonnaalase lepinguni viiva protsessi käigus tuleks välja töötada mehhanism, mis lubaks lepingus käsitleda täiendavaid aineid, näiteks anorgaanilisi aineid juhuks, kui neid peetakse tulevikus ülemaailmselt muret tekitavateks;

10.         RÕHUTAB, et sellises kõikehõlmavas mitmepoolses keskkonnaalases lepingus tuleks käsitleda elavhõbeda kogu olelusringi ning suurt hulka erinevaid konkreetseid kohustusi ja meetmeid üldeesmärgi saavutamiseks; KINNITAB, et toetab sellise mitmepoolse keskkonnaalase lepingu struktuuri, milles käsitletakse meetmeid

               elavhõbeda tarne vähendamiseks;

               toodetes ja protsessides kasutatava elavhõbeda nõudluse vähendamiseks;

               rahvusvahelise elavhõbedaga kauplemise vähendamiseks;

               elavhõbeda atmosfääriheite vähendamiseks;

               elavhõbedat sisaldavate jäätmete keskkonnasõbraliku majandamise saavutamiseks;

               keskkonnasõbralike elavhõbeda ladustamise lahenduste leidmiseks;

               olemasolevate saastatud alade tervendamiseks;

               teadmiste parandamiseks.


11.         LEIAB, et selline mitmepoolne keskkonnaalane leping sisaldaks erineva tasandi kohustusi seoses konkreetsete meetmetega elavhõbeda tekitatud ülemaailmsete väljakutsete käsitlemiseks;

12.         TUNNISTAB, et õiguslike kohustuste edukas rakendamine kõikide poolte poolt nõuab suutlikkuse arendamist ning tehnilist ja rahalist abi, ning LEIAB, et suutlikkuse arendamise ja elavhõbedaga seotud projektide rahastamiseks tuleks kasutada Ülemaailmset Keskkonnafondi, võttes arvesse nimetatud fondi volitusi;

13.         MÕISTAB, et mitmepoolse keskkonnaalase lepingu rakendamisel tuleb arvesse võtta riikide konkreetseid väljakutseid ja vajadusi, näiteks riikide kasvava energiavajaduse rahuldamist, väljakutset tagada elavhõbeda keskpika tähtajaga ja pikaajaline keskkonnasõbralik ladustamine ning teadmiste ja teabe kogumise olulisust;

14.         TERVITAB tehtavat tööd ning SOOVITAB TUNGIVALT tugevdada UNEPi elavhõbedaprogrammi ja ülemaailmset elavhõbedaalast partnerlust kui vahendeid meetmete viivitamatuks võtmiseks ning mitmepoolse keskkonnaalase lepingu kasulikuks täiendamiseks, ettevalmistamiseks või sellele panuse andmiseks.”


SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Eesistujariik andis nõukogule teavet saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi edusammude kohta, mille suhtes komisjon tegi ümbersõnastamise ettepaneku 2007. aasta detsembris ( 5088/08 ). Eesistujariigi aruanne on esitatud dokumendis 16164/08 .

Kuigi delegatsioonid tervitasid komisjoni ettepanekut olemasolevate õigusnormide lihtsustamisena, tekitab see palju küsimusi, eelkõige suurte põletusseadmete valdkonnas. Menetlus jätkub Tšehhi eesistumise ajal.

SÄÄSTEV TARBIMINE JA TOOTMINE NING SÄÄSTEV TÖÖSTUSPOLIITIKA TEGEVUSKAVA – nõukogu järeldused

Pärast arutelusid, mis käsitlesid tegevuskava raames võetavaid prioriteetseid meetmeid, elustiili vastavust säästva arengu põhimõtetele ELis ning toodetel süsinikusisalduse kuvamise võimalust, võttis nõukogu vastu sellealased järeldused. Need on esitatud dokumendis 16914/08 .


KLIIKMAMUUTUSTE ÕIGUSAKTIDE PAKETT

Keskkonnaministrid arutasid paketti oma mitteametlikul lõunal [1] .

Pidades silmas institutsioonidevahelisi läbirääkimisi ja 11.–12. detsembri Euroopa Ülemkogu ettevalmistusi, tahtsid nad kindlasti lahendada viimaseid küsimusi, et kiiresti saavutada ambitsioonikas ja tasakaalustatud, kogu paketiga kooskõlas olev kokkulepe, et EL saaks säilitada oma juhtivat rolli rahvusvahelises kliimamuutuste vastases võitluses.

TOIMETULEK METSADE RAADAMISEST JA METSADE SEISUNDI HALVENEMISEST TULENEVATE PROBLEEMIDEGA, ET VÕIDELDA KLIIMAMUUTUSTE JA BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE HÄVIMISE VASTU – Nõukogu järeldused

Nõukogu võttis vastu dokumendis 16852/08 esitatud järeldused.

GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID (GMOd) – nõukogu järeldused

Nõukogu võttis vastu dokumendis 16882/08 esitatud järeldused.


MUUD KÜSIMUSED

Nõukogu võttis teadmiseks järgmisi küsimusi käsitleva teabe:

Laevade lammutamine

Komisjon esitas taustteabe ( 16689/08 ), mis tugineb teatisel „ELi strateegia laevade lammutamistavade parandamiseks” ( 16220/08 ).

Biojäätmete käitlemine

Komisjon teavitas delegatsioone rohelisest raamatust biojäätmete käitlemise kohta Euroopa Liidus ( 16817/08 ).

Sissetungivad liigid

Komisjon esitas taustteabe teatise kohta „Euroopa Liidu strateegia väljatöötamine sissetungivate liikide suhtes” ( 16814/08 ).

Euroopa Liit ja Arktika piirkond

Komisjon esitas taustteabe ( 16679/08 ) Euroopa Liitu ja Arktika piirkonda käsitleva teatise kohta ( 16299/08 ). Eesistujariik tervitas Monacos 8. ja 9. novembril toimunud sellealase konverentsi tulemusi.

Ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamine

Komisjon esitas taustteabe ( 16690/08 ) Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamist käsitleva teatise kohta ( 16222/08 ), esitades selle nõukogule.


Jäätmed: nõudluse vähenemine taaskasutatavate materjalide järele

Iiri delegatsioon võttis sõna oma märkuse alusel, mis käsitleb nõudluse vähenemist taaskasutatavate materjalide järele ( 16340/08 ). Mõned delegatsioonid toetasid sekkumist. Märkuses väitis Iirimaa, et hiljutine nõudluse vähenemine taaskasutatavate materjalide järele võib ohustada Euroopa taaskasutamise eesmärke.

Euromedi veeministrite konverents

Eesistujariik andis nõukogule teavet Jordaaniasse 22. detsembriks 2008 kavandatud Vahemere-äärsete riikide veeministrite konverentsi ettevalmistamise kohta ( 16808/08 ).

ELi-Aafrika kliimateemaline kohtumine

Eesistujariik esitas aruande 20. novembril 2008 Alžiiris toimunud koosoleku tulemuste kohta.

Ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire

Eesistujariik andis nõukogule teavet GMESi programmi kohta, mis käsitleb ülemaailmset keskkonna- ja turvaseiret ( 16810/08 ). Nõukogu poolt 2. detsembril vastuvõetud sellealased järeldused on toodud dokumendis 16722/08 .


MUUD HEAKSKIIDETUD PUNKTID

KESKKOND

Vahemere piirkond –  rannikualade kaitsmise konventsioon

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega lubatakse allkirjastada Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokoll (Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon) ( 15311/08).

Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni (tuntud ka Barcelona konventsioonina) osaks oleva protokolli eesmärk on luua raamistik kooskõlastatud lähenemisviisi edendamiseks, et kaasata avaliku ja erasektori ettevõtjaid, sealhulgas kodanikuühiskonda ja majandustegevuses osalejaid, eesmärgiga leevendada survet keskkonnale ning ressursside halvenemist, mille all mõned Vahemere rannikualad kannatavad.

Protokoll hõlmab erinevaid meetmeid, mille rakendamisel tuleb arvesse võtta enamiku keskkonnaprobleemide piiriülest iseloomu.

Barcelona konventsiooni osalisena on EL kohustatud edendama rannikualade integreeritud majandamist, pidades silmas ökoloogilist ja maastikualast huvi pakkuvate piirkondade kaitset ning loodusvarade ratsionaalset kasutamist. Riiklikud asutused vastutavad protokolliga sätestatud teatud üksikasjalike meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest; kõnealuste meetmete hulka kuulub näiteks ehituskeeluvööndite kehtestamine.

ELis on rannikualade integreeritud majandamist käsitlev peamine dokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus rannikualade integreeritud majandamise kohta Euroopas ( Euroopa Ühenduste Teataja L 148, 6.6.2002). Soovituses julgustatakse liikmesriike rakendama rannikualade integreeritud majandamist eelnevalt sama piirkondliku mere ääres asuvate naaberriikidega, kaasa arvatud kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepete raames.

Rannikualade integreeritud majandamine on osa ELi integreeritud merenduspoliitikast, mis kiideti heaks Euroopa Ülemkogu kohtumisel detsembris 2007.


MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED

Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid

Nõukogu otsustas mitte avaldada vastuseisu sellele, et komisjon võtab vastu otsuse teatavate kolmanda riigi raamatupidamisstandardite ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamise kohta konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamisel kolmandate riikide väärtpaberiemitentide poolt. Nimetatud õigusakti alusel peetakse teatud siseriiklikke ja rahvusvahelisi standardeid võrdseteks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete ja poolaastaaruannetega.

Finantsteave prospektides ja reklaamides

Nõukogu otsustas mitte avaldada vastuseisu sellele, et komisjon võtab vastu määruse, millega muudetakse olemasolevaid ühenduse sätteid, mis käsitlevad prospektides ja reklaamis sisalduvat eelnevate perioodide finantsteavet.

KALANDUS

Musta mere kammeljas

Nõukogu võttis vastu määruse eesmärgiga lubada 2008. aastal ületada Mustal merel kammeljapüügi aastakvooti kuni 10 %, võttes arvesse praegust kammelja varude olukorda, mis seda õigustab. Ületamine arvatakse maha 2009. aasta kvoodist ( 16508/08).

Määruse näol on tegemist kalanduse nõukogus 27. oktoobril 2008 sõlmitud Musta mere 2009. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva poliitilise kokkuleppe järelmeetmetega.

Kokkuleppes nähakse 2009. aastaks ette hariliku kammelja ( Psetta maxima) lubatud kogupüügiks (TAC) 100 tonni, mis jaotatakse võrdselt Bulgaaria ja Rumeenia vahel.


STATISTIKA

Vabad ametikohad ELis

Nõukogu otsustas mitte avaldada vastuseisu sellele, et komisjon võtab vastu rakendusmääruse ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta.

Uus õigusakt sätestab vaba ametikoha mõiste, andmete kogumise võrdluskuupäevad ja andmete edastamisele esitatavad nõuded ning loob raamistiku liikmesriikide tehtavate teostatavusuuringute jaoks.

LÄBIPAISTVUS

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

Nõukogu kiitis heaks:

                         vastuse Mark JOHNSTONI kordustaotlusele 18/c/01/08; asjaolu, et Rootsi delegatsioon hääletas vastu ( 14814/08 );

                         vastuse Ante WESSELSi esitatud kordustaotlusele 19/c/01/08 ( 15476/08 );

                         vastuse kordustaotlusele 20/c/01/08 ( 15705/08 ) ning

                         vastuse Oliver REMIENi kordustaotlusele 21/c/02/08 ( 15717/08 ).


AMETISSE NIMETAMINE

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Nõukogu on vastu võtnud otsuse, millega Juan Antonio MORALES RODRÍGUEZ nimetatakse komitee liikmeks María Dolores ALARCÓN MARTÍNEZI asemel järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2010.

 



[1]                Kõnealune meetmete kogum sisaldab järgmisi õigusaktide ettepanekuid:
direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi
(„EU ETSi läbivaatamine”) ( 5862/08 );
otsus, milles käsitletakse ELi liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020
(„jõupingutuste jagamine väljaspool heitkogustega kauplemise süsteemi”) ( 5849/08 );
direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
(„taastuvate energiaallikate direktiiv”) (
5421/08 );
direktiiv, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist
(„süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv”) (
5835/08 ).


Side Bar