Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Peamised rikkumisvastased otsused jaanuaris

Brüssel, 24. jaanuar 2019

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, mis ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni vastu võetud olulisemad otsused on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 87 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12 täielik tekst. Täpsemat teavet kõigi otsuste kohta saab rikkumisotsuste registrist.

 

1. Põllumajandus ja maaelu areng

(Lisateave: Daniel Rosario – tel: +32 229 56185, Clémence Robin, tel: +32 229 52509)

Põhjendatud arvamused

Geograafilised tähised: komisjon nõuab, et BULGAARIA tühistaks riikliku geograafiliste tähiste raamistiku.

Komisjon otsustas täna astuda järgmise sammu rikkumismenetluses ning saata Bulgaariale põhjendatud arvamuse tema 1. septembri 1999. aasta kaubamärkide ja geograafiliste tähiste seaduse kohta. Alates 2008. aastast on Bulgaarias peetud põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste riiklikku registrit. Komisjon leiab, et geograafiliste tähiste riiklik kaitse ei ole kooskõlas ELi õigusaktidega põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (määrus (EL) nr 1151/2012). ELi kohtupraktika on selles küsimuses järjekindel: kohtuasjades C-478/07 (Budvar, 2009) ja C-56/16/P (EUIPO vs. Instituto dos Vinhos do Douro e do Porto, 2017) tehtud otsuste kohaselt peab määruse reguleerimisalasse kuuluvate geograafiliste tähiste süsteem olema ühtne ja täielik. Bulgaaria oleks pidanud lõpetama selle riikliku registri pidamise 2007. aastal, kui ta võeti Euroopa Liidu liikmeks, ning oleks saanud jätkata seniste riiklike geograafiliste tähiste kaitset veel 12 kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva, kui ta selle tähtaja jooksul oleks esitanud ELi tasandil taotluse. Komisjon algatas rikkumismenetluse ja saatis Bulgaaria ametiasutustele märgukirja 2018. aasta jaanuaris. Bulgaarial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui komisjon vastust ei saa, siis võib ta anda juhtumi lahendada Euroopa Kohtule.

Geograafilised tähised: komisjon kutsub TAANIT üles tagama kaitstud päritolunimetuse „Feta“ kaitse.

Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Taanile, mille ametiasutused ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad ELi õigusaktist põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (määrus (EL) nr 1151/2012). Komisjon leiab, et Taani ei ole vältinud ega peatanud ELi määruse rikkumist Taanis asuvate äriühingute poolt, mis toodavad (ja/või impordivad teistest riikidest) ja ekspordivad ELi mittekuuluvatesse riikidesse valget juustu, mille nad sildistavad kui feta. See ei vasta kaitstud päritolunimetuse kohastele tootespetsifikaadi põhimõtetele ja seda käsitatakse eksitava tähistusena. Feta päritolunimetus on kaitstud alates 2002. aastast. ELi määrusega kaitstakse registreeritud nimetusi väärkasutuse eest. Nii näiteks on keelatud registreeritud nimetuse otsene ja kaudne kaubanduslik kasutamine selliste toodete puhul, mis on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega, ning maineka toote nimetuse ärakasutamine. Kaitstud päritolunimetusena registreeritud tootenimetuse saavad ainult geograafilise asukohaga kõige tugevamalt seotud tooted. Komisjon algatas Taani suhtes rikkumismenetluse 2018. aasta jaanuaris. Taanil on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui komisjon vastust ei saa, siis võib ta anda juhtumi lahendada Euroopa Kohtule.

 

2. Konkurents

(Lisateave: Ricardo Cardoso – tel: +32 229 80100, Maria Tsoni, tel: +32 229 90526)

Märgukiri

Riigiabi: komisjon kutsub KREEKAT üles nõudma tagasi ebaseaduslikku abi, mida anti kaevandusettevõttele LARCO.

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Kreekale märgukirja, kuna Kreeka ei ole täitnud 9. novembril 2017. aastal kohtuasjas C-481/16, Euroopa Komisjon vs. Kreeka Vabariik, langetatud otsust. Selle otsusega mõistis Euroopa Kohus Kreeka süüdi selles, et ta on jätnud täitmata komisjoni 27. märtsi 2014. aasta tagasinõudmisotsuse, millega anti talle korraldus nõuda tagasi 135,8 miljoni euro ulatuses ettevõttele LARCO General Mining and Metallurgical Company S.A. antud ebaseaduslikku ühtse turuga kokkusobimatut abi. LARCO sai abi riigitagatiste ja kapitalisüstidena. Kreekal tuleb nüüd kahe kuu jooksul vastata ja tõendada, et on abi sisse nõudnud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata ta Euroopa Kohtusse, paludes kohtul nõuda Kreekalt sisse põhisumma ja sellele lisaks rahatrahv.

Menetluste lõpetamine

Monopolidevastane võitlus: komisjon lõpetab rikkumismenetluse 3 liikmesriigi suhtes seoses konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmisega.

Euroopa Komisjon on otsustanud lõpetada rikkumismenetluse Bulgaaria, Kreeka ja Portugali suhtes, kuna nad on nüüdseks siseriiklikku õigusesse üle võtnud direktiivi konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta (direktiiv 2014/104/EL). See direktiiv võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel nõuda kahju hüvitamist, kui nende suhtes on kartellikokkulepetega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega rikutud ELi konkurentsieeskirju. Samuti hõlbustab see kannatanute juurdepääsu tõenditele, mida nad vajavad kantud kahju tõendamiseks, ja annab neile rohkem aega nõuete esitamiseks. Seega on konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleval direktiivil oluline roll ELi konkurentsiõiguse normide täitmise tagamisel. Liikmesriigid pidid selle siseriiklikkusse õigusesse üle võtma 27. detsembriks 2016. Seitse liikmesriiki võtsid selle üle tähtajaks. 18 liikmesriiki võtsid direktiivi üle 2017. aastal pärast seda, kui nende suhtes algatati rikkumismenetlus ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise pärast. Bulgaaria, Kreeka ja Portugal võtsid direktiivi üle 2018. aasta esimesel poolel. Komisjon kontrollib praegu, kas 28 riiki on direktiivi nõuetekohaselt üle võtnud.

 

3. Digitaalne ühtne turg

(Lisateave: Nathalie Vandystadt – tel: +32 229 67083, Marietta Grammenou – tel: +32 229 83583)

Menetluste lõpetamine

Küberturvalisus: komisjon lõpetab rikkumismenetluse HISPAANIA, HORVAATIA, IIRIMAA, MADALMAADE, PORTUGALI ja PRANTSUSMAA suhtes

Euroopa Komisjon otsustas täna lõpetada rikkumismenetluse, mis oli algatatud Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Madalmaade, Portugali ja Prantsusmaa suhtes. Need riigid ei olnud 9. maiks 2018 võtnud üle esimesi kogu ELis kehtivaid küberturvalisuse eeskirju – direktiivi (EL) 2016/1148 võrgu ja infosüsteemide turvalisuse kohta. Komisjon tegi selle otsuse pärast seda, kui need liikmesriigid tõendasid, et eeskirjad on liikmesriigi õigusesse üle võetud ja need on direktiiviga kooskõlas. Direktiivi eesmärk on arendada liikmesriikide küberturvalisuse alast suutlikkust, et tagada kogu ELis ühtlaselt tugev võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. Sellega kehtestatakse elutähtsate teenuste operaatoritele ja digitaalteenuste osutajatele turvaohtudest ja küberintsidentidest teatamise kohustus ning edendatakse nende koostööd ELi tasandil. Komisjon algatas rikkumismenetluse 2018. aasta juulis, kutsudes asjaomaseid liikmesriike direktiivi oma õigusesse üle võtma. 11 rikkumismenetlust on veel lõpetamata, kuna liikmesriigid ei ole direktiivi täielikult üle võtnud. Komisjon peaks lähikuudel saama põhjalikuma ülevaate ülevõtmise käigust. Lisateabe saamiseks selle kohta, kuidas liikmesriigid suurendavad küberturbesuutlikkust, vt ülevaade direktiivi ülevõtmisest ning küsimused ja vastused. Vt ka teabeleht ELi küberturvalisuse suurendamise alase tegevuse kohta.

 

4. Majandus- ja rahandusküsimused

(Lisateave: Annika Breidthardt – tel: +32 229 56153, Enda McNamara – tel: +32 229 64976)

Pöördumine Euroopa Kohtusse

Komisjon kaebab SLOVEENIA kohtusse, kuna ta ei ole järginud Euroopa Keskpanga dokumentide konfidentsiaalsusnõudeid ega ei tee lojaalset koostööd.

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Sloveenia Euroopa Kohtusse Euroopa Keskpanga dokumentide puutumatuse ja lojaalse koostöö kohustuse rikkumise eest. Põhjuseks on Sloveenia Keskpangas olnud Euroopa Keskpanga dokumentide arestimine. 6. juulil 2016 arestisid Sloveenia ametiasutused Sloveenia Pangast teavet, sealhulgas Euroopa Keskpanga dokumente ja IT-riistvara. See toimus Euroopa Keskpanga ülesannetega mitteseotud Sloveenia keskpanga ametnike suhtes algatatud uurimise raames. Euroopa Keskpank ei olnud andnud luba nende esemete arestimiseks ja Euroopa Keskpangal ei ole ka õnnestunud katsed lahendada probleem vastastikusel kokkuleppel. Ka komisjon püüdis asjaolusid selgitada, saates 2016. aasta detsembris esialgse kirja, 2017. aasta mais märgukirja 2018. aasta juulis põhjendatud arvamuse, kuid ka temal ei õnnestunud sündmustesse selgust tuua. Selles küsimuses peab komisjon tihedat sidet Euroopa Keskpangaga. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täielik tekst.

 

5. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

(Lisateave: Christian Wigand, tel: +32 229 62253, Sara Soumillion – tel: +32 229 67094)

Põhjendatud arvamused

Töötajate vaba liikumine: komisjon nõuab, et IIRIMAA, KÜPROS, PRANTSUSMAA ja RUMEENIA teataksid teises riigis töötavate isikute täiendavate pensioniõiguste ülekantavuse direktiivi täielikust ülevõtmisest

Euroopa Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Iirimaale, Küprosele, Prantsusmaale ja Rumeeniale, mis ei ole teatanud täiendavaid pensioniõigusi käsitleva õigusakti – direktiiv 2014/50/EL pensionide ülekantavuse kohta – täielikust ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. Direktiivis on sätestatud täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise miinimumnõuded. Direktiivi roll on lihtsustada tööjõu liikumist liikmesriikide vahel, tagades liikuvate töötajate täiendavad pensioniõigused. 2014. aasta aprillis leppisid liikmesriigid kokku, et võtavad nimetatud direktiivi üle ja teatavad siseriiklikest ülevõtmismeetmetest komisjonile hiljemalt 2018 aasta mais. 2018. aasta juulis saatis komisjon nimetatud liikmesriikidele juba märgukirja. Kõik neli riiki vastasid, et ülevõtmise protsess on käimas, kuid kuna komisjon ei ole siiani saanud teadet direktiivi lõpliku ülevõtmise kohta, otsustas ta saata põhjendatud arvamuse. Kui need riigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.

Märgukiri

Perehüvitiste indekseerimine: komisjon algatab rikkumismenetluse AUSTRIA suhtes

Komisjon otsustas täna saata Austriale märgukirja. Selle põhjuseks on uued õigusaktid, mille kohaselt hakatakse indekseerima nende Austrias töötavate ELi kodanike peretoetusi ja perekondadele ettenähtud maksusoodustusi, kelle lapsed elavad välismaal. Alates 1. jaanuarist 2019 hakati teises liikmesriigis elavatele lastele maksma peretoetusi ja võimaldama perekondadele ettenähtud maksusoodustusi sõltuvalt selle liikmesriigi elukallidusest. Seega on paljude ELi kodanike peretoetus väiksem üksnes seetõttu, et nende lapsed elavad teises liikmesriigis, kuigi need töötajad maksavad sama suurt sotsiaalkindlustusmaksu ja muid makse kui kohalikud töötajad. ELi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise reeglid (määrus (EÜ) nr 883/2004) ei luba liikmesriikidel vähendada oma õigusaktide alusel kindlustatud isikutele antavaid rahalisi toetusi üksnes seetõttu, et need isikud või nende pereliikmed elavad teises liikmesriigis. Lisaks keelavad õigusnormid diskrimineerimise kodakondsuse alusel. Peretoetuste vähendamine üksnes seetõttu, et lapsed elavad välismaal, ei ole kooskõlas ELi sotsiaalkindlustuse alaste õigusaktide ega teise liikmesriigi kodanikest töötajate võrdse sotsiaalhüvitiste ja maksusoodustuste alase kohtlemise põhimõttega (määrus (EL) nr 492/2011). Euroopa Komisjon algatas ametliku rikkumismenetluse, saates Austriale märgukirja. Austrial on kaks kuud komisjoni tõstatatud probleemide lahendamiseks. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täielik tekst.

 

6. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen – tel: +32 229 56186, Lynn Rietdorf – tel: +32 229 74959)

Euroopa Kohtule esitatud kaebused ja märgukirjad

Ehitiste energiatõhusus: komisjon kaebab kohtusse TŠEHHI ja SLOVEENIA suutmatuse eest tagada hoonete energiamärgiste nõuetekohane väljapanek

Täna otsustas Euroopa Komisjon kaevata Tšehhi ja Sloveenia Euroopa Kohtusse selle eest, et nad ei täida hoonete energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2010/31/EL). Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kõigi hoonete suhtes kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded ja neid täitma ning tagama hoonetele energiamärgise väljastamise ja nende kütte- ja kliimaseadmete korrapärase ülevaatuse. Lisaks sellele peavad liikmesriigid direktiivi kohaselt tagama, et 2021. aastaks oleksid kõik uued hooned nn liginullenergiahooned. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid ka tagama, et teatud hoonetes, mida avalikkus sageli külastab, oleksid energiamärgised nähtavale kohale välja pandud. See reegel peaks tõstma üldsuse teadlikkust energiasäästu tähtsusest ja pakkuma stiimuleid hoonete kaasajastamiseks. Komisjon juhis juba nende liikmesriikide ametiasutuste tähelepanu sellele, et nad ei võtnud seda nõuet 2015. aastal üle õigesti, ning saatis neile 2017. ja 2018. aastal ametliku kirja. Seni ei ole need liikmesriigid oma asjaomaseid õigusakte direktiiviga kooskõlla viinud. Komisjon otsustas algatada ELi rikkumismenetluse ka Horvaatia ja Rumeenia suhtes, kes ei ole esitanud ülevaadet selle kohta, kuidas edeneb kulutõhusa taseme saavutamine hoonete ja hooneosade energiatõhususe miinimumnõuete täitmisel. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täielik tekst.

Põhjendatud arvamus

Põhilised ohutusnormid: komisjon kutsub ITAALIAT üles võtma üle ELi õigusnormid

Täna otsustas komisjon saata Itaaliale põhjendatud arvamuse, nõudes uue põhiliste ohutusnormide direktiivi (nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom) ülevõtmist siseriiklikku õigusesse. Direktiiv tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 6. veebruariks 2018. Uue direktiiviga ajakohastatakse ja ühtlustatakse Euroopa kiirguskaitsealaseid õigusakte. Selles on sätestatud ka põhilised ohutusnormid, millega kaitstakse töötajaid, elanikke ja patsiente ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. See hõlmab ka Fukushima tuumaõnnetuse järel karmistatud sätteid avariivalmiduse ja õnnetusele reageerimise kohta. Nüüd on asjaomasel liikmesriigil kaks kuud, et vastata põhjendatud arvamusele ja teatada oma ülevõtmismeetmetest. Kui komisjon vastust ei saa, siis võib ta anda juhtumi lahendada Euroopa Kohtule.

Põhjendatud arvamused ja märgukirjad

Säästev biokütus: komisjon kutsub kuut liikmesriiki üles võtma üle ELi õigusaktid bensiini ja diislikütusega seotud maakasutuse kaudsete muutuste kohta

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale ja Lätile põhjendatud arvamuse ning Soomele, Prantsusmaale, Iirimaale ja Tšehhile märgukirja, kuna nad ei ole siseriiklikku õigusesse üle võtnud ELi õigusnorme bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (direktiiv (EL) 2015/1513). Direktiivi eesmärk on vähendada ohtu, et biokütuste tootmine põhjustab kaudselt maa otstarbe muutumist. Maa otstarbe kaudne muutumine on näiteks see, kui toidu- või söödakultuuride kasvatamiseks kasutatavat põllumajandusmaad hakatakse kasutama hoopis biokütuse tootmiseks kasutatavate põllukultuuride kasvatamiseks, mis suurendab survet hakata toidukultuure kasvatama muul (kasutamata) maal, et rahuldada toidu- ja söödanõudlus. See aga mõjutaks kasvuhoonegaaside heidet. Nii näiteks suurendaks suuri süsinikukoguseid siduvate maa-alade – metsade, märgalade ja turbamaa – kasutamine põllumajandusmaana atmosfääri CO2 taset. Direktiiv aitab kaasa ka näiteks jäätmetest ja jääkidest toodetud täiustatud biokütuste kasutuselevõtule. Direktiivi kohaselt pidid liikmesriigid ELi õigusaktid üle võtma ja vastuvõetud meetmed komisjonile teatavaks tegema 10. detsembriks 2017. Neil liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon alustada rikkumismenetluse järgmist etappi, sealhulgas esitades tänased põhjendatud arvamused Euroopa Kohtule.

Märgukirjad

Energiatõhusus: komisjon nõuab 15 liikmesriigilt ELi õigusaktide järgimist

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata märgukirja Belgiale, Bulgaariale, Horvaatiale, Küprosele, Tšehhile, Taanile, Eestile, Prantsusmaale, Kreekale, Itaaliale, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Poolale ja Portugalile, nõudes ametlikult energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2012/27/EL) ülevõtmist siseriiklikku õigusesse. 2012. aasta direktiiviga kehtestatakse ühine meetmete raamistik energiatõhususe edendamiseks ELis, et tagada ELi 2020. aasta energiatõhususe 20% eesmärgi täitmine ja rajada seejärel teed edasisele energiatõhususe parandamisele. Direktiivi alusel peavad kõik ELi riigid kasutama energiat tõhusamalt energiaahela kõigis etappides alates tootmisest lõpptarbimiseni. Liikmesriikidel on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon saata nende ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Tuumajäätmed: komisjon nõuab, et LÄTI järgiks nõuetekohaselt ELi õigusakte

Komisjon otsustas täna saata märgukirja Lätile, mis ei ole nõuetekohaselt üle võtnud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist käsitlevat ELi õigusakti (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom). Direktiiviga on loodud ELi raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, sealhulgas tuuma- ja kiirgustehnoloogia kasutamiseks muul kui energia tootmise otstarbel, et vältida tarbetu koormuse asetamist tulevastele põlvkondadele. Selle korra eesmärk on kaitsta töötajaid ja elanikke ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Lisaks nõutakse direktiiviga üldsuse vajalikul määral teavitamist kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise probleemidest ning üldsuse kaasamist, võttes nõuetekohaselt arvesse julgeolekunõudeid ja vajadust kaitsta ärisaladust. Direktiiv tuli liikmesriikide õigusesse üle võtta hiljemalt 23. augustiks 2013. Komisjon analüüsis Läti riiklikku programmi ja leidis, et selles ei ole direktiivi nõudeid piisavalt arvesse võetud. Lätil on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata põhjendatud arvamuse.

 

7. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Daniela Stoycheva – tel: +32 229 53664)

Pöördumine Euroopa Kohtusse

Komisjon kaebab kohtusse HISPAANIA, mis ei ole piisavalt tegelenud kaitsega üleujutuste eest

Euroopa Komisjon kaebab Hispaania Euroopa Kohtusse üleujutuste vältimist käsitleva ELi direktiivi (direktiiv 2007/60/EÜ) täitmatajätmise pärast. Direktiivi eesmärk on vähendada ja ohjata üleujutustest tulenevat ohtu inimeste tervisele, keskkonnale, majandusele ja kultuuripärandile. ELi õiguse kohaselt pidid liikmesriigid koostama ja avaldama üleujutusriski maandamise kavad ning teavitama nendest komisjoni hiljemalt 22. märtsiks 2016. Kuna Hispaania ei pidanud kinni algsest tähtajast, algatas komisjon 2018. aasta märtsis rikkumismenetluse, saates Hispaania ametiasutustele märgukirja. Komisjon kutsus üles koostama, avaldama ja esitama Kanaari saarte kõigi seitsme valgalapiirkonna (El Hierro, Fuerteventura, Gran Canaria, La Gomera, La Palma, Lanzarote ja Tenerife) üleujutusriski maandamise kava. Kui seda endiselt ei tehtud, saatis komisjon 2018. aasta juulis Hispaaniale põhjendatud arvamuse. Kuna olukord Kanaari saarte seitsmes valglapiirkonnas ei ole ikkagi paranenud, otsustas komisjon kaevata Hispaania Euroopa Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täielik tekst.

Komisjon kaebab kohtusse Hispaania, mis ei kaitse piisavalt Doñana märgalasid

Euroopa Komisjon kaebab Hispaania Euroopa Kohtusse, kuna Hispaania ei kaitse piisavalt Doñana märgalasid toitvaid põhjaveekogumeid, nagu seda tuleks teha vastavalt ELi veepoliitika raamdirektiivile (direktiiv 2000/60/EÜ). Samuti on Hispaania rikkunud ELi looduskaitsealaseid õigusakte sellega, et ei ole võtnud piisavalt meetmeid märgalade kaitsealuse elustiku olukorra edasise halvenemise vältimiseks. Doñana märgalad on Euroopa suurimate seas ja neid iseloomustab suur ökosüsteemide mitmekesisus. Nende looma- ja taimeliikide mitmekesisus on suur ja seal leidub ka äärmiselt ohustatud liike nagu kääpakotkas, Ibeeria ilves ja Vahemere kilpkonn. Oma keskse asukoha tõttu asub Doñana miljonite Euroopa lindude igaaastasel rändeteel. Kuna Hispaania on mitu Doñana rahvuspargi ja selle ümbruse piirkonda kuulutanud Natura 2000 alaks, on see ainulaadne bioloogiline mitmekesisus kaitstud ka elupaikade direktiiviga (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) ja linnudirektiiviga (direktiiv 2009/147/EÜ). Enne tänast otsust esitati 2016. aasta aprillis Hispaania ametiasutustele põhjendatud arvamus. Komisjon kardab, et nende märgalade seisund võib veelgi halveneda, sest Hispaania ei täida oma kohustusi ei veepoliitika raamdirektiivi ega elupaikade direktiivi alusel. Veevarude kestliku majandamise ja Doñana elupaikade kaitse tagamiseks võetud meetmed on ebapiisavad ning lisaks rakendatakse neid puudulikult. Seetõttu on komisjon otsustanud kaevata Hispaania Euroopa Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täielik tekst.

Põhjendatud arvamused

Komisjon nõuab, et AUSTRIA, ITAALIA ja LÄTI täidaksid ELi eeskirju geneetilistele ressurssidele juurdepääsu kohta

Euroopa Komisjon kutsub Austriat, Itaaliat ja Lätit üles kiirendama nende ELi õigusaktide rakendamist, mille kohaselt tuleb ka nendes riikides kehtestada teiste riikide geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ning nende ressursside ELis kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise kord kooskõlas Nagoya protokolliga Geneetilised ressursid on tegeliku või potentsiaalse väärtusega taimset, loomset või mikroobset päritolu geneetiline materjal, näiteks ravimtaimed, põllumajanduskultuurid ja loomatõud. Riikides, kus on kehtestatud juurdepääsu ja tulu jaotamise nõuded vastavalt määrusele (EL) nr 511/2014, peavad neid nõudeid täitma kasutajad, kes soovivad saada kõnealust geneetilist materjali teadus-, kaitse-, äri- või tööstusrakenduste jaoks. Pärast selle ELi määruse jõustumist 2014. aasta juunis pidid liikmesriigid võtma meetmeid määruse tõhusaks rakendamiseks. ELi liikmesriigid on kohustatud nimetama pädevad ametiasutused, mis vastutavad määruse kohaldamise eest, ja teavitama sellest komisjoni. Kuna Austria, Itaalia ja Läti ei ole teatanud selliste ametiasutuste nimetamise ja karistuse kehtestamise õigusaktide vastuvõtmisest, otsustas komisjon neile saata põhjendatud arvamuse. Nüüd on neil olukorra parandamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Kohtusse.

Joogivesi: komisjon kutsub ITAALIAT üles tagama, et joogivesi oleks ohutu.

Euroopa Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Itaaliale, mis ei ole täitnud oma ELi õigusaktidest tulenevat kohustust tagada joogivee kvaliteet (nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta), mistõttu arseeni ja fluoriidide sisaldus mõne piirkonna joogivees võib olla lubatust suurem. Direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades vee tervislikkuse ja puhtuse. ELi eeskirjade kohaselt ei tohi joogivesi sisaldada mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad ohustada inimeste tervist. Pika aja jooksul oli Lazio piirkonna Viterbo maakonna 16 veevarustustsooni joogivees arseeni ja/või fluoriidi lubatust rohkem. See aga võib kahjustada inimeste, eriti alla 3-aastaste laste tervist. Komisjon saatis 2014. aastal Itaalia ametiasutustele märgukirja, kuid need ei ole ikka veel võtnud vajalikke meetmeid ega ka täitnud oma kohustust tarbijaid olukorrast ja tervisemõjudest teavitada. Itaalial on nüüd olukorra parandamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon ta kaevata Euroopa Kohtusse.

Müra: komisjon kutsub POOLAT üles kaitsma oma riigi kodanikke mürareostuse eest

Komisjon kutsub Poolat üles täitma müradirektiivi (direktiiv 2002/49/EÜ) põhilisi nõudeid, et vähendada mürareostust ELis. Maantee-, raudtee- ja lennuliikluse, tööstus- ja ehitustegevuse ning muu inimtegevuse põhjustatud keskkonnamüra on enneaegse surma põhjuste hulgas ELis õhusaaste järel teisel kohal. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma vastu müra käsitlevad tegevuskavad, et kas säilitada mürataseme status quo (kui need on kooskõlas riiklike piirväärtustega) või seda alandada (kui nimetatud piirväärtust ületatakse). 2017. aasta mais saatis komisjon Poolale märgukirja. Tehtud on mõningaid edusamme, ent Poola ametiasutused ei ole ikka veel vastu võtnud mitme asula strateegilisi mürakaarte ja tegevuskavasid. Müra käsitlevad tegevuskavad on vastu võtmata ka peamiste maanteede ja raudteede, samuti Varssavi Chopini lennujaama kohta. Sellest tulenevalt otsustas komisjon saata Poolale põhjendatud arvamuse, andes talle kaks kuud olukorra parandamiseks. Vastasel juhul võib komisjon kaevata Poola Euroopa Kohtusse.

Looduskaitse: komisjon kutsub SLOVAKKIAT üles parandama metsa majandamist

Komisjon otsustas täna saata Slovakkiale põhjendatud arvamuse, sest puuduliku looduskaitse tõttu riigis on lindude arv märkimisväärselt vähenenud. Looduslikke elupaiku ja linde puudutavad ELi õigusnormidega (vastavalt nõukogu direktiiv 2009/147/EMÜ ja direktiiv 92/43/EÜ) luuakse kogu ELi hõlmav kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis pakub kaitset võimaliku kahjuliku arendustegevuse eest. Nende õigusaktide kohaselt tuleb enne metsamajandamiskavadele ja nende raames toimuvale tegevusele (nagu raie kaitsealal) loa andmist hinnata nende mõju Natura 2000 aladele. Hinnata tuleks Slovakkia metsamajandamiskavade ja nende muudatuste, samuti kahjurite leviku tõkestamiseks tehtava sanitaarraide mõju. Seni puuduvad Slovakkia õigusaktides sellekohased sätted. Seega on komisjon seisukohal, et Slovakkia ei ole nõuetekohaselt üle võtnud loodusdirektiiviga ette nähtud kohustust hinnata adekvaatselt Natura 2000 kaitsealadel toimuvate projektide mõju neile aladele. Üks selle tulemustest on, et maailma suurima metsislase, metsise (Tetrao urogallus) populatsioon on erikaitsealades pärast Slovakkia ELiga liitumist 2004. aastal poole võrra vähenenud. Seega on komisjon samuti seisukohal, et Slovakkia ei ole astunud vajalikke samme metsise elupaikade kahjustamise ja selle liigi olulise häirimise vältimiseks ning ei ole seega nõuetekohaselt rakendanud loodusdirektiivi. Lisaks ei ole Slovakkia veel vastu võtnud ei linnudirektiivi kohaselt nõutavaid erimeetmeid metsise kaitseks ega ka vastavate erikaitsealade majandamiskavasid. Slovakkial on olukorra parandamiseks kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Kohtule.

Põhjendatud arvamus ja lõpetatud juhtumid

Asulareovesi: komisjon kutsub LÄTIT ja LEEDUT üles parandama oma reoveekäitlust ja lõpetab kaks menetlust

Euroopa Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Lätile ja Leedule, kes ei ole suutnud tagada, et igal enam kui 2 000 elanikuga linnastul on sellised asulareovee kogumise ja käitlemise süsteemid, mis vastavad ELi õigusnormide (asulareovee puhastamist käsitlev nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ) nõuetele. Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda ELis asulareovee kahjuliku mõju, näiteks vee toitainetega rikastamise eest. Toitained tingivad vetikate vohamise, mis häirib veeorganismide tasakaalu ja rikub vee kvaliteeti. Samuti on selles kogu ELis kehtivas eeskirjas sätestatud nõuded reovee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise kohta. Komisjon leiab, et 14 Läti ja 54 Leedu linnastut rikuvad mitut direktiivi sätet. Samuti peavad mõlemad riigid kehtestama nõuded reovee kogumissüsteemide, jäätmekäitluskohtade heitveele ja tööstusreoveele ning standardmeetodid tulemuste kontrolliks ja hindamiseks. Lätil ja Leedul on olukorra parandamiseks kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata mõlemad liikmesriigid Euroopa Kohtusse. Lisaks sellele lõpetab komisjon Belgia ja Luksemburgi suhtes algatatud ELi rikkumismenetlused, kuna nüüd kohaldavad nimetatud liikmesriigid direktiivi õigesti. Mis puudutab Belgiat, siis kõik 48 linnastut, mida käsitleti Euroopa Kohtu otsuses (2014. aasta kohtuasi C-395/13: komisjon vs. Belgia), vastavad nüüd ELi nõuetele asulareovee kohta. Luksemburgi ametiasutused on täitnud kohtu otsust 2013. aasta kohtuasjas C-576/11 (komisjon vs. Luksemburg) ja 2006. aasta kohtuasjas C-452/05 (komisjon vs. Luksemburg).

Märgukirjad

Looduskaitse: komisjon kutsub BULGAARIAT, ITAALIAT ja SAKSAMAAD üles viima lõpule Natura 2000 võrgustiku loomise

Euroopa Komisjon kutsub Bulgaariat, Saksamaad ja Itaaliat üles pidama kinni oma kohustustest, mis tulenevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvate looduslike elupaikade ja kaitsealuste liikide säilitamist käsitlevatest ELi õigusnormidest (loodusdirektiiv (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ)). Liikmesriigid peavad määratlema ELi loetellu kantud ühenduse tähtsusega alad erikaitsealadena. Samuti peavad nad kehtestama kaitsemeetmed, mida on vaja kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks või taastamiseks. Seda tuleb teha kuue aasta jooksul pärast nende alade lisamist ELi ühenduse tähtsusega alade loetellu. Need on põhinõuded bioloogilise mitmekesisuse kaitseks kogu ELis. Bulgaaria on ettenähtud ajavahemiku jooksul määratlenud erikaitsealadena ainult üheksa 230 ühenduse tähtsusega alast ning on üldiselt ja kestvalt jätnud kõigi alade puhul kehtestamata konkreetsed ja üksikasjalikud kaitse-eesmärgid ja -meetmed. Saksamaa ei ole ettenähtud ajaks määratlenud 4606 ühenduse tähtsusega alast erikaitsealadena 787 ala. Lisaks sellele on ta üldiselt ja kestvalt jätnud kehtestamata piisavalt üksikasjalikud kaitse-eesmärgid kõigi Natura 2000 alade puhul. Samuti leiab komisjon, et Saksamaa ei ole kuues piirkonnas taganud, et riigiasutused teavitaksid halduskavadest aktiivselt ja süstemaatiliselt avalikkust. Itaalias ei ole seni erikaitsealadena määratletud 463 ühenduse tähtsusega ala, mille puhul tähtaeg on lõppenud. Lisaks sellele on Itaalia jätnud kõigis oma 19 regioonis ja kahes autonoomses provintsis üldiselt ja kestvalt kehtestamata konkreetsed ja üksikasjalikud kaitse-eesmärgid ega ole võtnud vajalikke kaitsemeetmeid, mis vastaksid looduslike elupaigatüüpide ökoloogilistele vajadustele. Seega saadab komisjon Itaaliale ja Saksamaale uue märgukirja ning Bulgaariale märgukirja. Liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Bioloogiline mitmekesisus: komisjon kutsub üheksat liikmesriiki üles kaitsma keskkonda invasiivsete võõrliikide eest

Euroopa Komisjon kutsub Hispaaniat, Iirimaad, Kreekat, Küprost, Poolat, Portugali, Prantsusmaad, Slovakkiat ja Tšehhit üles kiirendama ELi invasiivsete võõrliikide määruse (määrus nr 1143/2014) rakendamist. Invasiivsed võõrliigid on taimed ja loomad, kes jäävad püsima väljaspool nende looduslikku leviala, levivad kiiresti ja tõrjuvad välja kohalikud liigid, põhjustades majandusele ja keskkonnale tõsiseid probleeme. Õigusakt jõustus 1. jaanuaril 2015, misjärel liikmesriigid pidid kehtestama hoiatavad karistused. Äärepoolseimate piirkondadega liikmesriigid pidid vastu võtma nende piirkondade invasiivsete võõrliikide loetelu ja selle komisjonile teada andma. Kõnealused liikmesriigid ei ole komisjonile teatanud ei karistustest ega ka äärepoolseimaid piirkondi puudutavatest invasiivsete võõrliikide loeteludest. Seetõttu otsustas komisjon saata kõigile liikmesriikidele täiendava märgukirja ning anda vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Õhu kvaliteet: komisjon nõuab, et KREEKA võtaks midagi ette õhusaastega

Komisjon kutsub Kreekat üles täitma ELi õigusnorme puhta õhu kohta ning tegutsema õhu kvaliteedi tagamise ja rahvatervise hoidmise nimel (direktiiv 2008/50/EÜ). ELi õigusaktiga on kehtestatud õhusaasteainete – sealhulgas lämmastikdioksiidi (NO2) – piirtasemed. Piirtasemete ületamise korral peavad liikmesriigid kehtestama õhukvaliteedi kavad, milles sätestatud meetmed võimaldaksid saasteainete taseme võimalikult kiiret alandamist. Lämmastikdioksiidi tase Ateena linnastus on alates 2010. aastast olnud üle direktiivis sätestatud piirtaseme. Sellest hoolimata ei ole Kreeka ajavahemikul 2010–2014 taganud, et Ateenas ei ületaks NO2 kogus aasta piirtaset ega kehtestanud õhukvaliteedi kava, mille meetmed lubaksid hoida piirtaseme ületamise aja võimalikult lühikese. Lisaks ei ole Kreeka seadnud Thessaloníki piirkonnas sisse nõuetekohaseid proovivõtukohti, mis võimaldaksid NO2 kontsentratsiooni nagu kord ja kohus kontrollida. Ka ei ole Kreeka esitanud komisjoni rakendusotsusega 2011/850/EL nõutud täielikku aruannet õhu kvaliteedi kohta. Kuna Kreeka ei ole ikka veel kõiki neid nõudeid täitnud, saadab komisjon talle märgukirja. Kreekal on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

Õhu kvaliteet: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD ja ROOTSIT üles kaitsma oma riigi kodanikke õhusaaste eest

Komisjon kutsub Prantsusmaad ja Rootsit üles viima siseriiklikud õhu kvaliteeti käsitlevad õigusaktid kooskõlla Euroopa normidega välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (direktiiv 2008/50/EÜ). Direktiiviga kehtestatud õhu kvaliteedi eesmärgid püüdlevad selle poole, et parandada aastaks 2020 olulisel määral, kuid säästlikult inimeste tervist ja keskkonna kvaliteeti. Ka on direktiivis täpselt kirjeldatud seda, kuidas neid hinnata, ja kuidas võtta parandusmeetmeid, kui nõudeid ei ole täidetud. Kõnealuste liikmesriikide puhul on vajakajäämisi nimetatud direktiivi mitme sätte ülevõtmisel siseriiklikkusse õigusesse, sealhulgas seoses kohustusega võtta meetmed, mis võimaldavad hoida lubatud väärtuste ületamise aja võimalikult lühikese. Seega saadab komisjon Prantsusmaale ja Rootsile märgukirja, andes neile kaks kuud, et komisjoni väidetele vastata. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Elektroonikaromud: komisjon kutsub EESTIT ja RUMEENIAT parandama elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlemist

Komisjon on otsustanud saata märgukirja Eestile ja Rumeeniale vajakajäämiste kohta elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid käsitlevate ELi õigusnormide (direktiiv 2012/19/EL) ülevõtmisel. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud, nagu vanad arvutid, telerid, külmikud ja mobiiltelefonid, on üks ELi kõige kiiremini kasvavaid jäätmevooge, mis kasvab 2020. aastaks eelduste kohaselt enam kui 12 miljoni tonni võrra. Kuna sellised jäätmed sisaldavad ohtlikke aineid, võib nende vale käitlemine tingida tõsiseid keskkonna- ja terviseprobleeme. Eestile saadetakse märgukiri tulenevalt sellistest vajakajäämistest nagu peamiste terminite lünklikud määratlused ja ebaselgus seoses tootjatele kehtestatavate kohustustega. Lisaks ei nõuta Eestis tõendeid selle kohta, kas elektri- ja elektroonikaseadmete romusid eksporditakse väljaspool ELi asuvatesse riikidesse. Komisjon saadab Rumeeniale märgukirja, kuna sätted on ebatäpsed ja ELi õigusakti ei kajastata täielikult, kogumiskohtade suhtes esineb vastukäivusi ja puuduvad konkreetsed sätted selle kohta, et kõiki eraldi kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete romusid tuleb nõuetekohaselt töödelda. Eestil ja Rumeenial on vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Juurdepääs keskkonnainfole: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD üles võimaldama avalikkusele juurdepääsu keskkonnateabele

Euroopa Komisjon kutsub Prantsusmaad üles viima oma riiklikud õigusaktid kooskõlla ELi normidega keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (direktiiv 2003/4/EÜ). Direktiivi kohaselt on kodanikel keskkonnateabele avaliku juurdepääsu õigus ja kõnealust teavet valdavatel avalikel asutustel on kohustus see kättesaadavaks teha. Komisjon tunneb muret selle pärast, et Prantsusmaa sellealased õigusaktid võivad olla liiga piiravad ja meetmetega ei võimaldata juurdepääsu teabele, mis liigitatakse direktiivis keskkonnateabe hulka. Samuti ei selgu Prantsuse seadustest, millistel tingimustel võidakse juurdepääsu andmisest keelduda. Seega saadetakse Prantsusmaale märgukiri. Prantsusmaal on vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

Merekeskkond: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD, IIRIMAAD ja ITAALIAT üles kaitsma oma mereakvatooriumi

Euroopa Komisjon kutsub Prantsusmaad, Iirimaad ja Itaaliat üles täitma merestrateegia raamidirektiivist (direktiiv 2008/56/EL) tulenevat kohustust anda aru mereakvatooriumi keskkonnaseisundi kohta. Direktiiviga luuakse terviklik raamistik ELi merede ja ookeanide kaitseks ning tagatakse nende ressursside säästev kasutamine. Direktiivi kohaselt pidid liikmesriigid 15. oktoobriks 2018 läbi vaatama oma hinnangu merealade keskkonnaseisundile ja inimtegevuse keskkonnamõjule, hea keskkonnaseisundi piiritlemise ja keskkonnaeesmärgid ning need ajakohastama. Asjaomased riigid ei esitanud aruandeid komisjonile nõutud tähtajaks. Seetõttu otsustas komisjon täna saata Prantsusmaale, Iirimaale ja Itaaliale märgukirja. Neil on nüüd vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Vesi: komisjon kutsub IIRIMAAD üles parandama oma veemajandust

Komisjon otsustas täna saata täiendava märgukirja Iirimaale, kuna Iirimaa ei ole ikka veel kõrvaldanud kõiki veepoliitika raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) ülevõtmisel esinenud kõrvalekaldeid ja vajakajäämisi. Uued õigusaktid, mille Iirimaa 2009., 2010. ja 2014. aastal vastu võttis, parandasid esialgset olukorda direktiivi ülevõtmisel, ent vajakajäämised püsivad. Sealhulgas ei ole Iirimaa näiteks taganud eellubade ja -registreerimissüsteemi varal järelevalvet veevõtmise, vee tõkestamise ja hüdromorfoloogiliste tingimuste muutmisega seotud tegevuste üle. Iirimaa valmistab ette uut õigusakti, millega kehtestatakse kontroll vee tõkestamise üle, ent seda ei ole veel vastu võetud ega sellest komisjonile teatatud. Iirimaal on oma kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

Asulareovee puhastamine: komisjon kutsub ÜHENDKUNINGRIIKI üles täitma täielikult Euroopa Kohtu otsust

Euroopa Komisjon kutsub Ühendkuningriiki üles täitma täielikult Euroopa Kohtu 2012. aasta otsust kohtuasjas C-301/10. Kohus leidis, et Ühendkuningriik on rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad ELi õigusaktidest asulareovee nõuetekohaste kogumis- ja töötlemissüsteemide kohta (asulareovee puhastamist käsitlev nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ), kuna ta ei ole kehtestanud kontrolli reovee valinguvete põhjustatud väljavoolu üle Londonit ja Sunderlandi (Whitburn) teenindavatest kogumis- ja töötlemissüsteemidest. Ehkki Londonis on kolme reoveepuhasti uuendamise ja Lee tunneli ehitamisega tehtud märkimisväärseid edusamme, ei ole valinguvetest tingitud reovee ülevoolu Thamesi jõe piirkonnas veel kontrolli alla saadud. Whitburni kogumissüsteemi uuendustööd on lõpule viidud, ent lekkeid on endiselt liiga palju. Kuna kohtuotsusest on möödas kuus aastat, saadab komisjon viimase meeldetuletuse enne seda, kui ta kohtuasja kohtule tagasi saadab ja taotleb rahalise karistuse määramist. Ühendkuningriigil on vastamiseks kaks kuud.

 

8. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Johannes Bahrke – tel: +32 229 58615, Letizia Lupini – tel: +32 229 51958)

Põhjendatud arvamused

Finantsteenused: komisjon nõuab, et POOLA avaks oma turu täielikult ELi krediidivahendajatele

Euroopa Komisjon kutsub Poolat üles täitma oma kohustust kohaldada kõiki ELi hüpoteekkrediidi direktiivi 2014/17/EL sätteid. Ennekõike nõuab komisjon, et Poola näeks ette sätted, millega võimaldatakse muudes liikmesriikides registreeritud krediidivahendajatel tegutseda Poola turu kogu ulatuses. Direktiivi eesmärk on tõsta hüpoteeklaenude vallas tarbijakaitse taset ja soodustada konkurentsi lepingueelse teabe ühtlustamise ja selle standardite parandamise ning liikmesriikide turgude krediidivahendajatele avamise varal. Takistused välisriigi vahendajatele piiravad konkurentsi hüpoteeklaenude turul ja vähendavavad tarbijate võimalusi saada parima hinna ja kvaliteediga hüpoteeklaen. Euroopa Komisjon saatis esimese põhjendatud arvamuse asjaomastele ametiasutustele 2016. aasta detsembris. Täna otsustas ta saata täiendava põhjendatud arvamuse. Kui Poola ametiasutused ei esita kahe kuu jooksul rahuldavat vastust, võib komisjon anda asja lahendamiseks Euroopa Kohtule.

Solventsus II: komisjon kutsub SLOVEENIAT üles rakendama ELi õigusnorme kindlustuse kohta

Täna otsustas komisjon Sloveenialt nõuda, et liikmesriik rakendaks täies ulatuses ELi õigusaktid kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II (direktiiv 2009/138/EÜ) ja Omnibus II (direktiiv 2014/51/EL)). Solventsus II direktiiviga nähakse ette kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise terviklik õigusraamistik. Ent Omnibus II direktiiviga tehakse Solventsus II direktiivi mõnedes osades muudatusi. Liikmesriigid olid kohustatud mõlemad direktiivid siseriiklikku õigusesse üle võtma ja edastama komisjonile ülevõtmismeetmete teksti 31. märtsiks 2015. Sloveenia ei ole seda kohustust siiani täielikult täitnud ja mõned sätted on endiselt puudu. Need puudutavad peamiselt kaptiivkindlustusandja või kaptiivedasikindlustusandja määratlust, korrapärase aruandluse kohustusest vabastamist, teabele juurdepääsule ja teatavaid konsolideerimisgrupi tasandil kehtivaid üleminekusätteid. Seetõttu otsustas komisjon täna saata täiendava põhjendatud arvamuse. Esimene põhjendatud arvamus saadeti Sloveenia ametiasutustele 2015. aasta novembris. Kui kahe kuu jooksul ei teatata meetmetest nimetatud direktiivide täielikuks rakendamiseks, võib komisjon kaevata Sloveenia Euroopa Kohtusse.

Maksekontod: komisjon kutsub ROOTSIT üles kohaldama ELi norme maksekontode kohta

Komisjon otsustas täna saata Rootsile ametliku nõude teatada maksekontosid käsitlevate ELi õigusnormide (maksekontode direktiiv 2014/92/EL) täielikust ülevõtmisest. Direktiiviga muudetakse maksekontode tasud läbipaistvamaks ning lihtsustatakse tasude võrdlemist ja maksekonto vahetamist. Lisaks annavad ELi õigusnormid seaduslikult ELis elavatele tarbijatele nende elukohast sõltumata õiguse omandada mõistliku tasu eest põhimaksekonto. Ehkki Rootsi pidi 18. septembriks 2016 direktiivi täielikult siseriiklikku õigusesse üle võtma, ei ole ta seda seni teinud. Rootsil on kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest ELi õigusaktide täielikuks rakendamiseks. Kui kahe kuu jooksul sellistest riiklikest meetmetest ei teatata, võib komisjon kaevata Rootsi Euroopa Kohtusse.

Märgukirjad

Investeeringute tagamine: komisjon kutsub KÜPROST üles kehtestama siseriiklikud normid, mis oleksid kooskõlas ELi õigusega

Komisjon otsustas saata märgukirja Küprosele, kes ei ole nõuetekohaselt rakendanud ELi õigusnorme investeeringute tagamise skeemide kohta (direktiiv 97/9/EÜ). See 1997. aastal vastu võetud direktiiv kaitseb investoreid, nähes ette hüvitise juhul, kui investeerimisühing investori vara ei tagasta. Direktiivi alusel esitatud nõuded tekivad tavaliselt siis, kui tegu on pettuse või muu haldusliku ametiseisundi kuritarvitamisega või kui investeerimisühing ei suuda tegevusvigade tõttu oma kohustusi täita. Komisjon tunneb muret selle pärast, et Küprose ametiasutused ei ole võtnud meetmeid, et teha põhjendamatu viivituseta kindlaks ettevõtjate suutmatus investorite nõudeid rahuldada ja maksta investoritele pärast nende nõuete tunnustamist hüvitist. Kui Küpros järgmise kahe kuu jooksul ei reageeri, võib komisjon saata talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

Liikluskindlustus: komisjon nõuab, et KREEKA täidaks ELi õigusnorme

Komisjon otsustas täna saata Kreekale märgukirja Kreeka liikluskindlustuse seaduse sätte kohta. Komisjon leiab pärast hindamist, et olemasolevad siseriiklikud õigusnormid võimaldavad keelduda hüvitise maksmisest isikule, kes on kindlustusvõtja, sõiduki omanikust juriidilise isiku esindaja või kindlustusvõtja abikaasa või sugulane. Kõnealune Kreeka õigusnormide säte, millega sõiduki omanik jäetakse hüvitise saajate hulgast välja ka sellise õnnetuse puhul, kus ta ise sõidukit ei juhtinud, on vastuolus ELi õigusaktiga mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (ELi liikluskindlustuse direktiiv 2009/103/EÜ). Nii on seda tõlgendanud Euroopa Kohus kohtuasjades C-537/03, C-442/10 ja C-503/16 tehtud otsustes. Seepärast nõuab komisjon, et Kreeka ametiasutused esitaksid selgitused siseriiklikke meetmete kohta, millega kohaldatakse Kreekas liikluskindlustuse direktiivi. Kui Kreeka järgmise kahe kuu jooksul ei reageeri, võib komisjon saata talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

 

9. Tervis ja toiduohutus

(Lisateave: Anca Paduraru – tel: +32 229 91269, Aikaterini Apostola - tel: +32 229 87624)

Põhjendatud arvamused

Rahvatervis: komisjon nõuab, et IIRIMAA teataks inimtervishoius kasutatavaid kudesid ja rakke käsitlevate ELi õigusaktide ülevõtmisest

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata kaks põhjendatud arvamust Iirimaale, kes ei ole teatanud inimkudesid ja -rakke käsitlevate ELi õigusaktide (komisjoni direktiiv 2015/565/EL ja komisjoni direktiiv 2015/566/EL) ülevõtmisest. Komisjoni direktiivi 2015/565 kohaselt peavad ELis inimtervishoius kasutatavad koed ja rakud olema jälgitavad doonorist retsipiendini ja vastupidi. Seda jälgitavust võimaldab kordumatu tunnus, mida nimetatakse ühiseks Euroopa koodiks. Koos sellele lisatud dokumentidega annab kood samuti teavet inimtervishoius kasutatavate kudede ja rakkude põhiomaduste kohta. Komisjoni direktiiviga 2015/566 on kehtestatud kord, mida importivad koepangad peavad järgima suhetes kolmanda riigi tarnijatega. Direktiividega on ette nähtud, et nende sätted tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta 29. oktoobriks 2016 ja komisjonile võetud meetmetest teatada. Seni ei ole Iirimaa ülevõtmisest teatanud. Iirimaal on aega kaks kuud, et teatada komisjonile nende direktiivide ülevõtmiseks võetud meetmetest. Kui meetmetest ei teatata, võib komisjon anda juhtumid lahendamiseks Euroopa Kohtule.

Märgukirjad

Piiriülene tervishoid: komisjon kutsub AUSTRIAT üles järgima hüvitamise määra käsitlevaid õigusnorme

Täna otsustas komisjon saata märgukirja Austriale. Komisjon nõuab, et Austria ametiasutused tagaksid ELi piiriülese tervishoiu direktiivi (direktiiv 2011/24/EL) raames teises ELi liikmesriigis saadud tervishoiuteenuste kulude hüvitamise samas ulatuses, kui hüvitatakse Austrias saadavate tervishoiuteenuse kulud. Direktiivis on sätestatud patsiendi õigused valida ravi teises liikmesriigis ja taotleda koduriiki tagasi pöördudes seal ravi hüvitamist. Mis puudutab hüvitamise määra, siis on direktiivis selgelt öeldud, et see peab vastama selliste kulude määrale, mida oleks kandnud patsiendi liikmesriik, kui tervishoiuteenust oleks osutatud seal, ja mitte ületamata tegelikke kulusid. Austrial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

Toiduohutus: komisjon kutsub Tšehhit üles kohaldama nõuetekohaselt ELi õigusnorme ametlike kontrollide tegemise kohta

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata märgukirja Tšehhile, kuna ta ei järgi ELi õigusakti ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (määrus (EÜ) nr 882/2004). Tšehhi ametiasutused peavad tegema süsteemse riskihindamise ja vajadusel edasisi ametlikke kontrolle teatavate teistest liikmesriikidest pärinevate toiduainete suhtes iga kord, kui selliseid toiduaineid tuuakse Tšehhisse. Selle alusel on Tšehhi ametiasutused kehtestanud siseriiklike õigusaktidega ettevõtjatele kohustuse järjekindlalt teatada selliste toiduainete saabumisest sihtkohta vähemalt 24 tundi varem. See on vastuolus ELi õigusnormidega kehtestatud ühtlustatud raamistikuga. Komisjon leiab, et kohustus teatada kauba saabumisest teisest liikmesriigist ei tohi olla süstemaatiline, vaid selliste kaupade saabumisest teatamine peab toimuma pädeva asutuse konkreetse taotluse alusel ja ainult sellises ulatuses, mis on rangelt vajalik ametliku kontrolli korraldamiseks. Tšehhil on märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

Piiriülene tervishoid: komisjon kutsub MADALMAID üles järgima hüvitamise määra käsitlevaid õigusnorme

Täna otsustas komisjon saata märgukirja Madalmaadele. Komisjon nõuab, et Madalmaade ametiasutused tagaksid ELi piiriülese tervishoiu direktiivi (direktiiv 2011/24/EL) raames teises ELi liikmesriigis saadud tervishoiuteenuste kulude hüvitamise samas ulatuses, kui hüvitatakse Madalmaades saadavate tervishoiuteenuse kulud. Direktiivis on sätestatud patsiendi õigused valida ravi teises liikmesriigis ja taotleda koduriiki tagasi pöördudes seal ravi hüvitamist. Mis puudutab hüvitamise määra, siis on direktiivis selgelt öeldud, et see peab vastama selliste kulude määrale, mida oleks kandnud patsiendi liikmesriik, kui tervishoiuteenust oleks osutatud seal, ja mitte ületamata tegelikke kulusid. Madalmaadel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

Biotsiidid komisjon kutsub RUMEENIAT üles täielikult rakendama ELi õigusnorme ja kehtestama tasu taotluste menetlemise eest

Komisjon on otsustanud saata Rumeeniale märgukirja, nõudes, et liikmesriik kehtestaks tasu taotluste menetlemise eest, nagu näeb ette ELi õigusakt biotsiidide kohta (määrus (EL) nr 528/2012). Määrusega on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad taotlejatelt määruse alusel osutatavate teenuste eest tasu ning et liikmesriigid peavad nende pädevatele asutustele makstavad tasud kindlaks määrama ja avalikustama. Rumeenia ei ole seni kindlaks määranud ega avalikustanud oma ametiasutustele makstavate tasude summat mitme biotsiidide määruse kohase taotluste liigi menetlemise puhul. Seetõttu ei ole tal võimalik selliseid taotlusi menetleda. Sellest tulenevalt on veninud mitme biotsiidi jaoks riikliku loa andmise menetlus. Rumeenial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

 

10. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Victoria von Hammerstein-Gesmold – tel: +32 229 55040)

Pöördumine Euroopa Kohtusse

Põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüük: Komisjon annab UNGARI kohtusse

Täna otsustas komisjon anda Ungari Euroopa Kohtusse, kuna tema siseriiklikud õigusaktid põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügi kohta on vastuolus ELi õigusnormidega. Komisjon tunneb muret selle üle, et Ungari õigusaktid jaekaubanduse kohta ei ole kooskõlas ELi õigusnormidega ning jätavad tarbijad ja ettevõtjad ilma võimalusest saada täiel määral kasu ühtsest turust. Ta leiab, et Ungari õigusaktidega rikutakse kaupade vaba liikumise põhimõtet (ELi toimimise lepingu artikkel 34), samuti ELi määrust, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (määrus 1308/2013). Esiteks peavad jaemüüjad Ungari õiguse kohaselt kohaldama põllumajandus- ja toiduainete suhtes ühesugust kasumimarginaali toodete päritoluriigist sõltumata. Sellega rikutakse kaupade vaba liikumist käsitlevat ELi õigusnormi (ELi toimimise lepingu artikkel 34), kuna see soodustab kodumaiste toodete müüki võrreldes imporditud toodetega. Teiseks ei täida Ungari ELi määrusest tulenevaid kohustusi, kuna ta takistab põllumajandustoodete müügihindade vaba kujunemist ja ausat konkurentsi. Ungari õigusaktid, mille kohaselt tuleb kõigi toodete suhtes kohaldada sama kasumimarginaali, ei lase mõnedel importijatel ja importkaupade jaemüüjatel pakkuda tarbijatele soodsamaid jaehindu. Komisjon saatis Ungarile 2017. aasta veebruaris märgukirja, algatades tema suhtes rikkumismenetluse. Kirja järel saatis komisjon Ungarile 2018. aasta märtsis põhjendatud arvamuse, milles ta kutsus üles jaemüügipiirangud kõrvaldama. Kuna Ungari ametiasutused ei ole oma seisukohta muutnud, on komisjon otsustanud anda asja Euroopa Kohtusse. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Põhjendatud arvamus

Riigihanked IT-valdkonnas: komisjon kutsub SLOVAKKIAT üles järgima õiglase konkurentsi ja läbipaistvuse nõudeid

Komisjon otsustas täna saata Slovakkiale põhjendatud arvamuse, mis käsitleb otselepingu sõlmimist selliste tarkvarateenuste osutamiseks, mille võimaldavad riigihangete veebipõhist läbiviimist nn elektroonilisel turul. Slovakkia sõlmis lepingu otse – s.t konkurentsipõhist ja läbipaistvat menetlust kasutamata ja hanketeadet avaldamata – sama ettevõtjaga, kes juba osutab muid tarkvarateenuseid. Pärast Slovakkia vastust komisjoni 2018. aasta juuni märgukirjale on komisjon endiselt seisukohal, et Slovakkia ei ole suutnud tõendada, et praeguse teenuseosutaja valduses olev intellektuaalomandi ainuõigus on uue lepingu täitmise seisukohast määrava tähtsusega. Lisaks leiab komisjon, et kuna Slovakkia on sidunud ennast ühe ja sama tarnijaga ning ei võimalda teistel ettevõtjatel esitada konkureerivaid pakkumusi, siis on ta rikkunud ELi riigihanke-eeskirju (direktiiv 2004/18/EÜ) ja ei taga, et maksumaksja raha kasutatakse optimaalselt. Slovakkial on komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata liikmesriigi Euroopa Kohtusse.

Märgukirjad

Riigihanked: komisjon kutsub 15 liikmesriiki täitma riigihangete ja kontsessioonide suhtes kehtivaid nõudeid

Komisjon otsustas täna saata 15 liikmesriigile (Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Malta, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari ja Ühendkuningriik) märgukirjad seoses nende siseriiklike õigusaktide vastavusega ELi õigusnormidele riigihangete ja kontsessioonide kohta. Liikmesriigid pidid uued õigusnormid (direktiiv 2014/24/EL, direktiiv 2014/25/EL ja direktiiv 2014/23/EL) siseriiklikku õigusesse üle võtta 18. aprilliks 2016. Märgukirjad saadetakse tulenevalt vastavuskontrollidest, mille komisjon korraldas selleks, et kontrollida siseriiklike õigusaktide vastavust ELi direktiividele. Sama hindamine toimub või tehakse ülejäänud liikmesriikides, kus üleviimine viidi lõpule oluliste viivitustega (vt Euroopa Kohtus algatatud menetlused). Liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon saata neile järgmise sammuna põhjendatud arvamuse.

Komisjon tegutseb selle nimel, et spetsialistid ja teenuseosutajad saaksid ELi teenuste ühtsest turust täit kasu

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu rikkumisotsused 27 liikmesriigi suhtes, et tagada teenuseid ja kutsekvalifikatsioone käsitlevate ELi eeskirjade nõuetekohane rakendamine. Nagu 2018. aasta novembri ühtse turu teatises rõhutati, saavad kodanikud ja äriühingud ühtse turu arvukatest eelistest osa ainult siis, kui kokkulepitud reeglid kohapeal ka tegelikult toimivad Täna võtab komisjon meetmeid, et tagada ELi eeskirjade järgimine teenuste valdkonnas. Teenused moodustavad ELi majandusest kaks kolmandikku, kuid endiselt leidub erinevaid tõkkeid, mis takistavad teenustesektoril saavutada tarbijate, tööotsijate ja äriühingute hüvanguks oma täielikku potentsiaali ning luua kogu Euroopas majanduskasvu. Kokku saadab komisjon lisaks kahele põhjendatud arvamusele välja 31 märgukirja ja ühe täiendava märgukirja, milles käsitletakse mitmeid piiranguid teenustesektoris: märgukirjad 27 liikmesriigile (kõik peale Taani), kuna nende õigusaktid ja õiguspraktika on vastuolus kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate ELi õigusnormidega ning raskendatud on juurdepääs kutsealadel tegevuse alustamisele (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi rikkumine); põhjendatud arvamus Küprosele ja märgukiri Portugalile seoses õigusnormidega, mis käsitlevad juurdepääsu inseneri ja arhitekti kutsealale (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi rikkumine); täiendav märgukiri Horvaatiale seoses advokaatide suhtes kehtestatud piirangutega, mis käsitlevad multidistsiplinaarsete teenuste osutamist, reklaamipiiranguid ja piiranguid seoses õigusega kutsealal tegutseda (ELi teenuste direktiivi ja direktiivi 98/5/EÜ (advokaatide ja õigusbüroode asutamise kohta) rikkumine); kaks märgukirja Prantsusmaale ja Poolale ning põhjendatud arvamus Iirimaale seoses teenuste vaba liikumist käsitlevate reklaamipiirangutega, mis rikuvad ELi õigusnorme (ELi toimimise lepingu artikli 56 ja teenuste direktiivi rikkumine); ja märgukiri Belgiale autoriseerimismenetluse ja üldiste nõuete kohta, mida Brüsseli piirkond kohaldab majutusteenuste osutajate suhtes (teenuste direktiivi rikkumine). Kõigil liikmesriikidel on komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada jätkata rikkumismenetluse järgmiste sammudega. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Kaupade vaba liikumine: komisjon nõuab, et SAKSAMAA kaotaks kohvi impordipiirangud

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale märgukirja kohvi impordipiirangute kohta. Saksamaa kohvimaksu seaduse kohaselt (saksa keeles: Kaffeesteuergesetz) peavad teises liikmesriigis asutatud jaemüüjad, kes müüvad Saksamaale kohvi, määrama Saksamaal asuva maksuesindaja. Esindaja peab olema heaks kiidetud Saksamaa tolliasutuse poolt, ta peab registreerima postipakid ning tasuma maksutagatise ja tasumisele kuuluva maksu. Komisjon leiab, et see nõue takistab teistest liikmesriikidest pärit jaemüüjatel vabalt importida kohvi Saksamaale ja tekitab lisakulusid, raskendades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sisenemist Saksa turule. Komisjon leiab, et selline nõue on vastuolus kaupade vaba liikumist käsitlevate ELi eeskirjadega (ELi toimimise lepingu artikkel 34). Lisaks sellele piirab asjaolu, et esindaja peab asuma Saksamaal, teenuste osutamise vabadust (ELi toimimise lepingu artikkel 56) ja takistab kohvi importi. Saksamaal on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata Saksamaale põhjendatud arvamuse.

Riigihange: komisjon nõuab MADALMAADELT ELi riigihanke-eeskirjade täitmist

Komisjon otsustas täna saata Madalmaadele täiendava märgukirja seoses nende riiklike õigusnormidega, mis käsitlevad elamuettevõtteid. Madalmaade õiguse kohaselt ei peeta elamuettevõtteid avaliku sektori hankijateks ja seetõttu ei järgi need ELi riigihanke-eeskirju. Siiski sõltuvad nad olulisel määral Madalmaade avaliku sektori asutustest nii kesk- kui ka kohalikul tasandil. Seetõttu leiab komisjon, et Madalmaad võivad olla rikkunud ELi õigust (direktiiv 2014/23/EL ja direktiiv 2014/24/EL). Eelkõige läbipaistvuskohustust, mis nõuab, et elamuettevõtted avaldaksid oma pakkumiskutsed, et võimaldada ettevõtjatele võrdseid võimalusi ning tagada oma ostudes parim hinna ja kvaliteedi suhe. Komisjon saatis esimese märgukirja detsembris 2017 ja tänase täiendava kirjaga püütakse selgitada veel lahendamata õiguslikke aspekte. Madalmaadel on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Kaupade vaba liikumine: komisjon kutsub HISPAANIAT üles kõrvaldama lisanõuded pürotehnilistele toodetele

Komisjon otsustas täna saata Hispaaniale märgukirja pürotehnilisi tooteid (näiteks ilutulestikutooteid) käsitlevate eeskirjade kohta. Hispaania seadus kohustab ettevõtjaid registreerima need tooted enne nende importi, üleandmist, ladustamist ja müüki Hispaanias ning taotlema luba Hispaania ametiasutustelt. Need riiklikud nõuded lisanduvad juba pürotehniliste toodete direktiivis ette nähtud nõuetele, millega tagatakse tarbijate tervise ja avaliku julgeoleku kaitse kõrge tase. Komisjon usub, et nende täiendavate nõuete kehtestamine teises ELi liikmesriigis seaduslikult toodetud ja sertifitseeritud pürotehnilistele toodetele on vastuolus pürotehniliste toodete direktiiviga (direktiiv 2013/29/EL) ja ühtse turuga, kuna seaduslikult turustataval tootel peaks olema võimalik vabalt liikuda kogu ELis. Hispaania riiklikud piirangud dubleerivad teises liikmesriigis juba tehtud kontrolle. Hispaanial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

11. Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

(Lisateave: Christian Wigand – tel: +32 229 62253, Melanie Voin – tel: +32 229 58659)

Põhjendatud arvamused

Andmekaitse: komisjon kutsub 7 liikmesriiki üles rakendama isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas käsitlevat direktiivi ja 2 liikmesriiki viima selle rakendamine lõpule

Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamused Bulgaariale, Küprosele, Kreekale, Lätile, Madalmaadele, Sloveeniale ja Hispaaniale, kuna nad ei ole rakendanud isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas käsitlevat direktiivi (direktiiv (EL) 2016/680), ning põhjendatud arvamused Tšehhile ja Portugalile, et kutsuda neid üles direktiivi rakendamine lõpule viima. Liikmesriigid pidid direktiivi oma õigusse üle võtma 6. maiks 2018. Direktiiviga kaitstakse kodanike põhiõigust isikuandmete kaitsele, kui õiguskaitseorganid kasutavad isikuandmeid õiguskaitse eesmärkidel. ELi eeskirjadega tagatakse, et kuriteoohvrite, tunnistajate ja kahtlusaluste isikuandmed on nõuetekohaselt kaitstud. Sarnaste andmekaitsestandardite kehtestamine hõlbustab isikuandmete vahetamist piiriülese koostöö jaoks kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses. Kuna seitse liikmesriiki ei olnud ELi eeskirju oma õigusesse üle võtnud, saatis komisjon asjaomaste riikide ametiasutustele juulis 2018 märgukirja. Juulis 2018 saadeti ka Tšehhile ja Portugalile märgukiri direktiivi osalise ülevõtmise kohta. Nendel riikidel on nüüd aega kaks kuud, et reageerida ja võtta asjakohaseid meetmeid, vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Kohtule.

Põhjendatud arvamused ja märgukiri

Rahapesuvastane võitlus: komisjon kutsub 10 ELi liikmesriiki üles võtma täielikult üle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevad ELi õigusaktid

Komisjon otsustas täna saata märgukirja Saksamaale,põhjendatud arvamused Belgiale, Soomele, Prantsusmaale, Leedule ja Portugalile ning täiendavad põhjendatud arvamused Bulgaariale, Küprosele, Poolale ja Slovakkiale, kuna need riigid ei ole siseriiklikku õigusesse täielikult üle võtnud neljandat rahapesuvastast direktiivi (direktiiv (EL) 2015/849). Kuigi nimetatud liikmesriigid on teatanud, et direktiivi ülevõtmine on lõpule viidud, järeldas komisjon pärast teatatud meetmete hindamist, et mõned sätted on jäänud üle võtmata. Nagu on näidanud mitu hiljutist rahapesuga seotud skandaali ELis, on eeskirjade õigeaegne ja korrektne ülevõtmine otsustava tähtsusega, et võidelda tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. Puudujäägid ühes liikmesriigis võivad mõjutada kõiki teisi. Kõik liikmesriigid pidid kõnealuse direktiivi üle võtma 26. juuniks 2017. Belgial, Bulgaarial, Küprosel, Soomel, Prantsusmaal, Saksamaal, Leedul, Poolal, Portugalil ja Slovakkial on nüüd aega kaks kuud, et vastata ja võtta asjakohaseid meetmeid, vastasel juhul võib Euroopa Komisjon jätkata rikkumismenetluse järgmiste sammudega.

Märgukirjad

Ebaõiglased lepingutingimused: komisjon kutsub BULGAARIAT üles järgima ELi õigusakte ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes

Komisjon kutsub Bulgaariat üles vaatama läbi eeskirjad selle kohta, kuidas kauplejad saavad tarbijate vastu nõudeid esitada, et need oleksid kooskõlas ELi õigusega ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (ebaõiglaste lepingutingimuste direktiiv, direktiiv 93/13/EMÜ), et tagada tarbijate nõuetekohane kaitse sellistel juhtudel. Direktiiviga kaitstakse tarbijaid ebaõiglaste tingimuste eest lepingutes kauplejatega, sealhulgas finantsteenuste osutajatega. ELi eeskirjadega tagatakse ka see, et sellised ebaõiglased tingimused ei ole tarbijate jaoks siduvad ja et neil on nende vastu mõistlikel tingimustel tõhusad õiguskaitsevahendid. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad liikmesriikide kohtud hindama lepingutingimuste ebaõiglust ex officio, st isegi juhul, kui tarbija seda küsimust ei tõstata. Seni aga väljastatakse Bulgaarias maksekorraldusi ja viivitamatu täitmise korraldusi ilma kohtupoolse sisulise kontrollita. Tarbijad saavad neid vaidlustada ainult väga rangetel tingimustel. Eelkõige võivad teatavad võlausaldajad, näiteks pangad, saada viivitamatu täitmise korraldusi peaaegu automaatselt ning tarbijatel on väga piiratud võimalused täitmist ebaõiglaste lepingutingimuste põhjendusel vältida või vaidlustada. Kui Bulgaaria ei saada rahuldavat vastust järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon esitada talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

Õigusemõistmine kriminaalasjades: komisjon nõuab, et BULGAARIA ja IIRIMAA rakendaksid nõuetekohaselt raamotsust vabaduse võtmise kohta

Komisjon kutsub Bulgaariat ja Iirimaad üles võtma meetmeid, et tagada vabaduse võtmist käsitlevate ELi eeskirjade (nõukogu raamotsus 2008/909/JHA) nõuetekohane rakendamine siseriiklikus õiguses. Liikmesriigid pidid oma siseriiklikud õigusaktid vastu võtma 5. detsembriks 2011. Nende eeskirjadega tagatakse selliste kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, millega määratakse vanglakaristused. ELi eeskirjade eesmärk on hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset rehabilitatsiooni. Bulgaarias on seadusandlik protsess algusjärgus ning riik ei ole nõukogule ja komisjonile ülevõtmisest veel teatanud. Märtsis 2016 võttis Iirimaa kohustuse võtta õigusaktid vastu 2016. aasta lõpuks. Praeguseks ei ole Iiri ametiasutused raamotsust üle võtnud ega teavitanud nõukogu ja komisjoni ülevõtmismeetmetest. Kui Bulgaaria ja Iirimaa ei võta vajalikke meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon saata sellesisulise põhjendatud arvamuse.

Õigusemõistmine kriminaalasjades: komisjon nõuab, et IIRIMAA rakendaks täielikult kolme raamotsust tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite, järelevalvemeetmete ning rahaliste karistuste kohta

Komisjon otsustas täna saata Iirimaale 3 märgukirja, milles nõutakse, et riik tagaks oma siseriiklikus õiguses kolme nõukogu raamotsuse – tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohta (otsus 2008/947/JHA), järelevalvemeetmete kohta (otsus 2009/829/JHA) ja rahaliste karistuste kohta (otsus 2005/214/JHA) täieliku rakendamise. Tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite raamotsuse eesmärk on hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset rehabiliteerimist, parandades ohvrite ja üldsuse kaitset. See hõlbustab ka sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite rakendamist õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis. Liikmesriigid pidid oma siseriiklikud õigusaktid vastu võtma 6. detsembriks 2011. Raamotsus järelevalvemeetmete kohta tagab asjaomase isiku ilmumise kohtuistungile. Samuti edendab see vajaduse korral kriminaalmenetluse käigus vabadusekaotust mittehõlmavate meetmete kasutamist isikute suhtes, kelle elukoht ei ole liikmesriigis, kus kriminaalmenetlus toimub. Lisaks parandatakse selle otsusega ohvrite ja üldsuse kaitset. Liikmesriigid pidid siseriiklikud õigusaktid vastu võtma 1. detsembriks 2012. Rahalisi karistusi käsitlev raamotsus võimaldab rahaliste karistuste vastastikust tunnustamist, nii saavad kohtu- või haldusasutused edastada rahalise karistuse määramise otsuse otse muu ELi riigi asutusele karistuse tunnustamiseks ja ilma täiendavate formaalsusteta täitmisele pööramiseks. ELi liikmesriigid pidid selle otsuse rakendama 21. märtsiks 2007. Kui Iirimaa ei võta vajalikke meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon saata sellesisulise põhjendatud arvamuse.

 

12. Merendus ja kalandus

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Daniela Stoycheva – tel: +32 229 53664)

Märgukiri

Kalanduskontroll: komisjon jätkab rikkumismenetlust TAANI vastu, mis algatati seoses teatavate ELi kontrollieeskirjade täitmisega

Komisjon otsustas täna saata Taanile märgukirja, kuna riik ei ole suutnud jõustada ELi kontrollimääruse mitut olulist sätet (nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009). Nimetatud määrusega luuakse süsteem ELi ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks, inspektsiooniks ja rakendamiseks riikide ametiasutuste poolt. Määrus on olnud jõus alates 1. jaanuarist 2010. Komisjon leiab, et Taani ei suuda praegu tagada, et lossimisel kaalutakse kõik kalandustooted ning et kohustuslikes saagi registreerimisdokumentides registreeritakse iga liigi kogused, kaasa arvatud tööstuslik kaaspüük. Kõige tõsisemad probleemid on seotud tööstusliku kalapüügiga. Need puudused vähendavad oluliselt saagi registreerimisdokumentide täpsust, mis on vajalik kvootide vähendamiseks ja ülepüügi vältimiseks. Lisaks ei taga Taani komisjoni teavitamist tegelikult lossitud kalakogustest, millega kaasneb risk ühise kalanduspoliitika jätkusuutlikkuse eesmärkidele. Taanil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

13. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Natasha Bertaud – tel: +32 229 67456, Markus Lammert – tel: +32 229 80423)

Põhjendatud arvamused

Seaduslik ränne: komisjon kutsub KÜPROST ja KREEKAT üles rakendama ELi eeskirju kolmandate riikide üliõpilaste ja teadlaste suhtes

Komisjon otsustas täna saata Küprosele ja Kreekale põhjendatud arvamuse, kuna need riigid ei ole teatanud siseriiklikest õigusaktidest, millega võetakse täielikult üle direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise, seal elamise ja ELi-sisese liikuvuse tingimuste kohta (direktiiv 2016/801). Liikmesriikidel oli aega 23. maini 2018, et viia siseriiklikud õigusaktid kooskõlla selle direktiiviga ja teavitada sellest komisjoni. Juulis 2018 saatis komisjon Kreekale ja Küprosele märgukirjad ning jätkab nüüd põhjendatud arvamustega, mis on rikkumismenetluse teine etapp. Liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega direktiivi täielikuks ülevõtmiseks oma siseriiklikku õigusse, vastasel juhul võib komisjon kaaluda asja suunamist Euroopa Liidu Kohtusse.

Schengeni piirieeskirjad: EESTI peab eemaldama lisatingimused välispiiride ületamiseks

Komisjon otsustas täna saata Eestile põhjendatud arvamuse, kuna riik on kehtestanud täiendavad kohustused ELi välispiiri ületavate reisijate suhtes, mis on vastuolus Schengeni piirieeskirjadega (määrus (EL) nr 2016/399). Praegu nõuab Eesti, et reisijad, kes soovivad EList lahkuda, reserveerivad koha piiriületuse ootejärjekorras ning maksavad broneerimise ja ooteala kasutamise eest tasu. Schengeni piirieeskirjadega nähakse ette kõikehõlmav loetelu tingimustest piiriületuseks ja kontrollid, mis peavad toimuma reisijate EList lahkumise korral. Seadustik ei luba liikmesriikidel kehtestada täiendavaid kohustusi, näiteks Eesti piiriületuspunktides kehtestatud kohustusi. Komisjon saatis Eestile 2016. aasta mais märgukirja. Saadud vastus ei olnud rahuldav ja sellest tulenevalt esitab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse, mis on rikkumismenetluse teine etapp. Eestil on aega kaks kuud, et teavitada komisjoni kõikidest meetmetest, mis on võetud ELi välispiiride ületamist käsitlevate sätete nõuetekohaseks rakendamiseks vastavalt Schengeni piirieeskirjadele. Vastasel juhul võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Varjupaigaküsimused: komisjon jätkab UNGARI vastu suunatud rikkumismenetlust seoses varjupaiga ja elamisloa taotlemist toetatavate tegevuste kriminaliseerimisega

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Ungarile põhjendatud arvamuse seoses õigusaktidega, millega kriminaliseeritakse tegevused, millega toetatakse varjupaiga ja elamisloa taotlemist ning piiratakse veelgi varjupaiga taotlemise õigust. 19. juulil 2018 otsustas komisjon saata Ungarile märgukirja uute õigusaktide kohta. Olles analüüsinud Ungari ametiasutuste vastust leiab komisjon, et enamik tõstatatud küsimusi ei ole ikka veel lahendatud, eelkõige seoses järgmiste punktidega. Esiteks varjupaigataotlejate toetamise kriminaliseerimine. Ungari õigusaktidega piiratakse varjupaigataotlejate õigust suhelda asjaomaste riiklike, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega ja neilt abi saada, kriminaliseerides toetuse varjupaiga- ja elamisloataotlustele. Teiseks konkreetsete vabaduste piiramine. Takistades kõigil isikutel, kelle suhtes on nende õigusaktide alusel algatatud kriminaalmenetlus, läheneda Ungari piiril asuvatele transiiditsoonidele, piiratakse õigusaktidega põhjendamatult ELi kodanike vaba liikumise õiguse kasutamist. Karistused ulatuvad ajutisest kinnipidamisest kuni üheaastase vangistuse ja riigist väljasaatmiseni. Kolmandaks varjupaigaõiguse ebaseaduslik piiramine. Varjupaigataotluste täiendavate rahuldamatajätmise põhjuste kehtestamine, mis ei ole ette nähtud ELi õigusega, on ELi varjupaigamenetluste direktiivi rikkumine. Lisaks, kuigi ELi õigusega on ette nähtud võimalus võtta kasutusele vastuvõetamatuse tingimused „turvalise kolmanda riigi“ ja „esimese varjupaigariigi“ põhimõtete alusel, piiravad Ungari õigusaktid ja varjupaika käsitlevad põhiseaduslikud muudatused varjupaigaõigust viisil, mis on vastuolus varjupaigatingimuste direktiivi (direktiiv 2011/95/EL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Seepärast on komisjon otsustanud saata Ungarile põhjendatud arvamuse ELi õiguse rikkumise kohta. Ungari ametiasutustel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Seaduslik ränne: komisjon kutsub UNGARIT üles tagama pikaajaliste elanike direktiivi nõuetekohane rakendamine

Komisjon otsustas täna saata Ungarile põhjendatud arvamuse, kuna riik on jätnud pikaajalise elaniku staatusega kolmandate riikide kodanikud ilma võimalusest töötada veterinaari kutsealal, rakendades seega puudulikult pikaajaliste elanike direktiivi (nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ). Direktiiviga on ette nähtud, et kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult mõnes ELi liikmesriigis vähemalt viis aastat, koheldakse teatavates valdkondades võrdselt oma riigi kodanikega, sealhulgas on neil õigus saada tööd ja tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Ungari õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikel, kellel on veterinaararsti kvalifikatsioon, sealhulgas neil, kes said kraadi Ungaris, lubatud Ungaris oma kutsealal tegutseda. 2018. aasta juulis saatis komisjon Ungarile sellekohase märgukirja. Olles hinnanud Ungari ametiasutustelt saadud vastust, esitab komisjon täna põhjendatud arvamuse. Ungaril on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Varjupaigaküsimused: komisjon kutsub UNGARIT, POOLAT ja SLOVEENIAT üles täielikult rakendama praegu kehtivat miinimumnõuete direktiivi

Komisjon otsustas täna saata Ungarile, Poolale ja Sloveeniale põhjendatud arvamuse, kuna need riigid ei ole teatanud meetmetest, mis on võetud ELi nõuete rakendamiseks, millele kolmandate riikide kodanikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks (direktiiv 2011/95/EL). Detsembris 2011 vastu võetud direktiiviga kehtestatakse ühised ELi standardid rahvusvahelist kaitset vajavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks. Samuti tagatakse sellega hüvitiste ja õiguste minimaalne tase kõigis ELi liikmesriikides, mis vähendab teisest rännet ELi riikide vahel ja soodsaima varjupaigariigi valimist. Liikmesriigid pidid rakendama ühised standardid 21. detsembriks 2013. Ungari, Poola ja Sloveenia ei rakendanud kõiki direktiivi sätteid täielikult ja komisjon saatis neile jaanuaris 2014 märgukirja. Täna esitab komisjon järgmise sammuna põhjendatud arvamuse. Ungaril, Poolal ja Sloveenial on nüüd kaks kuud aega, et teavitada komisjoni direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks võetud asjakohastest meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon anda need juhtumid lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Julgeolekuliit: komisjon kutsub HISPAANIAT täielikult rakendama broneeringuinfot käsitlevaid ELi eeskirju

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Hispaaniale põhjendatud arvamuse, kuna ta ei ole teavitanud komisjoni seni võetud riiklikest meetmetest broneeringuinfot käsitlevate ELi eeskirjade (direktiiv 2016/681) rakendamiseks. Broneeringuinfo on teave, mille reisijad lennuettevõtjatele lendude broneerimise ja lennule registreerimise ajal edastavad, näiteks reisija nimi, reisi kuupäevad, marsruudid, istekoha number, pagas, kontaktandmed ja makseviis. Broneeringuinfo direktiiviga nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad selliste andmete edastamist lennuettevõtjatelt liikmesriikidele ja nende töötlemist, mis peaks toimuma täielikus kooskõlas andmekaitsemeetmetega. Broneeringuinfo kasutamine on oluline vahend võitluseks terrorismi ja raskete kuritegude vastu, kahtlaste reisiharjumuste jälgimiseks ning võimalike kurjategijate ja terroristide tuvastamiseks. See on Euroopa julgeoleku tegevuskava oluline element ning tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu alustala. Kuid selleks, et broneeringuinfo raamistik oleks tõhus ja saavutaks oma täieliku potentsiaali, on äärmiselt oluline, et kõik liikmesriigid rakendaksid oma süsteemid võimalikult kiiresti tööle. Liikmesriigid pidid ELi uued broneeringuinfo eeskirjad täielikult rakendama 25. maiks 2018. Täna saadetakse Hispaaniale põhjendatud arvamus jätkuks märgukirjale, mis talle saadeti 2018. aasta juulis. Hispaanial on nüüd aega kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest, mis on võetud uute eeskirjade täielikuks rakendamiseks. Pärast seda võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Märgukirjad

Seaduslik ränne: komisjon kutsub SLOVEENIAT üles tagama ühtse loa direktiivi nõuetekohane rakendamine

Komisjon otsustas täna algatada rikkumismenetluse, saates Sloveeniale märgukirja, kuna riik ei ole taganud kolmandate riikide töötajate võrdset kohtlemist, nagu on sätestatud ühtse loa direktiivis (direktiiv 2011/98/EL). Seadusliku rände hõlbustamiseks on direktiiviga ette nähtud kolmandatest riikidest pärit töötajatele lihtsustatud menetlus ja ühised õigused. Need ELi eeskirjad tagavad, et kolmandate riikide töötajatel on ELi kodanikega sarnased hüved töötingimuste, pensionide, sotsiaalkindlustuse ja avalikele teenustele juurdepääsu osas. Sloveenia õigusaktidega rakendatakse valesti sätteid, mis käsitlevad õigust võrdsele kohtlemisele seoses perehüvitistega, nõudes, et ühtse loa omanikul peab perehüvitiste saamiseks olema alaline elukoht. Seda nõuet ei kohaldata Sloveenia kodanike suhtes. Sarnaselt võimaldab Sloveenia maksta pensioni oma riigi kodanikele, kes elavad välismaal, samas kui kolmandatest riikidest pärit töötajatele on see õigus piiratud. Sloveenial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Siseasjad: komisjon nõuab, et ITAALIA, PORTUGAL ja HISPAANIA rakendaksid laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise eeskirju

Täna otsustas komisjon saata Itaaliale, Portugalile ja Hispaaniale märgukirja, kuna need riigid ei ole rakendanud ELi eeskirju, mis käsitlevad laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (direktiiv 2011/93/EL). ELil on ranged eeskirjad, millega kriminaliseeritakse selline kuritarvitamine kogu Euroopas, tagatakse ranged karistused õigusrikkujatele, kaitstakse lapsohvreid ja aidatakse ära hoida selliste kuritegude toimumist. Direktiiv sisaldab ka erimeetmeid laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemiseks veebis. Liikmesriigid pidid rakendama uued eeskirjad detsembriks 2013. Kuna direktiiv on äärmiselt ulatuslik, esines peaaegu kõigis liikmesriikides rakendamisperioodil viivitusi. Komisjon on nendest probleemidest teadlik, kuid et tagada laste tõhus kaitse seksuaalse kuritarvitamise eest, peavad liikmesriigid direktiivi sätteid täielikult järgima. Seetõttu otsustas komisjon algatada rikkumismenetluse nimetatud liikmesriikide suhtes, kellel on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

14. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Stephan Meder – tel: +32 229 13917)

Põhjendatud arvamused

Siseveelaevandus: komisjon kutsub BELGIAT üles järgima prahtimist ja hinnakujundust käsitlevaid ELi eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Belgiale põhjendatud arvamuse seoses siseveetranspordis prahtimise ja hinnakujunduse valdkonnas kehtestatud riikliku nõude kokkusobimatusega ELi õigusega (nõukogu direktiiv 96/75/EÜ). Direktiivis on sätestatud, et nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste vedude lepingud sõlmitakse asjaomaste poolte vahel vabalt ja vabalt kokkulepitavate hindade alusel. Belgial on kaks kuud põhjendatud arvamuse järgimiseks, vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

Maanteetransport: komisjon nõuab, et KÜPROS ajakohastaks oma riikliku elektroonilise registri ühendust TACHOnetiga tulenevalt viimase uuest versioonist

Komisjon otsustas saata Küprosele põhjendatud arvamuse, kuna ta ei ole ajakohastanud oma riiklike registrite ühendust TACHOnetiga tulenevalt selle uuest versioonist (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/68). Liikmesriigid on omavahel ühendatud ja vahetavad teavet juhikaartide kohta elektrooniliste registrite vahel teateedastussüsteemi TACHOnet kaudu. TACHOnet koosneb kesksüsteemist, mida haldab Euroopa Komisjon, ja riiklikke elektroonilisi registreid sisaldavast riiklikust süsteemist, mida haldavad liikmesriigid. Liikmesriigid vastutavad seega riiklike elektrooniliste registrite loomise ja haldamise ning riikliku süsteemi ja kesksüsteemi koostalitluse tagamise eest. Kui võetakse kasutusele TACHOneti uus ja täiustatud versioon, peavad liikmesriigid kohandama oma süsteeme riiklikul tasandil. Riiklike elektrooniliste registrite ja TACHOneti ühenduse ajakohastamise tähtaeg möödus 2. märtsil 2018. Kui Küprose ametiasutused ei anna kahe kuu jooksul rahuldavat vastust, võib komisjon otsustada kaevata eespoolnimetatud liikmesriigid Euroopa Kohtusse.

Raudteetransport: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD üles võtma üle ELi õigusnormid juurdepääsu kohta raudteeinfrastruktuurile

Komisjon otsustas saata ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomist käsitlevate ELi eeskirjade (direktiiv 2012/34/EL) liikmesriikide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kontrolli raames saata Prantsusmaale põhjendatud arvamuse. Prantsusmaal käimas olev põhjalik raudteereform peaks lahendama direktiivile vastavuse küsimused. Seni aga on komisjon seisukohal, et Prantsusmaa raudteealane õigusraamistik, mis on veel lõpule viimata, ei ole täielikult kooskõlas konkreetsete sätetega, sealhulgas nendega, mis käsitlevad juurdepääsu raudteega seotud teenustele ja jaamade haldajate sõltumatuse garantiisid. Kui Prantsusmaa ei vasta komisjoni väidetele kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada kaeva riik Euroopa Kohtusse.

Märgukirjad

Raudteetransport: komisjon kutsub UNGARIT üles esitama oma tehniliste nõuete kavad juurdepääsu tagamise ning raudteesüsteemi toimimise ja liikluskorralduse kohta

Komisjon otsustas täna saata Ungarile märgukirja, kuna too ei ole esitanud oma riiklikke rakenduskavasid tehniliste nõuete kohta juurdepääsuvõimaluste tagamiseks puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele (komisjoni määrus nr 1300/2014/EL) ning raudteesüsteemi toimimise ja liikluskorralduse kohta vastavalt ELi normidele (komisjoni määrus nr 2015/995). Liikmesriigid pidid oma kavad esitama vastavalt 1. jaanuariks 2017 ja 1. juuliks 2017. Ungaril on aega kaks kuud, et vastata komisjoni esitatud väidetele, pärast mida võib komisjon vastu võtta põhjendatud arvamuse.

Liiklusohutus: komisjon kutsub IIRIMAAD ja POOLAT üles andma aru teabevahetusest liikluseeskirjade rikkumiste kohta

Komisjon otsustas täna saata Iirimaale ja Poolale märgukirjad, kuna nad ei ole teatanud liikluseeskirjade rikkumisi käsitlevast teabevahetusest, nagu nõutakse ELi normides, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta (direktiiv 2015/413/EL). Nimetatud direktiiv võimaldab liikmesriikidel tuvastada mitteresidentidest sõidukijuhte, kes panevad nende territooriumil toime selliseid õigusrikkumisi nagu kiiruseületamine või sõiduki juhtimine alkoholijoobes, ja esitada neile süüdistusi. Liikmesriigid peavad saatma komisjonile aruande selle kohta, kui mitu automatiseeritud otsingut on veebiplatvormi kaudu tehtud õigusrikkumiste kohta, mille on nende territooriumil toime pannud välismaal registreeritud sõidukid. Aruanne peab sisaldama ka tulemusteta jäänud otsingute arvu, samuti rikkumiste suhtes võetud järelmeetmete kirjeldust. See teave on oluline selleks, et hinnata teabevahetuse toimimist, süütegude uurimise tulemuslikkust liikmesriikides ja direktiivi mõju liiklusohutusele. Aruanne tulnuks esitada 6. maiks 2018. Mõlemal riigil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Raudteetransport: komisjon kutsub HISPAANIAT üles rakendama nõuetekohaselt ELi eeskirju raudteeohutuse kohta

Komisjon otsustas täna saata Hispaaniale märgukirja seoses sellega, et Hispaania ohutusprotsessid ei vasta ELi raudteeohutust reguleerivate õigusaktide nõuetele (direktiiv raudteeohutuse kohta, direktiiv 2004/49/EÜ). Direktiiv hõlmab raudteesüsteemi ohutusnõudeid tervikuna. Komisjon on seisukohal, et Hispaania riikliku uurimisasutuse poolt läbi viidavas õnnetuste ja vahejuhtumite algpõhjuste analüüsis ning riikliku ohutusasutuse järelevalvemeetodites esineb puudusi. Hispaanial on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Transporditeenused: komisjon kutsub POOLAT üles täitma ühiseid eeskirju juurdepääsu kohta rahvusvahelisele bussiteenuste turule

Komisjon otsustas täna nõuda, et Poola järgiks täielikult ELi õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu rahvusvahelisele bussiteenuste turule (määrus (EÜ) nr 1073/2009). Määrus võeti vastu oktoobris 2009 osana meetmepaketist, mille eesmärk oli ajakohastada eeskirju, millega reguleeritakse juurdepääsu autoveo-ettevõtja tegevusalale ja autoveoturule. Määruse peamine eesmärk on aidata kaasa bussiteenuste siseturu väljakujundamisele ning suurendada turu tõhusust ja konkurentsivõimet, et soodustada üleminekut eraautode kasutamiselt bussiteenuste kasutamisele. Poola ametiasutus tühistas Saksamaa bussiettevõtja loa osutada rahvusvahelist liinibussiteenust Saksamaa ja Poola vahel. Poola ametiasutus ei olnud pädev tegevusluba kehtetuks tunnistama, samuti ei olnud täidetud tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vajalikud õiguslikud nõuded. Seetõttu on komisjon arvamusel, et Poola on rikkunud kõnealust ELi määrust. Poolal on vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Ohtlike kaupade vedu: komisjon kutsub ÜHENDKUNINGRIIKI üles rakendama ELi eeskirju ohtlike kaupade maanteetranspordi kohta

Komisjon nõudis täna Ühendkuningriigilt ohtlike kaupade maanteetransporti reguleeriva ELi õiguse (komisjoni direktiiv 2018/217) täielikku järgimist. Ühendkuningriik ei ole esitanud täiendavaid tõendeid direktiivi ülevõtmiseks riiklikul tasandil võetud rakendusmeetmete kohta. Ühendkuningriigi ametiasutustel on vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

15. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Johannes Bahrke – tel: +32 229 58615, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Pöördumised Euroopa Kohtusse

Maksustamine: komisjon kaebab SAKSAMAA Euroopa Kohtusse seoses sellega, et riik ei ole viinud riiklikke õigusnorme kooskõlla ELi käibemaksu tagastamise normidega

Komisjon otsustas täna kaevata Saksamaa Euroopa Kohtusse teiste liikmesriikide ettevõtjate teatavate käibemaksu tagastamistaotluste tagasilükkamise tõttu.

Nimelt keeldub Saksamaa teatavatel juhtudel käibemaksu tagastamast, küsimata tagasimakse taotlejalt täiendavat teavet, kui ta leiab, et kaupade ja teenuste kohta esitatud teave ei ole piisav taotluse üle otsuse tegemiseks. Selline tegevus toob kaasa olukorrad, kus keeldutakse käibemaksu tagastamast taotlejatele, kes täidavad olulisi nõudeid, ning sellega rikutakse õigust käibemaksu tagastamisele, mis on kehtestatud ELi õigusnormide alusel (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, ja tagastamisdirektiiv, nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ). Tänase otsusega täidab Euroopa Komisjon aluslepingute täitmise järelevalvaja rollis oma kohustust tagada ELi õigusaktide täitmise. Otsus pöörduda Euroopa Kohtusse tehti pärast seda, kui Saksamaa ei viinud oma õigusakte kooskõlla ELi õigusega komisjoni põhjendatud arvamuse alusel. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Maksustamine: komisjon kaebab ÜHENDKUNINGRIIGI Euroopa Kohtusse, kuna riik ei ole täitnud teatavate kaubaturgude suhtes kohaldatavaid käibemaksueeskirju

Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Kohtusse Ühendkuningriigi seoses käibemaksuerandeid võimaldava käibemaksumeetme kohaldamisala laiendamisega teatavatele kaubaturgudele. Ühendkuningriigis kohaldatakse riigi teatavatel kaubaturgudel tehtavate tehingute suhtes käibemaksu nullmäära. Erandist teatati komisjonile 1977. aastal ja Ühendkuningriik on meetme kohaldamisala vahepeal märkimisväärselt laiendanud, mis tähendab, et see ei piirdu enam toodetega, mida see algselt hõlmas. Kõigi liikmesriikide vahel kokku lepitud ELi eeskirjade (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ) kohaselt ei saa seda liiki erandit laiendada. Samuti põhjustab see suuri konkurentsimoonutusi, mis kahjustavad ELi teisi finantsturge. Kohtussekaebamise tingis see, et Ühendkuningriik ei viinud oma õigusakte kooskõlla ELi käibemaksuõigusega pärast komisjoni 2018 juuli põhjendatud arvamust. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Pöördumine Euroopa Kohtusse ja märgukiri

Maksustamine: komisjon kaebab ITAALIA Euroopa Kohtusse seoses kinnisvara registreerimismaksu eeliskohtlemisega

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Itaalia Euroopa Kohtusse, kuna riik ei ole muutnud oma õigusakte, millega nähakse ette vähendatud maksumäär välismaal elavatele itaallastele, kes ostavad oma esimese eluaseme Itaalia territooriumil. Sellistel Itaalia väljarändajatel on õigus registreerimismaksu soodusmäärale, ilma et nad peaksid täitma elukohanõuet. Teiste liikmesriikide kodanikel ei ole õigust sellisele sooduskohtlemisele, kui nad ei ela omavalitsuse territooriumil, kus vara asub, või ei asu sinna elama hiljemalt 18 kuud pärast vara omandamist. Selline otseselt kodakondsusel põhinev diskrimineeriv kohtlemine on Euroopa Liidu toimimise lepinguga keelatud. Samamoodi on välismaal elavad Itaalia pensionärid teatavatel tingimustel vabastatud munitsipaalomandimaksust (IMU) või võivad saada soodustusi oma Itaalias asuvate kinnisasjade kohalike teenuste maksudelt. Seepärast otsustas komisjon täna saata Itaaliale ka märgukirja seoses soodustingimuste säilitamisega teatavate kohalike maksude puhul ELis või EMP liikmesriikides elavate Itaalia pensionäride esimesele eluasemele Itaalias. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Põhjendatud arvamused

Maksustamine: komisjon nõuab, et PRANTSUSMAA viiks isiklike hoolekandeteenuseid ja kodust abi puudutavad maksueeskirjad kooskõlla ELi õigusega

Komisjon on otsustanud saata Prantsusmaale põhjendatud arvamuse, kuna mõned residendist ja mitteresidendist maksumaksjad on seoses isiklike hoolekandeteenuste ja koduse abi teenustega maksustamise seisukohast ebasoodsas olukorras. Praegu kohaldatakse maksuvähendust nende hooldusteenuste suhtes, mida osutatakse maksumaksjatele või teatavatel tingimustel nende ülenevatele sugulastele kodus üksnes juhul, kui neid teenuseid osutatakse Prantsusmaal asuvas elukohas. See tingimus on vastuolus ELi õiguse põhimõtetega, kuna sellega pannakse ebasoodsasse olukorda Prantsusmaal resideerivad maksumaksjad, kelle elukoht on mõnes teises ELi või EMP riigis. Sellega pannakse ebasoodsasse olukorda ka mitteresidendist maksumaksjaid, kes on residentidega võrreldavas olukorras, sest nad saavad suurema osa oma sissetulekust tegevusest Prantsusmaal. Kui Prantsusmaa ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon kutsub SAKSAMAAD üles viima oma õigusnormid vastavusse ELi õigusaktidega, mis käsitlevad põllumajandustootjate suhtes kohaldatavat kindlasummalist käibemaksu

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale põhjendatud arvamuse seoses põllumajandustootjate suhtes kohaldatava käibemaksu erikorraga. ELi eeskirjad (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ) võimaldavad liikmesriikidel kohaldada põllumajandustootjate suhtes kindla maksumääraga käibemaksukorda. Selle korra kohaselt nõuavad põllumajandustootjad oma põllumajandustoodete ja -teenuste eest klientidelt kindlasummalist tasu – „kindlasummalist hüvitist“. Tavapäraseid käibemaksueeskirju põllumajandustootjate suhtes sellisel juhul ei kohaldata. Samas ei saa need põllumajandustootjad nõuda enda makstud käibemaksu hüvitamist. Seda korda peaksid kasutama need põllumajandustootjad, kellel käib tavapäraste käibemaksueeskirjade järgimise halduslik pool tõenäoliselt üle jõu. Saksamaa kohaldab kindla maksumääraga korda siiski kõigi põllumajandustootjate, sealhulgas suurte põllumajandusettevõtete omanike suhtes, tegemata vahet neil, kellel selliseid raskusi tekib, ja nende vahel, kes neid ei teki. Lisaks sellele hüvitatakse Saksamaa kõrgeima kontrolliasutuse (Bundesrechnungshof) andmetel sellise kindla maksumäära kohaldamise korral põllumajandustootja suhtes nende tasutud sisendkäibemaks liiga suures ulatuses. See ei ole ELi eeskirjade kohaselt lubatud ja tekitab siseturul suuri konkurentsimoonutusi. Kui Saksamaa ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et SAKSAMAA muudaks kapitali kasvutulu riigist välja viimisel tasumisele kuuluva maksu piiravaid sätteid

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale põhjendatud arvamuse riigist lahkumisel kohe tasumisele kuuluva maksu kehtestamise kohta varade ülekandmisele ELi/EMP riiki. Saksamaa varade ülekandmist Saksamaa äriühingutelt EMPs osalevas EFTA riigis, st Norras, Islandil või Liechtensteinis) asuvale saajale koheldakse ebasoodsamalt kui puhtalt riigisiseseid tehinguid. Selle põhjuseks on asjaolu, et Saksa õiguses nõutakse selliste ülekannete puhul realiseerimata kapitali kasvutulu arvamist kõnealuse eelarveaasta maksustatava väärtuse hulka. Teiseks ei saa mitteresidentidest maksumaksjad seda edasilükkamist kasutada, vaid neid maksustatakse kohe, mis on asutamisvabaduse piiramine. Seega veenavad Saksamaa kõnealused õigusnormid tõenäoliselt maksumaksjaid loobuma oma asutamisvabaduse kasutamisest (ELi toimimise lepingu artikkel 49 ja EMP lepingu vastav säte). Kui Saksamaa ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon kutsub PORTUGALI üles viima liidu õigusega vastavusse oma maksueeskirjad, mida kohaldatakse kinnisvara müügi puhul mitteresidentide poolt

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Portugalile põhjendatud arvamuse, paludes tal muuta piiravaid sätteid, mis käsitlevad kapitali kasvutulu maksustamist selle riigist välja viimisel, et viia see kooskõlla Euroopa Kohtu asjaomaste otsustega. Portugal kohaldas mitteresidendist maksumaksjate kapitali kasvutulu suhtes fikseeritud määra 28%, samal ajal kui residentide suhtes kehtis progressiivne tulumaks. Kahe kohtuasja puhul (kohtuasi C-443/06, Hollmann vs. Pública ja C-184/18, Fazenda Pública vs. Teixeira) leidis Euroopa Kohus, et selline erinev kohtlemine on vastuolus kapitali vaba liikumisega, mis on tagatud ELi toimimise lepingu artikliga 63 ja EMP lepinguga. Portugal kehtestas mitteresidentidele võimaluse, et neid koheldakse residentidena ja et 50% ulatuses maksustatakse nende Portugalis saadud kapitali kasvutulu progressiivse tulumaksumääraga. Kuid ELi kohtupraktika kohaselt ei heasta pelk valikuvõimalus saada koheldud residendist maksumaksjana rikkumist, kui vaikimisi kohaldatav maksustamine on mitteresidentidest maksumaksjatele ikkagi koormavam. Kui Portugal ei anna järgmise kahe kuu jooksul rahuldavat vastust, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et RUMEENIA järgiks ELi õigust sõidukite põhjendamatult võetud registreerimismaksude tagasimaksmisel

Komisjon otsustas täna saata Rumeeniale põhjendatud arvamuse, kuna riik ei ole taganud muudest liikmesriikidest ostetud kasutatud sõidukite registreerimismaksude täielikku ja kohest tagasimaksmist. Euroopa Kohus on seisukohal, et kõik need maksud on vastuolus ELi õigusnormidega (ELi toimimise lepingu artikkel 110). Rumeenia maksutagastuseeskirjad ei vasta lojaalse koostöö, samaväärsuse ja mõjususe põhimõttele. Kui Rumeenia ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon kutsub ÜHENDKUNINGRIIKI üles viima oma tulumaksueeskirjad kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata Ühendkuningriigile põhjendatud arvamuse seoses siseriiklike õigusnormidega, mis käsitlevad aktsiate võõrandamisest saadud kahju suhtes kohaldatavat tulumaksusoodustust. Praegu saab maksuvabastust kohaldada ainult selliste äriühingute aktsiate suhtes, mis tegutsevad täielikult või peamiselt Ühendkuningriigis. See reegel paneb halvemasse olukorda maksumaksjad, kes investeerivad selliste äriühingute kvalifitseeruvatesse aktsiatesse, mille äritegevus toimub muus ELi liikmesriigis kui Ühendkuningriik. Ühtlasi piirab see kapitali vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 63). Kui Ühendkuningriik ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et ÜHENDKUNINGRIIK viiks liidu õigusega vastavusse oma eeskirjad kauplejatele antud laenude maksuvähenduste kohta

Komisjon otsustas täna saata Ühendkuningriigile põhjendatud arvamuse, mis käsitleb siseriiklikke eeskirju kauplejatele antud laenude maksuvähenduse kohta. Ühendkuningriigi õigusaktidega on praegu ette nähtud eriline maksuvabastus juhuks, kui nn kvalifitseeruv laen on muutunud sissenõutamatuks. Kõnealusel juhul on laenuandjal õigus taotleda, et laenusumma arvataks maha tema kapitali kasvutulu maksuga seotud kohustustest või kapitali kasvutulult makstavast äriühingu tulumaksust. Ühendkuningriigi residentide ja mitteresidendist laenuvõtjate lootusetuks tunnistatud laenude maksustamise suhtes kehtivad eeskirjad on siiski erinevad. See piirab põhjendamatult kapitali vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 63). Kui Ühendkuningriik ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Märgukirjad

Maksustamine: komisjon kutsub UNGARIT uuesti üles viima oma maanteetranspordi kontrollisüsteem vastavusse ELi normidega

Komisjon otsustas täna saata täiendava märgukirja kinnitamaks, et Ungari maanteetranspordi kontrollisüsteem ei ole kooskõlas ELi käibemaksuõigusega (nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ), ning taotlemaks nende muutmist. Elektroonilise kaubanduse ja transpordi kontrollisüsteemi (EKAER) raames on äriühingud kohustatud käibemaksuga seotud eesmärkidel esitama Ungari maksuhaldurile üksikasjaliku teabe äriühingule kuuluvate ja avalikke teid kasutavate teatavate transpordivahendite kohta. Komisjon kinnitab, et EKAERi nõuded on vastuolus käibemaksueeskirjadega, kuna see mõjutab esmajoones piiriüleseid ELi siseseid tehinguid ja kehtestab piiride ületamisega seotud haldusformaalsusi. Lisaks sellele leiab komisjon, et Ungari õigusaktid rikuvad neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning ELi põhiõiguste hartaga tagatud ettevõtlusvabadust. Kui Ungari ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Ungari ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon kutsub UNGARIT üles ühtlustama sigarettide maksumäärad ELi miinimummääraga

Komisjon otsustas täna saata Ungarile märgukirja seoses sellega, et riik ei ole kehtestanud ELi sigaretiaktsiisi miinimumkünnist, nagu nõutakse tubakatoodete suhtes kohaldatavate ELi eeskirjades (nõukogu direktiiv 2011/64/EL). Kehtivate normide kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama sigarettidele aktsiisi vähemalt 60 % ulatuses nende territooriumil tarbimisse lubatud sigarettide kaalutud keskmisest jaemüügihinnast. Ungarile, nagu ka teistele liikmesriikidele võimaldati nimetatud nõude täitmiseks üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2017, kuid Ungaris on sigarettide aktsiisimäär endiselt allpool künnist. Kui Ungari ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata riiklikele ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et POOLA muudaks oma õigusakte, mis käsitlevad registreeritud kaubasaajate poolt vahendatavate aktsiisikaupade käibemaksu

Komisjon otsustas täna saata Poolale märgukirja, et riik muudaks oma käibemaksueeskirju, millega kohustatakse registreeritud kaubasaajaid, kes osutavad oma klientidele aktsiisikaupade (nt kütus) tollivormistamise teenuseid, maksma käibemaksu mitte ainult oma osutatud teenuste eest, vaid ka kütuse aktsiisimaksult ja kogutud kütusemaksult, hoolimata asjaolust, et nemad ei soorita ELi-siseseid kütuseoste kehtivate ELi käibemaksueeskirjade (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112) tähenduses. See võib põhjustada topeltmaksustamist, sest ka nende ettevõtjate kliendid peavad tasuma käibemaksu ELi-siseste kütuseostude eest. Kui Poola ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riigi ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et PORTUGAL muudaks oma õigusakte autode maksustamise kohta

Komisjon otsustas täna algatada Portugali suhtes rikkumismenetluse seoses sellega, et riik ei ole võtnud amortisatsiooni arvutamisel arvesse teistest liikmesriikidest imporditud kasutatud autode registreerimismaksu keskkonnakomponenti. Komisjon on seisukohal, et Portugali õigusaktid ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 110, sest teistest liikmesriikidest imporditud kasutatud autod on oluliselt rohkem maksustatud võrreldes Portugali turul ostetud kasutatud autodega, sest nende amortisatsiooni ei ole täielikult arvesse võetud. Kui Portugal ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Portugali ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Toll: komisjon nõuab, et RUMEENIA muudaks oma õigusakte tollivõla kohta

Komisjon otsustas täna saata Rumeeniale märgukirja nõudmaks, et riik viiks kooskõlla ELi tolliseadustikuga (määrus (EL) nr 952/2013) oma õigusaktid, mis käsitlevad tollivõlga. Nende eeskirjade kohaselt on tollil kolm aastat aega võlgnikule võlast teatada. Kui tollivõlg tekib kuriteo tagajärjel, on tollil sellest teatamiseks aega 10 aastat. Rumeenia tolliseadusega on ette nähtud, et tollivõlast ei saa võlgnikule teatada hiljem kui viis aastat pärast seda, kui tollivõlg tekkis, sõltumata sellest, kas see tekkis kuriteo tagajärjel või muul viisil. Samuti ei ole see säte kooskõlas ELi tolliseadustikus määratletud kolmeaastase tollivõlast teatamise tähtajaga. Kui Rumeenia ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riigi ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et HISPAANIA tühistaks maksude edasilükkamise põhjendamatu piirangu ettevõtete jagunemise korral

Komisjon otsustas täna saata Hispaaniale märgukirja, paludes tal tühistada Hispaania seaduse tingimused, mis on vastuolus ühinemisdirektiiviga (nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ). Nimetatud direktiivi eesmärk on tagada, et restruktureerimise ajal ei takistataks äritegevuse ümberkorraldamist, näiteks ühinemist ja jagunemist maksustamisega. Sellisest ümberkorraldamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamine lükatakse seetõttu edasi varade ja aktsiate hilisema müügi või võõrandamise ajale. Hispaania õiguses on aga kehtestatud põhjendamatult piiravad tingimused äriühingute teatavat liiki jagunemiste puhuks: maksu edasilükkamine ei ole lubatud, kui jaguneva äriühingu aktsionärid ei saa sama osaluse määra kõigis jagunemisel tekkivates äriühingutes, välja arvatud juhul, kui omandatavad varad on tegevusüksused. Kui Hispaania ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Hispaania ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et HISPAANIA muudaks hargmaiste ettevõtete aruandlust riikide kaupa

Komisjon otsustas saata Hispaaniale märgukirja, milles nõutakse, et riik rakendaks ELi eeskirju, mis käsitlevad hargmaiste kontsernide aruandlust riikide kaupa (neljas halduskoostöö direktiiv, nõukogu direktiiv 2016/881). Hispaania kehtivates eeskirjades puuduvad mitmed elemendid, mis on seotud hargmaiste äriühingute aruandluskohustustega. Kui Hispaania ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Hispaania ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Sekkumisjuhtumite lõpetamine

Maksustamine: komisjon lõpetab TŠEHHIT, KREEKAT ja POOLAT puudutavad menetlused

Komisjon kiidab heaks asjaolu, et Tšehhi, Kreeka ja Poola on võtnud oma siseriiklikku õigusesse üle meetmed, mis käsitlevad kohustuslikku automaatset teabevahetust maksustamise valdkonnas, et tagada liikmesriikide maksuametite juurdepääs teabele rahapesuvastase võitluse kohta (viies halduskoostöö direktiiv, nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258). Euroopa Komisjon otsustas täna need kolm rikkumismenetlust lõpetada. Komisjon algatas nende kolme liikmesriigi suhtes 2018. aasta jaanuaris rikkumismenetlused ja Kreeka ametiasutustele saadeti juunis 2016 põhjendatud arvamus.

MEMO/19/462

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar