Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: riiklikud energia- ja kliimakavad lahtiseletatuna

Brüssel, 18. juuni 2019

Mis on riiklikud energia- ja kliimakavad?

Riiklikud energia- ja kliimakavad on esimesed integreeritud keskpika perioodi planeerimisvahendid, mis tuleb liikmesriikidel koostada selleks, et saavutada energialiidu ning eelkõige ELi 2030. aastaks kokku lepitud energia- ja kliimaeesmärgid. Riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatakse, kuidas iga liikmesriik kavatseb ühiste energialiidu eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

Riiklike energia- ja kliimakavade koostamisel tuleb järgida energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega ette nähtud siduvat struktuuri, et tagada võrreldavus ja poliitika järjepidevus ning edendada samal ajal üleeuroopalist arutelu energia- ja kliimaprioriteetide üle. Seega kajastavad riiklikud energia- ja kliimakavad energialiidu viit mõõdet: energiatõhususe esikohale seadmine; täielikult integreeritud energia siseturg; majanduse CO2-heite vähendamine; energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus, teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. Iga mõõtme puhul peavad liikmesriigid esitama sihtmäärad, eesmärgid ja/või panused, samuti poliitikasuunad ja meetmed riiklike eesmärkide saavutamiseks. Riiklikud energia- ja kliimakavad peaksid põhinema usaldusväärsel analüüsil, milles käsitletakse kavandatud poliitika ja meetmete eeldatavat mõju. Samuti tuleks kavasid arutada nii liikmesriikide huvirühmade kui ka naaberliikmesriikidega. Riiklikud energia- ja kliimakavad on olulised vahendid, et võimaldada üleminekut puhtale energiale ja tagada Euroopa tööstusele investeerimiskindlus.

Kõik ELi liikmesriigid pidid esitama oma riikliku energia- ja kliimakava projekti 31. detsembriks 2018. Lõpliku kava esitamise tähtaeg on 31. detsember 2019. Täna esitatud soovitused ja komisjoni teatis on osa komisjoni ja liikmesriikide vahelisest dialoogist, millega tagatakse, et lõplikud riiklikud energia- ja kliimakavad on piisavalt üksikasjalikud, stabiilsed ja kõrgete eesmärkidega.

Mille komisjon täna vastu võttis? Mis on täna komisjoni peamine sõnum liikmesriikidele?

Komisjoni tänane teatis ja soovitused on hinnang esimestele lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade projektidele ning nende eesmärk on toetada liikmesriike nende kavade viimistlemisel 2019. aasta lõpuks. Eesmärk on luua sobivad planeerimisvahendid, toetada liikmesriike ja võimaldada liidul tervikuna täita energialiidu kõigi viie mõõtmega seotud eesmärgid, eelkõige 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärgid.

Teatises ja soovitustes palutakse liikmesriikidel täiustada oma kavade projekte mitmel eri viisil:

  • energiatõhususe ja taastuvenergia puhul kutsutakse mõnd liikmesriiki üles jõupingutusi suurendama ja oma riigi potentsiaali paremini ära kasutama, samas kui teised peavad oma juba niigi kõrgeid eesmärke kinnitama;
  • liikmesriikidel palutakse ka kehtestada mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid kõigis viies mõõtmes;
  • enamikul liikmesriikidel palutakse täpsemalt põhjendada, kuidas nad oma eesmärgid ja panuse saavutavad, ning esitada konkreetsemad täiendavad poliitikasuunad ja meetmed kõigi mõõtmete puhul.

See on esimene omalaadne protsess ning liikmesriigid on teinud komisjoniga viimastel kuudel konstruktiivselt koostööd. Komisjon jätkab koostööd liikmesriikidega, et aidata neil oma lõplikke riiklikke energia- ja kliimakavasid täiustada ning komisjoni soovitusi nõuetekohaselt arvesse võtta. Komisjon jätkab ka riiklike energia- ja kliimakavade teemalise kaasava arutelu edendamist, toetab liikmesriikidevahelist piirkondlikku koostööd ja pakub taotluse korral tehnilist abi.

Kas on oht, et 2030. aastaks seatud taastuvenergia ja energiatõhususe alased eesmärgid jäävad saavutamata?

Praegusel kujul ei ole riiklike energia- ja kliimakavade projektides esitatud panused taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas piisavad. Taastuvenergia puhul võib vahe olla kuni 1,6 protsendipunkti. Energiatõhususe puhul võib vahe olla kuni 6,2 protsendipunkti (kui võtta arvesse primaarenergia tarbimist) või kuni 6 protsendipunkti (kui võtta arvesse lõppenergia tarbimist).

Õnneks on aga nüüd liikmesriikidel kuus kuud aega, et seada omale kõrgemad eesmärgid. Meie ühine eesmärk on tagada, et riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud liikmesriikide panuste summa vastaks vähemalt kokkulepitud ELi eesmärkidele (taastuvenergia puhul 32% ja energiatõhususe puhul 32,5%).

Kuidas mõjutavad need kavad Pariisi kokkuleppest tulenevaid ELi kohustusi?

Pariisi kokkuleppe raames võtsid EL ja selle liikmesriigid kohustuse vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kliima- ja energiakavade projektides esitatud kavandatud meetmete või kasvuhoonegaaside vähendamise riiklike eesmärkide põhjal (ning tuginedes ettevaatlikele oletustele nende riikide kohta, mille puhul need ei ole kättesaadavad) hinnatakse ELi kasvuhoonegaaside heite üldine vähendamine vastavaks 2030. aastaks seatud eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Kui täielikult saavutada kõik 2030. aasta kliima-, energia- ja keskkonnahoidliku liikuvuse eesmärgid, võib isegi oodata, et kasvuhoonegaaside heide väheneb 2030. aastaks 45% võrreldes 1990. aasta tasemega. Komisjoni hinnangul riiklike energia- ja kliimakavade projektides esitatud eesmärkidest selle saavutamiseks aga ei piisa.

Millised on liikmesriikide edusammud kasvuhoonegaaside sellise heite riiklike vähendamiseesmärkide saavutamisel, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma?

Liikmesriigid kavandavad lisameetmeid, et saavutada oma siduvad riiklikud eesmärgid, mis on seotud sellise kasvuhoonegaaside heite vähendamisega, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS). Kokku vähendataks nendega 2030. aastaks heitkoguseid 28% võrreldes 2005. aasta tasemega. See on varasemate prognoosidega võrreldes märkimisväärne edasiminek, kuid jätab ELi tasandil siiski kahe protsendipunkti suuruse vahe HKSi väliste sektorite jaoks kokku lepitud miinimumpanusega (30%).

Liikmesriikide vähendamiseesmärgid jäävad vahemikku 0–40%. Liikmesriikidel on eesmärkide saavutamisel märkimisväärne paindlikkus. Riigisisesed meetmed keskenduvad eelkõige ehitus- ja transpordisektorile. Mõnedel liikmesriikidel on kavas kasutada liikmesriikidevahelisi ülekandeid või teatavat täiendavat heite sidumist maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris.

Kuidas need kavad mõjutavad ELi pikaajalist strateegiat saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus?

Komisjon on teinud ettepaneku muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Euroopa Parlament kiitis selle eesmärgi juba heaks, nõukogu alles arutab seda teemat.

Juhtimismääruse kohaselt peavad liikmesriigid 2020. aastaks koostama ka oma pikaajalised riiklikud strateegiad. Riiklikud energia- ja kliimakavad ning pikaajalised strateegiad tuleb välja töötada üksteist täiendavatena, et 2030. aastaks seatud eesmärgid ja pikaajalised eesmärgid oleksid omavahel kooskõlas. Rohkem kui pooled riiklike energia- ja kliimakavade projektidest sisaldavad juba eesmärke 2050. aastaks, kuigi erineva üksikasjalikkusega.

Kuidas mõjutab see Euroopa kodanikke ja tarbijaid?

Käesolev hindamine on oluline samm protsessis, mille lõppeesmärk on stabiilsed, tugevad, täielikud ja usaldusväärsed lõplikud riiklikud energia- ja kliimakavad. Sellised kavad on omakorda olulised, et saavutada 2030. aastaks seatud ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamise, taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Poliitika ja meetmete koordineerimise ning kindlakstehtud investeerimis- ja innovatsioonivajadustele vastamise kaudu suurendatakse riiklike energia- ja kliimakavadega investeerimiskindlust, edendatakse struktuurireforme ning soodustatakse samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopas. Samuti on riiklikud energia- ja kliimakavad väga olulised selleks, et edendada ELi tööstusbaasi kulutõhusat ümberkujundamist kliimaneutraalseks, ringmajandusel põhinevaks jätkusuutlikuks tööstuseks, mis toob kasu nii ühiskonnale kui ka planeedile. Lisaks sellele võimaldavad usaldusväärsed riiklikud energia- ja kliimakavad ELil tugevdada koostööd muude riikidega puhtale energiale üleminekuga seotud esmatähtsates küsimustes.

Komisjonipoolne riiklike energia- ja kliimakavade hindamine annab ainulaadse ülevaate liikmesriikide energia- ja kliimaeesmärkide liikumissuunast. Soovitused moodustavad ühise, kindla ja võrreldava aluse, mille abil kodanikuühiskond saab veelgi aktiivsemalt osaleda riiklikes aruteludes, mis käsitlevad liidu ühiseid probleeme ja pikaajalisi prioriteete energeetika ja kliima valdkonnas.

See hindamine pakub täiendavaid elemente, mida saab kasutada juhtimismäärusega ette nähtud eelseisvate avalike konsultatsioonide, mitmetasemeliste dialoogide ja piirkondliku koostöö juhtimiseks.

Milline on riiklike energia- ja kliimakavade õigusraamistik?

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus (juhtimismäärus) jõustus 24. detsembril 2018. Sellega kehtestatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide energia- ja kliimapoliitika ühine raamistik.

Liikmesriigid peavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades näitama, kuidas nad aitavad kaasa energialiidu eesmärkide, eelkõige ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele. Need hõlmavad ELi eesmärke saavutada taastuvenergia osakaaluks vähemalt 32% ja suurendada energiatõhusust vähemalt 32,5%, nagu on sätestatud 2018. aasta lõpus jõustunud läbivaadatud energiatõhususe direktiivis ja taastuvenergia direktiivis.

Millised on järgmised sammud?

Järgmised kuus kuud – kuni 2019. aasta lõpuni – on riiklike energia- ja kliimakavade viimistlemise seisukohast äärmiselt olulised. Komisjon kutsub nüüd liikmesriike üles oma energia- ja kliimakavasid täna esitatud teatise ja soovituste põhjal täiustama.

Selleks et tagada 2019. aasta lõpuks esitatavate lõplike riiklike energia- ja kliimakavade vastavus kõigile nõuetele ja ELi 2030. aastaks seatud ambitsioonikatele eesmärkidele, palub komisjon nõukogul algatada arutelu peamiste komisjoni teatises ja soovitustes kindlaks määratud prioriteetide üle, et lõplikes riiklikes energia- ja kliimakavades seatavad eesmärgid oleksid piisavalt kõrged.

Et tulevaste arutelude mõju oleks võimalikult suur, on komisjon nende struktureerimiseks määranud kindlaks [seitse] peamist prioriteeti: viia kõik eesmärgid ja poliitika 2030. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikule tasemele; kaasata liikmesriikides kõik asjaomased ministeeriumid; teha naaberliikmesriikidega parimat võimalikku koostööd; kasutada riiklikke energia- ja kliimakavasid, et toetada tööstust, konkurentsivõimet ja innovatsiooni; meelitada ligi investeeringuid ja leida rahastamisvõimalusi; integreerida täielikult sotsiaalne mõõde; võtta arvesse pikaajalisi eesmärke ja pikaajalist visiooni.

 

 

MEMO/19/2997

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar