Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Õigusemõistmise tulemustabel – küsimused ja vastused

Brüssel, 26. aprill 2019

Euroopa Komisjon avaldab täna 2019. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli, mis annab võrdleva ülevaate ELi liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatusest, kvaliteedist ja tõhususest. ELi õigusemõistmise tulemustabel avaldatakse seitsmendat korda.

Mis on ELi õigusemõistmise tulemustabel?

ELi õigusemõistmise tulemustabel on võrdlev teabevahend, mille eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel parandada riiklike kohtusüsteemide tõhusust. Selleks esitatakse kõikide liikmesriikide kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe kohta objektiivseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid.

Tulemustabel aitab välja selgitada head tavad, edusammud ja võimalikud puudused. See annab ülevaate suundumustest liikmesriikide kohtusüsteemide töös. Tulemustabelis ei esitata üldist ühtset paremusjärjestust, vaid antakse ülevaade kõikide kohtusüsteemide toimimisest. See põhineb mitmesugustel näitajatel, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele.

Tulemustabeliga ei propageerita ühtegi konkreetset kohtusüsteemi. Sõltumata liikmesriigi kohtusüsteemi mudelist või selle aluseks olevast õigustraditsioonist, kuuluvad tõhusa kohtusüsteemi oluliste tunnuste hulka õigeaegsus, sõltumatus, kättesaadavus ja kasutajakeskne juurdepääs.

Miks on riiklikud kohtusüsteemid ELi jaoks olulised?

Kohtusüsteemidel on tähtis roll õigusriigi põhimõtte ja ELi põhiväärtuste kaitsmisel. Nad tagavad, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad täiel määral oma õigusi kasutada, suurendavad vastastikust usaldust ning aitavad luua ühtsel turul ettevõtlus- ja investeerimissõbraliku keskkonna. See on põhjus, miks liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe suurendamine on üks Euroopa poolaasta ehk ELi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli eesmärkidest. ELi õigusemõistmise tulemustabel aitab liikmesriikidel seda eesmärki saavutada.

Millised on ELi õigusemõistmise tulemustabeli seitsmendas väljaandes tehtud peamised uuendused?

2019. aasta tulemustabelis on kohtusüsteemide toimimise teatavaid aspekte edasi arendatud.

  • Kohtusüsteemi sõltumatus: uued näitajad asutuste kohta, kes on kaasatud kohtunike distsiplinaarmenetlustesse, kellel on peamine riigiprokuratuuri juhtimise pädevus ning kes osalevad riigiprokuröride ametisse nimetamises ja ametist vabastamises.
  • Investeeringud kohtusüsteemi: uus ülevaade sellest, kuidas igas kohtusüsteemis rahalisi vahendeid kulutatakse.
  • Kohtusüsteemi kvaliteet: uus ülevaade standarditest, mida kõrgeimates kohtutes kohtuotsuste kvaliteedi parandamiseks kasutatakse, koostöös Euroopa õigusalase koostöö võrgustikega (Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus ja Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustik).

Tulemustabelis käsitletakse ka järgmist:

  • kuidas kodanikud ja ettevõtjad tajuvad kohtunike sõltumatust võrreldes eelmiste aastatega (vt 2019. aasta Eurobaromeetri uuring „ELi riiklike kohtusüsteemide tajutav sõltumatus avaliku arvamuse kohaselt“ ja uuring „ELi riiklike kohtusüsteemide tajutav sõltumatus ettevõtete arvamuse kohaselt“);
  • kuidas mõjutavad õigusabi ja kohtulõivud õiguskaitse kättesaadavust;
  • haavatavamate elanikkonnarühmade – nagu lapsed, nägemis- või kuulmispuudega isikud, soolise vägivalla ohvrid, teist keelt rääkivad inimesed – juurdepääs õigusemõistmisele.

Millised on 2019. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli peamised järeldused?

  • Positiivne tõhususe trend: kaheksa-aastast ajavahemikku (2010–2017) hõlmavad andmed tõhususe kohta näitavad, et enamikus nendest liikmesriikidest, mille puhul tehti Euroopa poolaasta raames kindlaks, et neil on eriprobleemid, on toimunud positiivne areng.
  • Investeeringud kohtusüsteemi on püsinud stabiilsed: valitsemissektori kogukulutused kohtutele olid 2017. aastal liikmesriikides üldiselt enamasti stabiilsed. Kui jagada kulutused eri kategooriatesse, nagu palgad, kohtuhooned, tarkvara, hoonete üürimine ja õigusabi, siis on näha, et kulutuste mustrid on liikmesriigiti märkimisväärselt erinevad.
  • Kui vaadelda seda, kas kohtusüsteemi tajutakse sõltumatuna, siis esineb endiselt probleeme: ligikaudu kahes kolmandikus liikmesriikidest on näitaja, mis kajastab seda, kas kohtusüsteemi tajutakse sõltumatuna, võrreldes 2016. aastaga paranenud. Rohkem kui kahes kolmandikus nendest liikmesriikidest, mille puhul tehti Euroopa poolaasta raames kindlaks, et neil on eriprobleemid, on aga üldsuse sõltumatuse tajumist kajastav näitaja eelmise aastaga võrreldes halvenenud. Kõige sagedasem põhjus, miks tajutakse kohtute ja kohtunike sõltumatuse puudumist, on valitsuse ja poliitikute sekkumine või surve.
  • Enamik liikmesriike tagab kohtuotsuste kvaliteedi kohtunike koolitamise kaudu: mis puudutab kõrgeimates kohtutes kohtuotsuste kvaliteedi parandamiseks kasutatavaid standardeid, siis suurem osa kohtutest pakub kohtunikele erikoolitusi kohtuotsuste struktuuri, õigusliku põhjendamise stiili ja koostamise kohta. Mõnes liikmesriigis on kohtute kasutajatel juurdepääs mehhanismidele, mis võimaldavad saada kohtuotsuste kohta selgitusi. See on huvitav viis kodanikukesksete kohtusüsteemide parandamiseks.
  • Riigiprokuratuuride kaitsemeetmed ja distsiplinaarmenetlused on riigiti erinevad: mis puudutab riigiprokuratuure, siis ELi õigusemõistmise tulemustabelist nähtub, et mõnes liikmesriigis on peamine juhtimispädevus koondunud teataval määral ühteainsasse asutusse. Lisaks on enamikus liikmesriikides kohtute haldamise nõukoda / prokuratuurinõukogu või prokuratuur kaasatud riigiprokuröride ametisse nimetamisse ja ametist vabastamisse. Mis puudutab kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusi, siis enamikus liikmesriikides teeb otsuse distsiplinaarkaristuste kohta sõltumatu asutus, nagu kohus või kohtute haldamise nõukoda. Mõnes liikmesriigis on see erikohus, mille liikmed valitakse välja või nimetatakse ametisse kohtute haldamise nõukoja või kohtunike, ühes liikmesriigis aga justiitsministri poolt.
  • Konkurentsi valdkonnas on kohtute töökoormus vähenemas: kohtute töökoormus on liikmesriikides üldiselt märkimisväärselt kahanenud ja seitsmes liikmesriigis on kohtuliku läbivaatamise kestus selle tulemusel vähenenud.
  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine on mõnes riigis jätkuvalt tagasihoidlik: paljudes liikmesriikides ei ole IKT-põhiseid kohtuasjade haldamise süsteeme veel täielikult rakendatud ja olukord ei ole võrreldes varasemate aastatega paranenud. Mõnes liikmesriigis ei ole ikka veel võimalik tagada üleriigilist andmete kogumist kõigis õigusvaldkondades.
  • Vaesemate kodanike juurdepääs õigusemõistmisele on piiratud: tulemustabelist saab kinnitust, et mõnes liikmesriigis ei saa need kodanikud, kelle sissetulek jääb allapoole vaesuspiiri, teatavat liiki vaidluste puhul mitte mingisugust õigusabi. Kaks sellistest liikmesriikidest on teinud õigusabi eelmise aastaga võrreldes kättesaadavamaks. Vaesuses elavate inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele võivad takistada õigusabi saamise keerukus ja mõnes liikmesriigis ka märkimisväärsed kohtulõivud.
  • Endiselt on probleemiks rahapesuga seotud menetluste pikkus: andmetest nähtub, et umbes pooltes liikmesriikides võtavad rahapesuvastase võitlusega seotud esimese astme kohtumenetlused aega keskmiselt aasta. Mõnes riigis, kus esineb probleeme, võivad need kesta keskmiselt kaks aastat või kauem.

Kuidas on omavahel seotud ELi õigusemõistmise tulemustabel ja ELi õigusriigi kaitsmise vahendid?

ELi õigusemõistmise tulemustabel on üks ELi õigusriigi kaitsmise vahenditest.

Igal aastal avaldatavas ELi õigusemõistmise tulemustabelis esitatakse eri näitajad, mille alusel saab analüüsida liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust. Seda võrdlusvahendit täiendavad riigipõhised hindamised, mille tulemused esitatakse Euroopa poolaasta riigiaruannetes. Need võimaldavad teha sügavamat analüüsi, lähtudes riigi õiguslikust ja institutsioonilisest kontekstist.

ELi õigusriigi kaitsmise vahendid on mõeldud selleks, et tähelepanelikult jälgida ja hinnata liikmesriikide õigusriigi põhimõtte järgimise probleeme ning neile reageerida. Nende hulgas on rikkumismenetlused, Euroopa poolaasta, ELi õigusemõistmise tulemustabel, koostöö- ja jälgimiskord, õigusriigi raamistik ja ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus.

Komisjoni teatises õigusriigi edasise tugevdamise kohta, mis avaldati 3. aprillil, kutsuti ELi institutsioone, liikmesriike ja muid sidusrühmi üles pakkuma välja ideid õigusriigi kaitsmise vahendite edasiarendamiseks.

Seda mõttevahetust ja käimasolevat arutelu arvesse võttes pöördub komisjon selle küsimuse juurde tagasi 2019. aasta juunis, kui ta esitab oma järeldused ja ettepanekud.

Mis on Euroopa poolaasta?

Euroopa poolaasta on ELi majandus-, eelarve- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel. Euroopa Komisjon analüüsib igal aastal põhjalikult ELi liikmesriikide makromajanduslike, eelarve- ja struktuurireformide kavasid ning esitab neile oma soovitused järgnevaks 12−18 kuuks. Need soovitused võtab vastu nõukogu. Euroopa poolaasta tsükkel algab novembris, kui avaldatakse komisjoni iga-aastane majanduskasvu analüüs ning komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse ELi üldised majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid ning antakse liikmesriikidele üldised poliitikasuunised järgmiseks aastaks. Euroala soovituses antakse euroala liikmesriikidele kohandatud nõu selliste probleemide kohta, mis on olulised euroala kui terviku toimimise seisukohast.

2019. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutas komisjon, et hästi toimivad avaliku sektori asutused toetavad suuremat majanduskasvu ja on muude reformide eduka elluviimise eeltingimuseks ning et oluline on ka õigusriigi põhimõtte austamine. Lisaks rõhutatakse: „Ettevõtete ligimeelitamiseks ja majanduskasvu võimaldamiseks on olulisel kohal õigusriigi põhimõtte järgimine ning tõhusa kohtusüsteemi ja töökindla korruptsioonivastase raamistiku olemasolu. See on eelkõige seotud kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususega ning korruptsioonivastast võitlust käsitleva tervikliku lähenemisviisiga, kus on ühendatud ennetamine, tulemuslik süüdistuse esitamine ja karistused.“

2019. aasta euroala soovituses, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 21.–22. märtsil 2019, toodi esile vajadus parandada institutsioonide kvaliteeti ja eelkõige kohtusüsteemide tõhusust.

Kuidas aitab ELi õigusemõistmise tulemustabel kaasa Euroopa poolaastale?

Tulemustabelis esitatakse eri näitajad, mille alusel saab analüüsida liikmesriikide kohtusüsteemide sõltumatust, kvaliteeti ja tõhusust, ning see aitab hinnata liikmesriikide kohtusüsteemide reformide mõju. Kui tulemustabelist ilmnevad kehvad tulemused, tuleb nende põhjuste kindlakstegemiseks alati riigi õiguslikku ja institutsioonilist konteksti sügavamalt analüüsida. Selline riigipõhine hindamine toimub Euroopa poolaasta raames asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega peetava kahepoolse dialoogi kaudu.

Riigipõhisel hindamisel võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi õigussüsteemi eripärasid ja konteksti. Lõpuks võib komisjon teha nõukogule ettepaneku võtta vastu riigipõhised soovitused liikmesriigi kohtusüsteemi parandamise kohta.

Kuidas toetab tõhus kohtusüsteem majanduskasvu?

Juba ammu tehti kindlaks, et õigusriigi põhimõtet toetavatel tõhusatel kohtusüsteemidel on majandusele positiivne mõju. Kui kohtusüsteemid tagavad õiguskaitse, annavad võlausaldajad suurema tõenäosusega laenu, väheneb ettevõtjate soov käituda oportunistlikult, kahanevad tehingukulud ja innovaatilised ettevõtjad teevad suurema tõenäosusega investeeringuid.

Liikmesriikide hästi toimivate kohtusüsteemide positiivset mõju majandusele on kinnitanud mitmed uuringud ja akadeemiline kirjandus, muu hulgas ka Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni, Maailma Majandusfoorumi ja Maailmapanga väljaanded.

Kuidas uuritakse ELi 2019. aasta õigusemõistmise tulemustabelis kohtusüsteemi tõhusust?

Tulemustabelis kasutatakse näitajad, mille põhjal uuritakse tõhusalt toimiva kohtusüsteemi kolme peamist tunnust: tõhusus, kvaliteet ja sõltumatus.

  • Tõhusus

Menetluste tõhusust mõõdetakse muu hulgas järgmiste näitajate abil: kohtu töökoormus, kohtumenetluste kestus (kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluv aeg), algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr (lahendatud kohtuasjade arvu ja uute kohtuasjade arvu suhe) ning pooleliolevate kohtuasjade arv. Tulemustabelis esitatakse ka menetluste keskmine kestus konkreetsetes valdkondades, kui tegemist on ELi õigusega.

  • Kvaliteet

Olulised tegurid, mis kohtusüsteemide kvaliteedile kaasa aitavad, on lihtne juurdepääs õigusemõistmisele, piisavad ressursid, tulemuslikud hindamisvahendid ja asjakohased standardid. Tulemustabelis kasutatakse nende tegurite kajastamiseks mitmesuguseid näitajaid: näiteks nõuete elektrooniline esitamine, kohtute ja vaidluse poolte vaheline teabevahetus, kohtunike koolitamine, rahalised vahendid ning IKT-põhised kohtuasjade haldamise süsteemid ja nõuded.

  • Sõltumatus

Tulemustabelis uuritakse kohtusüsteemi sõltumatuse tajumist nii üldsuse kui ka ettevõtjate seas. Samuti antakse teavet liikmesriikide õiguslike kaitsemeetmete kohta teatavates olukordades, kus kohtute sõltumatus võib olla ohus, ja ülevaade riigiprokuratuuride töökorraldusest.

Millist metoodikat on ELi õigusemõistmise tulemustabeli koostamisel kasutatud?

Tulemustabeli koostamiseks on kasutatud mitmesuguseid teabeallikaid. Suur osa kvantitatiivsetest andmetest on saadud Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindavalt komisjonilt (CEPEJ), kellega Euroopa Komisjon on sõlminud kokkuleppe iga-aastase uuringu tegemiseks. Need andmed pärinevad aastatest 2010–2017 ja liikmesriigid on need esitanud kooskõlas CEPEJ metoodikaga. Uuringu raames esitatakse ka üksikasjalikke selgitusi ja taustteavet iga riigi kohta, mida tuleks lugeda lisaks arvandmetele.

Muud andmeallikad on liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmad, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustik, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus, Euroopa konkurentsivõrgustik, sidekomitee, intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus, rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev eksperdirühm, Eurostat, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja Maailma Majandusfoorum.

Miks on osa andmeid puudu?

Kuigi teatavate liikmesriikide andmed on endiselt lünklikud, on lüngad järjest vähenenud. Visalt püsivad andmekogumisprobleemid on sageli tingitud ebapiisavast statistilisest suutlikkusest või asjaolust, et andmete kogumisel liikmesriigis kasutatavad kategooriad ei vasta täpselt tulemustabelis kasutatavatele. Väga vähestel juhtudel on andmelüngad põhjustatud sellest, et riigi ametiasutused ei ole nõus andmeid jagama. Komisjon kavatseb ka edaspidi ärgitada liikmesriike andmelünki vähendama.

Lisateave

Pressiteade

MEMO/19/2233

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar