Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta

Brüssel, 12. märts 2019

Mida kujutab endast maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu?

ELi loetelu on liikmesriikide ühine vahend, mille abil võidelda maksukuritarvitustest ja ebaõiglasest maksukonkurentsist tulenevate välisriskide vastu. Seda mainiti esmakordselt komisjoni 2016. aasta tõhusa maksustamise välisstrateegias, milles juhiti tähelepanu sellele, et ELi ühtsel mustal nimekirjal oleks palju suurem kaal kui erinevatel riiklikel loeteludel ning sellel oleks hoiatav mõju probleemsetele kolmandatele riikidele. Liikmesriigid toetasid seda ideed ja leppisid 2017. aasta detsembris kokku esimeses koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelus. Nimetatud loetelu tulenes 92 jurisdiktsiooni ulatuslikust analüüsimisest, kasutades rahvusvaheliselt tunnustatud hea maksuhaldustava kriteeriume. Lõppkokkuvõttes kanti musta nimekirja riigid, kes ei suutnud täita kõrgetasemelist kohustust järgida kokkulepitud hea maksuhaldustava nõudeid. Paljud teised riigid võtsid kohustuse järgida kehtestatud tähtajaks kriteeriume (üldjuhul 2018. aasta lõpp), et vältida sellesse loetellu sattumist. Liikmesriigid leppisid kokku, et kõnealuseid riike peaksid jälgima käitumisjuhendi töörühm ja komisjon, et tagada nende kohustuste täielik ja õigeaegne täitmine. Komisjonil paluti hinnata nende riikide edusamme pärast tähtaja möödumist, et liikmesriigid saaksid otsustada ajakohastatud ELi loetelu üle.

Millised on loetellu kandmise menetluse peamised tulemused?

Läbivaadatud loetelu on koostatud pika ja intensiivse menetluse tulemusena, mille käigus tehti komisjoni juhtimisel põhjalik analüüs ja peeti dialoogi kolmandate riikidega. Sellega kinnitatakse ELi juhtpositsiooni maailmas hea maksuhaldustava valdkonnas. Selge, usaldusväärne ja läbipaistev protsess on vilja kandnud. Alates 2017. aasta detsembrist on paljud jälgitud riigid muutnud oma riiklikke õigusakte ja maksusüsteeme, et viia need vastavusse rahvusvaheliste standarditega.

Protsess on õiglane ja parandused on loetelus nähtaval. Ka läbipaistvust suurendati, avaldades riikide kohustuste deklaratsioonid internetis. ELi loetellu kandmise menetlusega on loodud ka raamistik dialoogiks ja koostööks ELi rahvusvaheliste partneritega, et käsitleda nende maksusüsteemidega seotud probleeme ja arutada vastastikust huvi pakkuvaid maksuküsimusi.

Eelkõige on see protsess täiustanud hea maksuhaldustava standardeid kogu maailmas nii kolmandate riikide poolt sisse viidud positiivsete muudatuste kui ka mõju kaudu, mida protsess on avaldanud nullmaksumääraga riike käsitlevatele rahvusvahelistele kriteeriumidele.

Eelmisel aastal rakendasid paljud jurisdiktsioonid konkreetseid meetmeid oma maksusüsteemides tuvastatud probleemide lahendamiseks. 60 riiki võtsid meetmeid komisjoni osutatud probleemsetes valdkondades ja kaotati enam kui 100 kahjulikku maksurežiimi.

Nullmaksumääraga riigid on kehtestanud uued meetmed, et tagada majandusliku sisu ja teabevahetuse asjakohane tase.

Üle 20 jurisdiktsiooni on võtnud meetmeid, et viia oma maksustamise läbipaistvuse standardid kooskõlla rahvusvaheliste normidega, ning veel paljud jurisdiktsioonid peaksid seda tegema 2019. aasta lõpuks.

ELi menetluse tulemusena on kümned riigid jõudnud esmakordselt sellistesse rahvusvahelistesse foorumitesse nagu OECD ülemaailmne läbipaistvusfoorum ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) kaasav raamistik.

Millised riigid on maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ajakohastatud ELi loetelus ja miks?

Komisjoni analüüsi põhjal kandsid ministrid täna musta nimekirja 15 riiki. Neist viis ei ole pärast 2017. aastal vastuvõetud esimesse musta nimekirja kandmist endale kohustusi võtnud. Ameerika Samoa, Guam, Samoa, Trinidad ja Tobago ning Ühendriikide Neitsisaared. Ülejäänud kolm olid kantud 2017. aasta nimekirja, kuid kanti pärast nendepoolset kohustuste võtmist sealt halli nimekirja. Siiski tuli need riigid uuesti musta nimekirja kanda, kuna nad ei võtnud järelmeetmeid: Barbados, Araabia Ühendemiraadid ja Marshalli Saared. Samal põhjusel paigutati veel seitse riiki hallist nimekirjast musta nimekirja: Aruba, Belize, Bermuda, Fidži, Omaan, Vanuatu ja Dominica.

 

tabel

 

Veel 34 jurisdiktsiooni on juba astunud positiivseid samme ELi loetellu kandmise menetluse nõuete täitmiseks, kuid selleks, et vältida järgmisel aastal musta nimekirja sattumist, peaksid nad selle töö lõpule viima 2019. aasta lõpuks. Komisjon jätkab nende edusammude tähelepanelikku jälgimist. Need riigid on järgmised: Albaania, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Armeenia, Austraalia, Bahama, Bosnia ja Hertsegoviina, Botswana, Briti Neitsisaared, Costa Rica, Curaçao, Kaimanisaared, Cooki saared, eSwatini, Jordaania, Maldiivid, Mauritius, Maroko, Mongoolia, Montenegro, Namiibia, Põhja-Makedoonia, Nauru, Niue, Belau, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Serbia, Seišellid, Šveits, Tai, Türgi ja Vietnam.

Pärast kohustuste võtmist 2017. aastal on paljud riigid nüüdseks lubatud reformid ja muudatused ellu viinud ning algsest analüüsimenetlusest on 25 riiki praeguseks heaks kiidetud: Andorra, Bahrein, Fääri Saared, Gröönimaa, Grenada, Guernsey, Hong Kong, Mani saar, Jamaica, Jersey, Korea, Liechtenstein, Macau, Malaisia, Montserrat, Uus-Kaledoonia, Panama, Peruu, Katar, San Marino, Saint Vincent ja Grenadiinid, Taiwan, Tuneesia, Turks ja Caicos ning Uruguay.

Kuidas koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu?

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu koosneb riikidest, kes ei täitnud kohustust järgida nõutavaid hea valitsemistava kriteeriume või ei võtnud seda kohustust üldse.

Paljud teised jurisdiktsioonid võtsid kõrgetasemelise kohustuse järgida läbipaistvuse ja õiglase maksustamise kriteeriume ELi loetellu kandmise menetluse raames ning jäid seetõttu järelevalve alla. Enamik neist riikidest pidid oma kohustused täitma 31. detsembriks 2018, kuid kaheksale arenguriigile, kellel puudus finantskeskus, anti teatavatele kriteeriumidele vastamiseks veel üks aasta.

Komisjon jälgis riikide edusamme kogu 2018. aasta jooksul ja teavitas käitumisjuhendi töörühma kuuluvaid liikmesriike uutest arengutest. Samuti suhtles komisjon tihedalt OECDga, võttes järelevalveprotsessi osana arvesse OECD hinnangut riikide läbipaistvusstandarditele ja maksusüsteemidele.

Seejärel pidi ta hindama, kas jurisdiktsioonid olid oma kohustused 2018. aasta lõpuks piisavalt täitnud. Selle alusel esitas käitumisjuhendi töörühm ELi rahandusministritele kinnitamiseks maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ajakohastatud ELi loetelu. 

Millised on ELi loetellu kandmise kriteeriumid?

ELi loetellu kandmise kriteeriumid on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ja kajastavad hea maksuhaldustava standardeid, mida liikmesriigid ise järgivad. Need on järgmised.

  • Läbipaistvus Riik peaks täitma automaatset teabevahetust ja taotluse alusel teabevahetust käsitlevaid rahvusvahelisi norme. Samuti oleks ta sellise teabevahetuse hõlbustamiseks pidanud ratifitseerima OECD mitmepoolse konventsiooni või allkirjastama kõikide liikmesriikidega sõlmitud kahepoolsed lepingud. 2019. aasta juunini nõuab EL ainult kahele läbipaistvuskriteeriumile vastamist kolmest. Pärast seda peavad riigid täitma kõiki kolme läbipaistvusnõuet, et vältida loetellu sattumist.
  • Õiglane maksukonkurents Riigil ei tohiks olla kahjulikke maksurežiime, mis on vastuolus ELi käitumisjuhendi või OECD kahjulike maksutavade foorumi põhimõtetega. Riigid, kes otsustavad äriühinguid mitte maksustada või kohaldavad nullmaksumäära, peaksid tagama, et see ei soodustaks kunstlikke offshore-struktuure ilma tegeliku majandustegevuseta. Seetõttu peaksid nad kehtestama konkreetsed majandusliku sisu nõuded ja läbipaistvusmeetmed.
  • Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise rakendamine Riik peab olema kohustunud rakendama OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) miinimumnõudeid. Alates 2019. aastast jälgitakse jurisdiktsioonide miinimumstandardite rakendamist, alustades aruandlusest riikide lõikes. 

Kes vastutas riikide seire ja ELi loetelu ajakohastamise eest?

Loetellu kandmise menetlust haldab äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühm, tuginedes komisjoni juhitavale intensiivsele analüüsile ja dialoogile.

Komisjon jälgis 2018. aastal meetmeid, mida kolmandad riigid on võtnud, et täita ELi loetellu kandmise menetluse raames võetud kohustusi. Ta analüüsis võetud meetmeid, et tagada nende täielik vastavus eeskirjadele, ning esitas käitumisjuhendi töörühmale korrapäraselt eduaruandeid. Samuti suhtles komisjon tihedalt OECDga, et tagada ELi ja rahvusvahelise töö võimalikult hea kooskõla ning saada ajakohast teavet teatavaid jurisdiktsioone käsitlevate OECD hinnangute kohta.

Komisjoni antud hinnangute põhjal otsustab käitumisjuhendi töörühm, kas jurisdiktsioon tuleks loetellu kanda või mitte, ning esitab selle kohta soovituse ELi rahandusministritele.

Kas kolmandatel riikidel oli võimalus oma olukorda selgitada?

Jah. Komisjon on kindlalt otsustanud, et ELi loetellu kandmise menetlus peab olema võimalikult õiglane, läbipaistev ja usaldusväärne. Komisjoni jaoks on esmatähtis tagada, et asjaomased riigid mõistavad protsessi ning võivad vajaduse korral küsida selgitusi ja tehnilist nõu.

2018. aasta jooksul on komisjonil olnud tihedad sidemed asjaomaste jurisdiktsioonidega nii tehnilisel, poliitilisel kui ka diplomaatilisel tasandil. Käitumisjuhendi töörühma esimees tegi liikmesriikide nimel jurisdiktsioonidega samuti avatud ja konstruktiivset koostööd. Lisaks külastasid komisjon ja Euroopa välisteenistus paljusid asjaomaseid jurisdiktsioone ja piirkondi, et pidada silmast silma dialooge ELi loetellu kandmise menetluse üle.

Jurisdiktsioone ärgitati tegema ELiga igas etapis koostööd, esitama kogu asjakohane teave ja küsima vajalikke selgitusi. Igal riigil oli võimalus esitada oma seisukoht, käsitleda mureküsimusi ja arutada seda, kuidas süvendada maksualast koostööd ELiga. Komisjon edastas kogu jurisdiktsioonidelt saadud tagasiside ja teabe käitumisjuhendi töörühmale lõpliku otsuse tegemiseks.

Miks anti mõnele riigile rohkem aega oma kohustuste täitmiseks?

Teatavatel erijuhtudel nõustusid liikmesriigid andma rangetel tingimustel lisaaega jurisdiktsioonidele, kes ei suutnud 2018. aasta lõpuks oma reforme lõpule viia. See kehtis järgmistel juhtudel.

  • Riigid, kus on režiim mitte väga liikuva tegevuse jaoks, näiteks tootmistegevus. Tähtaja pikendamise tingimuseks oli, et jurisdiktsioon on astunud konkreetseid samme reformi alustamiseks ning teatanud avalikult oma kavatusest ja selle saavutamise lõppkuupäevast. 
  • Riigid, kellel on põhiseaduslikke/institutsioonilisi piiranguid, näiteks valitsuse puudumine, mis takistas neil ettenähtud tähtajaks vajalikke reforme ellu viia. Nimetatud juhtudel pikendati tähtaega ainult juhul, kui asjaomased jurisdiktsioonid esitasid usaldusväärsed tõendid oma põhiseadusliku piirangu kohta, jagasid teavet arvestatavate õigusaktide eelnõude kohta ja pakkusid selge ajakava reformide lõpuleviimiseks.

Arenguriikidele, kellel puudub finantskeskus, on juba antud pikem ajavahemik (kuni 2019. aasta lõpuni), et täita oma kohustusi seoses läbipaistvuse ja maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste kriteeriumidega.

Milliseid sanktsioone kohaldatakse musta nimekirja kuuluvate riikide suhtes?

ELi tasandil on komisjon kehtestanud ja kavandanud uued meetmed, millega tagatakse ELi loetelu tegelik mõju.

Esiteks on ELi loetelu nüüd seotud ELi rahastamisega finantsmääruse ning Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD), Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja välislaenude andmise volituse uute sätete alusel. Nimetatud fondide rahalisi vahendeid ei ole võimalik suunata loetellu kantud riikide üksuste kaudu.

Teiseks on olemas otsene viide ELi loetelule muudes asjaomastes seadusandlikes ettepanekutes. Näiteks vahendajaid käsitlevate ELi uute läbipaistvusnõuete kohaselt esitatakse ELi loetellu kantud riigi kaudu suunatud maksukava automaatselt maksuhalduritele. Avalik aruandlus riikide lõikes hõlmab ka rangemaid aruandlusnõudeid hargmaiste ettevõtjate puhul, kes tegutsevad loetellu kantud jurisdiktsioonides. Komisjon uurib õigusakte muudes poliitikavaldkondades, et näha, milliseid täiendavaid tagajärgi loetellu kantud riikidele on võimalik kasutusele võtta.

Lisaks ELi sätetele leppisid liikmesriigid kokku sanktsioonides, mida kohaldatakse loetellu kantud jurisdiktsioonide suhtes riigi tasandil. Need hõlmavad selliseid meetmeid nagu järelevalve ja auditite lisamine, maksude kinnipidamine, dokumentatsiooni käsitlevad erinõuded ja kuritarvituste vastased sätted. Komisjon kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et leppida võimalikult kiiresti kokku tugevates, siduvates ja kooskõlastatud kaitsemeetmetes, et anda ELi loetelule veelgi suurem mõju.

Kuidas saab EL riigi loetelust välja arvata?

Riik arvatakse loetelust välja pärast seda, kui ta on tegelenud ELi jaoks muret tekitavate küsimustega ja viinud oma maksusüsteemi täielikult kooskõlla hea maksuhaldustava nõutavate kriteeriumidega. Käitumisjuhendi töörühm vastutab ELi nimekirja ajakohastamise eest ja annab nõukogule soovitusi riikide loetelust välja arvamiseks.

Kas ELi loetelu on kooskõlas hea maksuhaldustava rahvusvahelise tegevuskavaga?

Jah, ELi loetelu toetab kindlalt hea maksuhaldustava rahvusvahelist tegevuskava. ELi loetellu kandmise kriteeriumid kajastavad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid ja riike kutsuti üles nendele standarditele vastama, et vältida loetellu sattumist. Samuti võttis EL järelevalveprotsessi ühe osana arvesse OECD hinnangut riikide läbipaistvusstandarditele ja maksusüsteemidele. Komisjon ja liikmesriigid olid kogu loetellu kandmise menetluse vältel pidevas ja regulaarses kontaktis OECDga, tagamaks, et ELi ja rahvusvaheline tegevus selles valdkonnas oleks jätkuvalt vastastikku täiendav.

ELi ja rahvusvahelised hea maksuhaldustava tegevuskavad täiendavad üksteist. Näiteks lisas OECD hea maksuhaldustava rahvusvaheliste nõuete hulka hiljuti nullmaksujurisdiktsioonide kriteeriumi, mis töötati esmakordselt välja ELi loetellu kandmise menetluse tarbeks. Sellega tagatakse, et riigid, kus äriühinguid ei maksustata või maksustatakse väga vähe, ei võimaldaks äriühingutel viia oma kasumit üle offshore-struktuuri ilma majandusliku sisuta.

Kas algatust laiendatakse ka tulevikus enamatele riikidele?

Jah. 2018. aastal leppisid liikmesriigid kokku ELi loetelu jaoks tehtava analüüsi- ja järelevalveprotsessi ulatuse laiendamises. Nad otsustasid alustada veel hõlmamata G20 riikidega, nimelt Venemaa, Mehhiko ja Argentinaga. Nimetatud riike analüüsitakse 2019. aastal, et näha, kas nende maksusüsteemides esineb puudujääke, ning neid kutsutakse üles võtma kohustusi puuduste kõrvaldamiseks. Muud riigid kaasatakse alates 2020. aastast.

Lisateavet saab pressiteatest.

 

MEMO/19/1629

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar