Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

2018. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: küsimused ja vastused komisjoni ettepaneku kohta lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine

Strasbourg, 12. september 2018

Küsimused ja vastused komisjoni ettepaneku kohta lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine

Reklaamiriba

Miks ühtlustatakse suve- ja talveaega ELi tasandil?

Enamik ELi liikmesriike on suveaja korda kohaldanud pikka aega, paljudel juhtudel juba alates esimesest ja teisest maailmasõjast või 1970. aastate naftakriisist. Ajalooliselt kehtestasid liikmesriigid kellakeeramise selleks, et säästa energiat (peamiselt sütt elektrienergia tootmiseks) ja ühtlustada oma kellaaega naaberriikidega. Kellakeeramise kuupäev oli eri riikides siiski erinev. See põhjustas siseturul, eelkõige transpordi- ja energiasektoris probleeme, kuna kellakeeramist ei koordineeritud (eri päevad) aasta jooksul. Euroopa tasandil võeti järk-järgult meetmeid, et ühtlustada kellakeeramise kuupäeva, ja selle tulemusena võeti vastu praegu kehtiv direktiiv 2000/84/EÜ.

Milline on olukord mujal maailmas?

Rahvusvahelises plaanis järgitakse suveaja korda ligikaudu 60 riigis, peamiselt Põhja-Ameerikas ja Okeaanias. Üha rohkem ELi naaberriike või kaubanduspartnereid on otsustanud kas suveaja korda mitte kohaldada või see tühistada: need riigid on näiteks Island, Hiina (1991), Venemaa (2011), Valgevene (2011) ja hiljuti ka Türgi (2016).

Miks komisjon sellise ettepaneku teeb?

Komisjon lisas suveaja korra oma poliitilisse päevakorda, kuna Junckeri komisjon on lubanud keskenduda tõeliselt olulistele asjadele, jättes samas liikmesriikidele võimaluse teha otsuseid küsimustes, milles nemad on kõige pädevamad. Pärast aastaaegadega seotud kellakeeramise praeguse korra (mille raames nähakse ELi õigusaktidega ette kellakeeramine iga kuue kuu järel) hindamist jõudis komisjon järeldusele, et liikmesriigid on kõige pädevamad otsustama, kas nad soovivad kasutada alaliselt suve- või talveaega, ning samas välditakse ka killustatust.

Komisjoni hinnangus võeti arvesse mitmeid tegureid, nagu Euroopa Parlamendi hääletus käesolevat teemat käsitleva resolutsiooni üle 2018. aasta veebruaris, teatavate ELi liikmesriikide esitatud taotlused, olemasoleva tõendusmaterjali analüüs ja komisjoni 4. juulist kuni 16. augustini 2018 korraldatud avalik konsultatsioon. Konsultatsioonile laekus kokku 4,6 miljonit vastust kõigist 28 liikmesriigist. Tegemist on kõigi aegade suurima vastuste arvuga, mis komisjon avalike konsultatsioonide käigus on saanud. Lõplike tulemuste kohaselt soovib 84% vastajatest lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramise. Kõigi nimetatud asjaolude tulemusena tegi komisjon täna ettepaneku lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine, tehes seda ühtlustatud viisil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

Mida komisjoni ettepanek sisaldab?

Komisjon teeb ettepaneku lõpetada 2019. aastal ELis kaks korda aastas toimuv kellakeeramine. Sellega lõpetataks kella keeramine märtsis ühe tunni võrra edasi ja oktoobris ühe tunni võrra tagasi. Et vältida siseturu killustumist, peavad liikmesriigid otsustama, kas minna alaliselt üle suveajale või jääda talveajale. Nad teavitavad Euroopa Komisjoni oma otsusest. Pärast seda ei või nad enam aastaaegadega seotud kellakeeramist kohaldada. Liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, millist ajavööndit nad oma territooriumil kohaldada soovivad.

Kas komisjon teeb ettepaneku kasutada kõikjal Euroopa Liidus alaliselt suve- või talveaega?

Ei. Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine kooskõlastatud viisil. Iga liikmesriik otsustab ise, kas kasutada alaliselt suve- või talveaega. Soovitav on, et liikmesriigid otsustaksid kooskõlastatult, millist vööndiaega hakkab igaüks neist alates 2019. aastast kohaldama.

Miks ei või mõned liikmesriigid jätkata aastaaegadega seotud kellakeeramist, kui nad seda soovivad?

Komisjoni teeb ettepaneku lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine kogu Euroopa Liidus. Teisisõnu, liikmesriigid ei kohalda enam aastaaegadega seotud kellakeeramist käsitlevat riiklikku korda. Selle eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida võimalikke häireid, mida võib põhjustada liikmesriikide koordineerimata tegevus. Probleemide hulka kuuluvad võimalikud häired vedude graafiku koostamisel ning side- ja infosüsteemide toimimisel, piiriülese kaubandusega seotud suuremad kulud ning kaupade ja teenuste madalam tootlikkus. Jätkuv ühtlustatud kord, mille kohaselt kõik liikmesriigid loobuvad kaks korda aastas toimuvast kellakeeramisest, on seega väga oluline.

Kuidas ja millal kavandatavat muudatust rakendatakse?

Sujuva ülemineku tagamiseks teatab iga liikmesriik komisjoni ettepaneku kohaselt aprilliks 2019, kas ta kavatseb alaliselt kohaldada suve- või talveaega. See peaks põhinema liikmesriikidevahelisel kooskõlastatud tegevusel, võimalikel konsultatsioonidel ja hindamistel nii riigi- kui ka Euroopa tasandil.

Viimane kohustuslik suveajale üleminek peaks toimuma pühapäeval, 31. märtsil 2019. Pärast seda on liikmesriikidel, kes soovivad üle minna talveajale, võimalik keerata viimast korda aastaaegadest tulenevalt kella pühapäeval, 27. oktoobril 2019. Pärast nimetatud kuupäeva ei ole aastaaegadega seotud kellakeeramine enam võimalik.

Sellise ajakava tingimuseks on, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepaneku vastu hiljemalt märtsiks 2019.

Milline on kellakeeramise praeguse korra lõpetamisest tulenev kasu?

Kodanikud ei pea enam oma kellade keeramise pärast muretsema. Muudatused tekitasid segadust, kuna see ei ole enesestmõistetav, millal ja millises suunas tuleks kellasid keerata. Avalikule konsultatsioonile vastanud tõid kellakeeramise lõpetamist toetavate asjaoludena esile ka negatiivse tervisemõju, liiklusõnnetuste suurema arvu ja energiasäästu puudumise. Praegusest süsteemist loobumisega ei ole inimese organismil enam vaja kellakeeramisega kohaneda.

Ettevõtted saavad samuti kasu, kui puudub vajadus kellakeeramisega kohaneda. Uue korraga hõlbustatakse plaanimist energia- ja transpordisektoris (nt öiste rongide puhul), samuti lihtsustatakse ajapõhiseid rakendusi. Kuigi energiasääst on olnud üks kehtiva korra olulisematest põhjendustest, näitavad uuringud, et suveajale üleminekul on energiasäästule väga väike mõju.

Milliseid ajavööndeid ELis kohaldatakse?

ELis on praegu kolm ajavööndit: Lääne-Euroopa aeg (Iirimaa, Portugal ja Ühendkuningriik), Kesk-Euroopa aeg (17 liikmesriiki) ja Ida-Euroopa aeg (Bulgaaria, Küpros, Eesti, Soome, Kreeka, Läti, Leedu ja Rumeenia). Liikmesriigid, kes otsustavad alaliselt kohaldada suveaega, lähevad automaatselt üle järgmisesse ajavööndisse (vööndiaeg + 1 tund). Lisaks jääb liikmesriikidele vabadus teha oma vööndiaega muudatusi, mis ei ole seotud aastaaegadest tuleneva kellakeeramisega. Ettepanekuga nähakse ette, et komisjonile teatatakse vööndiaja mis tahes muudatusest 6 kuud ette. Sellega võimaldatakse teha õigeaegselt vajalikud kohandused ajapõhistesse süsteemidesse.

Mida hõlmas avalik konsultatsioon?

Osalejatel paluti jagada oma kogemusi kellakeeramisega, oma eelistust kahe variandi vahel (süsteemi muutmata jätmine või sellest loobumine kogu ELis) ja arvamust selle kohta, kas juhul, kui praegusest kellakeeramisest loobutaks, sooviksid nad säilitada suve- või talveaja. Euroopa kodanikke ja sidusrühmi kutsuti üles jagama oma seisukohti, täites käesoleva veebipõhise küsimustiku (saadaval kõikides ELi keeltes) ajavahemikul 4. juulist kuni 16. augustini.

Kus on võimalik tutvuda konsultatsiooni lõplike tulemustega?

Veebikonsultatsioonile laekus kokku 4,6 miljonit vastust kõigist 28 liikmesriigist. Tegemist on kõigi aegade suurima vastuste arvuga, mis komisjon avalike konsultatsioonide käigus on saanud. 84% kõikidest vastajatest soovis kaks korda aastas toimuva kellakeeramise lõpetada. Koostatud on ka kokkuvõtlik aruanne, mis on tõlgitud kõikidesse ELi keeltesse. See on kättesaadav siin.

Lisateave

https://ec.europa.eu/commission/priorities/state-union-speeches/state-union-2018_et

https://ec.europa.eu/commission/priorities/state-union-speeches/state-union-2018/state-union-2018-changes-summertime_et

Pressiteade: 2018. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus: Komisjoni teeb ettepaneku lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine

Avaliku konsultatsiooni lõpparuanne

MEMO/18/5641

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar