Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Euroopa solidaarsuskorpus: esimene osalemiskutse pärast struktuuri tugevdamist – küsimused ja vastused

Brüssel, 10. august 2018

Euroopa Komisjon avaldas täna Euroopa solidaarsuskorpuse uute projektide jaoks esimese osalemiskutse. Projektid toimuvad 2018. aastast kuni 2019. aasta alguseni.

Mis on Euroopa solidaarsuskorpuse mõte?

Solidaarsus on Euroopa Liidu ühisväärtus, mis hõlmab kodanike- ja liikmesriikidevahelist solidaarsust ning solidaarsust liidu sees ja väljaspool seda võetavates meetmetes. 

Nagu ütles president Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorrast 2016 Euroopa solidaarsuskorpuse ideed välja kuulutades: „Sageli oleme rohkem valmis solidaarsust üles näitama, kui tegemist on hädaolukordadega. Kui Portugali laastasid metsapõlengud, kustutasid leeke Itaalia lennukid. Kui üleujutused põhjustasid Rumeenias elektrikatkestusi, aitasid Rootsi generaatorid valguse tagasi tuua. Kui Kreeka rannikule saabus tuhandeid pagulasi, pakkusid peavarju Slovakkia telgid. Samas vaimus teeb komisjon täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus.“ 

Euroopa Solidaarsuskorpuse mõte on anda noortele võimalus osaleda mitmesuguses solidaarsustegevuses, mille abil lahendatakse probleeme kogu ELis. Osalemine solidaarsust väärtustavates projektides võimaldab noortel end arendada, osaleda aktiivselt ühiskonnas ja suurendada oma tööalast konkurentsivõimet ning sellest saavad kasu ka valitsusvälised organisatsioonid, avaliku sektori asutused ja ettevõtted, kes tegelevad ühiskondlike ja muude probleemide lahendamisega.

 

Miks oli vaja Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks kehtestada õiguslik alus?

Alates sellest, kui Euroopa solidaarsuskorpus 2016. aastal oma tegevust alustas, on seda rakendatud kaheksa eri programmi alusel. Igaühel neist on oma õiguslik alus, eesmärgid ja eelarve. Need programmid on „Erasmus+“, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, „Life“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, terviseprogramm, „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

Eraldiseisva õigusliku alusega luuakse terviklik rahastamisvahend, millel on selged eesmärgid. See aitab tugevdada Euroopa solidaarsuskorpust, kuna suurenevad selle sidusus, mõju ja kulutõhusus ning noortele luuakse veelgi rohkem võimalusi. 

Pärast sihipäraseid konsultatsioone sidusrühmadega esitas komisjon 30. mail 2017 ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks ühtne õiguslik alus ja rahastamismehhanism ning laiendada solidaarsustegevuse valdkondi.

 

Millal Euroopa solidaarsuskorpust käsitlev määrus eeldatavasti jõustub?

2018. aasta juunis jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele komisjoni ettepaneku osas anda Euroopa solidaarsuskorpusele oma eelarve ja õiguslik raamistik kuni aastani 2020. Kui Euroopa Parlament määruse eelnõu oma septembris toimuval täiskogu istungil hääletuse positiivse tulemusega heaks kiidab ning nõukogu selle ametlikult vastu võtab, avaldatakse määrus Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub tõenäoliselt 2018. aasta oktoobris[1].

 

Kui suur on Euroopa solidaarsuskorpuse eelarve aastani 2020?

Euroopa solidaarsuskorpuse kogueelarve ajavahemikuks alates määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2020 on 375 600 000 eurot jooksevhindades. See on sätestatud õiguslikus aluses ja nii tagatakse selle algatuse jaoks stabiilne eelarve kuni praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse lõpuni. 

Solidaarsustegevustega seotud kulud erinevad sõltuvalt nende liigist, kestusest ja riigist, kus need aset leiavad.

 

Kas Euroopa solidaarsuskorpuse töö jätkub ka pärast 2020. aastat?

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks Euroopa solidaarsuskorpuse tegevus jätkuma ka järgmise pikaajalise eelarve perioodi ajal. Seepärast tegi komisjon 11. juunil 2018 ettepaneku Euroopa solidaarsuskorpuse programmi kohta 2020. aasta järgseks perioodiks, mille kohaselt eraldatakse korpusele 1,26 miljardit eurot, et võimaldada ligikaudu 350 000 noorel osaleda solidaarsusega seotud projektides. 

 

JUHTIMINE

Milline on korpuse uus juhtimisstruktuur?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse esimest etappi (mis algas 2016 aastal) on rahastatud ja juhitud kaheksa ELi programmi alusel. Uue õigusliku aluse kohaselt hakkavad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust ellu viima Euroopa Komisjon, programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood liikmesriikides ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA). 

Programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood, kes praegu vastutavad programmi noorsooprojektide juhtimise eest, hakkavad ellu viima ka enamikku Euroopa solidaarsuskorpuse meetmeid: nad hindavad enamiku Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist taotlevate organisatsioonide taotlusi ja osalevate organisatsioonide rahastamistaotlusi, pakuvad väljaõpet ja abi, korraldavad võrgustikepõhist tegevust ja edendavad Euroopa solidaarsuskorpust riigi tasandil. 

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejatele horisontaalteenuste, näiteks veebipõhise väljaõppe, keeleabi ja kindlustusteenuste osutamist hakkab juhtima Euroopa Komisjon, keda abistab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet. Amet annab kvaliteedimärgise teatavat tüüpi sidusrühmadele, nt üleeuroopalised võrgustikud või platvormid, riigi ametiasutused ja talitused ning organisatsioonid, kes korraldavad vabatahtliku töö, praktika või töövõimalustega seotud tegevust, mida toetatakse muude ELi programmide kui Euroopa solidaarsuskorpuse vahenditest. 

Peale selle hakkab rakendusasutusi ja osalevaid organisatsioone toetama uus Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus, eriti seoses selliste oskuste sertifitseerimise ja dokumenteerimisega, mille noored omandavad oma tegevuse käigus.

 

Milline on tööturuasutuste roll?

Tööturu osapooled, nagu avaliku ja erasektori tööturuasutused ja kaubanduskojad saavad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusele kaasa aidata, pakkudes osalejatele abi solidaarsust edendava töö- või praktikakoha otsimisel. Nende pakutav toetus hakkab tuginema olemasolevatele struktuuridele. 

Eelkõige avaliku sektori tööturuasutustel on palju teavet tööturu kohta, st neil on ülevaade vabadest töökohtadest nii oma riigis (oma andmebaaside kaudu) kui ka teistes riikides (EURESi kaudu). Lisaks saavad nad paluda tööandjatel edendada Euroopa solidaarsuskorpust ning julgustada noori ennast registreerima. Samuti saavad nad toetada Euroopa solidaarsuskorpuses juba osalenud noori, et tagada, et see kogemus aitaks neil tööturule siseneda.

Tööturu osapooled, sh avaliku ja erasektori tööturuasutused saavad programmi „Erasmus+“ riiklike büroode kaudu taotlusi esitada individuaalselt või ühiselt.

 

TEGEVUS

Kas toetatavad tegevusalad jäävad samaks?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse esimeses etapis (2016–2018) pakuti noortele individuaalseid vabatahtliku tegevuse, praktika- või töökohti. 

Uue õigusliku alusega antakse noortele võimalus teha vabatahtlikku tööd kuni 12 kuud, praktikat 2–6 kuud või leida 3–12 kuuks töö kooskõlas liikmesriigi asjakohaste õigusaktidega. Peale selle võimaldab Euroopa solidaarsuskorpus osalejatel nüüd käivitada oma solidaarsusprojekti või tegutseda lühiajaliselt vabatahtlike rühmana. 

Erilist tähelepanu pööratakse piiratud võimalustega noortele. Nende osalemist soodustatakse eriotstarbeliste rahaliste vahenditega ja spetsiaalselt kohandatud tegevusliikidega. Kõikidele osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele pakutakse mitmesugust abi, näiteks üld- ja keeleõpet, kindlustust, tugiteenused enne ja pärast solidaarsustegevust ning haldusabi.

 

Mis on vabatahtlike rühm?

Vabatahtlike rühmade tegevus on Euroopa solidaarsuskorpuse uus osa. See võimaldab eri riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatel rühmana kahe nädala kuni kahe kuu jooksul koos vabatahtlikku tööd teha. Rühmade tegevus on lühiajaline ja toimub ühiselt ning sellega püütakse Euroopa solidaarsuskorpusesse kaasata rohkem piiratud võimalustega noori. 

Peale selle kasutatakse vabatahtlike rühmi konkreetsete poliitiliste prioriteetide puhul, milleks võib olla nt Euroopa kultuuripärandi kaitsmine, kolmandatest riikidest pärit kodanike integreerimine (sh varjupaigataotlejad ja pagulased), keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamine (sh katastroofide ärahoidmine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine (v.a kiirreageerimine). Selle aluseks on tsentraliseeritud meede „Vabatahtlikud rühmad esmatähtsates valdkondades“.

 

Mis on solidaarsusprojekt?

Solidaarsusprojektid on noorte juhitavad algatused, mille korraldamise ja elluviimisega tegelevad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad ja mis kestavad kaks kuni kaksteist kuud. Noored osalejad saavad oma ideid aktiivselt ellu viia oma kohalike kogukondade hüvanguks mis tahes solidaarsusvaldkonnas. Solidaarsusprojekti eesmärk peaks olema lahendada mõni konkreetne probleem osaleja kogukonnas ning sellel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. 

Solidaarsusprojekte viiakse tavaliselt ellu Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejate elukohariigis. See on abiks piiratud võimalustega noortele, kellel võib olla keeruline osaleda tegevuses teises riigis, kuid kes tahavad ühiskonda panustada.

 

Mis on võrgustikepõhine tegevus?

Võrgustikepõhise tegevuse eesmärk on suurendada Euroopa solidaarsuskorpuse üldist kvaliteeti, aidates kaasa selle rakendamisele ja muutes seda tõhusamaks, mõjukamaks ning nähtavamaks. Selline tegevus aitab luua Euroopa solidaarsuskorpuses suuremat ühtekuuluvustunnet. See võib hõlmata uute liitujate (nii noorte kui ka võimalike osalevate organisatsioonide) teavitamist Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusest, konsultatsioonifoorumina toimimist, heade tavade vahetamist või vilistlaste võrgustike loomist.

 

Kes saavad osaleda?

Kvaliteedimärgist ja toetust saavad taotleda ELi liikmesriigis asutatud avaliku ja erasektori asutused. Lisaks sellele võivad solidaarsusprojektidele rahastust taotleda Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreeritud noorterühmad. Islandi, Liechtensteini, Norra, Türgi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja muude partnerriikide organisatsioonid saavad vabatahtlikes projektides osaleda partneritena. Lisateavet leiate Euroopa solidaarsuskorpuse juhendist.

 

Kus ja millal saab praegusele osalemiskutsele vastata?

Vabatahtlike rühmade tegevuse toetamiseks esmatähtsates valdkondades tuleb rahastust taotleda Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti kaudu. Muude meetmete puhul tuleks taotlused esitada selle riigi riiklikus büroos, kus toetust taotlev organisatsioon on asutatud. 

Toetuskõlblike organisatsioonide ja noorterühmade puhul kehtivad järgmised taotluste esitamise tähtajad [hiljemalt kl 12.00 (Brüsseli aja järgi)]:

 

Vabatahtlikud partnerlused:

16. oktoober 2018

Vabatahtlikud projektid:

16. oktoober 2018

Praktika ja töökohad:

16. oktoober 2018

Solidaarsusprojektid:

16. oktoober 2018

Vabatahtlikud rühmad esmatähtsates valdkondades:

18. veebruar 2019

 

Kvaliteedimärgise saamise taotlusi saab esitada pidevalt.

Kes võib end Euroopa solidaarsuskorpuses registreerida?

Euroopa solidaarsuskorpuses võivad end registreerida kõik 17–30aastased noored, kes on osaleva või partnerriigi kodanikud või kes elavad seal seaduslikult. Solidaarsusprojektis osalemiseks peab olema vähemalt 18aastane. Osalevatest riikidest ehk ELi liikmesriikidest pärit noored ja organisatsioonid saavad osaleda kõikides Euroopa solidaarsuskorpuse tegevustes. Teatavad tegevused on avatud ka partnerriikidele (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon, ELi kandidaatriigid, Lääne-Balkani riigid, idapartnerlusriigid, Vahemere lõunapiirkonna riigid, Venemaa Föderatsioon).

Euroopa solidaarsuskorpusega liituda soovivad noored peavad järgima Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ja põhimõtteid. Registreerimine on lihtne ja seda on võimalik teha Euroopa Noorteportaalis solidaarsuskorpuse veebisaidil.

 

Kas registreerimine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis tähendab seda, et noorele pakutakse kohta mõnes projektis?

Kõik registreeritud noored saavad osaleda üldises veebipõhises väljaõppes ja kogukonnaarengu tegevuses, mis võib toimuda kohalikes kogukondades. Registreerimine siiski ei garanteeri projekti raames vabatahtliku tegevuse, töö- ega praktikakoha saamist. See sõltub eelarvest, projektide olemasolust ja kandidaatide konkreetsetest huvidest. 

Määruse eelnõuga on ette nähtud selliste solidaarsusprojektide loomine, mis võimaldavad registreerunud noortel ise tegutseda ja viia kohalikul tasandil solidaarsuse suurendamiseks ellu oma ideid, selle asemel et oodata vabatahtliku tegevuse, praktika- või tööpakkumist osalevalt organisatsioonilt. 

 

Millised on nõuded organisatsioonidele?

Kasutusele võetakse kvaliteedimärgis, mis aitab tagada osalevate organisatsioonide tegevuse vastavuse Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Üldiselt on kvaliteedimärgise olemasolu eeltingimuseks, kui organisatsioon soovib osaleda Euroopa solidaarsuskorpuse raames toetatavas tegevuses (v.a solidaarsusprojektid), kuid see ei taga automaatselt toetuse saamist. 

Organisatsioonidele antava kvaliteedimärgise ulatus sõltub sellest, millist liiki tegevuses soovib kandideeriv organisatsioon osaleda. Kvaliteedimärgise rakendamiseks, selle taotluste hindamiseks ja märgise andmiseks või selle andmisest keeldumiseks kehtestatakse eraldi kord. Muudes ELi programmides juba osalevate organisatsioonide ja ametiasutuste jaoks kehtestatakse lihtsustatud menetlus. Euroopa vabatahtliku teenistuse akrediteeringu saanud organisatsioonide suhtes kohaldatakse üleminekumeetmeid. Sõltuvalt organisatsiooni liigist hindab taotlusi riiklik büroo või Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet.

 

Kuidas osalejad ja organisatsioonid omavahel kokku viiakse?

Kui Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerib end noor, kes soovib Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osaleda, saab ta lisaks oma hariduse ja töökogemuse ning huvide kohta teabe andmisele märkida ära, mis liiki projektis ja mis riigis ning millal ta osaleda soovib. Ta saab valida erinevate tegevuste vahel (vabatahtlik tegevus, töö, praktika) ja märkida konkreetse solidaarsusvaldkonna, kus ta osaleda soovib. 

Registreerimisel saavad noored tuua esile oma konkreetsed kogemused ja teadmised, millest Euroopa solidaarkorpuse tegevuses võiks kasu olla, nt töö pagulaste, laste, eakate või puudega inimestega, kogemused õpetamise, esmaabi, meedia, muusika, kunsti, ehitamise, inseneritöö, projektijuhtimise või muus valdkonnas. Samal ajal saavad noored kandideerida ka otse mõnele vabale kohale, mille osalev organisatsioon on Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis avaldanud. 

Osalevad organisatsioonid saavad valida välja need kandidaadid, kelle motivatsioon, huvid ja oskused vastavad kõige paremini nende vajadustele. Noortel on vaba voli võtta organisatsiooni tehtud pakkumine vastu või see tagasi lükata.

 

Millised on solidaarsuskorpuses osalemise finantstingimused?

Igale solidaarsustegevuses osalevale noorele antakse toetust reisi- ja kindlustuskulude hüvitamiseks. 

Vabatahtlikele on ka toit ja majutus tasuta ning nad saavad kogu tegevuse ajal taskuraha. 

Töökoha puhul võetakse aluseks tööleping ning palga kindlaksmääramisel lähtutakse töö asukohariigis kehtivatest seadustest, eeskirjadest ja kollektiivlepingutest. Palka maksab organisatsioon, mis noore tööle võtab. Peale selle saavad tööprojektis osalejad kolimistoetust, mis aitab neil kanda vastuvõtvasse riiki elama asumisega seotud kulusid. 

Praktika põhineb kirjalikul lepingul ja tasu maksab vastuvõttev organisatsioon. Solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika puhul tuleb lähtuda praktika kvaliteediraamistikus esitatud põhimõtetest. Praktikantidele makstakse ka kolimistoetust.

 

Kas organisatsioonid võivad noortelt osalemise eest raha küsida?

Ei. Ühelgi üksikisikul ega üksusel ei ole õigust nõuda osalejalt seoses Euroopa solidaarsuskorpuse projektis osalemisega rahalist panust ega tasu.

 

Kas osalejad kindlustatakse ja kas nad saavad sotsiaalkindlustuskatte?

Piiriüleses tegevuses osalejad kantakse Euroopa solidaarsuskorpuse kindlustussüsteemi. Selles on Euroopa ravikindlustuskaardi omanikele ette nähtud tasuta täiendav kindlustuskate ja täielik tasuta kindlustus neile osalejatele, kellel ei ole õigust Euroopa ravikindlustuskaarti saada.

Töö ja praktikaga seotud sotsiaalkindlustuse eripärad sõltuvad selles riigis kehtivatest seadustest, eeskirjadest ja kollektiivlepingutest, kus solidaarsustegevus toimub.

 

Kas pakutakse keeleõpet?

Jah. Euroopa solidaarsuskorpuses osalejad, kes võtavad vastu pakkumise osaleda solidaarsustegevuses teises riigis, saavad osaleda veebipõhistel keelekursustel, et hinnata ja parandada oma võõrkeeleoskust, mida on vaja nende tegevusega seotud ülesannete täitmiseks välismaal.

 

Millise tunnistuse osalejad saavad?

Iga Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalenud noor saab ülesannete täitmise järel Euroopa solidaarsuskorpuse tunnistuse. Noorel, kes on osalenud vabatahtliku tegevuse, praktika- või tööprojektis, on õigus saada ka noortepassi tõend, milles märgitakse solidaarsustegevuse ajal omandatud teadmised, oskused ja pädevused.

 

[1] Konkursikutse avaldatakse siis, kui seadusandja on Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse ilma oluliste muudatusteta lõplikult vastu võtnud ning kui on vastu võetud ka sellega seotud rahastamisotsused.

MEMO/18/4840

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar