Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Korduvad küsimused Euroopa Prokuratuuri kohta

Brüssel, 7. august 2018

Küsimused ja vastused

8. juunil 2017 leppisid 20 ELi liikmesriiki kokku poliitilises lähenemisviisis, et luua uus Euroopa Prokuratuur tõhustatud koostöö alusel. Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitlev määrus võeti justiits- ja siseküsimuste nõukogu poolt vastu 12. oktoobril 2017 ja see jõustus 20. novembril 2017.

1. augustil 2018 kinnitas Euroopa Komisjon, et Madalmaad osalevad Euroopa Prokuratuuri tegevuses.

Täna (7. augustil 2018) kinnitas komisjon, et Malta on 22. liikmesriik, kes ühineb Euroopa Prokuratuuriga.*

Mis on Euroopa Prokuratuur?

Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu ja detsentraliseeritud prokuratuur, mille pädevus on uurida Euroopa Liidu eelarvet kahjustavaid õigusrikkumisi, nagu pettusi, korruptsiooni või üle 10 miljoni euro suuruseid piiriüleseid käibemaksupettusi, ning esitada nende toimepanijatele süüdistusi ja nad vastutusele võtta.

Euroopa Prokuratuur tegutseb kõigis osalevates liikmesriikides ühtse asutusena ning ühendab ühtselt, sujuvalt ja tõhusalt Euroopa ja riiklike õiguskaitseasutuste jõupingutusi.

Milleks on meil vaja Euroopa Prokuratuuri?

Praegu ei ole ELi finantshuvid piisavalt kaitstud ja piiriülesed käibemaksupettused kujutavad endast olulist kaotust liikmesriikide eelarvetele.

Esiteks ei ole olemasolevatel ELi organitel OLAFil (Euroopa Pettustevastane Amet), Eurojustil (Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus) ja Europolil (Euroopa Politseiamet) volitusi läbi viia kriminaaluurimisi või esitada pettusejuhtumite eest süüdistusi. OLAF saab läbi viia ainult haldusuurimisi ja esitada nende tulemused pädevatele riiklikele ametiasutustele, kes otsustavad OLAFi järelduste alusel sõltumatult, kas algatada kriminaalmenetlus või mitte.

Teiseks on riiklike õiguskaitseorganite jõupingutused liikmesriigiti killustatud ning liikmesriigid ei võta alati vajalikke meetmeid ELi eelarvet kahjustavate kuritegude lahendamiseks. Praegu jõuab ainult ligikaudu 50% OLAFi poolt liikmesriikide prokuratuuridele edastatud õiguslikest soovitustest süüdistuse esitamiseni. Süüdistuste esitamise määr on liikmesriigiti väga erinev.

Kolmandaks saadakse väheste süüdimõistvate otsuste tagajärjel tagasi vaid väike osa pettuse tõttu kaotatud summadest. ELi eelarve sihikule võtnud või keerukate käibemaksupettuste abil riikide eelarvetesse igal aastal vähemalt 50 miljardi euro suurust kahju toovad petturid teavad, et nad tõenäoliselt pääsevad vastutuselevõtmisest, kuna ELis puudub ühtne õiguskaitsealane tegevus.

Mis on Euroopa Prokuratuuri põhitunnused?

Euroopa Prokuratuur on sõltumatu ja kitsalt spetsialiseerunud prokuratuur. Prokuratuuri prokurörid viivad läbi uurimistegevust kõigis osalevates liikmesriikides koordineeritult, kiiresti teavet vahetades ja ühiseid jõupingutusi tehes, et tagada koordineeritud uurimine, varade külmutamine või arestimine, ning vajaduse korral taotlevad kahtlusaluste kurjategijate vahistamist – kõik see toimub Euroopa ühise uurimise ja süüdistuse esitamise strateegia alusel.

Euroopa Prokuratuur tugineb oma tegevuses liikmesriikide suutlikkusele ja koondab eksperditeadmisi sellistes valdkondades nagu kuritegevuse analüüsimine, maksustamine, raamatupidamine ja IT, ning tagab tõrgeteta ja igasuguste keelebarjäärideta sidekanalid. Euroopa Prokuratuuri uurijad töötavad tänu sujuvatele menetlustele ühtse asutusena, mitte enam aeganõudva ja keerulise ajutise koostöö vormis eri riikide asutuste vahel iga üksikjuhtumit eraldi lahendades.

Samuti on Euroopa Prokuratuuril olukorrast tervikpilt ning seetõttu kergem tuvastada ja jälgida pettusi ja muid kuritegusid.

Milline on Euroopa Prokuratuuri struktuur?

Euroopa Prokuratuur on üles ehitatud kahele tasandile: tsentraliseeritud ja riiklikule. Tsentraliseeritud tasandi moodustavad Euroopa peaprokurör, 21 Euroopa peaprokuröri (üks iga liikmesriigi kohta), kellest kaks on Euroopa peaprokuröri asetäitjad, haldusdirektor, ning tehniline personal ja uurijad. Detsentraliseeritud tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, kes asuvad osalevates liikmesriikides. Tsentraaltasandilt jälgitakse riiklikul tasandil läbi viidavaid uurimisi ja süüdistuste esitamist.

Kuidas on korraldatud Euroopa delegaatprokuröride töö?

Euroopa delegaatprokurörid kuuluvad Euroopa Prokuratuuri. Üldreeglina on Euroopa delegaatprokurörid need, kes tihedas koostöös riiklike õiguskaitseasutustega ja siseriiklikku õigust rakendades viivad läbi uurimist ning süüdistuse esitamist oma liikmesriigis. Nende tegevust koordineerib Euroopa Peaprokuröri juhitav keskamet, tagades liikmesriikide vahel ühtsuse ja tõhusa koostöö.

Sellise detsentraliseeritud struktuuri abil saab Euroopa Prokuratuur otse kasutada riiklikke eksperte, kes tunnevad põhjalikult riiklikku kohtusüsteemi, valdavad kohalikku keelt, on osa riigi prokuratuurisüsteemist, tunnevad hästi riigi kohtumenetluse praktikat jne.

Delegeeritud Euroopa prokurörid võivad jätkata oma ülesannete täitmist liikmesriigi prokuröridena. Euroopa Prokuratuuri mandaadi alusel toimides on delegaatprokuröride tegevus aga liikmesriikide prokuratuuridest täielikult sõltumatu.

Kuidas valitakse Euroopa Prokuratuuri prokurörid?

Euroopa peaprokuröri ja Euroopa prokurörid valib välja valikukomisjon. Sel põhjusel tegi komisjon 31. juulil 2018 ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta, millega nimetatakse ametisse valikukomisjoni liikmed. Valikukomisjon peamine ülesanne on koostada Euroopa peaprokuröri ametikoha kanditaatide nimekiri ja hinnata Euroopa peaprokuröri kandidaatide kvalifikatsiooni, enne kui nõukogu nad ametisse nimetab.

Valikukomisjon koosneb 12 liikmest. Nad on kõik on olnud kas Euroopa Kohtu või kontrollikoja endised liikmed, Eurojusti endised liikmesriigi liikmed, liikmesriikide ülemkohtute liikmed, liikmesriikide prokuratuuriasutuste esindajad või tunnustatud advokaadid. Mis puudutab valikukomisjoni koosseisu, siis komisjon on võtnud arvesse vajadust tagada geograafiline tasakaal, sooline tasakaal ja Euroopa Prokuratuuris osalevate liikmesriikide õiguskordade nõuetekohane esindatus.

Pärast kõnealuse ettepaneku vastuvõtmist peaks nõukogu arutama nõukogu rakendusotsust, millega nimetatakse ametisse valikukomisjoni liikmed, ja võtma selle vastu. Selle põhjal peaks valikukomisjon tegevust alustama oktoobris 2018. Valikukomisjon peaks täitma oma ülesandeid Euroopa peaprokuröri ja Euroopa prokuröride valimisel kuni 2019. aasta lõpuni.

Mis on Euroopa Prokuratuuri õiguslik alus?

Lissaboni lepingus pannakse erilist rõhku võitlusele raskete piiriüleste finants- või majanduskuritegudega. Euroopa Prokuratuuri loomise õiguslik alus ja eeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86, milles märgitakse järgmist:

„Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri“.

Samuti nähakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86 ette võimalus luua Euroopa Prokuratuur tõhustatud koostöö alusel, kui vähemalt 9 liikmesriiki seda soovivad.

Euroopa Prokuratuuri pädevuses on liidu finantshuve kahjustavad kuriteod, nagu on määratletud peatselt rakenduvas direktiivis, mis käsitleb liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv), mis võeti vastu 5. juulil 2017.

Mis on tõhustatud koostöö ja kas Euroopa Prokuratuuri asutamine tõhustatud koostöö alusel on mõttekas?

Tõhustatud koostöö on menetlus, mille alusel vähemalt üheksa liikmesriiki lepivad kokku selles, et kindlas valdkonnas liigutakse edasi koos ja luuakse tihedam koostöö. Seda menetlust on rakendatud abielulahutusi, patente ja varasuhteid reguleeriva õiguse valdkondades.

Euroopa Prokuratuuriga tahavad 22 liikmesriiki ühendada jõud ja tugevdada liidu finantshuvide kaitset.

Euroopa Prokuratuuril on keskne roll võitluses ELi eelarvet kahjustavate õigusrikkumiste vastu. See on suur samm edasi ELi finantshuvide kaitsmisel.

Mitteosalevatel liikmesriikidel on alati võimalik ühineda Euroopa Prokuratuuriga hiljem.

Millised liikmesriigid kuuluvad Euroopa Prokuratuuri?

8. juunil 2017 leppisid 20 liikmesriiki kokku üldises lähenemisviisis, et luua Euroopa Prokuratuur tõhustatud koostöö alusel. Nõukogu määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, võeti justiits- ja siseküsimuste nõukogu poolt vastu 12. oktoobril 2017 ja see jõustus 20. novembril 2017. Liikmesriigid, kes osalevad alates määruse jõustumisest, on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik.

1. augustil 2018 sai Madalmaadest 21. liikmesriik, kes osaleb Euroopa Prokuratuuri tegevuses. Täna kinnitas komisjon, et Malta on 22. liikmesriik, kes osaleb Euroopa Prokuratuuri tegevuses.*

Praeguses etapis ei soovi kõik liikmesriigid osaleda Euroopa Prokuratuuri tegevuses, kuid need mitteosalevad liikmesriigid võivad ühineda igal ajal pärast määruse vastuvõtmist.

Miks liikmesriigid ei saa ise tõhusalt pettuste vastu võidelda?

Praegu saavad liidu finantshuve kahjustavaid pettusi uurida ja nende eest süüdistusi esitada vaid riikide ametiasutused, kuid nende volitused lõppevad riigipiiridel. ELi eelarvet kahjustavad kuriteod on sageli mitmetahulised. Need hõlmavad mitmeid osalisi, keerulisi ja peeneid petuskeeme, mitmeid riike ja eri riikide jurisdiktsioone. Samuti eeldab pettusejuhtumite edukas uurimine asjaomase õigus- ja haldusraamistiku põhjalikku tundmist.

Liikmesriikide vahelist tõhusat koostööd raskendavad erinevad kriminaalõigussüsteemid, pädevuse ebaselge jaotus, aeganõudvad õigusabimenetlused, keelebarjäärid, vahendite puudumine ja erinevad prioriteedid.

Seetõttu võidakse ELi eelarvet kahjustavat pettust riiklikul tasandil käsitada kui aega ja inimressursse nõudvat juhtumit. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et selliste pettusejuhtumitega ei tegeleta üldse või need katkestatakse esimeste raskuste tekkimisel. Riiklikud ametiasutused võivad mõningatel puhkudel otsustada uurida vaid seda osa eeskirjade rikkumisest, mis on seotud nende endiga, jättes tähelepanuta petuskeemi palju ulatuslikumad tagajärjed.

Mis muutub Euroopa Prokuratuuri loomisega?

Euroopa Prokuratuur tegutseb ühtse asutusena kõigis osalevates liikmesriikides ning tal ei ole vaja tugineda liidu õiguse traditsioonilistele vahenditele koostööks erinevate liikmesriikide õigusasutustega.

Euroopa Prokuratuur koondab ühtse asutusena eksperditeadmisi ja kogemusi kõigis osalevates liikmesriikides, on suuteline kiiresti reageerima piiriüleselt ilma pikaldaste õigusalase koostöö menetlusteta ning võimaldab ühtset süüdistuspoliitikat praeguse killustatud lähenemisviisi asemel.

Euroopa Prokuratuur saab kõrvaldada praegused puudused ning võidelda üle 10 000 euro suuruste ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste vastu ning lahendada keerulisi piiriüleseid käibemaksupettuste juhtumeid, mille puhul kahju on üle 10 miljoni euro.

Euroopa Prokuratuuri tegevuse tulemusena peaks süüdistuste esitamine muutuma tõhusamaks ja paranema väljapetetud summade sissenõudmine.

Kuidas tagatakse Euroopa Prokuratuuri sõltumatus?

Esiteks sätestatakse määruses, et Euroopa Prokuratuuri töötajad tegutsevad liidu kui terviku huvides ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki Euroopa Prokuratuuri väliselt asutuselt. See säte tagab, et liidu institutsioonid, organid, asutused ja liikmesriigid austavad Euroopa Prokuratuuri sõltumatust ega otsi võimalusi tema tegevuse mõjutamiseks.

Teiseks on Euroopa Prokuratuur struktuuriliselt sõltumatu, kuna teda ei integreerita mõnda muusse ELi institutsiooni või talitusse.

Kolmandaks nimetavad Euroopa peaprokuröri ametisse Euroopa Parlament ja nõukogu pärast avatud kandideerimismenetluse korraldamist. Komitee, mis koosneb Euroopa Kohtu endistest liikmetest, liikmesriikide kõrgemate kohtute ja prokuratuuride liikmetest ja/või tunnustatud ja pädevatest juristidest, aitab koostada kandidaatide nimekirja. Euroopa peaprokuröri ametiaeg on seitse aastat ja seda ei pikendata. Nii tagatakse, et ametiaja pikendamise võimalus ei mõjuta tema tegevust. Euroopa peaprokuröri saab ametist tagandada ainult Euroopa Kohtu otsusega Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotluse alusel.

Neljandaks, Euroopa delegaatprokuröride puhul on määruses sätestatud, et Euroopa Prokuratuuri tööle määratud riikide prokurörid tegutsevad riikide prokuratuuridest täielikult sõltumatult.

Millised on kahtlustatavate isikute menetlusõigused?

On oluline tugevdada õiguslikke tagatisi, mis kaitsevad kodanikke ja ettevõtjaid, kes on Euroopa Liidus uurimise all või kellele on esitatud süüdistused. Määrus sisaldab tugevat ja terviklikku menetlustagatiste kogumit, mille abil tagatakse, et Euroopa Prokuratuuri uurimistega hõlmatud kahtlustatavate ja teiste isikute õigused oleksid kaitstud nii ELi olemasolevate õigusaktide kui ka liikmesriikide kaitseõigusega.

Määrusega tagatakse, et kahtlustataval isikul on kõik ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigused. Nende sõnaselgelt loetletud õiguste hulka kuuluvad:

  • õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele;
  • õigus teabele ja õigus tutvuda kohtuasja materjalidega;
  • õigus kaitsjale ning õigus suhelda kolmandate isikutega ja neile kinnipidamisest teatada;
  • vaikimisõigus ja süütuse presumptsioon;
  • õigus saada tasuta õigusabi;
  • õigus esitada tõendeid, määrata eksperte ja kuulata ära tunnistajaid.

Peale selle on kahtlustataval isikul kaitseõigused, mis on riigi õigusega asjaomase menetluse puhul ette nähtud.

Milline saab olema Eurojusti roll pärast Euroopa Prokuratuuri loomist?

Eurojust aitab hõlbustada liikmesriikide uurimisorganite ja prokuratuuriasutuste koostööd ja koordineerida umbes 1500 piiriülest juhtumit aastas. See on aidanud suurendada vastastikust usaldust ja ühendada mitmeid erinevaid õigussüsteeme ja tavasid ELis. Siiski ei ole Eurojusti pädevuses viia läbi kriminaaluurimisi ega esitada seoses pettusejuhtumitega süüdistusi. Komisjon tegi 2013. aastal ettepaneku läbi viia Eurojusti reform eesmärgiga veelgi parandada selle üldist toimimist ning võimaldada kolleegiumil ja siseriiklikel liikmetel keskenduda tegevusülesannete täitmisele, st koordineerida ja edendada koostööd liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel võitluses piiriülese kuritegevusega.

Reformitud Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri võitluses ELi eelarvet kahjustavate pettustega ning aitab tagada Euroopa Prokuratuuri uurimiste koordineerimist nende liikmesriikide ametiasutustega, kes ei ole Euroopa Prokuratuuri koosseisus. Eurojust võib pakkuda Euroopa Prokuratuurile tugiteenuseid ja haldusressursse. Selle korralduse üksikasjad sätestatakse Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti vahel sõlmitavas lepingus.

Milline saab olema OLAFi roll pärast Euroopa Prokuratuuri loomist?

OLAF jääb vastutavaks haldusuurimiste eest seoses liidu finantshuve kahjustavate eeskirjade eiramiste, sh pettuste, ning ELi töötajate raskete üleastumistega.

Kuna kõik liikmesriigid ei osale Euroopa Prokuratuuri tegevuses, jätkab OLAF haldusuurimiste puhul mitteosalevate liikmesriikidega samal viisil kui praegu.

Osalevate liikmesriikide puhul tuleb neis valdkondades, mis kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse, Euroopa Prokuratuuril ja OLAFil luua ja säilitada tihe koostöö, mille eesmärk on tagada nende ülesannete vastastikune täiendavus ja vältida dubleerimist. Sellega seoses ei algata OLAF ühtegi haldusuurimist paralleelselt Euroopa Prokuratuuri läbiviidava uurimisega samade asjaolude kohta. Sellistel juhtudel võib Euroopa Prokuratuur paluda OLAFil toetada või täiendada Euroopa Prokuratuuri tegevust. Seevastu juhul, kui uurimist ei vii läbi Euroopa Prokuratuur, säilitab OLAF oma volitused algatada haldusuurimist omal algatusel, konsulteerides tihedalt Euroopa Prokuratuuriga ning saades temalt asjakohast teavet sobiva haldusmeetme kaalumiseks.

23. mail 2018 tegi komisjon ettepaneku muuta määrust (EL, Euratom) 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi, eesmärgiga tagada, et OLAFist saaks Euroopa Prokuratuuri lähedane ja usaldusväärne partner ning et ta jätkaks vajaduse korral haldusjuurdluste läbiviimist, et toetada Euroopa Prokuratuuri tema töös.

Tihe koostöö Euroopa Prokuratuuri ja OLAFi vahel ning OLAFi tegevuse jätkamine oma volituste piires võimaldab märkimisväärselt tõhustada liidu finantshuvide kaitset.

Kas Euroopa Prokuratuur hakkab oma politseijõududega nüüd kodanikke vahistama?

Ei. Vaid riiklikel ametiasutustel on õigus vahistada Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse kuuluvate rikkumiste toimepanijaid. Euroopa delegaatprokurörid viivad osalevates liikmesriikides läbi uurimisi ja kohtumenetlusi tihedas koostöös liikmesriikide politsei ja õiguskaitseasutustega. Euroopa Prokuratuur saab õiguskaitseorganitele esitada vaid kahtlustatava vahistamist käsitleva taotluse, kui ta leiab, et see on edasiseks uurimiseks hädavajalik, ning kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega. Selliseid taotlusi hindavad ja neid kinnitavad pädevad riiklikud õiguskaitseorganid liikmesriigi õiguse alusel.

Kus on Euroopa Prokuratuuri asukoht?

Euroopa Prokuratuur asub Luksemburgis.

Millal alustab Euroopa Prokuratuur oma tegevust?

Pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva määruse jõustumist 20. novembril 2017 alustati tööd prokuratuuri asutamiseks. Kava kohaselt peaks Euroopa Prokuratuur pärast kolmeaastast ülesehitusetappi asuma oma ülesandeid täitma 2020. aasta lõpus.

 

*Ajakohastatud 07.08.2018 kell 12.00

MEMO/18/4767

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar