Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete juulikuu pakett: olulisemad otsused

Brüssel, 19. juuli 2018

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni vastu võetud olulisemad otsused on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 80 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12 täistekst. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saab rikkumisotsuste registrist.

1. Digitaalne ühtne turg

(Lisateave: Nathalie Vandystadt - tel.: +32 229 67083, Inga Höglund – tel.: +32 229 50698)

 

Märgukirjad

Raadiospekter: komisjon kutsub BELGIAT üles täitma spektrit käsitlevaid ELi eeskirju

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Belgiale märgukirja, milles nõutakse Euroopa raadiospektri eeskirjade täielikku rakendamist 700 MHz sagedusala kasutamist käsitleva otsuse (EL) 2017/899 alusel. Kõnealuse otsuse kohaselt peavad liikmesriigid lubama 30. juuniks 2020 kasutada 694-790 MHz (edaspidi „700 MHz“) sagedusala mobiilse lairibaühenduse jaoks. Belgia ei ole sõlminud piiriüleste sagedusalade kooskõlastamise kokkuleppeid oma naabritega, eelkõige Saksamaa ja Ühendkuningriigiga, ning seega ei täida 700 MHz sagedusala kasutamist käsitlevast otsusest tulenevaid kohustusi. Kõnealuste kokkulepete sõlmimise tähtaeg oli 2017. aasta lõpp. Sellest tulenevalt võib edasi lükkuda 5G-võrgu väljaarendamine Belgias ja selle naaberriikides. 5G-ühenduvus on üks komisjoni põhiprioriteetidest ELi tulevaste telekomieeskirjade – Euroopa elektroonilise side seadustiku – järel. Uute eeskirjadega tagatakse 2020. aastaks 5G raadiospektri kättesaadavus kogu ELis. Kui Belgia ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon saata talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

Komisjon palub liikmesriikidel võtta siseriiklikku õigusesse üle kogu ELi hõlmava küberjulgeolekut käsitleva õigusakti

Komisjon otsustas täna saata 17 liikmesriigile märgukirja, et nad võtaksid siseriiklikusse õigusesse täielikult üle esimese kogu ELi hõlmava küberjulgeolekut käsitleva õigusakti. Kõnealune otsus mõjutab järgmisi liikmesriike: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Taani ja Ungari. Võrgu ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi („võrgu- ja infoturbe direktiiv“, direktiiv 2016/1148/EL) eesmärk on saavutada kogu ELis võrgu- ja infosüsteemide ühtlaselt kõrge turvalisuse tase riikliku küberturvalisuse suutlikkuse arendamise, ELi tasandi koostöö ning oluliste teenuste operaatoritele ja digitaalse teenuse osutajatele intsidentidest teatamise kohustuste laiendamise kaudu. Liikmesriigid pidid võrgu- ja infoturbe direktiivi oma õigusesse üle võtma 9. maiks 2018, kuna direktiiv jõustus 2016. aasta augustis. Siiani on 11 liikmesriiki teavitanud Euroopa Komisjoni direktiivi täielikust ülevõtmisest ning tegelevad praegu direktiivi ülevõtmise kontrolliga, et täielik ülevõtmine kinnitada. Ülejäänud liikmesriikidel on komisjoni märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

2. Majandus- ja rahandusküsimused

(Lisateave: Christian Spahr – tel.: +32 229 56194, Annikky Lamp – tel.: +32 229 56151, Enda McNamara - tel.: +32 229 64976)

 

Põhjendatud arvamus:

Komisjon kutsub SLOVEENIAT üles austama EKP arhiivide puutumatust ning tegema Sloveenia Keskpangalt saadud teabe arestimisega seoses lojaalset koostööd

Komisjon otsustas saata Sloveeniale põhjendatud arvamuse Euroopa Keskpanga arhiivi puutumatuse (ELi toimimise lepingu protokoll nr 7) ja lojaalse koostöö kohustuse (ELi lepingu artikli 4 lõige 3) rikkumise tõttu seoses Sloveenia Keskpangas asunud EKP dokumentide arestimisega. Keskpanga ametnikke hõlmava siseriikliku juurdluse käigus arestisid Sloveenia ametiasutused 6. juulil 2016 Sloveenia Keskpangas teavet, mis sisaldas EKP-le kuuluvaid dokumente ja IT-riistvara. EKP ei olnud andnud nende dokumentide arestimiseks eelnevat luba. Komisjon ei ole rahul vastustega, mille Sloveenia ametiasutused esitasid 2016. aasta detsembris EU Piloti kaudu saadetud kirjale ning 2017. aasta mai märgukirjale, millega komisjoni soovis selgitada fakte ja asjaolusid. Põhjendatud arvamuses ei seata kahtluse alla riiklike ametiasutuste pädevusi siseriiklike menetluste läbiviimisel. Sloveenia ametiasutustel on aega põhjendatud arvamusele vastamiseks kaks kuud. Komisjon on kõnealuses küsimuses EKPga pidevas kontaktis.

 

3. Energia

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel.: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel.: +32 229 52589)

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Energia siseturg: komisjon kaebab SAKSAMAA ja UNGARI Euroopa Liidu Kohtusse, kuna need ei järgi täielikult kolmandat energiapaketti

Saksamaa kaevatakse kolmanda energiapaketi pärast ELi kohtusse: Komisjon kaebab Saksamaa Euroopa Liidu Kohtusse, et tagada elektrienergia direktiivi (direktiiv 2009/72/EÜ) ja gaasidirektiivi (direktiiv 2009/73/EÜ) korrektne rakendamine. Mõlemad direktiivid kuuluvad kolmandasse energiapaketti ning sisaldavad energiaturgude nõuetekohast toimimist käsitlevaid olulisi sätteid. Saksamaa ei ole taganud riigi reguleeriva asutuse volitusi ja sõltumatust käsitlevate eeskirjade täielikku täitmist. Eelkõige ei ole reguleerival asutusel täielikku kaalutlusõigust võrgutariifide ning muude võrkudele ja tasakaalustamisteenustele juurdepääsu käsitlevate tingimuste kehtestamisel, kuna nende tariifide ja tingimuste kehtestamisel on mitmeid asjaolusid, mis on suures osas sätestatud föderaalvalitsuse vastuvõetud üksikasjalikes määrustes. Lisaks sellele on Saksamaa siseriiklikusse õigusesse ebaõigelt üle võtnud mitmeid nõudeid, mis käsitlevad sõltumatu võrguettevõtja eraldamismudelit. Näiteks ei vasta sõltumatu võrguettevõtja töötajate ja juhtimise sõltumatust käsitlevad eeskirjad täielikult kõnealuste direktiivide sätetele ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja määratlusest on ebaõigelt välja jäetud EList väljapoole jäävad tegevused. Saksamaale saadeti 2015. aasta veebruaris märgukiri, millele järgnes 2016. aasta aprillis põhjendatud arvamus. Kuna ELi õigust endiselt rikutakse, peab komisjon kõneluste küsimuste lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse pöörduma. Komisjon kaebab Ungari seoses energiavõrkude tariife käsitlevate õigusaktidega Euroopa Liidu Kohtusse. Euroopa Komisjon kaebab Ungari Euroopa Liidu Kohtusse, et tagada kolmanda energiapaketi võrgutariife käsitlevate nõuete korrektne rakendamine. Kolmanda energiapaketi kohaselt reguleeritakse võrguoperaatorite elektri- ja gaasivõrkude kasutamise suhtes kohaldatavaid tariife, et vältida konkurentsivastast käitumist, ning antakse riigi reguleerivatele asutustele ülesandeks selliste tariifide või nendega seotud metoodika kehtestamine. Pärast Ungari energiavaldkonna õigusmeetmete hindamist leidis komisjon, et Ungari õigusaktides ei arvestata elektri- ja gaasivõrkude tariifide kalkuleerimisel teatavat liiki kulusid, mis on vastuolus elektri- ja gaasimääruses sätestatud tariifide kulude katmise põhimõttega. Lisaks sellele leidis komisjon, et Ungari on teinud energiaalastesse õigusaktidesse muudatusi, mis seavad ohtu turuosaliste täieliku kohtuliku läbivaatamise õiguse seoses riigi reguleeriva asutuse otsustega võrgutariifide kohta. Komisjon saatis Ungarile kõnealuste küsimustega seoses 2015. aasta veebruaris märgukirja ning vastavalt 2016. detsembris ja 2017. aprillis kaks põhjendatud arvamust. Kuna ELi õigust endiselt rikutakse, otsustas komisjon kõnealuste küsimuste lahendamiseks pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

 

Märgukirjad

Energiatõhusus. komisjon kutsub 7 liikmesriiki üles ELi õigusnorme nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtma

Komisjon otsustas saata märgukirjad Iirimaale, Küprosele, Madalmaadele, Maltale, Rootsile, Sloveeniale ja Ühendkuningriigile, kuna nad ei ole nõuetekohaselt üle võtnud või rakendanud teatavaid energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2012/27/EL) nõudeid. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühine meetmete raamistik energiatõhususe edendamiseks liidus, et tagada ELi 2020. aasta energiatõhususe 20 % eesmärgi täitmine ja rajada teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast seda tähtaega. Nendel liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

4. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel.: +32 229 56172, Iris Petsa – tel.: +32 229 93321)

 

Põhjendatud arvamused

Müra: komisjon kutsub HISPAANIAT ja PORTUGALI vastu võtma mürakaardid ja keskkonnamüra vähendamise tegevuskavad

Komisjon kutsub Hispaaniat ja Portugali üles järgima müra käsitlevate ELi õigusaktide peamisi sätteid (direktiiv 2002/49/EÜ). Müradirektiiviga nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kasutusele mürakaardid, mis näitavad mürakoormust suuremates linnapiirkondades, näiteks peamistel raudteedel ja maanteedel ning suurimates lennujaamades. Nende kaartide alusel saab määrata kindlaks meetmed mürasaaste vähendamiseks. Hispaania ei ole pärast esimese teatise kättesaamist 2016. aasta septembris siiani esitanud strateegilisi mürakaarte ega tegevuskavasid paljude linnastute, põhimaanteede ega põhiraudteede kohta oma territooriumil. Lisaks sellele ei ole Hispaania läbi vaadanud ega muutnud suuremate lennujaamade kehtivaid tegevuskavasid. Samuti ei ole Portugal pärast komisjoni 2017. aasta mais saadetud esimest hoiatust edusamme teinud. Portugali ametiasutuste esitatud aruanded kinnitavad, et strateegilised mürakaardid on vastu võtmata 2 tähtsama linnastu ja 123 põhimaantee puhul, ning tegevuskavad on koostamata 3 linnastu, 60 suurema põhiraudtee lõigu ja 466 põhimaantee lõigu kohta. Nii Hispaanial kui ka Portugalil on kaks kuud aega vastata, vastasel korral võib komisjon otsustada esitada hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Õhukvaliteet: komisjon kutsub RUMEENIAT üles rakendama tööstusheiteid käsitlevaid ELi õigusnorme

Komisjon kutsub Rumeeniat üles võtma oma siseriiklikku õigusesse täielikult üle ELi direktiivi keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv (EL) 2015/2193). Direktiiviga reguleeritakse SO2, NOx ja tolmu õhku eraldumist, et vähendada nimetatud heitkoguseid ning nendest tulenevat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Samuti sätestatakse seal süsinikmonooksiidi heitkoguste seire eeskirjad. Liikmesriigid pidid edastama kõnealust direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtvad siseriiklikud meetmed 19. detsembriks 2017. Kuna Rumeenia seda nõutud tähtajaks ei teinud, saatis komisjon talle 2018. aasta jaanuaris märgukirja. Kuna Rumeenia ei ole meetmeid siiani edastanud, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Rumeenial on vastamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saabu, võib komisjon Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse kaevata.

Vesi: komisjon kutsub HISPAANIAT üles järgima ELi õigusnorme, mis käsitlevad kaitset üleujutuste eest

Komisjon kutsub Hispaaniat üles täitma üleujutuste direktiivi (direktiiv 2007/60/EÜ) nõudeid. Direktiivi eesmärk on vähendada ja ohjata üleujutustest tervisele, majandustegevusele ja keskkonnale tulenevaid ohte. ELi õiguse kohaselt pidid liikmesriigid koostama ja avaldama üleujutusriski maandamise kavad ning teavitama nendest komisjoni hiljemalt 22. märtsiks 2016. Komisjon saatis 2018. aasta märtsis Hispaania ametiasutustele märgukirja, sest nad ei olnud koostanud, avaldanud ega edastanud üleujutusriski maandamise kavasid kõigi seitsme Kanaari saarte valgalapiirkonna kohta. Kuna Hispaania ei ole nendest kavadest siiani teatanud, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Hispaanial on vastamiseks aega kaks kuud. Kui Hispaania ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukirjad

Loodus: komisjon nõuab BULGAARIALT ELi loodusalaste õigusaktide rakendamise tõhustamist

Komisjon saadab Bulgaariale täiendava märgukirja süsteemsete puuduste kohta ELi loodusalaste õigusaktide rakendamisel. ELi linnudirektiivi (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiiviga (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) luuakse kogu ELi hõlmav kaitsealade võrgustik Natura 2000. Natura 2000 aladel võib toimuda majandustegevus tingimusel, et sellega ei kahjustata ala terviklikkust. Bulgaarias ei ole süstemaatiliselt arvesse võetud kehtivate ning heaks kiidetud kavade ja projektide kumulatiivset mõju Natura 2000 aladele, ning paljud kaitse-eesmärkidele suurt ohtu kujutavad arendused on siiski heaks kiidetud. Kõnealust küsimust käsitleti esimest korda kümme aastat tagasi, ja kuigi Bulgaaria on vahepeal võtnud meetmeid probleemi lahendamiseks, on see struktuurne probleem püsima jäänud ning komisjonile esitatakse regulaarselt kaebusi ebapiisavate hindamiste alusel või isegi ilma nõuetekohase hindamiseta heaks kiidetud kavade ja projektide kohta. Seetõttu otsustas komisjon saata täiendava märgukirja ning anda Bulgaariale vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Joogivesi: komisjon kutsub IIRIMAAD üles tagama kodanikele ohutu joogivee

Euroopa Komisjon on otsustanud saata Iirimaale märgukirja, sest Iirimaa ei ole täitnud joogiveedirektiivist (nõukogu direktiiv 98/83/EÜ) tulenevaid kohustusi ning lubab trihalometaani parameetri väärtuse ületamist. Direktiivi eesmärk on kaitsta tervist olmevee mis tahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Pika ajavahemiku jooksul sisaldub Iirimaal üle 500 000 inimese joogivees liiga palju trihalometaani. Kõnealune kemikaal on kõrvalsaadus, mis tekib peamiselt joogivee desinfitseerimisel ja puhastamisel klooriga, ning ohustab tervist. Iirimaa ametiasutused ei ole võtnud asjakohaseid meetmeid, et vähendada trihalometaani väärtust ning teavitada tarbijaid nõuetekohaselt selle tagajärgedest tervisele. Iirimaal on vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Reovesi: komisjon kutsub ITAALIAT üles täitma asulareovee puhastamist käsitlevaid ELi nõudeid

Komisjon kutsub Itaaliat üles täitma asulareovett käsitlevaid ELi õigusakte ja tagama, et kõigi üle 2 000 elanikuga asulate reovesi kogutakse ja puhastatakse. Vastavalt ELi õigusnormidele (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ) peavad linnad ja asulad rajama vajaliku taristu oma reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Puhastamata reovesi võib ohustada tervist ning saastada järvi, jõgesid, pinnast ning ranniku- ja põhjavett. Itaalia suhtes on algatatud juba kolm eraldi rikkumismenetlust, mis käsitlevad direktiivi nõuete mitmeid rikkumisi, kuid Itaalia esitatud viimaste andmete hindamine näitab, et märkimisväärne arv väiksemaid asulaid (276) ei täida samuti reovee kogumise, puhastamise ja seirega seotud põhikohustusi. Puuduste ulatust silmas pidades saadab komisjon Itaaliale märgukirja. Itaalia ametiasutustel on nüüd vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Loodus: komisjon kutsub POOLAT üles täitma looduskaitse-eeskirju

Komisjon kutsub Poolat üles tagama vastavalt ELi loodusalastele õigusaktidele kaitsealuste metsade jaoks piisavad kaitsemeetmed. ELi linnudirektiivi (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/EMÜ) luuakse kogu ELi hõlmav kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis kaitseb võimalike kahjulike muutuste vastu. Nende õigusaktide kohaselt peavad metsamajandamise kavad ja tegevused nagu raie kaitsealal läbima loa saamiseks võimalike mõjude hindamise. Poola õigusaktidesse hiljuti tehtud muudatustega kehtestati metsamajandamisega seotud tegevuste suhtes erandid, mis seavad ohtu nõutava kaitse korra. Lisaks sellele ei sätestata Poola õigusaktides juurdepääsu õiguskaitsele seoses metsamajandamise kavadega. Kuna need kavad võivad märkimisväärselt mõjutada Natura 2000 alasid, on üldsus jäetud ilma elupaikade direktiivist tulenevast õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele. Nendel põhjustel on komisjon otsustanud saata Poolale märgukirja ning anda talle vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Jäätmed: komisjon kutsub POOLAT üles tagama romusõidukeid käsitleva ELi õigusakti tõhus kohaldamine

Komisjon saadab Poolale märgukirja, sest riik ei suuda tagada sõidukite kasutusaja lõppu jõudes nende lammutamist ja ringlussevõttu keskkonnasõbralikul viisil. Romusõidukite direktiiv (direktiiv 2000/53/EÜ) on üks osa laiaulatuslikest jõupingutustest muuta Euroopa ringmajanduseks, kus jäätmeid süstemaatiliselt kogutakse, taaskasutatakse või võetakse ringlusse . Poola õigusaktidega ei nähta praegu ette karistusi imporditud sõidukite registrisse kandmata jätmise või pädevaid asutusi selliste sõidukite ostmise või kasutusest kõrvaldamise kohta teavitamata jätmise eest. Sellest tulenev täpsete andmete puudumine takistab jõupingutusi, et tagada sõidukite käitlemine vastavalt direktiivi sätetele. Romusõidukite ebapädev käitlemine võib kaasa tuua tõsiseid keskkonnaohte, kuna kliimaseadmetes kasutatavate vedelike, akuhappe, plastosade ja rehvide ebaturvaline käitlemine võib tõsiselt ohustada inimeste tervist ja keskkonda. Poolal on vastamiseks aega kaks kuud.

Loomade heaolu: komisjon kutsub 6 liikmesriiki üles võtma nõuetekohaselt katseloomade kaitset käsitlevaid meetmeid

Euroopa Komisjon otsustas saata 6 liikmesriigile (Eestile, Hispaaniale, Portugalile, Rumeeniale, Saksamaale ja Slovakkiale) märgukirja puuduste kohta teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset käsitlevate ELi eeskirjade (direktiiv 2010/63/EL) ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse. Direktiiviga, mis tuli üle võtta 10. novembriks 2012, tagatakse loomade heaolu kõrge tase, kindlustades samal ajal siseturu nõuetekohane toimimine. Lisaks soovitakse direktiiviga vähendada loomkatsete arvu miinimumini ja nõutakse võimaluse korral muude meetodite kasutamist. Kõigis kuues liikmesriigis esineb siseriiklikes õigusaktides mitmeid puudusi.

Eesti õigusesse on direktiivist puudulikult üle võetud enam kui 20 artiklit ja kolm lisa; Saksa õiguses on puudusi valdkondades nagu kontroll, töötajate pädevus ja veterinaaride kohalolek. Portugali õigus ei sisalda näiteks kontrolle käsitlevaid sätteid ning ei tagata, et tugevat valu tekitavaid protseduure võib kasutada ainult ajutiselt; Rumeenia õiguses esineb puudusi seoses karistustega, ning kohustusega omada kohapeal veterinaartöötajaid; Slovakkia õiguses ei ole sätestatud anesteesiat käsitlevad sätted, ning tõhusad ja hoiatavad karistused; ning Hispaania ametiasutused on tunnistanud, et nende õigusaktides on puudusi, kuid ei ole neid veel kõrvaldanud sellistes valdkondades nagu andmete kogumine ja säilitamine ning ahviliste kasutamist käsitlev kaitseklausel. Liikmesriikidel on vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Õhukvaliteet: komisjon kutsub RUMEENIAT üles rakendama tööstusheiteid käsitlevaid ELi eeskirju

Komisjon saadab Rumeeniale märgukirja, sest Rumeenia ei piiranud kahe suure põletusseadme vääveldioksiidi heidet. Tööstusheidete direktiiviga (direktiiv 2010/75/EL) kaitstakse kodanikke ohtlike tööstusheidete eest ning direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid järgima tolmu ja vääveldioksiidi riiklike heitkoguste piirmäärasid. Siseriiklikus üleminekukavas loetletud seadmed võivad teha kuni 2020. aastani erandeid rangetest heitkoguste piirmääradest tingimusel, et endiselt peetakse kinni riiklikust piirmäärast. Kahe suure põletusseadme— Govora 2 ja Deva 2 — tõttu on Rumeenia ületanud märkimisväärselt vääveldioksiidi ja tolmu riiklikke piirmäärasid, mis mõjutab oluliselt keskkonda ja rahvatervist. Kuna Rumeenia ei ole võtnud selliste ületamiste ärahoidmiseks vajalikke meetmeid, on komisjon otsustanud algatada rikkumismenetluse ja saadab Rumeeniale märgukirja. Rumeeniale antakse vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Looduskaitse: komisjon kutsub SLOVAKKIAT üles täitma looduskaitse-eeskirju

Komisjon saadab Slovakkiale märgukirja, sest puuduliku looduskaitse tõttu on lindude arv märkimisväärselt vähenenud ELi linnudirektiivi (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/EMÜ) luuakse kogu ELi hõlmav kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis kaitseb võimalike kahjulike muutuste vastu. Nende õigusaktide kohaselt peavad metsamajandamise kavad ja tegevused nagu raie kaitsealal läbima loa saamiseks võimalike mõjude hindamise. Slovakkia õigusaktides need sätted puuduvad. Selle tulemusena on metsiste (Tetrao urogallus) populatsioon Slovakkias pärast ELiga liitumist 2004. aastal poole võrra vähenenud. Lisaks sellele ei ole Slovakkia võtnud linnudirektiivis nimetatud, kõnealust liiki käsitlevaid spetsiaalseid kaitsemeetmeid, kuna kõnealuste alade halduskavasid ei ole heaks kiidetud. Slovakkial on vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

Vastutus keskkonnale tekitatud kahju eest: komisjon kutsub ROOTSIT üles keskkonnavastutuse direktiivi täielikult jõustama

Komisjon kutsub Rootsit võtma nõuetekohaselt siseriiklikusse õigusesse üle keskkonnavastutust käsitlevad õigusnormid, et tagada oma kodanike piisav kaitse. Keskkonnavastutuse direktiiviga (direktiiv 2004/35/EÜ) kehtestatakse „saastaja maksab“ põhimõtte alusel keskkonnavastutuse raamistik, eesmärgiga ennetada ja parandada keskkonnakahju. Selline kahju hõlmab veekogudele, kaitsealustele liikidele ja elupaikadele ning pinnasele tekitatud kahju. Direktiivi kohaselt on füüsilistel ja juriidilistel isikutel, sealhulgas valitsusvälistel keskkonnakaitseorganisatsioonidel, keda keskkonnakahju mõjutab negatiivselt või võib tõenäoliselt negatiivselt mõjutada, õigus nõuda pädevalt asutuselt kaitsemeetmete võtmist. Veevarudele tekitatud kahju määratlusega seotud probleemid Rootsi õigusaktides tähendavad seda, et merealadel tekkinud keskkonnakahju suhtes ei kohaldata praegu ELi keskkonnavastutust käsitlevaid õigusakte. Seepärast otsustas komisjon saata Rootsile märgukirja. Rootsil on vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

Rikkumismenetluste lõpetamine

Nitraadid: komisjon lõpetab rikkumismenetluse POOLA suhtes

Euroopa Komisjon otsustas täna lõpetada Poola suhtes rikkumismenetluse, kuna see ei suutnud tagada vee nitraadireostuse tõhusat kõrvaldamist. ELi Kohus teatas 20. novembril 2014, et Poola ei olnud piisavalt kindlaks määranud tundlike alasid ning ei lisanud tegevusprogrammidesse asjakohaseid meetmeid vastavalt nitraadidirektiivile (nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ). Nitraadidirektiivi täitmine Poola poolt on eriti oluline ülemäärase nitraadisisalduse all kannatava Läänemere tõsise reostusprobleemi lahendamisel. Peaaegu kõik Poola veed voolavad Läänemerre. Poola võttis 2017. aasta juulis vastu uue veeseaduse, mis laiendas tegevusprogrammi kohaldamisala seniselt väikselt alalt kogu riigi territooriumile. Poola on uues tegevuskavas teinud kindlaks ka asjakohased meetmed, millega tuvastatud probleemid lahendada.

 

5. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel.: +32 229 56194, Letizia Lupini - tel.: +32 229 51958)

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Komisjon peatab HORVAATIA suhtes hagi, mis käsitles energeetikaettevõtte INA-Industrija Nafte, d.d. erastamist käsitleva seaduse muutmata jätmist

Komisjon otsustas hiljutisi sündmusi silmas pidades peatada Horvaatia suhtes ELi kohtus algatatud hagi. Komisjon otsustas esitada 13. juulil 2017 Horvaatia vastu ELi Kohtule hagi, kuna ta jättis ettevõtte Industrija Nafte d.d. erastamist käsitleva 2002. aasta seaduse („INA-seadus“) kapitali vaba liikumist ja asutamisvabadust käsitlevate ELi õigusnormidega vastavusse viimata. Horvaatia ametiasutused on seejärel komisjoniga arutanud, milliseid muudatusi oleks vaja INA-seaduse ELi õigusnormidega vastavusse viimiseks teha. Nad esitasid hiljuti kõnealuse seaduse muudatusettepaneku, mis kõrvaldaks teatavatest täiendavatest kohandustest sõltuvalt komisjoni peamised mureküsimused. Horvaatia ametiasutused esitasid ka seaduse vastuvõtmise ajakava, mis võimaldaks leida lahenduse enne võimaliku kohtuotsuse tegemist. Seetõttu leiab komisjon, et menetlus tuleks kuni INA-seaduse muutmisseaduse vastuvõtmiseni peatada. Kui lahenduse leidmisel järgmistel kuudel edusamme ei teha, võidakse kohtumenetluse peatamine uuesti läbi vaadata. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

Väärtpaberiturud: komisjon kaebab SLOVEENIA ja HISPAANIA Euroopa Liidu Kohtusse, kuna riigid ei ole täielikult üle võtnud ELi norme finantsinstrumentide turgude kohta

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Sloveenia ja Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse, kuna riigid ei ole täielikult rakendanud ELi norme finantsinstrumentide turgude kohta (MiFID 2) ega neid täiendavat direktiivi (komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2017/593). Need normid on väärtpaberiturgude nõuetekohaseks toimimiseks äärmiselt olulised ja vajalikud Euroopa ühtse turu jätkuvaks toimimiseks. Kui liikmesriigid norme üle ei võta, ei saa investorid osa MIFID 2-ga ette nähtud paremast investorikaitsest. See hõlmab klientidele kuuluvate finantsinstrumentide ja fondide kaitset, tootejuhtimise kohustusi ning tasude, vahendustasude või rahaliste või mitterahaliste hüvede pakkumise või vastuvõtmise suhtes kohaldatavaid norme. See muudab turud vähem turvaliseks, sest kauplemiskohad ja investeerimisühingud ei pea järgima rangemaid ja läbipaistvamaid tegevusnõudeid. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kes ei ole norme üle võtnud, ei saa anda õiguslikult usaldusväärset tegevusluba tegevuste jaoks, mida ei ole varem reguleeritud või mis olid MiFID 1 kohaselt teisiti reguleeritud. See puudutab kauplemiskohtade, nagu reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja organiseeritud kauplemissüsteemid, toimimist ning MiFID 1 kohaste investeerimisühingute registreerimist kliendi korralduste süsteemsete täitjatena. Kui kõnealuseid ELi norme ei võeta täielikult üle, häirib see ühtse turu toimimist, sest need muutusid kohaldatavaks 3. jaanuaril 2018 ning täiendavad finantsinstrumentide turgude määruse (MIFIR) sätteid. Mitmesuguste investeerimisteenuste ja -tegevuste jaoks piiriülese tegevusloa andmine ei pruugi toimuda nii sujuvalt kui selliste liikmesriikide vahel, kes on MiFID 2 eeskirjad täielikult üle võtnud. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

Finantsteenused: komisjon kaebab HISPAANIA kohtusse, sest ta ei kohalda pankade ja investeerimisühingute suhtes ELi usaldatavusnõudeid

Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Hispaania, sest ta ei rakenda täies ulatuses kapitalinõuete direktiivi (direktiiv 2013/36/EL). Hispaania ei ole neid ELi õigusnorme täielikult rakendanud ning mõningaid sätteid ei ole siiani siseriiklikesse õigusaktidesse üle võetud. Need käsitlevad peamiselt järgmisi aspekte: siseriiklike pädevate asutuste teatavad volitused ja kaalutlusõigus seoses investeerimisühingutega, halduskaristuste määramine või muud meetmed, mida kohaldatakse asutuste suhtes, kelle puhul on tuvastatud rahapesuga seotud tõsine rikkumine. Puuduvate sätete hulka kuuluvad ka sätted, mis käsitlevad rikkumisest teatamise mehhanisme kapitalinõuete rikkumise korral, haldusorgani liikmete usaldusväärsust ja sõltumatust käsitlevaid eeskirju ning Hispaania pädevate asutuste kohustust võtta teabe saamiseks ühendust konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega, mis teeb järelevalvealase koostöö veelgi keerulisemaks. Äriühingu üldjuhtimist käsitlevad eeskirjad ei ole Hispaanias nii ranged, kuna asutuste kohustust omada mitmekülgseid ja pädevaid haldusorganeid ei ole siseriiklikusse õigusesse üle võetud. Direktiivis on sätestatud koos kapitalinõuete määrusega (määrus (EL) 575/2013) krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad ELi usaldatavusnõuded, millega kehtestatakse eeskirjad kapitali suuruse kohta, mida asutused peavad neile avalduvatest riskidest tulenevate võimalike kahjumite katmiseks omama. Direktiivis sätestatakse ka asutustele tegevuslubade andmist ja nende järelevalvet, järelevalvealast koostööd, riskijuhtimist ja äriühingute üldjuhtimist (sh töötasud) ning kapitalipuhvreid käsitlevad eeskirjad. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

 

Märgukirjad

Finantsteenused: komisjon kutsub RUMEENIAT üles oma liikluskindlustusseadused ELi õigusnormidega vastavusse viima

Komisjon otsustas täna saata Rumeeniale märgukirja, milles nõutakse, et ta esitaks märkused mootorsõidukite vastutuskindlustust käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohta. Kehtivate siseriiklike õigusnormide kohaselt tuleb kindlustusmaksete kavandatavast muutmisest ette teatada ning kindlustuseandjatele kehtestatakse kindlustusmaksete arvutamistingimuste suhtes mitmeid rangeid piiranguid. Komisjon asus seisukohale, et sellised kohustused on vastuolus Solventsus II direktiivi artiklitega 21 ja 181, nagu neid tõlgendatakse hinnakujunduse vabadust käsitlevas Euroopa Kohtu praktikas. Kõnealused siseriiklikud õigusaktid sisaldavad ka sätteid, mis kohustavad kindlustusandjaid andma teatavat liiki sõidukikategooriatele ainult Rumeenia territooriumil kehtivat kindlustuspoliisi ning kehtestama kindlustusmakse, mis võtab arvesse seotud riske. Komisjoni arvates on need sätted vastuolus liikluskindlustuse direktiivi artikliga 14, mille kohaselt peab vastutuskindlustuspoliis hõlmama ühe kindlustusmakse alusel kogu liidu territooriumi. Kui Rumeenia ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon saata talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

6. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel.: +32 229 56182, Maud Noyon – tel.: +32 229 80379)

 

Märgukirjad

Kutsetöötajate vaba liikumine ELis: komisjon kutsub 27 liikmesriiki üles võtma üle kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevad ELi õigusnormid

Komisjon otsustas täna saata märgukirjad 27 liikmesriigile (kõik liikmesriigid peale Leedu) seoses nende siseriiklike õigusaktide ja tavade vastavusega kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevatele ELi õigusnormidele (direktiiv 2005/36/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2013/55/EL). EL on loonud kutsekvalifikatsioonide ja kogemuste tunnustamiseks ELis modernse süsteemi. See hõlbustab teises liikmesriigis tööle asuda või teenuseid osutada soovivatel spetsialistidel oma kutsekvalifikatsioone tunnustada, tagades samal ajal tarbijatele ja kodanikele parema kaitse. Komisjon soovib tagada, et kõnealuseid õigusnorme kohaldatakse kodanike ja ettevõtjate huvides ühtselt. Märgukirjad hõlmavad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi toimimise seisukohast olulisi küsimusi, eelkõige Euroopa kutsekaardi kasutuselevõttu, hoiatusmehhanismi, võimalust tegeleda kutsetegevusega osaliselt, keelenõuete proportsionaalsust ning tugikeskuste loomist. Lisaks sellele tõstatab komisjon ka kutsealateenuste regulatiivsete tõkete läbipaistvuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi, mida on osaliselt käsitletud ka komisjoni 2017. aasta teatises, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega. Kõigil liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata neile põhjendatud arvamuse.

Riigihanked: komisjon kutsub AUSTRIAT üles järgima jäätmepuhastuslepingus ELi õigust

Komisjon otsustas täna saata Austriale märgukirja seoses pakkumismenetlusega, mis käsitleb teenuste riigihankelepingut ohtlike jäätmete ladestamiskohas Wiener Neustadti omavalitsuses. ELi riigihankealastes õigusaktides on nõutud, et kõikide hankelepingute kohta, mille maksumus ületab teatud künnise, tuleb kuulutada välja kogu ELi hõlmav pakkumismenetlus, järgides läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Komisjon on seisukohal, et avaliku sektori hankija (BALSA) rikkus mitmel viisil ELi riigihanke-eeskirju (direktiivi 2004/18/EÜ artikkel 28, artikli 23 lõige 2, artikkel 2 ja artikli 23 lõige 1). Avaliku sektori hankija kasutas ilma piisava põhjenduseta väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust; tehniline kirjeldus ei võimaldanud kõigile pakkujatele võrdset juurdepääsu; ning võitnud pakkuja projekt ei täitnud tehnilise kirjelduse tingimusi alumiiniumiräbu tolmu ringlussevõtu osas. Austrial on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata Austriale põhjendatud arvamuse.

Surveseadmed: komisjon kutsub ITAALIAT üles tagama ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine

Komisjon otsustas täna saata Itaaliale märgukirja, sest ta ei taganud, et kõik turule lastud või kasutuses olevad veeldatud naftagaasi hoiustamismahutid vastavad surveseadmete direktiivi (direktiiv 2014/68/EL, millega asendatakse alates 19. juulist 2016 direktiivi 97/23/EÜ) nõuetele. ELi õiguse kohaselt kohaldatakse veeldatud naftagaasi hoiustamismahutite suhtes erinõudeid sõltuvalt sellest, kas neid kasutatakse maa peal või maa all, olenevalt kodanikele avalduvast erinevast ohutasemest. Itaalia lubas muuta mõned esialgselt maapealseks kasutamiseks mõeldud vanemad veeldatud naftagaasi hoiustamismahutid ning kasutada neid veeldatud naftagaasi maa-aluste mahutitena. Komisjon on seisukohal, et selliseid muudetud tooteid tuleks pidada esialgsetest mahutitest erinevateks toodeteks ning nende vastavust ELi eeskirjadele tuleb enne nende uuesti turule lubamist kontrollida. Kuna seda ei tehtud, on komisjon seisukohal, et Itaalia rikkus surveseadmete direktiivi nõudeid. Itaalial on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata Itaaliale põhjendatud arvamuse.

Kaupade vaba liikumine: komisjon kutsub SLOVEENIAT üles kõrvaldama piksekaitseseadmetele kohaldatavad piirangud

Komisjon otsustas täna saata Sloveeniale märgukirja, mis käsitleb Sloveenias asuvatel hoonetel kasutatavate aktiivsete piksevarraste paigaldamist ja kasutamist. Sloveenia õiguse kohaselt on teise ELi riigi standarditel põhinevate aktiivsete piksekaitseseadmete paigaldamine ja kasutamine lubatud ainult koos Sloveenia tehnilistele eeskirjadele vastavate seadmetega, kuid mitte hoonete eraldiseisvate kaitseseadmetena. Lisaks sellele nõuab Sloveenia iga aktiivse piksekaitseseadme paigaldamise kaitsetaseme kindlakstegemist, kuigi toodet turustatakse seaduslikult teistes liikmesriikides. Need nõuded takistavad piksevarraste importi. Komisjon on seisukohal, et kõnealused piirangud on vastuolus vastastikuse tunnustamise põhimõttega ning rikuvad kaupade vaba liikumist käsitlevaid ELi eeskirju, mis on ELi toimimise lepingu artikli 34 alusel keelatud. Sloveenial on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada saata Sloveeniale põhjendatud arvamuse.

Kaupade vaba liikumine: Komisjon nõuab, et HISPAANIA kõrvaldaks piirangud karkassiterase ja betooni impordilt

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Hispaaniale märgukirja seoses karkassiterase ja ehituses kasutatava betooni impordi piirangutega. Ühtsel turul kohaldatakse selliste toodetega kauplemise suhtes, mille suhtes ei kohaldata ELi ühiseid eeskirju, vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt võib tooteid, mida müüakse seaduslikult ühes riigis, müüa mis tahes teises ELi liikmesriigis, ilma et neid oleks vaja muuta või kohandada. Praegune Hispaania õigusraamistik ei näe ette mehhanismi teiste liikmesriikide antud kvaliteedimärkide tunnustamiseks, muutes seega imporditud materjalide pääsu Hispaania turule raskemaks. Selliste toodete puhul näitavad kvaliteedimärgid, et toode vastab teatavale tasemele. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel tuleks ühe liikmesriigi antud kvaliteedimärki tunnustada ka teises liikmesriigis ning tootele tuleks sama toimivustaseme puhul anda samaväärne garanteeritud märgis. Komisjon on seisukohal, et Hispaania praegune tegevus on vastuolus ELi õigusnormidega kaupade vaba liikumise kohta (ELi toimimise lepingu artikkel 34). Hispaanial on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata Hispaaniale põhjendatud arvamuse.

7. Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

(Lisateave: Christian Wigand – tel.: +32 229 62253, Melanie Voin - tel.: +32 229 58659)

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Rikkumised: Komisjon kaebab Kreeka, Iirimaa ja Rumeenia Euroopa Kohtusse, kuna nad ei rakenda rahapesuvastaseid õigusnorme

Täna andis komisjon Euroopa Liidu Kohtusse Kreeka ja Rumeenia, kuna nad ei ole rakendanud neljandat rahapesuvastast direktiivi oma riigi õigusesse. Iirimaa rakendas õigusnorme ainult väga piiratud ulatuses ja kaevati seetõttu samuti Euroopa Kohtusse. Komisjon tegi ettepaneku, et kohus määraks kindlaks põhisumma ja igapäevased karistusmaksed, kuni kolm riiki võtavad vajalikud meetmed. Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová lausus: „Rahapesu ja terrorismi rahastamine mõjutavad ELi tervikuna. Me ei saa lubada olukorda, kus mõni ELi riik on teistest nõrgem. Ühes riigis pestav raha võib toetada ja sageli toetabki kuritegevust teises riigis. Sellepärast me nõuame, et kõik liikmesriigid võtaksid vajalikke samme rahapesu tõkestamiseks ning jätaks seega kuritegevuse ja terrorismi rahaallikad kuivaks. Me jälgime nende ELi õigusnormide rakendamist liikmesriikides väga tähelepanelikult. See on esmatähtis küsimus.“ Liikmesriikidel oli neljanda rahapesuvastase direktiivi siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmiseks aega 26. juunini 2017. Need õigusnormid tugevdavad olemasolevaid norme järgmiselt: nendega tugevdatakse pankade, juristide ja raamatupidajate riskihindamise kohustust, kehtestatakse selged läbipaistvusnõuded tegelike tulusaajate suhtes; hõlbustatakse eri liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelist koostööd ja teabevahetust, et tuvastada ja jälgida kahtlasi rahaülekandeid, mis omakorda aitab vältida ja avastada kuritegusid ja terrorismi rahastamist; luuakse sidus poliitika kolmandate riikide suhtes, kelle rahapesu või terrorismi rahastamise vastastes õigusnormides on puudusi, tugevdatakse pädevate asutuste õigust kehtestada sanktsioone. Panama dokumentide paljastuste ning Euroopas toimunud terrorirünnakute järel on komisjon teinud ettepaneku viienda rahapesuvastase direktiivi kohta, et tõhustada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust. Nende uute õigusnormide eesmärk on tugevdada kaitsemehhanisme suure riskiga kolmandatest riikidest pärit rahavoogude suhtes, parandada rahapesu andmebüroode juurdepääsu teabele, luua pangakontode keskregistrid ning vähendada virtuaalraha ja ettemaksekaartidega seotud terrorismi rahastamise ohtu. Uued õigusnormid jõustusid 9. juulil 2018 pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja liikmesriigid peavad viienda rahapesuvastase direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 10. jaanuariks 2020. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

 

Põhjendatud arvamused

Rahapesuvastane võitlus: Komisjon kutsub LÄTIT, MALTAT ja HISPAANIAT täielikult üle võtma neljandat rahapesuvastast direktiivi

Komisjon saatis täna põhjendatud arvamuse Lätile ja Hispaaniale ning täiendava põhjendatud arvamuse Maltale, kuna need riigid ei ole neljandat rahapesuvastast direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse rakendanud. Hispaania on õigusnormid seni ainult osaliselt üle võtnud ning komisjon leidis, et ka Läti ja Malta puhul ei ole ülevõtmine olnud täielik. Rahapesuvastased õigusnormid on äärmiselt olulised rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel. Panama dokumendid ja muud skandaalid on toonud ilmsiks vajaduse rangemate rahapesuvastaste eeskirjade järele. Puudujäägid ühes liikmesriigis mõjutavad kõiki teisi. Seepärast on tulemuslik võitlus rahapesu vastu üks põhipunkte ELi kuritegevuse vastu võitlemise lähenemisviisis Euroopas. Kõik liikmesriigid pidid rakendama neljanda rahapesuvastase direktiivi 26. juuniks 2017. Praegu on käimas rikkumismenetlused 20 liikmesriigi vastu: 3 neist on kohtuasja algatamise etapis, 9 põhjendatud arvamuse etapis ja 8 märgukirja staadiumis (vt 8 eelmist põhjendatud arvamust, mis saadeti detsembris 2017, veel kaks saadeti märtsis 2018). Vahepeal on enamik ELi liikmesriike asjaomased õigusnormid vastu võtnud. Komisjon analüüsib nüüd hoolikalt, kas nende õigusaktidega rakendatakse täielikult neljanda rahapesuvastase direktiivi sätteid. Vahepeal on kokku lepitud viiendas rahapesuvastases direktiivis, mis jõustus 9. juulil 2018. Liikmesriigid peavad need uued õigusnormid oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 10. jaanuariks 2020. Kui Malta, Läti ja Hispaania ei vii oma siseriiklikke õigusakte ELi õigusega vastavusse järgmise kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada anda juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse

 

8. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Tove Ernst – tel: +32 229 86764, Melanie Voin - tel: +32 229 80423)

 

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Seaduslik ränne: komisjon kaebab BELGIA Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik ei ole kehtestanud ühtseid norme kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajatele

Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Belgia, kes ei ole täielikult rakendanud hooajatöötajate direktiivi (direktiiv 2014/36/EL). Direktiivis määratakse kindlaks kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ning hooajatöötajate õigused. Belgia, kes ei suutnud ülevõtmise esialgset tähtaega (30. september 2016) täita, ei ole endiselt direktiivi täielikult rakendanud. Hooajatöötajate direktiivis on sätestatud tingimused, mida ELi liikmesriigid peaksid kohaldama, kui nad otsustavad anda juurdepääsu oma tööturule kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad töötada lühiajaliselt (kuni üheksa kuud) hooajatöötajatena, sageli põllumajanduse ja turismi valdkonnas. Direktiiviga tagatakse, et neid töötajaid koheldakse samaväärselt oma riigi töötajatega, võttes arvesse selliseid olulisi tegureid, nagu töötingimused, palk, tervis ja ohutus ning sotsiaalkindlustus, ning antakse neile kaitse ärakasutamise eest. Liikmesriigid pidid direktiivi oma õigusesse täielikult üle võtma 30. septembriks 2016. Selleks kuupäevaks oli Belgia uued normid üle võtnud vaid osaliselt. Komisjon saatis Belgiale 2016. aasta novembris märgukirja ning 2017. aasta juulis põhjendatud arvamuse. Belgia ei ole ka praeguseks komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. Seepärast on komisjon otsustanud anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Komisjon kaebab Belgia Euroopa Liidu Kohtusse ja teeb ettepaneku määrata talle päevane karistusmakse 49 906,50 eurot. Karistusmakse arvutamisel võeti arvesse rikkumise raskust, kestust ja liikmesriigi maksevõimet kajastavat hoiatavat mõju. Juhul kui ülevõtmine on jätkuvalt puudulik ja Euroopa Liidu Kohus kinnitab komisjoni seisukohta, tuleb igapäevane karistusmakse maksta alates kohtuotsuse kuupäevast või kohtu poolt määratud hilisemast tähtajast, kuni ülevõtmine on lõpule viidud. Igapäevase karistusmakse lõpliku summa määrab Euroopa Kohus, kuid see ei tohi ületada komisjoni ettepanekut. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebus ja märgukiri

Rände- ja varjupaigaküsimused: komisjon astub UNGARI suhtes algatatud rikkumismenetlustes järgmised sammud

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Ungari Euroopa Liidu Kohtusse, kuna tema varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevad õigusaktid ei ole ELi õigusega kooskõlas. Lisaks saatis komisjon täna Ungarile märgukirja seoses Ungari uute õigusaktidega, millega kriminaliseeritakse tegevused, millega toetatakse varjupaiga ja elamisõiguse taotlemist ning piiratakse veelgi varjupaiga taotlemise õigust. Kaebus kohtule ELi varjupaika ja tagasisaatmist käsitlevate õigusaktide mittejärgimise pärast: komisjon algatas Ungari suhtes varjupaika käsitlevate õigusaktidega seotud rikkumismenetluse 2015. aasta detsembris. Pärast suhtlust nii haldus- kui ka poliitilisel tasandil ja täiendava märgukirja saatmist esitas komisjon 2017. aasta detsembris põhjendatud arvamuse. Olles analüüsinud Ungari ametiasutuste vastust, on komisjon seisukohal, et enamikku tõstatatud küsimustest ei ole lahendatud, ja on seepärast otsustanud kaevata Ungari Euroopa Liidu Kohtusse, mis on rikkumismenetluse viimane etapp. Märgukiri seoses Ungari uute õigusaktidega, millega kriminaliseeritakse tegevused, millega toetatakse varjupaiga taotlemist: uute õigusaktidega (Ungari ametiasutuste pakett „Peatage Soros“) kriminaliseeritakse riiklike, rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide või isikute poolt sellistele inimestele pakutav abi, kes soovivad taotleda Ungaris varjupaika või elamisluba. Õigusaktid sisaldavad ka meetmeid, millega piiratakse isikuvabadusi, takistades kõigil, kelle suhtes on kõnealuste õigusaktide alusel algatatud kriminaalmenetlus, pääseda juurde Ungari piiridel asuvatele transiiditsoonidele, kus varjupaigataotlejaid hoitakse. Karistused ulatuvad ajutisest kinnipidamisest kuni üheaastase vangistuse ja riigist väljasaatmiseni. Lisaks on uue õigusakti ja põhiseaduse muudatusega loodud uued varjupaigataotluse vastuvõetamatuks tunnistamise põhjused ning jäetud varjupaigaõigus ainult inimestele, kes saabuvad Ungarisse otse kohast, kus nende elu või vabadus on ohus. Seepärast on komisjon jõudnud järeldusele, et Ungari ei täida oma kohustusi, mis tulenevad ELi aluslepingutest, ELi õigusaktidest ja ELi põhiõiguste hartast. Ungari ametiasutustel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Komisjon on valmis selle küsimuse lahendamisel Ungari ametiasutusi toetama ja abistama. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

 

Märgukirjad

Seaduslik ränne: Komisjon kutsub UNGARIT üles rakendama nõuetekohaselt pikaajaliste elanike direktiivi

Komisjon otsustas täna saata Ungarile märgukirja, kuna riik on jätnud pikaajalise elaniku staatusega kolmandate riikide kodanikud ilma võimalusest töötada veterinaari kutsealal, rakendades seega puudulikult pikaajaliste elanike direktiivi (nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ). Direktiiviga on ette nähtud, et kolmandate riikide kodanikke, kes elavad seaduslikult mõnes ELi liikmesriigis vähemalt viis aastat, koheldakse teatavates valdkondades võrdselt oma riigi kodanikega, sealhulgas on neil õigus saada tööd ja tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Ungari õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikel, kellel on veterinaararsti kvalifikatsioon, sealhulgas neil, kes said kraadi Ungaris, lubatud Ungaris oma kutsealal tegutseda. Ungaril on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud.

Seaduslik ränne: Komisjon kutsub 17 liikmesriiki üles rakendama direktiivi kolmandate riikide üliõpilaste ja teadlaste kohta

Komisjon otsustas täna saata märgukirjad 17 liikmesriigile (Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Luksemburg, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi), kuna need riigid ei ole teatanud siseriiklikest õigusaktidest, millega on täielikult üle võetud direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise, seal elamise ja ELi-sisese liikuvuse tingimuste kohta (direktiiv 2016/801). Liikmesriikidel oli aega 23. maini 2018, et viia siseriiklikud õigusaktid kooskõlla selle direktiiviga ja teavitada sellest komisjoni. Liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega direktiivi täielikuks ülevõtmiseks oma siseriiklikku õigusesse, vastasel juhul võib komisjon kaaluda põhjendatud arvamuste esitamist.

Julgeolekuliit: Komisjon kutsub 14 liikmesriiki üles rakendama uusi õigusnorme broneeringuinfo (PNR andmete) kohta

Komisjon otsustas täna saata märgukirjad liikmesriikidele (Austria, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania), kes ei ole teatanud siseriiklike õigusaktide vastuvõtmisest, millega võetakse täielikult üle broneeringuinfo direktiiv (direktiiv 2016/681). Liikmesriigid pidid direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 25. maiks 2018. Broneeringuinfo on teave, mille reisijad lennuettevõtjatele lendude broneerimise ja lennule registreerimise ajal edastavad. Sellised andmed võivad olla näiteks reisija nimi, reisikuupäevad, reisimarsruudid, istekoha number, pagas, kontaktandmed ja makseviisid. Direktiiviga on ette nähtud, et liikmesriigid loovad õiguskaitse eesmärgil broneeringuinfo kogumise, analüüsi ja vahetamise riikliku süsteemi, järgides seejuures täielikult andmekaitsemeetmeid. Broneeringuinfo töötlemine on oluline vahend võitlemaks terrorismi ja raskete kuritegude vastu, see aitab avastada kahtlasi reisiharjumusi ja tuvastada võimalikke kurjategijaid ja terroriste, sealhulgas neid, kes olid õiguskaitseasutustele varem tundmatud. See on Euroopa julgeoleku tegevuskava oluline element ning tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu alustala. Komisjon on teinud viimaste aastate jooksul kõik endast oleneva, et aidata liikmesriikidel oma riiklikke broneeringuinfosüsteeme välja töötada, pakkudes selleks oskusteavet ja rahastamist ning hõlbustades parimate tavade vahetamist. Kuid selleks, et broneeringuinfo raamistik saavutaks täieliku potentsiaali, on oluline, et kõigi liikmesriikide süsteemid oleks valmis ja töökorras. Asjaomastel liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega märgukirjale vastamiseks, pärast seda võib komisjon kaaluda põhjendatud arvamuste esitamist. Komisjon pakub jätkuvalt abi ja suuniseid nendele liikmesriikidele, kes ei ole direktiivi rakendamist veel lõpule viinud.

 

9. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Enrico Brivio – tel.: +32 229 56172, Alexis Perier - tel.: +32 229 69143)

 

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Meretransport: Komisjon kaebab IIRIMAA kohtusse, sest ta ei ole nõuetekohaselt rakendanud ohutusalaseid õigusakte

Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Iirimaa, sest riik ei ole suutnud nõuetekohaselt rakendada ELi õigusnorme, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted (direktiiv 2009/18/EÜ). Direktiiviga on ette nähtud, et iga liikmesriik asutab erapooletu alalise juurdlusorgani, mis on organisatsiooni, õigusliku struktuuri ja otsuste tegemise osas sõltumatu mis tahes osapoolest, kelle huvid võiksid olla vastuolus talle usaldatud ülesandega. Komisjonil on aga küsimusi seoses Iiri seaduste alusel asutatud laevaõnnetuste uurimise nõukogu (Marine Casualty Investigation Board, MCIB) liikmete sõltumatusega. Iiri seaduses on sätestatud, et üks viiest nõukogu liikmest on transpordi-, turismi- ja spordiministeeriumi (DTTAS) peasekretär või tema määratud esindaja ja teine mereseire büroo (MSO) peainspektor. Mereseire bürool on aga õigus-, haldus- ja jõustamisfunktsioonid laevade, nende varustuse ja meremeeste pädevuse suhtes. Transpordi-, turismi- ja spordiministeerium vastutab muu hulgas ka meresõiduohutuse poliitika eest. Komisjon on seisukohal, et kõnealuse ministeeriumi ja MSO büroo vastutus ja tegevus võivad sattuda vastuollu laevaõnnetuste uurimise nõukogu uurimisülesandega. Sellest järeldub, et laevaõnnetuste uurimise nõukogu ei ole nendest Iiri ametiasutustest vajalikul määral sõltumatu. Lisateabe saamiseks vaadake pressiteate täisteksti.

 

Põhjendatud arvamused

Alternatiivkütused: Komisjon kutsub BULGAARIAT ja POOLAT üles täielikult rakendama ELi õigusnorme alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

Euroopa Komisjon kutsus täna Bulgaariat ja Poolat üles täielikult üle võtma Euroopa õigusnorme alternatiivkütuste taristu kohta (direktiiv 2014/94/EL). Need normid, mis käsitlevad muu hulgas alternatiivkütuste taristu harmoneeritud standardeid ja elektritranspordi võimaldamise põhisätteid, mängivad olulist rolli ELi siseturu toimimises. Nende eesmärk on vähendada transpordi sõltuvust naftast ja leevendada selle keskkonnamõju. Need kaks liikmesriiki oleksid pidanud selle direktiivi üle võtma 18. novembriks 2016, kuid komisjoni talituste andmetel ei olnud nad direktiivi teatavaid rakendussätteid enne nimetatud kuupäeva üle võtnud. Neil on nüüd vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukirjad

Intelligentsed transpordisüsteemid: Komisjon kutsub 9 liikmesriiki üles liiklusteabeteenuseid osutama

Komisjon otsustas täna saata märgukirjad Küprosele, Ungarile, Itaaliale, Leedule, Luksemburgile, Maltale, Poolale, Slovakkiale ja Sloveeniale, sest need riigid ei ole täitnud oma kohustust tagada kasutajatele liiklusohutusega seotud minimaalse üldise liiklusteabe tasuta edastamine (komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 886/2013). Liikmesriigid peavad hiljemalt 12 kuu jooksul pärast kõnealuse määruse jõustumist ning seejärel igal kalendriaastal teatama komisjonile teabeteenuse rakendamisel tehtud edusammudest ja edastama muud teavet. Üheksa nimetatud liikmesriiki ei ole seda kohust seni täitnud. Lisaks saatis komisjon märgukirja Küprosele, Ungarile, Leedule, Luksemburgile, Maltale, Slovakkiale ja Sloveeniale, sest need riigid ei ole täitnud oma kohustust kogu ELis reaalajas saadava liiklusteabe teenuste pakkumise osas (komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/962). Liikmesriigid pidid hiljemalt 13. juuliks 2017 esitama komisjonile aruande, mis sisaldab meetmeid, mida on võetud riikliku juurdepääsupunkti loomiseks, asjaomase juurdepääsupunkti tegevuse üksikasju ning, juhul kui see on asjakohane, nimekirja kiirteedest, mis ei kuulu üleeuroopalisse üldvõrku, ja liikmesriigi kindlaks määratud prioriteetsetest piirkondadest. Kõigil liikmesriikidel on komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Maanteetransport: Komisjon kutsub TAANIT üles lõpetama välisriikide veoettevõtjate diskrimineerimine ja austama transporditeenuste osutamise vabadust

Komisjon otsustas täna nõuda, et Taani ei piiraks veoautode parkimist riigiomandis olevatel puhkealadel maksimaalselt 25 tunniga. Mõjutades peamiselt mitteresidendist veoettevõtjaid, on see ajapiirang kodakondsusel põhinev diskrimineerimine, mis on keelatud ELi aluslepingutega. Lisaks ei võimalda see juhtidel järgida veokijuhtide puhkeaega käsitlevaid rangeid ELi eeskirju, mis on olulised liiklusohutuse ja veokijuhtide õiguste järgimise tagamiseks. Lisaks mõjutab see veoettevõtjate vabadust osutada transporditeenuseid (mis on ette nähtud määrusega 1072/2009 ) ja kujutab endast põhjendamatut kaudset diskrimineerimist. Nüüd on Taanil aega kaks kuud, et esitada komisjonile oma märkused, pärast mida võib komisjon otsustada võtta vastu põhjendatud arvamuse.

Meremehed: komisjon kutsub MALTAT üles järgima ELi norme meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Komisjon on otsustanud saata Maltale märgukirja, kuna Malta ei ole järginud meremeeste väljaõppe miinimumtaseme nõudeid (direktiiv 2008/106/EÜ, muudetud). Komisjon kutsub Maltat üles võtma parandusmeetmeid tagamaks, et ühe tema tunnustatud mereõppeasutuse rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem hõlmaks kõiki merendusalaseid koolituskursusi ja -programme, eksameid ja hindamisi, sh eelkõige koolitusi, kus kasutatakse simulaatoreid. Maltal on nüüd ELi õigusaktide järgimiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Maanteetransport: Komisjon nõuab, et 10 liikmesriiki järgiksid ELi õigusnorme juhikaartide riiklike elektrooniliste registrite omavahelise ühendamise kohta

Euroopa Komisjon on otsustanud saata märgukirja Belgiale, Küprosele, Soomele, Prantsusmaale, Kreekale, Ungarile, Luksemburgile, Maltale ja Rootsile, sest need riigid ei ole testinud ühendust TACHOnet süsteemiga, ja Taanile, kes ei ole TACHOnetiga määruse (EL) 2016/68 kohaselt liitunud. TACHOnet on Euroopa elektrooniline süsteem, mis võimaldab liikmesriikidevahelist elektroonilist teabevahetust sõidumeerikukaartide kohta (sõidumeerik salvestab sõiduaja, vaheajad, puhkeajad ja muud juhi poolt tehtud töö perioodid). See on autotranspordi sõidu- ja puhkeaja eeskirjade täitmise tagamise oluline vahend. TACHOneti peamine eesmärk on kontrollida, et eri liikmesriigid ei annaks samale juhile välja kahte või enamat kaarti. Määruses (EL) 2016/68 on sätestatud liikmesriikide kohustus liituda TACHOnetiga vastavalt konkreetsetele tehnilistele nõuetele. Isegi kui eespool nimetatud liikmesriigid (v.a Taani) on ühendatud TACHOnetti, ei ole nad suutnud teha edukalt eelkatseid, mis näitavad, et ühendus vastab kõigile tehnilistele nõuetele. Asjaomastel liikmesriikidel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Meretransport: Komisjon kutsub 5 liikmesriiki üles järgima lipuriigi nõudeid käsitlevaid ELi õigusakte

Komisjon nõuab, et Ungari, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik täidaksid oma haldusjärelevalve kohustusi, mis on ette nähtud ELi lipuriigi nõudeid käsitlevate õigusnormidega (direktiiv 2009/21/EÜ). Muu hulgas tuleb nende nõuete kohaselt kontrollida, et laeva konstruktsioon, seadmed ja juhtimine vastaksid ohutusnormidele ning et meremehed omaksid vastavat litsentsi. Direktiivi kohaselt oleks kvaliteedijuhtimise süsteem pidanud olema kehtestatud juuniks 2012, seejärel oleks tulnud seda säilitada ja see sertifitseerida vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele. Need riigid ei ole siiani siiski suutnud nõutavat kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifitseerimist läbi viia. Kui juhtimises puudub süstemaatiline kontroll ja valitsus ei teosta kontrolli, toetudes sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemile, võib sellel pikemas perspektiivis olla negatiivne mõju aluste ohutusele, turvalisusele ja keskkonnatoimele. Seepärast on komisjon otsustanud saata neile liikmesriikidele märgukirja, milles antakse neile kaks kuud aega direktiivi täitmiseks; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Lennuohutus: Komisjon kutsub UNGARIT üles järgima ELi õigusnorme, mis käsitlevad lennutegevusega seotud tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi
Komisjon otsustas täna saata märgukirja Ungarile, kes ei ole täitnud teatavaid tsiviillennunduse lennutegevusega seotud Euroopa tehnilisi nõudeid ja haldusmenetlusi (määrus (EL) nr 965/2012). Selles määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennukite, kopterite, õhupallide ja purilennukite lennutegevuseks, sealhulgas teise riigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate õhusõidukite kontrollimiseks seisuplatsil. Piisava tööjõu puudumise tõttu ei ole Ungari suutnud siiski tõendada vastavust organisatsioonide või tegevuste suhtes kohaldatavatele ohutusnõuetele. Ungaril on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud; Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

10. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel.: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel.: +32 229 87183)

 

Põhjendatud arvamused

Maksustamine: Komisjon kutsub SAKSAMAAD üles viima oma käibemaksu piiriülese tagastamisega seotud haldustavad kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale põhjendatud arvamuse, paludes tal viia käibemaksu tagastamise eeskirjad kooskõlla ELi õigusaktidega (käibemaksu käsitlev direktiiv 2006/112/EÜ ja tagastamisdirektiiv, nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ). Mõnel juhul keeldub Saksamaa praegu taotletud käibemaksutagastusest teises liikmesriigis asutatud maksukohustuslastele, sest ta leiab, et esitatud teave on ebapiisav; samal ajal ei ole ta taotlejalt täiendavat teavet taotlenud. Selle tulemusena keeldutakse tagastamisest isegi siis, kui taotleja täidab ELi õiguses sätestatud sisulised nõuded. Kui Saksamaa ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada edastada asja Euroopa Liidu Kohtule.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et MADALMAAD lõpetaksid liikuvate töötajate pensionikapitali ülekandmise maksustamise

Komisjon otsustas täna saata Madalmaadele põhjendatud arvamuse maksustamise kohta, mis käsitleb liikuvate töötajate poolt pensionikapitali ülekandmist kolmeteistkümnesse ELi liikmesriiki, mis lubavad pensionifondidel teha pensionimakseid muul kui annuiteetide kujul. ELi õiguse kohaselt on liikuvatel töötajatel õigus asuda tööle liikmesriikides, kus võimaldatakse pensionide täielikku või osalist kindlasummalist väljamaksmist. Madalmaade õigusaktid piiravad töötajate vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 45), teenuste osutamise vabadust (ELi toimimise lepingu artikkel 56) ja kapitali vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 63). Kui Madalmaad ei võta kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada edastada asja Euroopa Liidu Kohtule.

 

Maksustamine: Komisjon kutsub PORTUGALI üles viima Lissaboni lennujaamamaksu kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Portugalile, et viimane viiks Lissaboni lennujaamamaksu kooskõlla ELi õigusnormidega. Portugali õiguse kohaselt kehtib maks praegu ainult Portugali mitteresidentide suhtes. Lennujaamamaksu kohaldamine ainult mitteresidentidele on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 18 ja 21, sest see kujutab endast diskrimineerimist kodakondsuse alusel. Kui Portugal ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada edastada asja Euroopa Liidu Kohtule.

Maksustamine: Komisjon kutsub ÜHENDKUNINGRIIKI üles viima oma tavad seoses käibemaksu väikese ühe akna süsteemiga kooskõlla ELi õigusnormidega

Komisjon otsustas täna saata Ühendkuningriigile põhjendatud arvamuse, kuna viimane ei ole kogunud ja edastanud teistele liikmesriikidele iga maksukohustuslase pangaandmeid, kes on registreeritud e-teenuste veebimüügilt käibemaksu kogumise kogu ELi hõlmavasse süsteemi (käibemaksu väikese ühe akna süsteem). See tava rikub ELi halduskoostööd ja teabevahetust käsitlevaid õigusnorme (nõukogu määrus 904/2010 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 815/2012). Praegu peavad liikmesriigid, kes soovivad teha tagasimakseid Ühendkuningriigis elavatele maksukohustuslastele, koguma juhtumipõhiselt täiendavat teavet, mis on koormav ja põhjustab viivitusi. Kui Ühendkuningriik ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon otsustada edastada asja Euroopa Liidu Kohtule.

 

Märgukiri ja lõpetamised

Maksustamine: Komisjon kutsub EESTIT üles muutma teabevahetust käsitlevaid eeskirju ja sulgeb 4 maksualase läbipaistvuse juhtumit

Komisjon otsustas täna saata Eestile märgukirja, paludes tal viia kooskõlla oma eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide valduses oleva teatava maksuteabe vahetamist teiste ELi riikide maksumaksjate kohta, nagu on ette nähtud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga (DAC1, nõukogu direktiiv 2011/16/EL). Eesti seadused ei kohusta praegu maksuhaldureid esitama nõutud teavet teiste ELi liikmesriikide vastavatele asutustele. Samuti ei pea nad algatama maksumenetlust, et sellist teavet vajaduse korral saada, või osalema omaalgatuslikus teabevahetuses. Kui Eesti ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata Eesti ametiasutustele põhjendatud arvamuse. Samal ajal sulgeb komisjon täna neli eraldiseisvat maksustamise läbipaistvust käsitlevat juhtumit. Komisjon tervitab Belgia teatist, mis käsitleb teabevahetust piiriüleste eelotsuste kohta ning eeskirju, millega antakse maksuhalduritele juurdepääs rahapesuvastasele teabele ELi õiguse alusel (nõukogu direktiivid DAC3 2015/2376 ja DAC5 2016/2258). Komisjon otsustas lõpetada rikkumismenetlused Küprose ja Itaalia suhtes, sest need liikmesriigid on komisjonile teatanud, et nad on üle võtnud õigusnormid riigipõhise aruandluse vahetamiseks teiste liikmesriikidega vastavalt direktiivile DAC4 (nõukogu direktiiv 2016/881), ja õigusnormid, millega nähakse ette maksuhaldurite juurdepääs direktiivi DAC5 (nõukogu direktiiv 2016/2258) kohaselt nõutavale rahapesuvastasele teabele.

 

Muud märgukirjad:

Maksustamine: Komisjon nõuab, et BELGIA järgiks hoiuste intresside maksustamise eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Belgiale märgukirja, milles palutakse viia ELi õigusega kooskõlla oma hoiuste intresside maksustamise kord Belgia residentidele, kelle kontod on Luksemburgis ja Austrias. Praegu keeldub Belgia tegemast maksu ümberarvutusi nimetatud intressimaksetest Luksemburgis ja Austrias kinnipeetavast maksust. Kõnealune keeldumine on vastuolus ELi õigusega hoiuste intresside maksustamise kohta (nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ artikkel 14). Kui Belgia ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata Belgia ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et KREEKA viiks oma välismaise kahjumi mahaarvamise eeskirjad kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata Kreekale märgukirja, kuna Kreeka käsitleb kodumaal saadud kahjumit ja teises ELi/EMP riigis tekkinud kahjumit maksustamise eesmärgil erinevalt. Kuigi nii kodumaal saadud kui ka teisest ELi/EMP riigist pärit ärikasumit maksustatakse Kreekas, piiravad Kreeka õigusaktid ja Kreeka maksuhalduri kehtestatud suunised välismaal tekkinud kahjumi käsitlemist. Selline erinev kohtlemine kujutab endast asutamisvabaduse piirangut (ELi toimimise lepingu artikkel 49). Kui Kreeka ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata Kreeka ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et ITAALIA viiks oma käibemaksueeskirjad kaupade impordiga seotud teenuste osutamise suhtes kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata Itaaliale märgukirja, milles käsitletakse asjaolu, et Itaalia seab täiendavaid tingimusi kaupade impordiga seotud teenuste osutamise puhul antavale käibemaksuvabastusele. Itaalia õigusaktidega nõutakse praegu, et kaupade impordiga seotud tugiteenuste vabastamiseks käibemaksust peab maksustatav väärtus sisaldama mitte üksnes nende toodete väärtust, vaid et käibemaks peab olema importimise hetkel tollis tasutud. See on vastuolus nõukogu ühist käibemaksusüsteemi käsitleva 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) sätetega. Kui Itaalia ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata Itaalia ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et ITAALIA kaotaks mootorsõidukite bensiinile kehtestatud piirkondliku maksu

Komisjon otsustas täna saata Itaaliale märgukirja, milles taotletakse mootorsõidukite bensiini piirkondliku maksu (IRBA) kaotamist. Kohaldatav maks on umbes 2 senti bensiini liitri kohta, samas kui ühtlustatud ELi õigusaktide alusel kogutava aktsiisimaksu suurus on 72 senti. IRBA maksul puuduvad erieesmärgid, sellel on ainult eelarve-eesmärk, mis on vastuolus ELi õigusega (nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (aktsiisidirektiiv) artikli 1 lõige 2). Kui Itaalia ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata Itaalia ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et LÄTI muudaks Riia kinnisvaramaksu käsitlevaid eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Lätile märgukirja Riia linnavolikogu kehtestatud diskrimineerivate nõuete kohta, mille kohaselt kohaldatakse kinnisvaramaksu vähendatud määrasid. Vähendatud maksumäärasid kohaldatakse Läti kodanike omandis olevale kinnisvarale, mis on registreeritud peamise elukohana. Teiste ELi ja EMP liikmesriikide kodanike suhtes kehtib täiendav tingimus – nad peavad olema elanud Lätis seitse aastat enne asjaomast maksuaastat. See lisatingimus rikub kapitali vaba liikumise põhimõtet (ELi toimimise lepingu artikli 63 lõige 1). Kui Läti ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata põhjendatud arvamuse Läti ametiasutustele.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et ÜHENDKUNINGRIIK viiks oma tulumaksueeskirjad kooskõlla ELi õigusega

Komisjon otsustas täna saata Ühendkuningriigile märgukirja, milles palub tal viia ELi õigusega kooskõlla oma eeskirjad, mis käsitlevad aktsiate võõrandamisel tekkinud kahjumi tulumaksuvabastust. Praegu saab maksuvabastust kohaldada ainult selliste äriühingute aktsiate suhtes, mis tegutsevad täielikult või peamiselt Ühendkuningriigis. See reegel paneb halvemasse olukorda maksumaksjad, kes investeerivad selliste äriühingute kvalifitseeruvatesse aktsiatesse, mille äritegevus toimub muus ELi liikmesriigis kui Ühendkuningriik. Ühtlasi piirab see kapitali vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 63). Kui Ühendkuningriik ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata põhjendatud arvamuse riigi ametiasutustele.

Maksustamine: Komisjon nõuab, et ÜHENDKUNINGRIIK viiks vastavusse oma eeskirjad kauplejatele antud laenude maksuvähenduste kohta

Komisjon otsustas täna saata Ühendkuningriigile märgukirja, mis käsitleb siseriiklikke eeskirju kauplejatele antud laenude maksuvähenduse kohta. Ühendkuningriigi õigusaktidega on praegu ette nähtud eri maksuvabastus juhuks, kui nn kvalifitseeruv laen on muutunud sissenõutamatuks. Kõnealusel juhul on laenuandjal õigus esitada nõue, et laenusumma võiks maha arvata tema kapitali kasvutulu maksuga seotud kohustustest või kapitalikasumilt makstavast äriühingu tulumaksust. Ühendkuningriigi residentide ja mitteresidendist laenuvõtjate „lootusetuks tunnistatud laenude” maksustamise suhtes kehtivad eeskirjad on siiski erinevad. See piirab põhjendamatult kapitali vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 63). Kui Ühendkuningriik ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata põhjendatud arvamuse riigi ametiasutustele.

 

Rikkumismenetluste lõpetamine

Maksustamine: Komisjon lõpetab BELGIA pärandimaksu kohaldamise juhtumi

Komisjon tunneb heameelt muudatuste üle, mida Belgia on teinud pärandimaksu käsitlevates eeskirjades Valloonia piirkonnas. Uued eeskirjad võimaldavad vabastust Belgias asuva kinnisvara pärandimaksust ja kinnisasja üleminekut teises EMP riigis elanud surnud isikult samadel tingimustel kui Belgia residendilt päritud kinnisasja puhul. Euroopa Komisjon otsustas täna lõpetada selle rikkumismenetluse.

MEMO/18/4486

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar