Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Julgeolekuliit: ELi reisiinfo ja -lubade süsteem - Küsimused ja vastused

Strasbourg, 5. juuli 2018

.

1. Mis on ETIAS?

Mis on Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS)?

2016. aasta novembris esitas komisjon ettepaneku luua ELi reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), et tõhustada viisavabalt ELi reisivate isikute turvakontrolli. Praegu on viisanõudest vabastatud üle 60 riigi kodanikud (vt täielik nimekiri).

ETIAS on automatiseeritud IT-süsteem, mille eesmärk on teha kindlaks Schengeni alale reisivate viisanõudest vabastatud reisijaga seotud julgeoleku või ebaseadusliku rände ohud, hõlbustades samal ajal piiriületust suure enamiku reisijate jaoks, kellega selliseid ohte ei kaasne. Kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vaja Schengeni alale reisimiseks viisat, peavad enne reisi taotlema ETIASe süsteemi kaudu reisiluba. ETIASe kaudu kogutud teave võimaldab põhiõigusi ja andmekaitse põhimõtteid täielikult austades eelnevalt kontrollida võimalikke julgeoleku- või ebaseadusliku rände ohte.

Veebipõhise taotlusvormi täitmise järel kontrollib süsteem andmeid ELi piirihalduse ja julgeoleku infosüsteemides ning väljastab enamikel juhtudel minutite jooksul reisiloa. ETIASe reisiluba on Schengeni alale sisenemise kohustuslikuks eeltingimuseks. Piirivalveametnikud kontrollivad ELi piiri ületamisel selle olemasolu samaaegselt koos reisidokumentidega. Viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike eelnev kontrollimine lihtsustab piirikontrolli; vähendab piiril reisijate jaoks tekkivat bürokraatiat ja viivitusi; tagab kolmandate riikide kodanike koordineeritud ja ühtlustatud hindamise; ning vähendab oluliselt riiki sisenemise keelamise juhtumite arvu piiripunktides.

Mis vahe on Schengeni viisal ja ETIASe reisiloal?

ELi reisiluba ei ole viisa. Viisanõudest vabastatud riikide kodanikud saavad ELi reisida jätkuvalt viisavabalt, kuid enne reisile minekut tuleb neil ETIASe kaudu lihtsalt reisiluba taotleda. ETIAS on lihtne, kiire ja kasutajasõbralik süsteem, mis annab enam kui 95 % juhtudest mõne minuti jooksul positiivse vastuse.

ETIASe reisiluba ei tähenda viisakohustuse taastamist. Taotluse esitamiseks ei ole vaja minna konsulaati, biomeetrilisi andmeid ei koguta ning reisija kohta nõutakse märkimisväärselt vähem teavet kui viisataotluse esitamisel. Reeglina võib Schengeni viisamenetlus kesta kuni 15 päeva, ning mõningatel juhtudel võidakse seda pikendada kuni 30 või 60 päevani. ETIASe veebipõhise taotluse täitmiseks kulub aga kõigest mõni minut. Reisiluba kehtib kolm aastat, mis on oluliselt pikem kui Schengeni viisa kehtivusaeg. ETIASe reisiloaga võib Schengeni alale siseneda piiramatul arvul kordi.

ETIASe reisiluba on kõigi viisanõudest vabastatud reisijate jaoks vältimatu, kuid vähe aega nõudev menetlustoiming, mis võimaldab neil piiripunkti jõudes vältida bürokraatiat ja viivitusi. ETIASe raames asutatakse täielikult reisijate viisavabadust, lihtsustatakse Schengeni välispiiri ületamist ning võimaldatakse viisanõudest vabastatud reisijatel kasutada täielikult viisavabadust.

Milline on ETIASe mõju ühisele viisapoliitikale?

Viisanõude kaotamine on oluline vahend kolmandate riikidega partnerlussuhete loomisel ning ELi atraktiivsuse suurendamisel ettevõtjate ja turistide silmis. Viisanõudest vabastatud reisijatega seotud võimaliku julgeoleku või ebaseadusliku rände ohu kohustuslik eelkontroll ja hindamine ETIASe kaudu aitab kaitsta ja suurendada ELi viisanõude kaotamise poliitika edukust. Samal ajal austatakse täielikult reisijate viisavabadust. Selline teave ja ohuhindamine võimaldab külastajatel täielikult kasutada oma viisavabadust ning edendab samal ajal Schengeni ala julgeolekut ja turvalisust. See annab ka reisijatele varakult kinnituse, et nad võivad Schengeni alale siseneda, mis võimaldab neil oma reisi paremini planeerida.

Kolmandate riikidega viisanõudest loobumiseks peetavate dialoogide jätkudes suurendab ETIAS ELi suutlikkust võimalikke rände- ja julgeolekuohte hinnata ja hallata, hõlbustades samal ajal Schengeni ala välispiiri ületamist.

2. Kuidas ETIAS praktikas töötab?

Mida tuleb viisanõudest vabastatud reisijatel enne reisile asumist teha?

Reisijad peavad spetsiaalse veebisaidi või mobiilirakenduse abil täitma veebipõhise taotluse. Taotluse täitmine ei tohiks võtta rohkem kui 10 minutit ning selleks läheb vaja ainult reisidokumenti (pass või muu samaväärne dokument). Juhul kui isik ei suuda taotlust ise täita (näiteks vanuse, kirjaoskuse taseme, infotehnoloogiale juurdepääsu või vastavate oskuste puudumise tõttu), võib taotluse esitada kolmas isik.

Kõik 18-70aastased taotlejad peavad maksma iga taotluse eest elektrooniliselt 7 eurot lõivu. Elektrooniliste makseviiside puhul võetakse arvesse viisavabade riikide tehnoloogilist arengut, et mitte tekitada takistusi sellistele viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanikele, kellel ei pruugi olla juurdepääsu teatavatele makseviisidele.

Automaatne hindamismenetlus käivitub pärast lõivu maksmise kohta kinnituse saamist. Suurele osale taotlejatest (eeldatavalt rohkem kui 95 % kõikidest juhtumitest) antakse automaatne heakskiit, mis edastatakse neile mõne minuti jooksul pärast makse tegemist. Kui avastatakse päringutabamus mõnes andmebaasis või automatiseeritud menetlus annab ebaselge vastuse, töötleb Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti kesküksus või liikmesriigi üksus andmeid käsitsi. See võib pikendada viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodanikule vastamise aega kuni 96 tunnini. Väga erandlikel juhtudel võidakse taotlejalt küsida täiendavat teavet ning vajalikuks võivad osutuda lisamenetlustoimingud, kuid kõigil juhtudel tehakse lõplik otsus nelja nädala jooksul pärast taotluse esitamist.

Eeldatakse, et 3–4 % nendest ligikaudu 5 % taotlustest, mille puhul leitakse päringutabamus, saab positiivse vastuse pärast seda, kui ETIASe kesküksus on andmeid kontrollinud. Ülejäänud 1–2 % taotlustest edastatakse ETIASe riiklikele üksustele, kes hakkavad andmeid käsitsi töötlema. Pärast otsuse tegemist saadetakse taotlejatele e-kirjaga kehtiv reisiluba või põhjendus, mis reisiloa väljastamisest keelduti.

Mis juhtub siis, kui isikule keelduti ETIASe raames reisiloa väljastamisest?

Reisiloa andmisest keeldumise korral on taotlejal õigus otsus edasi kaevata. Kaebuse võib esitada taotluse kohta otsuse teinud liikmesriigis kooskõlas selle liikmesriigi õigusega. Taotlejale antakse teada, millise riigi ametiasutus vastutab tema reisiloa taotluse töötlemise ja selle kohta otsuse tegemise eest, ning samuti teave korra kohta, mida tuleb järgida otsuse edasikaebamisel. Kui reisija arvates on teda ebaõiglaselt koheldud, on tal õigus nõuda riikliku ametiasutuse kaudu õiguskaitset või juurdepääsu teabele.

Milline on ETIASe reisiloa kehtivusaeg?

Reisiluba kehtib kolm aastat (või kuni reisidokumendi kehtivusaja lõppemiseni).

Millised on vedaja kohustused?

Lennu- ja meretranspordiettevõtted ning ettevõtted, kes veavad reisijaid bussiga, peavad enne pealeminekut kontrollima Schengeni alale reisimiseks vajaliku reisidokumendi staatust, sealhulgas kehtiva ETIASe reisiloa olemasolu. Bussiga reisijaid vedavatele ettevõtetele on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul ei ole nad kohustatud kehtiva reisiloa olemasolu kontrollima.

Mis juhtub piiripunktis?

Schengeni ala piiripunkti jõudmisel kontrollib piirivalveametnik reisidokumendi andmeid elektrooniliselt, käivitades sellega päringu erinevates andmebaasides, sealhulgas ETIASes, kui tegemist on viisanõudest vabastatud reisijaga. Kehtiva reisiloa puudumisel ei luba piirivalveametnik isikut riiki ning registreerib reisija ning tema riiki sisenemisest keeldumise riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis.

Kehtiva reisiloa olemasolu korral teostatakse piirikontrollitoimingud ning reisijal lubatakse Schengeni alale siseneda, kui kõik sisenemistingimused on täidetud. Kui tingimused ei ole täidetud, keelatakse sisenemine vastavalt Schengeni piirieeskirjadele.

Kas reisiluba võib kehtetuks tunnistada?

Kuigi reisiluba kehtib 3 aastat, võidakse see kehtetuks tunnistada või tühistada, kui selgub, et loa väljastamise tingimused enam ei kehti.

3. Teabelünkade täitmine ja julgeoleku suurendamine

Kuidas täidab ETIAS olemasolevad teabelüngad?

Praegu on piiri- ja õiguskaitseasutustel vähe teavet ELi piiri viisavabalt ületavate reisijate kohta. Seevastu saavad piirivalveametnikud kontrollida Schengeni viisaga reisivate isikute andmeid viisainfosüsteemist (VIS). Tagades, et kõiki reisijaid kontrollitakse enne nende saabumist, täidab ETIAS olulise teabelünga. See aitab kindlaks teha võimalikke julgeoleku või ebaseadusliku rändega seotud ohte enne viisanõudest vabastatud reisijate ELi piirile saabumist ning paremini jälgida, kes ELi piire ületavad.

Kuidas täiendab ETIAS olemasolevaid piirivalve ja julgeoleku infosüsteeme?

Kooskõlas 6. aprilli 2016. aasta teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ kavandatud koostalitlusvõime strateegiaga on ETIAS koostalitlusvõimeline olemasolevate süsteemidega ning praegu arendamisel olevate süsteemidega, nagu näiteks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem.

Niivõrd, kui see on võimalik ja tehniliselt teostatav, kasutatakse ka ETIASes riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning selle sidetaristu riist- ja tarkvara komponente. Koostalitlusvõime luuakse ka muude infosüsteemidega, kus ETIAS peab päringuid tegema, nagu viisainfosüsteem (VIS), Europoli andmebaasid, Schengeni infosüsteem (SIS), Eurodac ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS).

Millistes andmebaasides ETIAS päringuid teeb?

Viisanõudest vabastatud reisijate poolt esitatud teavet kontrollides ja hinnates kontrollib süsteem automaatselt iga taotlust järgmiste andmebaaside suhtes:

-       olemasolevad ELi infosüsteemid:

o    Schengeni infosüsteem (SIS),

o    viisainfosüsteem (VIS),

o    Europoli andmebaasid,

o    Eurodaci andmebaas,

-       kavandatavad tulevased ELi infosüsteemid:

o    ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem,

-       Interpoli andmebaasid:

o    Interpoli varastatud ja kaotatud reisidokumentide andmebaas (SLTD),

o    Interpoli hoiatusteadetega seotud reisidokumentide andmebaas (TDAWN),

-       ETIASe jälgimisnimekiri ja konkreetsed ohunäitajad.

Pärast kolmandate riikide kodanike karistusregistriandmete vahetamist käsitleva komisjoni ettepaneku heakskiitmist peaks tulevikus olema ETIASes võimalik teha päringuid ka ECRIS-TCN-süsteemis.

Kuidas ETIAS ELi kodanike turvalisust parandab?

ETIAS annab eluliselt tähtsat teavet turvalisuse, ebaseadusliku rände ja rahvatervise kohta, aidates nii oluliselt kaasa julgeolekuteabes olevate lünkade täitmisele. See aitab liikmesriikide ametiasutustel teha kindlaks potentsiaalselt ohtlikke isikuid ja võtta meetmeid enne, kui nad Schengeni ala välispiirile jõuavad.

Konkreetsemalt parandab süsteem inimkaubanduse tuvastamist, eriti alaealiste puhul, ja aitab võidelda piiriülese kuritegevusega, üldisemalt aga hõlbustab see selliste isikute kindlakstegemist, kelle viibimine Schengeni alal võib kujutada enesest ohtu sisejulgeolekule. Samuti võidakse ETIASes säilitatavad andmed teha põhiõigusi ja isikuandmete kaitset austades kättesaadavaks liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile, kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks.

Kuidas tagab ETIAS põhiõiguste ja isikuandmete kaitse?

Komisjoni ettepanek vastab täielikult põhiõiguste hartale ning sisaldab kõiki vajalikke kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et ETIASe arendamine toimub kooskõlas kõige karmimate andmekaitsenormidega, eriti seoses andmetele juurdepääsuga, mis on rangelt piiratud. Ettepanekus on ette nähtud üksikisikute õigus õiguskaitsele, eriti kohtulikule õiguskaitsevahendile, ja avalike sõltumatute asutuste järelevalve andmete töötlemise üle.

ETIASes registreeritud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik nende eesmärgi saavutamiseks. Andmeid säilitatakse kas

seni, kuni kehtib reisiluba, või

viis aastat pärast seda, kui on tehtud viimane reisiloa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsus.

Andmeid võidakse säilitada veel kõige rohkem kolm aastat pärast reisiloa kehtivusaja lõppu, kui taotleja annab vabatahtlikult ja selgesõnaliselt nõusoleku selleks, et tema andmeid kauem säilitatakse. Pärast andmete säilitamisperioodi lõppu kustutatakse taotlustoimik ja isikuandmed automaatselt ETIASe kesksüsteemist.

Liikmesriikide õiguskaitseasutustel ja Europolil on juurdepääs ETIASele ainult rangelt määratud tingimustel, et tõkestada, avastada ja uurida terroriakte või muid raskeid kuritegusid. Määratud asutused ja Europol peaksid taotlema juurdepääsu ETIASele üksnes juhul, kui neil on piisavalt alust arvata, et juurdepääsust on neile nende ülesannete täitmisel oluliselt kasu.

4. ETIASe ülesehitus ja arendamine

Milline saab olema ETIASe ülesehitus?

ETIASe moodustavad ETIASe infosüsteem, ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused.

ETIASe infosüsteem koosneb järgmisest:

  • kesksüsteem taotluste töötlemiseks;
  • iga liikmesriigi ühtne riiklik liides, mis ühendab kesksüsteemi riiklike taristutega;
  • turvaline sidetaristu kesksüsteemi ja ühtsete riiklike liideste vahel;
  • avalik veebisait ja mobiilseadmetele mõeldud mobiilirakendus;
  • e-postiteenus, samuti erinevad taotlejatele mõeldud vahendid, nagu kontoteenus, kontrollivahend ja rakendus, mis võimaldab anda või tagasi võtta nõusolekut andmete säilitamiseks pärast üldist tähtaega.

ETIASe kesküksus luuakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juures, kes seda haldab, ning on osa ameti õigus- ja poliitilisest raamistikust. ETIASe kesküksus töötab ööpäev läbi ja sellel on neli peamist ülesannet:

  • tagada, et taotlustoimikutes säilitatavad andmed ja registreeritud andmed on õiged ja ajakohased;
  • kontrollida vajaduse korral reisiloa taotlusi reisija isikusamasuse suhtes, kui automaatse menetluse käigus saadakse päringutabamus;
  • määrata kindlaks ETIASe taustakontrollireeglite konkreetsed ohunäitajad ning neid katsetada, rakendada, analüüsida ja läbi vaadata;
  • teha korrapäraselt taotluste menetlemise ja ETIASe taustakontrollireeglite rakendamise auditeid, eriti seoses nende mõjuga põhiõigustele, eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Igas liikmesriigis luuakse ETIASe riiklik üksus, mille peamiseks ülesandeks on teha riskihindamist ja otsustada reisilubade üle juhul, kui taotluste automaatse menetlemise süsteem on taotluse tagasi lükanud. Samuti teavitavad riiklikud üksused taotlejaid sellest, millist korda vaidlustamisel tuleb järgida.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti juurde luuakse ETIASe taustakontrollinõukogu. Nõukogul on nõuandefunktsioon ning temaga peetakse nõu ohunäitajate kindlaksmääramise, hindamise ja läbivaatamise üle, samuti seoses ETIASe jälgimisnimekirja kasutamisega. Nõukogusse kuulub üks esindaja igast ETIASe riiklikust üksusest, Europolist ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametist.

Lisaks luuakse põhiõiguste suuniste nõukogu, mis on sõltumatu nõuandev organ ning millesse kuuluvad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Andmekaitsenõukogu ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindajad. Nõukogu hindab taotluste töötlemise ja taustakontrollireeglite mõju põhiõigustele ning annab suuniseid ETIASe taustakontrollinõukogule.

Mis on ETIASe jälgimisnimekiri?

Taotlejate poolt ETIASe loa saamiseks esitatud teavet võrreldakse erinevate ELi andmebaaside, sealhulgas ETIASe jälgimisnimekirja andmetega.

Jälgimisnimekirja kantakse andmed selliste isikute kohta, keda kahtlustatakse raske kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus arvata, et nad panevad toime terrorismiakte või muid raskeid kuritegusid. Jälgimisnimekiri koostatakse liikmesriikide ja Europoli esitatud andmete põhjal.

Millist rolli hakkab täitma Europol?

Europolil kui ELi julgeolekuandmete keskusel on ainulaadne võimalus koondada teavet, mis ei ole üksikutele liikmesriikidele või muudes ELi andmebaasides kättesaadav. Ta kannab koos liikmesriikidega andmeid ETIASe jälgimisnimekirja ja vastutab selle eest, et sisestatud andmed on ajakohastatud.

ETIASe riiklikud üksused konsulteerivad Europoliga juhul, kui tema valduses olevate andmete automaatsel menetlemisel ETIASe süsteemis saadakse päringutabamus. Europol osaleb ka ETIASe taustakontrollireeglite määratlemises.

Millist rolli hakkab täitma eu-LISA?

ETIASe infosüsteemi töötab välja ja selle tehnilise haldamise tagab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Ameti ülesandeks on muu hulgas luua avalik veebisait ja ETIASe taotluste mobiilirakendus, mille kaudu taotlejatel on näiteks võimalik kontrollida oma taotluse staatust.

Kui palju ETIASe arendamine maksab?

Optimaalse tõhususe huvides luuakse ETIAS olemasolevate teabesüsteemide alusel ja kooskõlas tulevikus väljatöötatavate süsteemide, st riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning ETIASe arendamine ja kasutuselevõtmine peaks toimuma koos ja paralleelselt, kuna see tagab märkimisväärse käivitamis- ja tegevuskulude säästu.

ETIASe arendamiseks kulub hinnanguliselt 212 1 miljonit eurot ja aasta keskmine tegevuskulu on 85 miljonit eurot. ETIAS on rahaliselt isemajandav, kuna aastased tegevuskulud kaetakse lõivudest saadava tuluga.

Milline on ETIASe territoriaalne kohaldamisala?

ETIASt käsitlevaid õigusnorme kohaldatakse liikmesriikides, mis kuuluvad Schengeni alasse, sealhulgas neis liikmesriikides, kes Schengeni acquis'd veel täielikult ei kohalda, st Horvaatias, Küprosel, Bulgaarias ja Rumeenias.

Millal ETIAS valmis saab?

Eelduste kohaselt hakkab ETIAS tööle pärast kolmeaastast arendusperioodi, st 2021. aasta alguses.

 

 

 

MEMO/18/4362

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar