Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: tõhusam julgeolekuvaldkonna rahastamine ajavahemikus 2021–2027

Strasbourg, 13. juuni 2018

Junckeri komisjon on alates oma ametiaja esimesest päevast teinud julgeolekust ühe oma prioriteedi. Tunda end omaenda kodus turvaliselt ja kindlalt on üks kõige põhilisemaid ja üldisemaid õigusi.

ELi eelarvel on oluline roll, et toetada liikmesriike eurooplaste turvalisuse tagamisel, võttes eelkõige arvesse seda, et meie väärtusi ja eluviisi ohustavad julgeolekuriskid ei tunne riigipiire.

Millised on muudatused tulevases sisejulgeoleku eelarves?

Julgeolekuohud on viimastel aastatel muutunud suuremaks ja mitmekesisemaks. Need on muutunud järjest piirülesemaks, mis tähendab, et liikmesriigid ei saa neid enam üksi lahendada. Kui kodanike kaitsmine kuulub liikmesriikide pädevusse, siis Euroopa Liidul on oluline roll liikmesriikide jõupingutuste toetamisel. Julgeolek jääb ka järgnevatel aastatel ELi jaoks määrava tähtsusega teemaks ning Euroopa kodanikud ootavad õigustatult liidult ja liikmesriikide valitsustelt julgeoleku tagamist kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas.

Tulevane eelarve peab vastama neile poliitilistele ambitsioonidele. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku märkimisväärselt suurendada praeguseid julgeolekuvaldkonnale eraldatud rahalisi vahendeid 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni, et rajada liit, mis suudab vastu seista tulevastele julgeolekuga seotud väljakutsetele ning mis on valmis reageerima hädaolukordadele. Julgeolekuvaldkonnale eraldatav kogueelarve ajavahemikuks 2021–2027, mis hõlmab tugevdatud Sisejulgeolekufondi (2,5 miljardit eurot), teatavatele liikmesriikidele eraldatavaid rahalisi vahendeid tuumarajatiste ohutuks dekomisjoneerimiseks (1,2 miljardit eurot) ning tugevdatud ELi ameteid julgeoleku valdkonnas (1,1 miljardit eurot).

See määrus ei hõlma ametite rahastamist. Europolile, CEPOLile ja EMCDDAle eraldatavat 1,1 miljardi euro suurust eelarvet käsitletakse eraldi.

Miks eraldatakse ELi eelarvest vahendeid julgeoleku valdkonnale?

Julgeolekuohud on viimastel aastatel muutunud Euroopas suuremaks ja mitmekesisemaks. Terrorirünnakute, uute organiseeritud kuritegevuse liikide ja järjest kasvava küberkuritegevuse ühiseks tunnuseks on nende piiriülene mõõde. See nõuab jõulist ja koordineeritud reageerimist ELi tasandil. Julgeolekuga seotud probleeme, millega liit silmitsi seisab (nagu rahvusvaheline terrorism), ei saa liikmesriigid üksinda hallata.

ELi antav rahaline ja tehniline toetus on end õigustanud ning selle andmine jätkub ka järgmisel eelarveperioodil. See on andnud konkreetseid tulemusi ja näidanud selget lisaväärtust näiteks siis, kui EL toetas jälgimisseadmete ostu pärast Pariisis novembris 2015 toimunud terrorirünnakuid või kui Prantsusmaa ja Belgia ametiasutused tegid Europoli loodud rakkerühma Fraternité raames tõhusat koostööd.

Kuidas on Sisejulgeolekufondil kavas uusi ja esilekerkivaid probleeme tõhusamalt lahendada?

Tugevdatud Sisejulgeolekufond saab olema paindlikum ja paremini varustatud, et kiiresti reageerida uutele julgeolekuprobleemidele. Samuti hakatakse seda paremini koordineerima teiste ELi fondidega, mis on seotud julgeolekuküsimustega.

Sisejulgeolekufond keskendub järgmisel eelarveperioodil kolmele uuele eesmärgile: 1) teabevahetuse suurendamisele; 2) piiriüleste ühisoperatsioonide tõhustamisele 3) ning suutlikkuse suurendamisele seoses kuritegevuse vastu võitlemise ja selle ära hoidmisega. Need eesmärgid annavad liikmesriikidele suurema paindlikkuse, mida on vaja julgeolekuga seotud prioriteetide täitmiseks, eelkõige seoses terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastase võitluse, samuti ka kuriteoohvrite kaitsega.

Sisejulgeolekufondi eelarvevahendid jaotatakse kaheks (60% ja 40%). See tähendab, et 1,25 miljardit eurot eraldatakse liikmesriikidele ette (millele eelarveperioodi keskel lisatakse täiendavalt 250 miljonit eurot), võimaldades neil teha pikaajalisi julgeolekualaseid investeeringuid. Ülejäänud 40%, st 1 miljard eurot eraldatakse temaatilise rahastamisvahendi jaoks, et anda liikmesriikidele sihipärast toetust ettenägematutele julgeolekuprobleemidele ning hädaolukordadele tõhusamaks reageerimiseks.  

Julgeolek on samuti valdkonnaülene teema, mis puudutab paljusid poliitikavaldkondi. Kuigi Sisejulgeolekufond on julgeolekuvaldkonnale suunatud rahastamisvahend, tehakse selle raames tõhusamat koostööd ka teiste ELi rahastamisvahenditega, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis kumbki sisaldavad ka julgeolekuga seotud komponente. See aitab liikmesriikidel tegeleda julgeolekuküsimustega terviklikumalt, tugevdades riiklikku valmisolekut kõigil tasanditel ja kõigis sektorites.

Millised on Sisejulgeolekufondi uuendused?

Praegune Sisejulgeolekufond on olnud tõhus ning aidanud kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus. Vaatamata sellele rõhutati avalikele konsultatsioonidele saadud vastustes vajadust siseasjade rahastamisvahendite lihtsustamise ja suurema paindlikkuse järele. Seoses sellega hõlmab tulevane Sisejulgeolekufond järgmist.

  • Suurem paindlikkus ja tulemuslikum hädaolukordadele reageerimine: Uus fond on koostatud selliselt, et oleks tagatud piisav paindlikkus liikmesriikidele vajaduse korral erakorralise abi andmisel ning uute ja kriitiliste küsimustega tegelemisel. 1 miljard eurot eraldatakse ettenägematute julgeolekuprobleemidega tegelemiseks – seega on fondi kohandatud liikmesriikide vajadustele vastavaks ning see võimaldab neil hädaolukordade puhul kiiresti reageerida.  
  • Parem kooskõlastatus teiste ELi poliitikavaldkondadega: Julgeolek on valdkonnaülene teema, mis puudutab paljusid poliitikavaldkondi. Kuigi Sisejulgeolekufond on julgeolekuvaldkonnale suunatud rahastamisvahend, tehakse selle raames tihedamat koostööd ka teiste ELi rahastamisvahenditega, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning integreeritud piirihalduse fondiga, mis kumbki sisaldavad ka julgeolekuga seotud komponente. See aitab liikmesriikidel tegeleda julgeolekuküsimustega terviklikumalt, tugevdades riiklikku valmisolekut kõigil tasanditel ja kõigis sektorites. Lisaks toetatakse fondi raames uimastite nõudluse vähendamiseks tehtavat tööd, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniate vahendusel. Uimastite nõudluse vähendamise meetmed on praegu hõlmatud õigusprogrammiga.

Milliseid meetmeid hakatakse rahastama Sisejulgeolekufondi raames?

Osad meetmed kuuluvad vaid liikmesriikide pädevusse ja EL ei saa neid Sisejulgeolekufondi raames rahastada. Need on muu hulgas järgmised:

  • meetmed, mis on seotud avaliku korra säilitamisega riiklikul tasandil;
  • meetmed, mis hõlmavad standardvarustuse ostu või hooldust, standardseid transpordivahendeid või standardseid õiguskaitserajatisi ning muid pädevaid ametiasutusi;
  • sõjalise või kaitse-eesmärgiga meetmed;
  • seadmed, mille vähemalt üheks otstarbeks on tollikontroll;
  • sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon ja lõhkeained ning kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil soetatavad vahendid.

Mis juhtus kahe komponendi – Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi ning Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendiga?

Komisjoni eesmärk on tagada ELi välispiiride tõhusam ja ühtsem haldamine. Seetõttu viiakse praegune välispiiride ja viisa rahastamisvahend Sisejulgeolekufondist üle uude integreeritud piirihalduse fondi, mis omakorda saab uue rahastamisvahendi: tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi. Mis puutub tulevasse Sisejulgeolekufondi, siis on see oma struktuurilt sarnane praeguse Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendiga.

Kui palju eraldatakse vahendeid erinevatele julgeolekuprioriteetidele?

Tulevase Sisejulgeolekufondi raames ei eraldata vahendeid konkreetse prioriteedi või eesmärgi jaoks. Julgeolekuga seotud probleemid muutuvad pidevalt ning liikmesriigid saavad ise kõige paremini kindlaks määrata oma vajadused ja julgeolekuprioriteedid. Iga liikmesriik peab tagama (ning komisjon kinnitama), et nende riiklike programmidega hõlmatud prioriteedid on kooskõlas ja vastavad liidu julgeolekuprioriteetidele ning lahendust vajavatele probleemidele.

Liikmesriikidele eraldatakse nende riiklike programmide jaoks ette 50% fondi kogueelarvest (kokku 1,25 miljardit eurot). Eelarveperioodi keskel lisatakse sellele veel fikseeritud lisasumma – 10% fondi kogueelarvest (0,25 miljardit eurot). Ülejäänud 40% eelarvest (kokku 1 miljard eurot) eraldatakse vastavalt vajadusele konkreetsete prioriteetide täitmiseks liikmesriikides. Selline paindlikkus võimaldab liikmesriikidel kasutada olemasolevat rahastust vastavalt nende tegelikele vajadustele ja reageerida kiiresti uutele julgeolekuprobleemidele ning hädaolukordadele.

Iga liikmesriik saab programmiperioodi alguses ühekordse fikseeritud summa (5 miljonit eurot), et tagada kriitiline mass. Lisaks sellele eraldatakse summa, mis erineb vastavalt jaotamispõhimõtetele, mille arvutamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

  • 45% pöördvõrdeliselt asjaomase riigi sisemajanduse koguproduktiga;
  • 40% vastavalt asjaomase riigi rahvaarvule ning
  • 15% vastavalt asjaomase riigi pindalale.

Kuidas lihtsustatakse Sisejulgeolekufondi ja tehakse see paindlikumaks?

Peamised lihtsustamismeetmed on seotud ühtse reeglistikuga vastavusse viimisega. Näiteks on komisjoni eesmärk suurendada selliste lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist, nagu ühekordsed maksed ja horisontaalsete eeskirjade lihtsustamine auditeerimise ja kontrollide puhul.

Seoses paindlikkusega võimaldab tulevane Sisejulgeolekufond kohandatumat ja vajadusepõhisemat rahastamist.

Kuidas parandatakse sidusust muude rahastamisvahenditega?

Julgeolek on valdkonnaülene teema, mis puudutab paljusid poliitikavaldkondi. Kuigi Sisejulgeolekufond on julgeolekuvaldkonnale suunatud liidu rahastamisvahend, püütakse selle raames saavutada ka paremat kooskõla ja tulemusi seoses teiste julgeolekuelemente sisaldavate ELi rahastamisvahenditega. Vastastikune täiendavus peaks olema tagatud eelkõige järgmiste rahastamisvahendite puhul.

  • Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirivalvemeetmed, nagu ebaseaduslike kaupade, lõhkeainete ja lähteainete üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku rände tuvastamine ning julgeolekukontrollid välispiiridel on ELi üldise julgeoleku seisukohast äärmiselt olulised.
  • Ühtekuuluvuspoliitika fondid, programm „Euroopa Horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, õiguste ja väärtuste programm ning õigusprogramm – nende kõigi puhul on kesksel kohal julgeolek, näiteks julgeolekualased uuringud ning asjakohase kaitse võimaldamine kuriteoohvritele.
  • Ka Euroopa Sotsiaalfond+ hõlmab julgeolekuga seotud elemente uimastipoliitika, taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberkuritegevuse ning radikaliseerumise ennetamise valdkondades.
  • Samuti saab InvestEU fondil olla märkimisväärne roll taristusse tehtavate investeeringute turvalisuse suurendamisel kogu liidu piires ning IT-süsteemide turvalisuse tagamisel küberturvalisuse probleemidega tegelemise kaudu.

Vastastikust täiendavust võib leida ka seoses teiste liiduväliste meetmetega, mida toetatakse ELi välisabi rahastamisvahendite vahendusel.

Kuidas parandatakse järelevalvet ja hindamist?

Komisjon teostab otsest järelevalvet meetmete rakendamise üle otsese ja kaudse eelarve täitmise raames. Eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega kehtestab iga liikmesriik oma programmi jaoks juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning tagab seiresüsteemi, andmete ja näitajate kvaliteedi ning usaldusväärsuse. Et fondi oleks võimalik koheselt alates 1. jaanuarist 2021 rakendama hakata, on võimalik olemasolevate ning toimivate juhtimis- ja kontrollisüsteemide kasutamist järgmisel eelarveperioodil jätkata.

Tulemuslikkuse hindamist on järgmisel eelarveperioodil märkimisväärselt parandatud. Lisaks väljund- ja tulemusnäitajatele tehakse ettepanek ka tulemuslikkuse põhinäitajate hõlmamise kohta. Liikmesriigid peaksid kuus korda aastas saatma andmed iga programmi kohta (jaotatuna vastavalt kehtestatud erieesmärkidele). Need andmed peaksid viitama ühiste väljund- ja tulemusnäitajate tegevuskuludele ja väärtustele.

Liikmesriikidelt nõutakse ka iga-aastase tulemusaruande saatmist, mis peaks sisaldama teavet nende riiklike programmide rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude kohta. Komisjoni ja iga liikmesriigi vahel korraldatakse iga kahe aasta järel koosolek iga programmi tulemuste hindamiseks. Perioodi lõpus esitab iga liikmesriik lõpliku tulemusaruande.

Miks suurendatakse Europolile antavat rahalist toetust?

Julgeolekuvaldkonna ELi ametite (Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA)) roll ja asjakohasus on rahastamisperioodil 2014–2020 suurenenud. Europoli roll on muutunud eriti asjakohaseks seoses liikmesriikidele luureteabe jagamise, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse erinevate suundade koordineerimise ning ebaseadusliku terroristliku veebisisu eemaldamisega. Seda on võimaldanud uute struktuuride loomine Europolis, mis on järgmised:

  • küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, mis tegi näiteks tihedat koostööd küberkuritegevusega võitlevate üksustega riikides, mida mõjutas WannaCry küberrünne, ning andis operatiivtuge ja aitas koordineerida rahvusvahelisel tasandil tehtavaid jõupingutusi ohu leevendamiseks ja ohvritele abi pakkumiseks;
  • Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, mis aitab tagada tõhusa ja kooskõlastatud reageerimise rahvusvahelise terrorismiga seotud probleemidele (nt Daeshi tegevus). Keskus pakub nõudmisel operatiivtuge ja tegeleb tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate probleemiga ning jagab luureandmeid terrorismi rahastamise kohta;
  • sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus aitas toetada liikmesriikide uurimistegevust pärast seda, kui ilmnes, et osa 2016. aastal saabunud ebaseaduslikest sisserändajatest võib kanda rändajate smugeldamisega tegelevate kuritegelike võrgustike arvele, mis lõikavad kasu inimeste kannatuste pealt.

Europolil oli ka hindamatu roll rakkerühma Fraternité töös novembris 2015 toimunud Pariisi terrorirünnakutele järgnevatel päevadel ja nädalatel.

Vaatamata sellele ei tulene Europolile eraldatavad suurenenud rahalised vahendid otseselt Sisejulgeolekufondist. Julgeolekuvaldkonna ELi ametitele eraldatakse eraldi eelarve.

Kas ka teised julgeolekuvaldkonnale spetsialiseerunud ELi asutused saavad suuremat rahalist toetust?

Kuigi Europolil on peamine roll, on ka teiste ametite nagu CEPOL ja EMCDDA töö liidu julgeoleku tagamisel samavõrd oluline.

CEPOL tagab, et liikmesriikide õiguskaitseasutused saavad oma ülesannete täitmiseks vajaliku väljaõppe ning EMCDDA roll on olulise tähtsusega selliste ühiskondlike probleemide lahendamisel, mis on seotud ebaseadusliku uimastikaubanduse ja uimastisõltuvusega.

Lisaks Sisejulgeolekufondile eraldatavale 2,5 miljardile eurole, suurendatakse julgeolekuvaldkonna ELi ametite üldist eelarvet 1,1 miljardi euroni (mis esitatakse eraldi eelarvena), mis on 29% suurem kui rahastamisperioodil 2014–2020.

Miks eraldatakse rahalisi vahendeid tuumarajatiste dekomisjoneerimisele?

Tuumarajatiste töö lõpetamise ELi abiprogrammide eesmärk on toetada liikmesriike oma tegevustsükli lõppu jõudnud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel, hoides kogu protsessi ajal ohutuse kõrgel tasemel. See aitab anda olulise ja kestva panuse töötajate ning üldsuse tervise kaitsmisse, hoida ära keskkonnaseisundi halvenemine ning tagada tuumaohutuse ja -julgeoleku tegelik edenemine.

EL annab aastatel 2021–2027 jätkuvalt rangelt sihtotstarbelist toetust:

  • 552 miljonit eurot eraldatakse Leedule, et toetada Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamist;
  • 118 miljonit eurot eraldatakse Bulgaariale ja Slovakkiale. Bulgaaria puhul on eesmärgiks lõpetada Kozloduy tuumaelektrijaama esimese kuni neljanda reaktori tegevus. Slovakkia puhul on eesmärgiks Bohunice VI tuumaelektrijaama dekomisjoneerimine;
  • 348 miljonit eurot eraldatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse juhitavate või neile kuuluvate komisjoni tuumauuringute asutuste dekomisjoneerimiseks ja nende radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks;
  • 160 miljonit eurot eraldatakse üldise tuumaohutuse ja kaitsemeetmete toetamiseks.

Lisateave

Pressiteade – ELi eelarve: 4,8 miljardit eurot Euroopa julgeoleku rahastamiseks

Õigustekstid ja teabelehed:

Sisejulgeolekufond

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: Sisejulgeolekufond
  • Määruse ettepanek Sisejulgeolekufondi loomise kohta
  • Määruse ettepanek Sisejulgeolekufondi loomise kohta – Lisad

Tuumarajatiste tegevuse lõpetamine

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: Tuumaohutus ja dekomisjoneerimine
  • Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm
  • Nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom)
  • Aruanne, milles käsitletakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ELi abiprogrammide hindamist ja rakendamist Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus

Liidu kodanikukaitse mehhanism (rescEU)

  • Teabeleht – ELi eelarve tuleviku jaoks: rescEU – liidu kodanikukaitse mehhanism

Lisateave: ELi eelarve tuleviku jaoks

 

MEMO/18/4128

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar