Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused uue Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2021–2027)

Brüssel, 30. mai 2018

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

IP/18/3923

Mis on ESF+ määruses uut?

Viimase 60 aasta jooksul on Euroopa Sotsiaalfond olnud ELi peamine vahend inimestesse investeerimiseks, aidates neil leida paremaid töökohti ja tagades kõikidele ELi kodanikele õiglasemaid töövõimalusi.

Samuti nagu praegune Euroopa Sotsiaalfond, saab ka Euroopa Sotsiaalfond+ olema ELi peamine finantsvahend inimestesse investeerimiseks ja määrav tegur sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, sotsiaalse õigluse parandamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks kogu Euroopas. Tulevikus on Euroopa Sotsiaalfond+ prioriteedid veelgi paremini viidud vastavusse Euroopa poolaasta raames poliitika koordineerimiseks esitatud soovituste ja riigipõhiste analüüsidega ning nende eesmärk on muuta Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted kohapeal tegelikkuseks.

ESF+ määrus on olemasoleva Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), noorte tööhõive algatuse, enim puudust kannatavatele isikutele suunatud Euroopa abifondi, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ja ELi terviseprogrammi ühendamise tulemus. See on oluline samm eri fondide suhtes kehtivate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamise poole ning aitab suurema mõju tagamiseks suurendada fondi erinevate osade vahelist sünergiat.

Milline on tulevane ESF+ eelarve võrreldes praegusega?

Ajavahemikuks 2021–2027 teeb komisjon ettepaneku eraldada ELi eelarvest ESF+-le 101,2 miljardit eurot jooksevhindades. Seega suureneks ESF+ osatähtsus ühtekuuluvuspoliitika kogueelarves praeguselt struktuurifondide 23%-lt 27%-le.

Kui palju rahalisi vahendeid eraldatakse iga ESF+ osa jaoks?

101,2 euro miljardi suurune kogusumma sisaldab 100 miljardit eurot ESF+ vahendeid, mida rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames. Vähemalt 25% sellest summast eraldatakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vähemalt 4% materiaalse puuduse vastu võitlemiseks eesmärgiga viia ellu enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi prioriteedid ja meetmed. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osatähtsus on liidu keskmisest suurem, oma 2019. aastal koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise alusel kasutatavatest ESF+ vahenditest vähemalt 10% eraldamist noorte tööhõive toetamiseks. Ülejäänud 1,2 miljardit eurot kuulub eelarve otsese täitmise alla: tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tegevussuund 761 miljonit eurot ja tervishoiu tegevussuund 413 miljonit eurot. Nende kahe tegevussuunaga antakse vahendid uuenduslike lahenduste katsetamiseks piiriülese lähenemisviisi puhul, näiteks Euroopas tööjõu liikuvuse toetamiseks ja liikmesriikides tuleviku tervishoiusüsteemide loomise aitamiseks.

Millised on ESF+ eesmärgid?

ESF+ peamine eesmärk on aidata kaasa sotsiaalsema Euroopa loomisele ja muuta Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted kohapeal tegelikkuseks, mis aitab ka kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele kogu Euroopas. ESF+ toetusega antakse panus poliitika kooskõlastamise Euroopa poolaasta osana määratletud tööhõive suuniste rakendamisse ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu 2020. aastale järgneval perioodil (ÜRO säästva arengu eesmärgid) käsitleva eesmärgi saavutamisse, nagu inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine. Algatusega aidatakse parandada tööhõivevõimalusi, tõsta elatustaset, lihtsustada tööjõu liikuvust ja suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

ESF+ investeerib kolme põhivaldkonda: 1) haridus, koolitus ja elukestev õpe; 2) tööturgude tõhusus ja võrdne juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele; 3) sotsiaalne kaasatus, tervishoid ja vaesuse vastu võitlemine.

Kuidas toetab ESF+ Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist?

ESF+ määrus loob otsese seose ESF+ eesmärkide ja samba kolme peatüki vahel: 1) võrdsed võimalused juurdepääsuks tööturule (sealhulgas kvaliteetsed ja kaasavad haridus- ja koolitussüsteemid), 2) õiglased töötingimused ning 3) sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. ESF+ programmid peavad kajastama neid prioriteete kooskõlas samba põhimõtetega. Riigipõhiste prioriteetide arutamisel võetakse aluseks Euroopa poolaasta raames poliitika koordineerimiseks esitatud soovitused ja analüüsid. Selliste prioriteetide määratlemine peaks toimuma kaasaval viisil, sest ESF+ ettepaneku eesmärk on tugevdada partnerlusi. Fondiga edendatakse kõigi sidusrühmade osalemist selle rakendamise kõikides etappides ning see hõlmab riigiasutusi, majandus- ja sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda esindavaid asjaomaseid asutusi ning sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi. Liikmesriikidelt oodatakse iga programmi puhul ESF+ vahenditest asjakohase summa eraldamist sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

Kuidas tugevdatakse ESF+ ja Euroopa poolaasta protsessi vahelist sidet?

Komisjoni ettepanekuga luuakse Euroopa poolaasta ja ESF+ investeeringute vahel praeguse Euroopa Sotsiaalfondi omast veelgi otsesem side. Euroopa poolaasta kontekstis vastu võetud riigipõhised soovitused, samuti muud komisjoni ja liikmesriikide ühiselt kindlakstehtud peamised poliitilised ülesanded saavad ESF+ programmitöö lähtepunktiks ning liikmesriigid peavad eraldama piisavalt ESF+ vahendeid nende ülesannete ja soovituste täitmiseks.

Toimub kaks peamist prioriteetide määratlemise vooru, tagamaks, et investeeringud on riigipõhiste poliitiliste ülesannetega korralikult vastavuses: liikmesriigid teevad seda üks kord programmitöö perioodi alguses ja veel kord rakenduskavade vahehindamise raames. Järelevalve toimub Euroopa poolaasta iga-aastases tsükli raames.

Kuidas lihtsustab ESF+ haldust ja maksete tegemist?

Üheks oluliseks uuenduseks on see, et kulude teatamine ja märkimine tehakse liikmesriikide ESFi asutuste ja programmide rakendajate jaoks lihtsamaks. Selleks, et käsitleda lihtsustamise ja tulemuste saavutamisele keskendumise vajadust, laiendatakse ESF+ määrusega liikmesriikidele hüvitamiseks lihtsustatud kuluvõimalusi ühekordsete maksete või standardhindade alusel, mis on eelnevalt liikmesriikidega kokku lepitud. Kui teatavatel riigiasutustel on keeruline esitada keskmist hinda, näiteks uue koolituskava kontekstis, teeb komisjon ise ettepaneku keskmise hinna kohta selliste standardmeetmete puhul nagu koolitus, võttes aluseks andmed kõikidest liikmesriikidest ja arvestades ühtlasi riigisisest tausta. Komisjon hüvitab pärast koolitusmeetme edukat lõpuleviimist liikmesriigile konkreetse summa.
Lisaks kasutatakse ESF+ määruses uut võimalust maksta liikmesriikidele hüvitist tulemuste saavutamise või tingimuste täitmise alusel.

Lisaks vähendatakse märkimisväärselt järelevalve- ja aruandlusnõudeid ning lihtsustatakse andmete kogumise nõudeid.

Kuidas tagatakse ESF+ raames toetus ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja enim puudust kannatavatele isikutele?

Ettepanekus esitatud eeskirjade alusel eraldatakse vähemalt 25% ESF+ toetusest sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. Ebasoodsas olukorras olevad rühmad, näiteks mittetöötavad inimesed ja pikaajalised töötud, lapsed, marginaliseerunud kogukonnad, nt romad, enim puudust kannatavad isikud ja kolmandate riikide kodanikud on ESF+ kaasatuse tegevussuuna raames spetsiaalselt nimetatud.

ESF+ integreerib enim puudust kannatavatele isikutele antava toetuse, mida praegu rakendatakse Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), toiduabi, esmase materiaalse abi ja sellega kaasnevaid meetmetega. Liidu tasandil tuleks eraldada vähemalt 4 % ESF+ vahenditest, mida rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, enim puudust kannatavate isikute toetamiseks.

Enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi ja ESFi projekte juhitakse praeguse õigusraamistiku alusel sageli üksteisest eraldi ja projektinõuded on erinevad. Tõendid näitavad siiski, et kahe fondi ühendamine võimaldab strateegilisemat poliitilist lähenemist, tugevdades seost materiaalse abi (FEADi toetus) ning ulatusliku sotsiaalse toe ja kutsealase aktiivsuse (ESFi toetus) vahel. Vajadust parema koordineerimise järele FEADi ja ESFi vahel on rõhutanud ka FEADi sidusrühmad.

Fondide ühendamine ei mõjuta eeskirju, mida kohaldatakse enim puudust kannatavate isikute toetuse kättesaadavuse suhtes. FEADi tegevussuuna suhtes kehtivad jätkuvalt lihtsamad eeskirjad, tagamaks, et fondi toetus oleks kättesaadav veelgi laiemale toetusesaajatele ringile, näiteks väikestele valitsusvälistele organisatsioonidele.

Kas ESF+ raames säilib noorte tööhõive sihipärane toetus?

Komisjoni ettepaneku aluseks on programmitöö perioodi 2014–2020 noorte tööhõive algatuse tulemused. See on peamine rahastamisvahend noortegarantii kasutuselevõtmisel. Alates 2013. aastast on registreeritud 18 miljonit noort ja 11 miljonit on saanud tööpakkumise, jätkanud haridusteed, koolitust või praktikat. Nüüdseks on noori töötuid 2,2 miljonit vähem ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori 1,4 miljonit vähem.

Selleks et jätkuks noorte astumine tööellu, on praeguse ettepaneku eesmärk tagada, et liikmesriikidelt, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte osatähtsus on suur, nõutakse, et nad eraldaksid vähemalt 10% oma ESF+ vahenditest noortega seotud meetmetele. Need võivad olla sihipärased meetmed noorte tööhõive toetamiseks, eelkõige noortegarantii riiklike kavade kasutuselevõtmise kontekstis. See lihtsustab teatavaid programmitöö nõudeid eesmärgiga hõlbustada nii ametiasutuste kui ka toetusesaajate jaoks kohapealset rakendamist. Peale selle saavad liikmesriigid kavandada lisarahastamist noorte tööhõive toetamiseks juhtudel, kus seda peetakse Euroopa poolaasta ja asjaomaste riigipõhiste soovituste raames keeruliseks.

Milline on ESF+ roll kolmandate riikide kodanike integreerimises?

Komisjon on võtnud endale kohustuseks toetada liikmesriike pikaajalistes jõupingutustes seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerimisel. ESF+ toetab kolmandate riikide kodanike pikaajalisemat sotsiaal-majanduslikku integratsiooni meetmetega vaesuse vähendamiseks, sotsiaalse kaasatuse ja tervise edendamiseks ning diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. ESF+ täiendab seda tehes Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, millest kaetakse lühiajalised vajadused.

Alates 2014. aastast on ELi migreerunud kolmandate riikide kodanike arv kasvanud, eelkõige on kasvanud pagulaste arv.[1] Tõendid näitavad, et sisserändajatel on võrreldes ELi kodanikega suured raskused tööturule sisenemisel. Seepärast on vaja rohkem investeerida sisserändajate integreerimisse. ESF+ on asjakohane vahend selle vajaduse täitmiseks, kuna see on liidu peamine vahend inimestesse investeerimiseks olenemata nende rahvusest või kodakondsusest.

Määruse ettepanek hõlmab erieesmärki, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike integreerimist, samuti seirenäitajat.

Kuidas mõjutab hiljuti vastu võetud ühissätete määrus ESF+?

Ühissätete määrusega kehtestatakse raamistik enamiku koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega fondide jaoks, sealhulgas ESF+ jaoks.

Eeskirjade muudatused ühissätete määruses, millel on ESF+-le soodne mõju.

  • Kuni 2025. aastani on seitsmeaastaseks perioodiks ette nähtud suurem paindlikkus. Kaheks viimaseks aastaks eraldatakse vahendid vahehindamise alusel. Programmide sisu on rohkem ühtlustatud ja strateegilisem, näiteks ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ühine programmivorm.
  • Jätkub andmete elektrooniline edastamine, mille tulemusel on halduskoormus tunduvalt vähenenud.
  • Eri asutuste ülesanded ja vastutusalad juhtimis- ja kontrollisüsteemides on esitatud selgemalt.
  • Väiksem halduskoormus tänu kontrollide ja auditite väiksemale arvule, säilitades samal ajal meetmed, millega ennetatakse fondide võimalikku väärkasutust.

Milline on ESF+ koostoime muude ELi vahenditega, millega investeeritakse inimestesse?

Et rakendada kohapeal Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted, teeb ESF+ koos teiste asjaomaste fondidega mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ühtekuuluvuse ja väärtuste rubriigi raames suuri ühiseid jõupingutusi. Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond jätkavad sotsiaalse infrastruktuuri toetamist ning Erasmus+ aitab samuti toetada oskusi, oskuste täiendamist ja digitaaloskusi. Euroopa solidaarsuskorpus investeerib jätkuvalt erialase ja vabatahtliku tegevuse kaudu inimeste isiklikku arengusse ja oskuste arendamisse.

Lisaks toetatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist mitme rahastamisvahendi ja programmiga muude rubriikide raames (näiteks programm „Euroopa Horisont“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond või Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond), mis lisandub ESF+ raames tehtavatele jõupingutustele. ESF+ täiendab ka muid ELi vahendeid, eelkõige reformi tugiprogrammi, millega toetatakse reforme.

Ühtlustatud investeerimisfondist InvestEU antakse toetust 15,2 miljardit eurot, sealhulgas 4 miljardit sotsiaalinvesteeringuteks ja oskuste arendamiseks eriprogrammi raames, mis keskendub sotsiaalsetele ettevõtetele ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste mikroettevõtetele. Sellega asendatakse praegune mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete telg tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames.

ESF+ ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond täiendavad jätkuvalt teineteist, kusjuures ESF+ jätkab ennetavate ja ettevaatavate meetmete toetamist ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond jääb reageeriva iseloomuga hädaabifondiks väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku märkimisväärse ümberstruktureerimise korral.

Kuidas toetab ESF+ tervishoidu tehtavaid investeeringuid?

ELi terviseprogramm integreeritakse ESF+ raamistikku ja selle prioriteedid on kooskõlas rahvatervise poliitikaga Euroopa sotsiaalõiguste samba raames.

Juba praegu aidatakse ELi terviseprogrammiga arendada liikmesriikide tervishoiusüsteemide tõhusust, kättesaadavust ja vastupidavust, hõlbustatakse liidu kodanike jaoks parema ja ohutuma ravi kättesaadavust, toetatakse ELi tervisealaseid õigusakte ja parandatakse piiriülest koostööd. Näiteks on terviseprogrammi raames loodud 24 Euroopa tugivõrgustikku, mille kaudu aidatakse 27–36 miljonit inimest, kes põevad harvikhaigusi.

Vähendades liikmesriikide vahel ja nende sees tervishoius esinevat ebavõrdsust, kaitstes kodanikke suurte piiriüleste terviseohtude eest, toetades tervise edendamist ja ennetades haigusi parandab tervise tegevussuund kodanike vastupidavust ja liikuvust ning aitab soodustada tervislikke eluviise, täiendades ESF+ raames toimuvat tegevust.

Millised on tervishoiu tegevussuuna peamised eesmärgid?

ESF+ programmi tervishoiu tegevussuuna eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide jõupingutusi järgmiste eesmärkide saavutamisel:

  • ELis kriisiks valimisoleku, kriisiohjamise ja sellele reageerimise tugevdamine, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest.
  • Tervishoiusüsteemidele suuremate volituste andmine, investeerides tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, toetades digitaalset ümberkujundamist tervise ja ravi valdkonnas; ELi kestliku terviseteabesüsteemi ja riiklike reformiprotsesside väljatöötamine tõhusate, kättesaadavate ja vastupidavate tervishoiusüsteemide arendamiseks.
  • ELi tervisealaste õigusaktide toetamine järgmistes valdkondades: ravimid; meditsiiniseadmed; tervisetehnoloogia hindamine; inimpäritoluga ained; tubakas; piirülene tervishoid; komisjoni tarbijaohutuse teaduskomitee ning tervise-, keskkonnast tulenevate ja uute riskide teaduskomitee toetamine.
  • Integreeritud töö toetamine Euroopa tugivõrgustike väljaarendamiseks; tervisetehnoloogia hindamise alase koostöö arendamine uute ühtlustatud eeskirjade väljatöötamisel ning heade tavade rakendamine struktuuriliste uuenduste toetamisel eelkõige rahvatervise valdkonnas.

Millised on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgid pärast 2020. aastat?

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) väljendab ELi solidaarsust Euroopa töötajatega, kes on kaotanud oma töökoha. Alates selle kasutuselevõtmisest 2007. aastal on fond eraldanud 611 miljonit eurot 147 000 koondatud töötaja ning mittetöötava ja mitteõppiva noore toetamiseks. Globaliseerumisega kohanemise fondi toetuse eesmärk on parandada selliste haavatavate töötajate oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning lihtsustada Euroopa tööjõu üldist täienduskoolitust, tagamaks, et keegi ei jääks kõrvale, ning aidata koondatud töötajatel leida uus töökoht.

Mis on järgmises eelarves EGFi puhul uudne?

Praegu on koondamisjuhtumid EGFi raames toetuskõlblikud ainult siis, kui nende põhjuseks on maailmakaubanduses toimunud muutused või finants- ja majanduskriisi tagajärjed. Komisjoni järgmise ELi eelarve ettepaneku kohaselt on toetuskõlblike oluliste ümberkorralduste kohaldamisala laiem. See tagaks fondi piisava paindlikkuse reageerida praegustele või tulevastele majanduslikele väljakutsetele, nagu automatiseerimine ja digiteerimine, ning fond muutuks kaasavamaks.

Komisjon teeb ettepaneku alandada koondatud töötajate arvu toetuskõlblikkuse künnist 500-lt 250-le. Paljudes piirkondades lihtsalt ei ole väga suuri ettevõtteid, kuid restruktureerimistel, mille tagajärjel toimub väiksemal arvul koondamisi, on nendele piirkondadele väga suur mõju.

Fondi kaasrahastamismäär, mis praegu on 60%, viiakse vastavusse ESF+ kõrgeima kaasrahastamise määraga asjaomases liikmesriigis. Paljudel juhtudel tähendab see ELi kaasrahastuse suuremat osatähtsust kogukuludes.

Kui palju rahalisi vahendeid eraldatakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile?

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond jääb üheks erivahendiks, mis võimaldab liidul reageerida ootamatutele olukordadele. Seepärast ei kohaldata selle suhtes mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmäära. Maksimaalne summa, mida EGF saab kasutada ajavahemikus 2021–2027, on ligikaudu 1,6 miljardit (jooksevhindades), keskmiselt 225 miljonit eurot aastas võrreldes praeguse 170 miljoni euroga aastas.

 

[1] Eurostati andmete kohaselt on ajavahemikus 2015–2017 taotlenud Euroopa Liidus varjupaika (esmakordsed taotlused) 3,1 miljonit kolmandate riikide kodanikku, kellest 1,4 miljonit (45%) sai rahvusvahelise kaitse. See ei hõlma saatjata alaealisi. Allikas: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Asylum_statistics

 

 

MEMO/18/3922

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar