Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Ebaausate kaubandustavade vastu võitlemine toiduainete tarneahelas

Brüssel, 12. aprill 2018

Küsimused ja vastused

Mis on ebaausad kaubandustavad?

Ebaausad kaubandustavad on ettevõtjatevahelised tavad, mis kalduvad kõrvale heast äritavast ning on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Sellised tavad kehtestab tavaliselt üks kaubanduspartner teise suhtes ühepoolselt. Ebaausatel kaubandustavadel on eriti kahjulik mõju toiduainete tarneahelas, kuna seal tegutsejate läbirääkimispositsioon on väga erinev.

Milleks ebaausaid kaubandustavasid praegu reguleerida? Miks ei piisa vabatahtlikest tegevusjuhenditest?

Euroopa Komisjon on toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaub­andustavasid uurinud juba mitu aastat. Ta avaldas selleteemalised teatised 2009. ja 2014. aastal. 2016. aasta jaanuaris tõi komisjon eriaruandes välja kõnealuses valdkonnas ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise positiivsed arengusuunad, mis ilmnesid nii riikide tasandil kui ka erasektori algatatud vabatahtliku tarneahelaalgatuse kujul. Sel ajal ei peetud ELi õigusakte selles valdkonnas vajalikuks, kuid komisjon võttis endale siiski kohustuse seda vajadust enne oma ametiaja lõppu edasiste arengusuundade põhjal uuesti hinnata.

2016. aasta novembris esitas Euroopa Komisjoni loodud sõltumatu kõrgetasemeline eksperdirühm – põllumajandusturgude töökond – oma järeldused aruandes „Turunäitajate parandamine: põllumajandusettevõtjate positsiooni tugevdamine tarneahelas“. Muu hulgas soovitas töökond koostada põllumajandustoodetega seotud ebaausate kaubandustavade valdkonnas ELi õigusakti.

2018. aasta alguses valmis komisjoni kokkuvõte ebaausate kaubandustavadega seotud arengus­uundadest liikmesriikides ja erasektoris ning komisjon leidis, et 2016. aastal seatud ootused ei olnud täitunud, sest varem paljutõotav areng oli aeglus­tunud ja soovitusi oli vähe arvesse võetud. Näiteks ei olnud mitmes liikmesriigis ikka veel kehtestatud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat korda või oli seda tehtud vaid osaliselt ning peamised sidusrühmad ei olnud tarneahelaalgatusega ühinenud nõrga juhtimisstruktuuri tõttu, mis taki­stab ebaausate kaubandustavade juhtumite tõhusat uurimist ja täitemeetmete võtmist.

Kuna toiduainete tarneahelas on ettevõtjate läbirääkimispositsioon sageli väga erinev, tuleb endiselt ette olukordi, kus nõrgim lüli – tavaliselt põllumajandustootjad – on haavatavas olukorras ja põhjendamatu majandusliku surve all.

2017. aasta teises pooles toimunud kogu ELi hõlmav veebipõhine avalik konsultatsioon kinnitas samuti, et ebaausad kaubandustavad toiduainete tarneahelas on enamiku sidusrühmade arvates, olgu nendeks siis kaubandusorganisatsioonid, põllumajandussektor või toiduainesektor, jätkuvalt probleemiks. 96% neist, kes osalesid 2017. aasta avalikus konsultatsioonis ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamise kohta, nõustus väitega, et põllumajandustootjate positsiooni parandamine väärtusahelas, sealhulgas ebaausate kaubandustavade vastane võitlus, peaks olema ELi ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärke. Kõige värskem ELi kodanike seas tehtud Eurobaromeetri uuring näitab samuti, et enamik kodanikke toetab põllumajandustootjate rolli tugevdamist toiduainete tarneahelas.

President Junckeri juhitav komisjon keskendub kaitsele ning on seetõttu otsustanud tegutseda, et korrigeerida tasakaalustamata ja ebaausat käitumist. Selleks esitab komisjon esmakordselt seadusandlikud ettepanekud toiduainete tarneahelas esinevate ebaausate kaubandustavade reguleerimiseks.

Miks otsustati keelata just need konkreetsed ebaausad kaubandustavad? Mis saab ülejäänutest?

Paljud kaubandustavad on hõlmatud riigi tasandi õigusaktide või erasektori tegevusjuhendiga. Komisjoni poolt välja valitud ebaausaid kaubandustavasid peeti kõige ilmsemalt ebaõiglasteks, sest need mõjutavad eelkõige toiduainete tarneahela kõige nõrgemaid lülisid, st põllumajandustootjaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Üldisel üksmeelel oldi ka selles, et need konkreetsed ebaausad kaubandustavad avaldavad kahjulikku mõju toiduainete tarneahela nõuetekohasele ja tõhusale toimimisele.

Üksmeel põhines järgmistel allikatel: põllumajandusturgude töökonna (komisjoni poolt 2016. aastal moodustatud eksperdirühm) järeldused; tarneahelaalgatuse hea tava põhimõtted ning tagasiside, mille komi­sjon sai mitmest sidusrühmadega peetud konsultatsioonist. Näiteks komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis ebaausate kaubandustavade kohta paluti vastajatel nimetada need tavad, mida nad pidasid ebaõiglaseks ja millel on kõige suurem negatiivne mõju; samuti anti palju tagasisidet komis­joni esialgsele mõjuhinnangule. Lisaks saatis komisjon suunatud küsimused ettevõtjatele, tarbijaorganisatsioonidele ja riikide ametiasutustele, korraldas ebaausate kaubandustavade teemalise seminari ning pidas mitu kohtumist toiduainete tarneahela sidusrühmade ja kodanikuühiskonna rühmadega.

Milliseid tooteid ettepanek hõlmab?

Toiduainete hulka, mida ettepanek hõlmab, kuuluvad põllumajandustooted ja nende töötlemisel saadud tooted. Põllumajandustoodete alla kuuluvad ka kalandustooted. Hõlmatud on tooted, mille puhul esineb toiduainete tarneahelas ebaausaid kaubandustavasid.

Kes on ostjad ja tarnijad käesoleva ettepaneku kontekstis? Millistele sidusrühmadele on ettepanek suunatud?

Ettepanekut kohaldatakse kõigi toiduainete tarneahelas osalejate suhtes, olgu nendeks siis toiduainetöötlejad, jae- või hulgimüüjad, ühistud, tootjaorganisatsioonid või üksiktootjad, kes mõnda kindlaks tehtud ebaausat kaubandustava praktiseerivad. Ettepaneku eesmärk on eelkõige tugevdada nõrgal läbirääkimispositsioonil olevaid partnereid; seega peab tarnija puhul olema tegemist väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga vastavalt ELi tasandil kehtestatud määratlusele.

Kas see toob liikmesriikidele kaasa täiendava halduskoormuse? Kas toiduainete tarneahelas tegutsevad sidusrühmad peavad kandma kulusid?

Enamiku liikmesriikide haldusasutustel on juba olemas struktuurid ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate õigusaktide täitmise jälgimiseks ja taga­miseks ning sel juhul on lisakulud eeldatavasti marginaalsed. Kui selliseid struktuure ei ole, saab eeskirjade täitmise tagada olemasolevate asutuste, näiteks konkurentsi- või tarbijakaitseasutuste kaudu, mis vähendab oluliselt kulusid.

Lisaks näitavad tõendid nende liikmesriikide kohta, kes on hiljuti loonud uued struktuurid ebaausate kaubandustavade reguleerimiseks siseriiklike õigusaktide alusel, et seda on võimalik teha suhteliselt väikese rahalise kuluga.

Kuna enamikus liikmesriikides ebaausaid kaubandustavasid mingil kujul juba reguleeritakse, on ettevõtted tõenäoliselt hästi ette valmistatud ja tänu sellele on kulud väiksed. Igal juhul on tõenäoline, et eri­ti kahjulike ebaausate kaubandustavade kõrvaldamist käsitlevast poliitikast saadav eeldatav kasu on palju suurem kui lisakulud.

Kas nõuete rikkumise korral kohaldatakse karistusi? Kui jah, siis millised need karistused on?

Jah, kohaldatakse küll. Üks peamisi põhjusi, miks luua kogu ELi hõlmav ebaausaid kaubandustavasid käsitlev kord, on täiendada erasektori algatust, mida tuntakse tarneahelaalgatusena, nii et oleks tagatud õiguslikult jõustatav miinimumkaitse kõikides liikmesriikides. Seepärast peavad liikmesriigid kavandatava direktiivi kohaselt määrama ametiasutuse, kes tagab direktiivis loetletud ebaausate kaubandustavade keelu järgimise. See asutus peab olema võimeline tegema nii taotluse korral kui ka omal algatusel uuri­misi, et määrata trahve; samuti peab ta oma otsused avaldama.

Milline on eeldatav mõju põllumajandustootjatele, töötlejatele, jaemüüjatele?

Selliste ebaausate kaubandustavade kasutamise keelustamine, mida peetakse põllumajandustootjate ning toiduainetööstuse väikeste ja keskmise suurusega tarnijate jaoks kõige kahjustavamaks, suurendab usaldust tarneahelas ja korvab väiksemate ettevõtjate suhteliselt väiksema läbirääkimisjõu, mis neil on võrreldes suuremate ostjatega. See peaks andma neile suurema kindlustunde (näiteks ei pea nad enam muretsema uue ostja leidmise pärast seetõttu, et tellimus viimasel hetkel tühistatakse) ja vähendama nende vajadust juhtida riske, mille üle neil kontroll sisuliselt puudub.

Kas toiduainete hind tarbijate jaoks tõuseb?

Ei, pole põhjust, miks kõnealune ELi õigusakt peaks tooma kaasa hinnatõusu tarbijate jaoks: komisjoni korraldatud avaliku kon­sultatsiooni käigus ei esitatud tõendeid selle kohta, et sihikule võetud ebaausad kaubandustavad tooksid kaasa madalamad jaehinnad või et nende tavade keelustamine tooks kaasa kõrgemad hinnad. Tarbijaorganisatsioonid pigem pooldavad kõnealuste tavade reguleerimist, sest neil tavadel on tarbijatele pikas perspektiivis negatiivne mõju.

Õigusakt võimaldab komisjonil koostada kolme aasta pärast ka aruande eeskirjade kohaldamise kohta, sealhulgas nende mõju kohta hindadele.

Kuidas on kõnealune ettepanek seotud toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumiga ja tarneahelaalgatusega?

Kavandatav direktiiv täiendab, kuid ei asenda tarneahelaalgatuse vabatahtlikku tegevusjuhendit, mis omakorda on komisjoni poolt toiduainete tarneahelas esinevate probleemide uurimiseks 2010. aastal loodud kõrgetasemelise foorumi töö tulemus. Otsus kavandada ühtne ELi minimaalne kaitsestandard võimaldab liikmesriikidel, kes juba kohaldavad ebaausate kaubandustavade suhtes rangemaid norme, seda jätkuvalt teha.

Kas liikmesriikidel on lubatud minna kaugemale ja võtta omaenda meetmeid? Kas ELi õigusaktiga dubleeritakse liikmesriikide õigusakte või asendatakse need?

Tänase direktiivi vormis ettepanekuga täiendatakse liikmesriikide tasandil toimuvat reguleerimist. Liikmesriigid võivad õigusakte edasi arendada ja paljud neist juba on kehtestanud rangemad eeskirjad. ELi tasandil võetavate meetmetega luuakse toiduainete tarneahelas tegutsevatele ettevõtjatele kogu ELis põhitasemel kaitse, sest eeskirjad ühtlus­tatakse miinimumtasemel, luuakse ühised eeskirjad nõuete täitmise tagamiseks ja viimase koordineerimiseks.

Kas eeskirju kohaldatakse ka kolmandate riikide tarnijate ja/või ostjate suhtes?

Jah. Seda tehakse õigluse huvides ja selleks, et vältida soovimatuid moonutusi. Näiteks kui ebaausate kaubandustavade eest oleksid kaitstud ainult ELi tarnijad, kuid mitte kolmandate riikide tarnijad, võiks see tekitada ostjatele stiimuli osta viimastelt (kelle suhtes oleks neil vabadus kohaldada ebaausaid kaubandustavasid).

Miks ei võta komisjon meetmeid seoses hindade läbipaistvusega?

Järgmisena ongi kavas hakata tegelema turu läbipaistvuse küsimusega. Komisjon jätkab tööd kõnealuses valdkonnas ja selle töö esimesi tulemusi on oodata 2018. aasta teises pooles. Samal ajal on nimetatud küsimus ka toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi üheks töösuunaks.

Komisjoni kõnealust tööd tuleb vaadelda täiendusena komisjoni poolt juba kehtestatud läbipaistvusmeetmetele, nagu põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi hallatavate turu vaatlusrühmade loomine ja toimimine.

Lisateave

Põllumajandusturgude töökond

Põhifaktid ja -andmed toiduainete tarneahela kohta

MEMO/18/2703

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar