Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete pakett: olulisemad otsused märtsis

Brüssel, 8. märts 2018

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud peamised otsused on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 161 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saab rikkumisotsuste registrist.

 

1. Eelarve ja personal

(Lisateave: Alexander Winterstein - tel: +32 229 93265)

Märgukiri

ELi eelarve: komisjon kutsub ÜHENDKUNINGRIIKI üles tegema tollimaksud ELi eelarve jaoks kättesaadavaks

Täna otsustas komisjon saata Ühendkuningriigile märgukirja, kuna Ühendkuningriik keeldub ELi eelarve jaoks kättesaadavaks tegema tollimakse, nagu seda nõutakse ELi õigusaktidega. 2017. aasta OLAFi aruandes märgiti, et Ühendkuningriigis asuvad importijad hoidsid suures osas kõrvale tollimaksude maksmisest, kasutades importimisel fiktiivseid arveid ja valesid tolliväärtuse deklaratsioone. Komisjoni täiendavad kontrollimised näitasid, et ajavahemikus 2011–2017 kasvasid plahvatuslikult kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamisega seotud pettused, mida korraldati Ühendkuningriigis asuva keskuse kaudu. Kuigi Ühendkuningriiki on alates 2007. aastast teavitatud pettuseriskidest, mis on seotud Hiina Rahvavabariigist pärit tekstiili ja jalatsite impordiga, ning tal on palutud võtta asjakohaseid riskikontrollimeetmeid, ei ole Ühendkuningriik pettuse vältimiseks meetmeid võtnud. Komisjoni arvutused näitavad, et Ühendkuningriik on ajavahemikul novembrist 2011 kuni detsembrini 2017 tekitanud ELi õigusaktide rikkumisega ELi eelarvele kahju 2,7 miljardi euro ulatuses (miinus sissenõudmiskulud). Lisaks on Ühendkuningriik rikkunud ka ELi käibemaksualaseid õigusnorme, põhjustades ELi eelarvele potentsiaalset kahju. Ühendkuningriik vastutab ELi õigusaktide rikkumisest tulenevate finantstagajärgede eest.

 

2. Kliimameetmed

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel: +32 22956186, Nicole Bockstaller – tel: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamused

Kütuse kvaliteet: komisjon nõuab, et kümme liikmesriiki võtaksid üle kütuste kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja sellest teatamise eeskirjad

Euroopa Komisjon otsustas täna esitada põhjendatud arvamuse Austriale, Belgiale, Küprosele, Tšehhi Vabariigile, Soomele, Kreekale, Lätile, Rumeeniale, Hispaaniale ja Ühendkuningriigile, kuna nad ei ole siseriiklikku õigusesse üle võtnud bensiini ja diislikütuse kvaliteeti käsitlevaid ELi õigusnorme (nõukogu direktiiv (EL) 2015/652). Direktiivis on sätestatud kütuste ja muu mittebioloogilistest allikatest pärit energia kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja sellest teatamise kord. ELi õigusakti eesmärk on tagada piisavalt täpne aruandlus, et komisjon saaks hinnata kütusetarnijate saavutusi kütusekvaliteedi direktiivist (direktiiv 98/70/EÜ) tulenevate kohustuste täitmisel. Kütusekvaliteedi direktiivi eesmärk on saavutada 2020. aasta lõpuks kütuste ja tarnitud energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine vähemalt 6 % võrra. Lisaks aitab arvutusmeetod vähendada nii tarnijate kui ka liikmesriikide halduskoormust. Liikmesriigid pidid kütuste kasvuhoonegaaside heite arvutamise ja sellest teatamise eeskirjad oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 21. aprilliks 2017. Juba mais 2017 saatis komisjon kõnealustele liikmesriikidele märgukirja. Kui asjaomased liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates põhjendatud arvamuse saamisest, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

3. Konkurents

(Lisateave: Ricardo Cardoso - tel: +32 229 80100, Maria Sarantopoulou – tel: +32 229 13740)

Menetluste lõpetamine

Monopolidevastane võitlus: komisjon lõpetab rikkumismenetluse 18 liikmesriigi suhtes, kes on siseriiklikusse õigusesse üle võtnud konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi

Euroopa Komisjon on otsustanud lõpetada rikkumismenetluse Austria, Belgia, Küprose, Horvaatia, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Läti, Malta, Madalmaade, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania ja Ühendkuningriigi suhtes, kuna nad on nüüdseks siseriiklikku õigusesse üle võtnud konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi (direktiiv 2014/104/EL). See direktiiv võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel nõuda kahju hüvitamist, kui nende suhtes on kartellikokkulepetega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega rikutud ELi konkurentsieeskirju. Samuti hõlbustab see kannatanute juurdepääsu tõenditele, mida nad vajavad kantud kahju tõendamiseks, ja annab neile rohkem aega nõuete esitamiseks. Seega on konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleval direktiivil oluline roll ELi konkurentsiõiguse normide täitmise tagamisel. Liikmesriigid pidid selle siseriiklikkusse õigusesse üle võtma 27. detsembriks 2016. Seitse liikmesriiki võtsid selle üle tähtajaks. Pärast rikkumismenetluse algatamist võtsid 18 liikmesriiki direktiivi üle 2017. aastal. Bulgaaria teatas direktiivi ülevõtmisest 2018. aasta alguses ja ülevõtmismeetmete täielikkuse hindamine on käimas. 2018. aastal kontrollib komisjon riiklike ülevõtmismeetmete nõuetele vastavust ja kutsub kahte liikmesriiki (Kreekat ja Portugali) üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik rakendamine.

 

4. Energia

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel: +32 22956186, Nicole Bockstaller – tel: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamus

Energiatõhusus: komisjon nõuab, et HISPAANIA võtaks nõuetekohaselt üle ELi õigusaktid

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata Hispaaniale põhjendatud arvamuse, milles nõutakse ametlikult, et Hispaania võtaks nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle energiatõhususe direktiivis (direktiiv 2012/27/EL) sätestatud nõude paigaldada korterelamutesse individuaalsed arvestid. Direktiivis on ette nähtud individuaalsete kütteenergia ja sooja vee arvestite paigaldamine kõigisse olemasolevatesse korterelamutesse, kui see on tehniliselt teostatav ja kulutasuv, kuid riiklike ülevõtmismeetmetega kehtestatakse see nõue ainult uutele hoonetele (ehitatud pärast 2007. aastat). Hispaaniale saadeti märgukiri oktoobris 2017 ja komisjon on nüüdseks liikunud rikkumismenetluse järgmisse etappi. Hispaanial on kaks kuud põhjendatud arvamuse järgimiseks; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata liikmesriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

Märgukirjad

Energiatõhusus: komisjon nõuab, et KREEKA võtaks nõuetekohaselt üle ELi õigusnormid

Komisjon otsustas saata Kreekale märgukirja, milles nõutakse ametlikult, et Kreeka võtaks vastu ajakohastatud pikaajalise strateegia äri- ja eluhoonete renoveerimiseks ja teataks sellest, nagu on nõutud energiatõhususe direktiivis (direktiiv 2012/27/EL). Direktiivi kohaselt tuli hoonete renoveerimise ajakohastatud strateegiast teatada 30. aprilliks 2017. Energiatõhususe direktiivis nähakse ette energiasäästmisnõuded, mida tuleb järgida hoonetes kõikjal ELi liikmesriikides. See hõlmab ka keskvalitsuse hoonete energiatõhusamaks muutmist ja riiklike kavade kehtestamist kõigi hoonete renoveerimiseks. Pikaajalised renoveerimisstrateegiad näitavad, kuidas liikmesriigid kavatsevad hoogustada äri- ja eluhoonete renoveerimiseks tehtavaid investeeringuid. Kreekal on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Gaasivarustus: komisjon nõuab, et POOLA võtaks nõuetekohaselt üle ELi õigusnormid

Täna otsustas komisjon saata Poolale märgukirja, kuna Poola ei täida ELi nõudeid seoses gaasivarustuse kindluse tagamist käsitleva määrusega (määrus (EL) 2017/1938). Poola õigusaktidega kehtestatakse gaasihoiustamiskohustus ettevõtjatele, kes impordivad gaasi Poolasse. Selle kohustuse täitmiseks kehtestatud tingimus, mille kohaselt tuleb gaasi tegelikult hoiustada välismaal, muudab sellise hoiustamise vähem atraktiivseks, aga ka tülikamaks võrreldes gaasi hoiustamisega Poolas. Kuigi gaasivarustuse kindluse tagamist käsitleva määruse kohaselt on teatavad varustuskindluse kohustused võimalikud, peab nende puhul olema täidetud mitu tingimust, näiteks ei tohi need põhjendamatult moonutada konkurentsi ega takistada siseturu toimimist. Komisjon on seisukohal, et Poola gaasihoiustamiskohustus on vastuolus ELi gaasivarustuskindluse tagamise meetmetega. Määruses sätestatud nõudeid peavad järgima kõik liikmesriigid, et vältida võimalikke tarnekatkestusi ELis ja selliste katkestuste korral neile reageerida. Poolal on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

5. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Tööstusjäätmed: komisjon kaebab HORVAATIA kohtusse, kuna Horvaatia ei ole suutnud kaitsta kodanikke Biljane Donje prügila tööstusjäätmete eest

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Horvaatia Euroopa Liidu Kohtusse, sest Horvaatia ei ole suutnud tagada inimeste tervise ja keskkonna piisavat kaitset Benkovaci linna lähedal Biljane Donje „Crno brdo“ prügilas, mis jääb majadest vähem kui 50 meetri kaugusele. Jäätmete käitlemine oleks tulnud korraldada kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusnormidega (ELi jäätmete raamdirektiiv, direktiiv 2008/98/EÜ) hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Kuigi Horvaatia on mitmel korral lubanud kõnealuse probleemiga tegeleda, ei ole edusamme tehtud. Nelja aasta jooksul ei ole suudetud ebaseaduslikku „Crno brdo“ prügilasse ladestatud tööstusjäätmetega tegeleda ja neid nõuetekohaselt hallata, mis ohustab nii põhjavett kui ka õhku. Kõnealuses prügilas hoitakse praegu ferromangaani ja ränimangaani töötlemisjääke. Kuna Horvaatia ametiasutused ei ole neid aineid liigitanud direktiivi kohaselt jäätmeteks, ladestatakse ligikaudu 140,000 tonni sellist potentsiaalset kahjulikku kivimaterjali maapinnal, ohustades kohalikke elanikke ja keskkonda. ELi õiguse kohaselt peaks Horvaatia olema kehtestanud meetmed põhjavee kaitseks ja kahjulike osakeste õhu kaudu leviku vältimiseks. Euroopa Komisjon algatas Horvaatia suhtes rikkumismenetluse 2015. aasta märtsis, millele järgnes novembris 2016 saadetud põhjendatud arvamus. Kuna nõuetekohane jäätmekäitlus Biljane Donjes ei ole tagatud ning samuti ei ole tegeletud sellega, et jäätmed ei ohustaks inimeste tervist ega kahjustaks keskkonda, otsustas komisjon täna kaevata Horvaatia Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Komisjon kaebab SOOME Euroopa Liidu Kohtusse metslindude kevadjahi pärast

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Soome Euroopa Liidu Kohtusse seoses ebaseadusliku isashahkade kevadjahiga Ahvenamaal. Linnudirektiivi kohaselt (direktiiv 2009/147/EÜ) on metslindude tapmine keelatud, kuid mõningaid liike, nagu hahad (Somateria mollissima), tohib jahtida, kui seda ei tehta pesitsus- või kevadise rände hooajal, või tingimusel, et on täidetud tingimused erandi tegemiseks jahikeelust. Pädevad ametiasutused lubavad jätkata Ahvenamaa provintsis isashahkade kevadjahti. Linnudirektiivi kohaselt on keelatud mis tahes rändlindude jaht poegade üleskasvatamise ajal ja sigimise erinevatel etappidel. Erandid on võimalikud vaid teatavate tingimuste täitmise korral. Soomes aga ei ole tingimused erandi saamiseks täidetud. Hahkade populatsioon ei ole rahuldaval tasemel. Vastavalt viimastele uuringutele on hahkade populatsioon nii ELis kui ka Soomes vähenemas. Lisaks on jahikvoot suurem kui lubatud 1 % hahkade aastasest suremusest Ahvenamaa provintsis. Detsembris 2005 oli kohus oma otsuses (C-344/03) juba kinnitanud, et Soome ei ole täitnud linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, sest lisaks muudele liikidele korraldab ta Ahvenamaa provintsis ka isashahkade kevadjahti. Keelatud jahipidamine lõpetati, kuid Ahvenamaa provintsis alustati sellega uuesti 2011. aastal. Seepärast algatas komisjon selles küsimuses rikkumismenetluse oktoobris 2012. Detsembris 2016 saatis komisjon põhjendatud arvamuse, kutsudes Soomet üles lõpetama Ahvenamaa provintsis isashahkade kevadjahi. Sellele vaatamata otsustasid Ahvenamaa provintsi pädevad asutused 2017. aasta aprillis siiski avada isashahkade kevadjahi uue hooaja. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Komisjon kaebab Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse, sest Hispaania ei ole läbi vaadanud ega ajakohastanud Kanaari saarte veemajanduskavasid

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse, sest Hispaania ei ole läbi vaadanud ega ajakohastanud Kanaari saarte seitsme valgalapiirkonna (El Hierro, Fuerteventura, Gran Canaria, La Gomera, La Palma, Lanzarote ja Tenerife) veemajanduskavasid. Veemajanduskavad on veepoliitika raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) alus. Need kavad annavad tervikliku ülevaate iga valgalapiirkonna peamistest probleemidest ja peaksid hõlmama erimeetmeid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Hispaania pidi kõik oma territooriumi veemajanduskavad läbi vaatama ja ajakohastama 22. detsembriks 2015 ning teavitama komisjoni asjaomastest meetmetest 22. märtsiks 2016. Lisaks ei ole Hispaania ametiasutused järginud avalikkuse teavitamise ja konsulteerimise kohustust, mis tuleb selliste kavade puhul tagada. Komisjon on korduvalt kutsunud Hispaaniat üles oma kohustusi täitma. Esmalt saatis komisjon aprillis 2017 märgukirja ja seejärel oktoobris 2017 põhjendatud arvamuse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Põhjendatud arvamused

Elupaikade direktiiv: komisjon nõuab, et KREEKA järgiks täiel määral loodust käsitlevaid õigusakte

Euroopa Komisjon kutsub Kreekat üles järgima elupaikade direktiivist (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) tulenevaid kohustusi kaitsta Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid looduslikke elupaiku ja liike. Liikmesriigid peavad määrama ELi loetellu kantud ühenduse tähtsusega alad erikaitsealadeks. Samuti peavad liikmesriigid kehtestama kaitse prioriteedid ja eesmärgid, aga ka vajalikud kaitsemeetmed olemasolevate liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks. Seda tuleb teha kuue aasta jooksul pärast nende kandmist ELi loetellu ühenduse tähtsusega aladena. Kuigi Kreeka on ametlikult määranud kõik oma 239 ala erikaitsealadeks, ei ole ta kehtestanud kaitse prioriteete, eesmärke ega vajalikke kaitsemeetmeid nende alade jaoks. Mitme liikmesriigi suhtes võetud horisontaalsete meetmete osana saadab komisjon Kreekale täiendava põhjendatud arvamuse. Kreekal on vastamiseks aega kaks kuud. Kui ta seda ei tee, võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Keskkonnamõju: komisjon nõuab, et SOOME, LUKSEMBURG ja RUMEENIA võtaksid täielikult siseriiklikku õigusesse üle uued ELi õigusnormid

Komisjon kutsub Soomet, Luksemburgi ja Rumeeniat üles kohandama oma õigusakte, et võtta arvesse keskkonnamõju hindamise direktiivi (direktiiv 2014/52/EL) muudatusi. Selle direktiivi eesmärk on tagada, et enne projektide heakskiitmist tehakse nõuetekohane mõju hindamine. Juulis 2017 algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse kolme liikmesriigi suhtes. Puuduvad sätted ei ole Luksemburgi õigusesse veel täielikult üle võetud, sest praegu vaadatakse läbi mõju hindamist käsitlevaid kehtivaid õigusakte. Kuigi Soome mandriosas on direktiiv üle võetud, peab Ahvenamaa oma õigusaktidesse vajalikud muudatused veel tegema. Rumeenias on direktiivi täielikuks ülevõtmiseks vajalike õigusaktide koostamine praegu käimas. Kuna Soome, Luksemburg ja Rumeenia ei ole ELi õigusnorme oma riigi õigusesse veel täielikult üle võtnud, saadab komisjon põhjendatud arvamuse. Kui asjaomased liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates põhjendatud arvamuse saamisest, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Põhjendatud arvamus ja märgukiri

Komisjon kutsub IIRIMAAD ja HISPAANIAT üles tegelema kaitsega üleujutuste eest

Komisjon kutsub Iirimaad ja Hispaaniat üles täitma üleujutuste direktiivi (direktiiv 2007/60/EÜ) nõudeid. Direktiivi eesmärk on vähendada ja ohjata üleujutustest põhjustatud ohtu inimtervisele, keskkonnale ja majandustegevusele. ELi õiguse kohaselt pidid liikmesriigid koostama ja avaldama üleujutusriski maandamise kavad ning teavitama nendest komisjoni hiljemalt 22. märtsiks 2016. Aprillis 2017 algatas komisjon rikkumismenetluse, saates Iirimaa ametiasutustele märgukirja, sest nad ei olnud koostanud, avaldanud ega edastanud üleujutusriski maandamise kavasid seitsme valgalapiirkonna kohta. Kuna Iirimaa ei ole nendest kavadest veel teatanud, saadab komisjon põhjendatud arvamuse. Iirimaal on vastamiseks aega kaks kuud. Samuti otsustas komisjon täna saata Hispaaniale märgukirja, sest Hispaania ametiasutused on jätnud komisjonile teatamata Kataloonia ja Kanaari saarte valgalapiirkondade üleujutusriski maandamise kavadest. Hispaanial on vastamiseks aega kaks kuud.

Märgukirjad

Jäätmed: komisjon nõuab, et POOLA jõustaks nõuetekohaselt jäätmeid käsitlevad õigusnormid

Euroopa Komisjon on otsustanud saata Poolale märgukirja, sest Poola ei ole nõuetekohaselt üle võtnud mitmeid jäätmete raamdirektiivi (direktiiv 2008/98/EÜ) sätteid. ELi õigusaktid hõlmavad ehitus- ja lammutusjäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärke, ohtlikke jäätmeid käsitlevaid nõudeid ja jäätmekavade sisu. Jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine on oluline üleminekuks ringmajandusele. Poolal on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

6. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 22956194, Letizia Lupini – tel: +32 229 51958)

Menetluste lõpetamine:

Finantsteenused: komisjon lõpetab kuus juhtumit, sest liikmesriigid on komisjoni teavitanud hüpoteekkrediidi eeskirjadest

Komisjon tunneb heameelt selle üle, et Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Soome, Kreeka ja Luksemburg on üle võtnud hüpoteekkrediidi direktiivi (direktiiv 2014/17/EL). Direktiiv on kasulik tarbijatele ja selle eesmärk on luua üleliiduline hüpoteeklaenude turg, kus on tagatud tarbijate kõrge kaitsetase. Direktiivi peamiste sätete hulgas on nõuded krediidipakkujate äritegevusele, sealhulgas kohustus hinnata tarbija krediidikõlblikkust ja avalikustada vastav teave, nõuded personali pädevusele ja teadmistele, sätted hüpoteekkrediidi teatavate aspektide kohta, nagu ennetähtaegne tagasimakse, välisvääringus laenud, seosmüük, finantsharidus, vara hindamine, võlgnevused ja sundvõõrandamine Komisjon otsustas täna lõpetada rikkumismenetlused, mis algatati nende liikmesriikide suhtes mais 2016.

 

7. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Maud Noyon – tel: +32 229 80379)

Põhjendatud arvamus

Kaupade vaba liikumine: komisjon kutsub UNGARIT üles lõpetama põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügi kasumimarginaalide piiramine

Komisjon otsustas täna saata Ungarile põhjendatud arvamuse, sest Ungaris on põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügi siseriiklikud eeskirjad ELi õigusega vastuolus. Ungari õiguse alusel on jaemüüjad kohustatud kohaldama omamaiste ja imporditud põllumajandustoodete ja toiduainete suhtes samu kasumimarginaale. See võib vähendada imporditud põllumajandustoodete ja toiduainete müüki võrreldes kodumaiste toodetega, sest importijatel ja jaemüüjatel võib olla raskem pakkuda imporditud tooteid, mis on harilikult kodumaistele tarbijatele vähem tuntud, soodsamate hindadega. 2017. aasta veebruaris algatas komisjon rikkumismenetluse, saates Ungarile märgukirja. Komisjon väljendas muret, et need eeskirjad on vastuolus kaupade vaba liikumise põhimõttega (ELi toimimise lepingu artikkel 34, ELi toimimise leping) ning et nendega kahjustatakse põllumajandustoodete müügihindade vaba kujunemist õiglase konkurentsi tingimustes (määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus). Kuna Ungari ametiasutused on jäänud oma seisukohale kindlaks, on komisjon otsustanud saata põhjendatud arvamuse. Kui Ungari ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates põhjendatud arvamuse saamisest, võib edastada asja Euroopa Liidu Kohtule.

Märgukiri

Surveseadmed: komisjon kutsub Madalmaid üles järgima ELi eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Madalmaadele märgukirja, milles nõutakse surveseadmete direktiivi (2014/68/EL) nõuetekohast ülevõtmist. Direktiiviga on hõlmatud mitmesugused tööstusseadmed, nagu kompressorid ja soojusvahetid, aga ka tarbekaubad, nagu tulekustutid ja keedukatlad. Sellega aidatakse suurendada surveseadmete kvaliteeti ja ohutust, selgitatakse tootjatele, importijatele ja levitajatele nende kohustusi ning parandatakse vastavushindamisasutuste järelevalvet selliste toodete üle. Komisjon leiab, et Madalmaad on laiendanud direktiivi kohaldamisala teatavatele käitistele, mille suhtes see ei kohaldu. Kehtestades tootjatele kõnealused täiendavad kohustused, kahjustatakse Madalmaade eeskirjadega direktiivi nõuetekohast, ühtset ja tõhusat rakendamist kõikides liikmesriikides ning lõppkokkuvõttes ühtse turu tõrgeteta toimimist. Madalmaadel on nüüd komisjoni esitatud märkuste käsitlemiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

8. Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

(Lisateave: Christian Wigand – tel: +32 229 62253, Melanie Voin – tel: +32 229 58659)

Põhjendatud arvamused

Rahapesuvastane võitlus: komisjon nõuab, et IIRIMAA ja SLOVAKKIA võtaksid ELi eeskirjad üle

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Iirimaale ja Slovakkiale põhjendatud arvamuse neljanda rahapesuvastase direktiivi ((EL) 2015/849) osalise ülevõtmise kohta. Direktiiviga on muudetud rangemaks senised normid ning suurendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tulemuslikkust. Sellega on parandatud ka läbipaistvust, et vähendada maksustamise vältimist. Kõik liikmesriigid pidid kõnealuse direktiivi üle võtma 26. juuniks 2017. Iirimaa ja Slovakkia esitasid direktiivi ülevõtmise kohta osalise teatise, kuid peamised õigusaktid, millega direktiiv üle võtta, tuleb neis kahes riigis alles vastu võtta. Iirimaal ja Slovakkial on oma kohustuste täitmiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Praegu on pooleli rikkumismenetlused 20 liikmesriigi suhtes, kes on jätnud üle võtmata viimased ELi rahapesuvastased õigusaktid. Kümne riigi puhul on jõutud märgukirja etappi ja kümme liikmesriiki on nüüdseks saanud põhjendatud arvamuse (kaheksa liikmesriiki sai põhjendatud arvamuse eelmise aasta detsembris ja ülejäänud kaks 2. märtsil 2018). Vahepeal on mitu liikmesriiki vastu võtnud ülevõtmismeetmed ja nendest teatanud. Praegu hindab komisjon liikmesriikide teadete täielikkust ja teeb peagi otsuse asjakohaste järelmeetmete kohta.

 

9. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Alexis Perier – tel: +32 229 69143)

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Lennundusjulgestus: komisjon kaebab HORVAATIA kohtusse, sest riik ei ole ajakohastanud oma õigusakte

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Horvaatia Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik ei ole rakendanud teatavaid lennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirju (määrus (EÜ) nr 300/2008). Tegemist on haldusalase küsimusega, mis ei ole seotud julgestusalaste puudujääkidega. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama oma siseriiklikke lennundusjulgestuse alaseid õigusakte. Selliste õigusaktidega määratakse kindlaks organisatsioonilised struktuurid, kohustused ja mehhanismid tegevuse kontrollimiseks liikmesriikide lennujaamades, lennuettevõtjates ja lennundusjulgestusega seotud üksustes. Eesmärk on tagada mis tahes julgeolekuprobleemide kiire avastamine ja kõrvaldamine. Vaatamata komisjoni korduvale nõudmisele ei ole Horvaatia seni asjaomaseid õigusakte ametlikult ajakohastanud. Seepärast on komisjon otsustanud anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

Põhjendatud arvamused

Maanteetransport: komisjon kutsub kolme liikmesriiki üles täielikult rakendama ELi eeskirju teatavate maanteesõidukite täismassi ja maksimaalmõõtmete kohta

Komisjon palus täna Saksamaal, Poolal ja Sloveenial võtta täielikult siseriiklikku õigusesse üle ajakohastatud Euroopa eeskirjad teatavate maanteesõidukite täismassi ja maksimaalmõõtmete kohta (direktiiv 2015/719/EL). Need rahvusvahelist liiklust käsitlevad eeskirjad mängivad olulist rolli siseturu toimimisel ja kaupade vaba liikumise tagamisel Euroopas. Muu hulgas on direktiiviga kehtestatud erandid paremate aerodünaamiliste omadustega raskete kaubaveokite või alternatiivkütusel töötavate raskete kaubaveokite jaoks. Selle eesmärk ei ole karistada keskkonnasõbralikumate sõidukite kasutamise eest, kui viimased on tavasõidukitest pikemad või raskemad. Liikmesriigid oleksid pidanud direktiivi rakendama 7. maiks 2017. Kõigil kolmel asjaomasel liikmesriigil on nüüd direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon anda need juhtumid lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Märgukirjad

Lennundusjulgestus: komisjon kutsub KREEKAT üles nõuetekohaselt jälgima lennundusjulgestusstandardite rakendamist

Komisjon otsustas täna saata Kreekale märgukirja, sest Kreeka ei ole täitnud teatavaid Euroopa tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirju (määrus (EÜ) nr 300/2008 ja komisjoni määrus (EL) nr 18/2010). Komisjoni kontrollkäigul Kreeka asjaomasesse tsiviillennundusametisse ilmnes, et Kreeka territooriumil lennundusjulgestuse standardite rakendamise eest vastutavaid üksusi ei ole korrapäraselt kontrollitud. Kreekal on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Juhiluba: komisjon kutsub nelja liikmesriiki üles kohaldama nõuetekohaselt ühiseid ELi eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale, Itaaliale, Lätile ja Madalmaadele märgukirjad, milles kutsutakse neid liikmesriike üles järgima juhilube käsitlevaid ühiseid Euroopa eeskirju (muudetud direktiiv 2006/126/EÜ). Direktiivi I lisas on kindlaks määratud, kuidas tuleks juhiloale märkida piirangud (nt prillide kandmise nõue) ja muu lisateave. Saksamaa, Itaalia, Läti ja Madalmaade siseriiklikud meetmed on mõne sellise nõudega vastuolus. Nendel neljal liikmesriigil on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

Liiklusohutus: komisjon tuletab Madalmaadele meelde nende aruandluskohustust

Komisjon otsustas täna tuletada Madalmaadele meelde nende aruandluskohustust, mis tuleneb liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli käsitlevast ELi õigusaktist (direktiiv 2000/30/EÜ). Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile igal teisel aastal edastama nende kogutud andmed liiklevate kommertsveokite (bussid, veoautod ja rasked haagised) tehnokontrolli kohta. Liikmesriigid pidid esitama aruanded ajavahemiku 2015–2016 kohta 31. märtsiks 2017. Hoolimata komisjoni pidevatest meeldetuletustest ei täitnud Madalmaad seda kohustust. Madalmaadel on nüüd olukorra parandamiseks aega kaks kuud; vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

10. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Märgukirjad

Maksustamine: komisjon nõuab, et BULGAARIA muudaks oma käibemaksunorme seoses kütusega kauplevate äriühingutega ja äriühingu vara kasutamisega muul kui ettevõtluse eesmärgil

Komisjon otsustas täna saata Bulgaariale märgukirjad, milles palutakse viia riigi käibemaksunormid kooskõlla ELi õigusega. Üks juhtum hõlmab asjaolu, et kütusega kauplevad väikeettevõtjad on praegu kohustatud tegema ülemäära suuri ettemakseid, andmaks garantii selle kohta, et nad suudavad tasuda oma käibemaksuarve. Suurettevõtjad peavad seevastu vaid andma tagatise summas, mis võrdub nende tehingute eest tasumisele kuuluva käibemaksuga. Komisjon leiab, et Bulgaaria siseriiklikud õigusaktid ei ole kooskõlas ELi eeskirjadega (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ) ja ettevõtlusvabadusega (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 16). Eraldi palutakse Bulgaarial muuta oma norme selle kohta, kuidas arvutatakse tasumisele kuuluv käibemaks juhul, kui äriühingu vara kasutatakse mitteäriliseks või eraotstarbeks ning kui vara viiakse üle teise liikmesriiki. Kui Bulgaaria ei võta nende kahe nõude täitmiseks järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riigi ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et SAKSAMAA viiks oma õigusnormid kooskõlla ELi õigusaktiga, mis käsitleb põllumajandustootjatele kättesaadavaks tehtud käibemaksu erikorda

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale märgukirja seoses põllumajandustootjate suhtes kohaldatava käibemaksu erikorraga. ELi eeskirjadega (käibemaksudirektiiv) võimaldatakse liikmesriikidel kohaldada põllumajandustootjate suhtes kindla maksumääraga korda. Selle korra kohaselt nõuavad põllumajandustootjad oma põllumajandustoodete ja -teenuste eest klientidelt kindlasummalist tasu – „kindlasummalist hüvitist“. Tavapäraseid käibemaksueeskirju põllumajandustootjate suhtes sellisel juhul ei kohaldata. Samas ei saa need põllumajandustootjad nõuda enda makstud käibemaksu hüvitamist. Seda korda peaksid kasutama need põllumajandustootjad, kellel käib tavapäraste käibemaksueeskirjade järgimise halduslik pool tõenäoliselt üle jõu. Saksamaa kohaldab kindla maksumääraga korda aga vaikimisi kõikide põllumajandustootjate suhtes, sealhulgas suurte põllumajandusettevõtete omanike suhtes, kellel selliseid halduslikke raskusi ei oleks. Lisaks sellele hüvitatakse Saksamaa kõrgeima kontrolliasutuse (sks k Bundesrechnungshof) andmetel kindla maksumääraga korda kasutavatele põllumajandustootjale nende tasutud sisendkäibemaks liiga suures ulatuses. See ei ole ELi eeskirjade kohaselt lubatud ja tekitab siseturul suuri konkurentsimoonutusi. Kui Saksamaa ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riigi ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Jahtide käibemaks: komisjon algatab KÜPROSE, KREEKA ja MALTA vastu rikkumismenetlused

Komisjon otsustas täna saata Küprosele, Kreekale ja Maltale märgukirjad, sest need riigid ei nõua jahtide rendi eest õiget käibemaksu. See võib tekitada suuri konkurentsimoonutusi ja on torganud silma eelmise aasta paradiisipaberite skandaali raames. Täna algatatud rikkumismenetlused puudutavad vähendatud käibemaksu baasi jahtide liisimisel – Küprosel, Kreekas ja Maltal ette nähtud üldist käibemaksukorda. Ehkki ELi praeguste käibemaksueeskirjadega võimaldatakse liikmesriikidel jätta teenuse osutamine maksustamata, kui toodet kasutatakse tegelikult väljaspool ELi, ei lubata nendega käibemaksu üldist kindlamääralist vähendamist, ilma et toote tegeliku kasutamise koht oleks tõendatud. Malta, Küpros ja Kreeka on kehtestanud suunised, mille kohaselt eeldatakse, et mida suurem on laev, seda väiksem on tõenäosus, et see liisitakse kasutamiseks ELi vetes. Tegemist on reegliga, millega vähendatakse oluliselt kohaldatavat käibemaksumäära. Küprose ja Malta ebaõige maksustamistava jahtide müügi korral, kasutades vahendit, mida tuntakse „ost-liisingu“ nime all. Küprose ja Malta seadustega liigitatakse jahi liisimine praegu pigem teenuse kui kauba pakkumiseks. Selle tulemusena nõutakse standardmääraga käibemaksu vaid väikselt summalt veesõiduki tegelikust maksumusest, kui jaht on lõplikult ostetud, ning ülejäänud osa maksustatakse teenuse osutamisena oluliselt vähendatud määraga. Kõnealusel kolmel liikmesriigil on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riikide ametiasutustele põhjendatud arvamuse. Lisateabe saamiseks vaadake palun pressiteate täisteksti.

Maksustamine: komisjon nõuab, et POOLA viiks oma õigusnormid kooskõlla ELi õigusaktiga, mis käsitleb energiatoodete aktsiisi

Komisjon otsustas täna saata Poolale märgukirja seoses gaasi- ja söetoodete aktsiisivabastusega, mida praegu laiendatakse kõigile energiamahukatele ettevõtetele, mis kuuluvad ELi kohustusliku heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kohaldamisalasse. ELi eeskirjadega (energia maksustamise direktiiv, nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ) nõutakse, et ettevõtjad, kes saavad sellisest erandist kasu, sest on parandanud oma keskkonnasõbralikkust või energiatõhusust, peavad olema seda teinud suuremas ulatuses, kui on ette nähtud siduvate ELi vahendite, näiteks ELi HKSiga. Poola õigusaktidega ei ole sellist energiatõhususe taset ette nähtud ja selline lähenemisviis moonutab konkurentsi siseturul. Kui Poola ei võta järgmise kahe kuu jooksul meetmeid, võib komisjon saata riigi ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

MEMO/18/1444

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar