Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

2017. aastal kaovad ELis reisivate isikute rändlustasud

Brüssel, 19. aprill 2017

Ajakohastatud küsimused ja vastused (*)

1. Rändlus ELis

Kuidas toimib rändlus ELis?

Kui te reisite välisriiki ja kasutate oma koduriigi SIM-kaardiga mobiiltelefoni või muud seadet helistamiseks, sõnumite saatmiseks või veebis surfamiseks, nimetatakse seda rändluseks. Teie koduriigi mobiilsideoperaator maksab välisriigi operaatorile tema võrkude kasutamise eest. Operaatorite vahel makstavat tasu nimetatakse hulgimüügitasandi rändlushinnaks. See kujutab koduriigi operaatorile kulu ja mõjutab seeläbi tarbijate lõpparveid. Sellepärast on komisjon tegelenud tarbija makstavate jaehindade otsese piiramise kõrval ka hulgimüügitasandi rändlushindade piiramisega ELis.

Millised on mobiilsideteenuste kodumaiste hindade erinevused ELis?

Eurooplaste reisitavad ELis on erinevad ja samuti on erinevad külastatavate riikide võrgukasutustasud. Euroopa Komisjoni hiljutine uuring näitab, et tarbijate jaepakkumised erinevad liikmesriigiti. Näiteks 2016. aastal ulatusid odavaimad pakkumised 1 gigabaidi andmesideteenuste, 600 minuti kõnede ja 225 SMSi eest 60 eurost Ungaris 8 euroni Eestis (v.a käibemaks ja nutitelefoni toetused).

2. ELi tegevus rändlustasude kaotamiseks

2007. aastast on Euroopa Komisjon suutnud edukalt vähendada rändlustasusid tarbijate jaoks. Selle tulemusel on muutunud paljude nende eurooplaste harjumused, kes varem reisides mobiiltelefonid välja lülitasid. 2013. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta õigusakte, et kaotada rändlustasud regulaarselt ELis reisivate isikute jaoks. Oktoobris 2015 leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku, et tasud peaksid kaduma 15. juunist 2017 (vt üksikasjad).

Alates 15. juunist 2017 saavad tarbijad kasutada ELis reisides oma mobiilseadmeid samade hindadega nagu kodumaal, st rännelda nagu kodus vastavalt operaatorite kehtestatud mõistlikku kasutust käsitlevatele põhimõtetele. Kui tarbija maksab oma riigis igakuise kõneminuteid, sõnumeid ja internetti sisaldava paketi eest, lahutatakse iga ELis välisriigis reisides tehtud kõne, saadetud sõnumi ja kasutatud interneti maht kogumahust samamoodi nagu koduriigis (ilma täiendavate tasudeta).

Kuidas on rändlustasude erinevused vähenenud?

  • 2007. aastast on EL saavutanud kõnede jaemüügihindade 92% vähenemise[1]
  • 2009. aastast on EL saavutanud sõnumite jaemüügihindade 92% vähenemise[2]
  • Andmeside rändlusteenused on kuni 96% soodsamad, võrrelduna 2012. aastaga, mil ELis kehtestati esmakordselt andmeside rändlusteenuste jaemüügi hinnapiirangud[3]
  • Aastatel 2008–2015 suurenes andmeside rändlusteenuste maht rohkem kui 100 korda. 

 

Reguleeritud rändlustasud ajavahemikus 2007–2016

(eurodes, v.a käibemaks)

 

Väljaläinud kõne

Sissetulnud kõne

Lühisõnumiteenus

Andmed

Andmed

 

 

 

 

Hulgi

Jaemüük

 

 

 

 

MB

MB

2007

0,49

0,24

 

 

 

2008

0,46

0,22

 

 

 

2009

0,43

0,19

0,11

1,00

 

2010

0,39

0,15

0,11

0,80

 

2011

0,35

0,11

0,11

0,50

 

2012

0,29

0,08

0,09

0,25

0,70

2013

0,24

0,07

0,08

0,15

0,45

2014

0,19

0,05

0,06

0,05

0,20

2015

0,19

0,05

0,06

0,05

0,20

2016

kodumaine hind + kuni 0,05

0,0114

kodumaine hind + kuni 0,02

0,05

kodumaine hind + kuni 0,05

 

Milliseid meetmeid on rändlustasude kaotamiseks tarvis?

„Rändle nagu kodus“ mehhanismi kohta kokku leppides palusid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil koostada selle praktikas toimima panemiseks terve rea tugimeetmeid:

– seadusandlik ettepanek 15. juuniks 2016, et reformida rändluse hulgiturgu ja maksimaalseid hindu, mida operaatorid küsivad üksteiselt, et rändluskliendid saaksid nende võrku kasutada. Pärast komisjoni ettepanekut saavutasid Euroopa Parlament ja liikmesriigid 31. jaanuaril 2017 kokkuleppe kehtestada rändluse hulgihindadele järgmised ülempiirid:

  • 0,032 eurot kõneminuti eest alates 15. juunist 2017
  • 0,01 eurot SMSi eest alates 15. juunist 2017
  • Andmesideteenuste hind väheneb aste astmelt viie aasta jooksul: 7,7 eurot andmesideteenuse ühe gigabaidi eest alates 15. juunist 2017, 6 eurot alates 1. jaanuarist 2018, 4,5 eurot alates 1. jaanuarist 2019, 3,5 eurot alates 1. jaanuarist 2020, 3 eurot alates 1. jaanuarist 2021 ja 2,5 eurot alates 1. jaanuarist 2022.

– normid mõistlikku kasutust käsitlevate meetmete kohta, mida operaatorid võivad võtta selleks, et vältida süsteemi lubamatut kasutamist (näiteks madala hinnaga SIM-kaartide järjepidev edasimüük alaliseks kasutuseks muudes riikides). Mõistlikku kasutust käsitlevad meetmed on vajalikud, et vältida negatiivset mõju kodumaise turu tarbijatele.

Erakorraline ja ajutine erandite süsteem, mida operaatorid saaksid kasutada ainult riikliku reguleeriva asutuse loal rangelt piiritletud olukorras, kus rändlustasude kaotamine konkreetsel turul võiks operaatorite klientide jaoks kodumaiseid hindu kergitada. Seda erandit võib lubada ainult riigi reguleeriva asutuse loal, kui operaatori jaemüügi rändlustasud väheneksid vähemalt 3% võrra mobiilsideteenuste marginaalist.

3. Kõikide ELis reisivate eurooplaste rändlustasude kaotamine

Kuidas näeb välja rändlustasude kaotamine?

Mobiilsideoperaatorid peavad pakkuma kodumaiste hindadega rändlusteenuseid tarbijatele, kes elavad tavapäraselt operaatori asukohajärgses liikmesriigis või kellel on selle riigiga kindel side ajal, mil nad regulaarselt ELis reisivad. Vajaduse korral võivad operaatorid nõuda klientidelt elukoha või asjakohase liikmesriigiga kindlate sidemete tõendamist.

Rändlusteenuse pakkujad võivad kasutada objektiivsetel näitajatel põhinevaid õiglasi, mõistlikke ja mõõdupäraseid kontrollimehhanisme, et tuvastada „rändle nagu kodus“ süsteemi lubamatu või mitteasjakohase kasutuse riske.

Kelle suhtes rändlustasude kaotamine kehtib?

Kavandatavate õigusnormide kohaselt saavad kõik Euroopas reisivad isikud, kes kasutavad oma elukohajärgse liikmesriigi rändlusteenust või selle liikmesriigi SIM-kaarti, millega neil on kindel side, kasutada oma mobiilseadet muus ELi liikmesriigis täpselt nii nagu kodus. Kindel side töö- või õppekohajärgse liikmesriigiga hõlmab näiteks piiriüleseid töötajaid ja lähetatud töötajaid.

Kas „rändle nagu kodus“ süsteemi kasutamiseks on tarvis registreeruda?

„Rändle nagu kodus“ süsteemi kasutamiseks ei ole tarvis end ametlikult registreerida. Alates 15. juunist 2017 peaks see olema vaikimisi hõlmatud kõikide tarbijate mobiilsidelepingutega, mille alusel operaatorid rändlusteenuseid pakuvad. Operaatorid võivad paluda tarbijatel tõendada, et nende kodu (elukoht) asub mobiilsideoperaatori asukohajärgses liikmesriigis.

Tarbija võib tõendada, et kindel side tähendab sagedast ja pikaajalist viibimist mobiilsideoperaatori asukohajärgse liikmesriigi territooriumil, nagu näiteks töösuhte või ülikoolikursustel osalemise puhul.

Kuidas isikuandmeid kaitstakse?

Rändluse mõistlikku kasutamist käsitlevates normides nõutakse sõnaselgelt, et rändlusteenuse osutajad peaksid kinni asjakohastest andmekaitseeeskirjadest. Komisjon on konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga ja võtnud tema märkusi arvesse. Operaatorid võivad kasutada juba arvete esitamiseks kogutavat teavet, et kontrollida, millises ulatuses kasutavad kliendid mobiil- ja andmesideteenuseid välisriigis koduriigiga võrreldes.

Kas eurooplased saavad endiselt osta muid SIM-kaarte muudes liikmesriikides?

Jah. ELi kodanikud saavad endiselt osta SIM-kaarte ükskõik millises ELi liikmesriigis ning surfata veebis ja teha kõnesid kohalike hindadega või rännelda selle kaardiga. Kuid nad ei pruugi saada kasutada „rändle nagu kodus“ süsteemi, kui nad ei ela selles riigis, kust nad kaardi ostsid, või kui neil puudub selle riigiga kindel side, mis seisneb sagedases ja pikaajalises viibimises selles riigis.

Milline on riiklike reguleerivate asutuste roll?

Kehtivate rändlust käsitlevate normide kohaselt peavad riiklikud reguleerivad asutused jälgima ja kontrollima, kas mobiilsideoperaatorid järgivad uusi norme, ja võtma meetmeid, kui neid ei järgita.

Kas on olemas regulatiivsed kaitsemeetmed?

Lubamatu kasutuse vastased kaitsemeetmed tuginevad selgetele põhimõtetele ja need sisaldavad mõistlikke, mittediskrimineerivaid, läbipaistvaid ja eraelu austavaid näitajaid ja töövahendeid. Võimaliku lubamatu kasutuse tuvastamiseks võib rändlusteenuse osutaja kontrollida tarbijate kasutustavasid nii koduliikmesriigis kui ka muudes liikmesriikides (kontrollimehhanism). Selle aluseks on operaatorite poolt juba klientidele arvete esitamisel kasutatav teave vastavalt järgmistele selgetele ja läbipaistvatele näitajatele:

  • rändlusteenuse tarbimine ületab suuresti kodumaise tarbimise JA viibimine muudes ELi liikmesriikides ületab suuresti viibimise koduriigis (logimine rändlusteenuse osutaja võrku) vähemalt nelja kuu jooksul;
  • peamiselt, kui mitte eranditult rändlemiseks kasutatavat SIM-kaarti ei kasutata pika aja jooksul;
  • üks ja sama klient sõlmib rändlemise ajal mitu SIM-kaardi teenuslepingut ja kasutab neid üksteise järel.

Rändlusteenuse pakkujad peavad teavitama riigi reguleerivat asutust mõistlikku kasutust käsitlevatest põhimõtetest ja kirjeldama neid lepingutes üksikasjalikult.

„Rändle nagu kodus“ süsteem on loodud reisijatele. Selleks et tuvastada, kas tarbija kasutab „rändle nagu kodus“ süsteemi lubamatult või mitteasjakohaselt, peab operaator tõendama kuritarvitusi vähemalt nelja kuu jooksul. Kui klient viibib nelja kuu jooksul rohkem kui kaks kuud välismaal ja on asjaomasel ajavahemikul tarbinud seal rohkem kui koduriigis, võib operaator saata kliendile hoiatuse. Tarbijal on hoiatuse saamisest kaks nädalat aega olukorda selgitada. Kui tarbija jääb välisriiki edasi, võib operaator kehtestada väikese lisatasu (rändlusteenuse hulgihindade ülempiiri ulatuses).

Operaator peab võimalike vaidluste jaoks kehtestama kaebuste esitamise menetluse. Kui vaidlust ei suudeta lahendada, võib klient selle lahendamiseks oma riigi reguleeriva asutuse poole pöörduda.

Selleks et hoida jõus kõige konkurentsivõimelisemaid lepinguid, mis pakuvad internetikasutust piiramatult või väga madalate, hulgimüügitasandi rändlushindadest madalamate kodumaiste hindade eest, nähakse ette tagatised tarbitava andmesiderändluse mahule.

Kas rändlustasude kaotamine suurendab kodumaiseid hindu?

Alates rändlustasusid vähendavate ELi määruste kehtestamisest on kodumaised mobiilsidehinnad samuti vähenenud. Tõenäoliselt see suundumus jätkub.

Komisjoni poolt detsembris 2016 vastu võetud rakendusaktis on sätestatud üksikasjalikud normid kahe tagatise kohta, millega vältida hinnatõusuni viivaid moonutusi kodumaisel turul: 1) mõistlikku kasutust käsitlevad normid võimaldavad mobiilsideoperaatoritel ennetada rändlusteenuste lubamatut või mitteajakohast kasutust, nagu alaline rändlus, ning 2) erakorraline ja ajutine erandite süsteem, mida operaatorid saaksid kasutada ainult riikliku reguleeriva asutuse loal rangelt piiritletud olukorras, kus rändlustasude kaotamine konkreetsel turul võiks operaatorite klientide jaoks kodumaiseid hindu kergitada.

15. juuni 2016. aasta rändluse hulgiturgude määruse ettepanekule lisatud mõjuhinnangus järeldas komisjon, et tema poolt toona kavandatud maksimaalseid hulgihindu (0,04 eurot kõneminuti, 0,01 eurot sõnumi ja 8,5 eurot andmesideteenuste gigabaidi eest) arvestades ei pea valdav osa mobiilsideoperaatoreid kohaldama erakorralist ja ajutist erandite süsteemi. Komisjon on seisukohal, et tema järeldusi toetavad 31. jaanuaril 2017 kokku lepitud madalamad rändlusteenuse hulgihindade ülempiirid.

 

 

(*) : See teabekiri on 6. aprillil 2017 avaldatud teabekirja MEMO/17/885 lühendatud versioon.

 

 

MEMO/17/913

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar