Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Euroopa Liidu lepingu artikkel 50: küsimused ja vastused

Brüssel, 29. märts 2017

Mis on artikli 50 sisu?

Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 on sätestatud menetlus, mille kohaselt liikmesriik saab soovi korral Euroopa Liidust välja astuda. See menetlus nähti esimest korda ette 2007. aastal Lissaboni lepinguga.

Kuidas liikmesriik artiklis 50 sätestatud menetluse algatab?

Liikmesriik peab teatama Euroopa Ülemkogule oma lahkumiskavatsusest. Teatamise vormile ei ole konkreetseid nõudeid seatud.

Mis juhtub pärast artiklis 50 sätestatud menetluse algatamist?

Tuleb alustada läbirääkimisi väljaastumislepingu üle kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 3.

1. etapp

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsub kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. See toimub 29. aprillil.

Euroopa Ülemkogu võtab konsensuse alusel vastu suunised Ühendkuningriigi nõuetekohaseks väljaastumiseks Euroopa Liidust. Suunistes määratakse kindlaks üldpõhimõtted, mida EL Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühistel huvidel põhinevatel läbirääkimistel rakendab.

2. etapp

Kui suunised on vastu võetud, esitab komisjon nõukogule viivitamata soovituse alustada läbirääkimisi. Volinike kolleegium kiidab selle heaks 4. päeval pärast Euroopa Ülemkogu kohtumist.

3. etapp

Seejärel peab nõukogu andma loa läbirääkimiste alustamiseks, võttes vastu läbirääkimisjuhised. Läbirääkimisjuhiste vastuvõtmiseks on vajalik suurem kvalifitseeritud häälteenamus (72% 27 liikmesriigist ehk 20 liikmesriiki, kes esindavad 27 liikmesriigi elanikkonnast 65%).

Kui läbirääkimisjuhised on vastu võetud, saab nõukogu nimetatud liidu läbirääkija volituse alustada väljaastuva liikmesriigiga läbirääkimisi.

Kuidas väljaastumisleping sõlmitakse?

Nõuetekohase väljaastumise üle peetavad läbirääkimised tuleb viia lõpule kahe aasta jooksul pärast artiklis 50 sätestatud menetluse algatamist. Kui selle ajavahemiku jooksul kokkuleppele ei jõuta, lõpetatakse aluslepingute kohaldamine väljaastuva liikmesriigi suhtes.

Läbirääkimiste perioodi lõpus esitab liidu läbirääkija nõukogule ja Euroopa Parlamendile väljaastumislepingu ettepaneku, võttes arvesse Ühendkuningriigi ja ELi tulevaste suhete raamistikku.

Euroopa Parlament peab väljaastumislepingu heaks kiitma. Selleks on vaja lihthäälteenamust, kusjuures hääletamisel osalevad ka Ühendkuningriigist valitud parlamendiliikmed.

Lepingu sõlmib nõukogu. Vastava otsuse tegemiseks on vaja suuremat kvalifitseeritud häälteenamust.

Ühendkuningriik peab väljaastumislepingu oma põhiseadusliku korra kohaselt ratifitseerima.

Kui palju tegelikeks läbirääkimisteks aega jääb?

Läbirääkimised ise kestavad ligikaudu 18 kuud (2017. aasta juuni algusest 2018. aasta oktoobri või novembrini).

Kes esindab läbirääkimistel Euroopa Liitu?

ELi 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid tegid nõukogule ettepaneku nimetada liidu läbirääkijaks Euroopa Komisjoni. Nad kiitsid heaks Michel Barnier' määramise pealäbirääkijaks.

Euroopa Komisjon liidu läbirääkijana ja Michel Barnier pealäbirääkijana annavad korrapäraselt aru Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja selle ettevalmistavatele organitele.

Michel Barnier annab Euroopa Parlamendile läbirääkimiste kohta regulaarselt üksikajalikku teavet.

On selge, et liikmesriigid on läbirääkimiste ettevalmistamisega tihedalt seotud, andes liidu läbirääkijale juhtnööre ja hinnates protsessi kulgu. Selleks luuakse nõukogus spetsiaalne töörühm, millel on alaline esimees. Töörühma ülesanne on tagada, et läbirääkimisi peetakse kooskõlas Euroopa Ülemkogu suunistega ja nõukogu läbirääkimisjuhistega.

Euroopa Ülemkogu tegeleb selle küsimusega pidevalt ja ajakohastab neid suuniseid läbirääkimiste käigus vastavalt vajadusele.

Milline on läbirääkimiste praktiline külg? Mis keeles läbirääkimisi peetakse? Kui tihti pooled kokku saavad?

Praktilistes küsimustes, nagu keelte kasutamise kord ja läbirääkimiste struktuur, lepivad kokku ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad.

Kus läbirääkimised toimuvad?

Brüsselis.

Mis ajast alates ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liige?

ELi aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpetatakse väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval, või kui lepingut ei sõlmita, kahe aasta möödumisel väljaastumisteate esitamisest. Nõukogu võib teha ühehäälse otsuse seda tähtaega pikendada.

Kuni väljaastumiseni jääb liikmesriik Euroopa Liidu liikmeks kõigi liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Muu hulgas peab ta järgima lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt abistavad liit ja liikmesriigid üksteist aluslepingute täitmisel.

Mis juhtub, kui kokkuleppele ei jõuta?

Kahe aasta möödumisel väljaastumisteate esitamisest lõpetatakse lihtsalt ELi aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes.

Kas liikmesriik võib pärast väljaastumist uuesti ELiga ühinemist taotleda?

Iga EList väljaastunud riik võib avaldada soovi uuesti liitu astuda. Sel juhul tuleb tal uuesti läbida ühinemismenetlus.

Kas artiklis 50 sätestatud menetlust on pärast selle algatamist võimalik tühistada?

Artiklis 50 sätestatud menetluse peab algatama Ühendkuningriik. Kui menetlust on juba alustatud, ei saa seda ühepoolselt tühistada. Väljaastumisteate esitamine on pöördumatu mõjuga. Artikliga 50 ei ole ette nähtud võimalust väljaastumisteade ühepoolselt tühistada.

Milline on artikli 50 täpne sõnastus?

Euroopa Liidu lepingu artikkel 50

1. Iga liikmesriik võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada liidust välja astumise.

2. Liikmesriik, kes otsustab välja astuda, teatab oma kavatsusest Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogult saadud suuniste kohaselt räägib liit selle riigiga läbi ja sõlmib lepingu, milles sätestatakse riigi väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku. Asjaomase lepingu üle peetakse läbirääkimisi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt. Selle sõlmib nõukogu, tehes otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.

3. Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.

4. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel väljaastuvat liikmesriiki esindav Euroopa Ülemkogu ja nõukogu liige ei osale seda liikmesriiki puudutavatel Euroopa Ülemkogu või nõukogu aruteludel ja otsuste tegemisel. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 238 lõike 3 punkti b kohaselt.

5. Kui liidust välja astunud riik avaldab soovi uuesti liitu astuda, menetletakse tema taotlust artiklis 49 osutatud korras.

ET

 

MEMO/17/648

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Photos