Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: komisjon vastab glüfosaati käsitlevale Euroopa kodanikualgatusele ja lubab teadusliku hindamise suuremat läbipaistvust

Strasbourg, 12. detsember 2017

Miks ei keelanud komisjon glüfosaati ära?

Glüfosaadikeeld ei ole praegu teaduslikult ega õiguslikult põhjendatud. Pärast põhjalikku ja läbipaistvat teaduslikku menetlust, mille käigus avalikustati üle 6 000 lehekülje teaduslikke hinnanguid, on ELi riskihindamise tulemusel järeldatud, et glüfosaat ei põhjusta vähki ega lubamatut ohtu keskkonnale, kui seda kasutatakse hea põllumajandustava kohaselt. Lähtudes sellest kõigi glüfosaadi kohta saadaolevate andmete põhjalikust teaduslikust hindamisest ja liikmesriikide esindajate poolt 27. novembril 2017 antud poolthäälest[1] võttis komisjon täna vastu otsuse pikendada glüfosaadile antud heakskiitu veel viieks aastaks.

Samale järeldusele jõudsid Kanada, Jaapani, Austraalia ja Uus-Meremaa ametiasutused, samuti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma Terviseorganisatsiooni pestitsiidijäägiteemalise ühisnõupidamise osalejad. Vaid üks organisatsioon – Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) – on glüfosaadi ja inimestel vähi tekke vahelise võimaliku seose hindamisel jõudnud teistsugusele järeldusele.

Peale selle ei leidnud EL glüfosaadi kasutamisest keskkonnale põhjustatava mõju hindamisel tõendeid, et ökosüsteemi seisund oleks halvenenud glüfosaadi tõttu olukorras, kus seda kasutatakse loaandmistingimuste ja hea põllumajandustava kohaselt. Komisjon nõuab siiski liikmesriikidelt, et nad pööraksid glüfosaati sisaldavate toodete kohta esitatud loataotluste hindamisel erilist tähelepanu elurikkusele ja ka mitteprofessionaalsete kasutajate kaitsele.

Lõpetuseks tuleb märkida, et Euroopa Komisjonil on õiguslik kohustus vastata heakskiitmis-/pikendamistaotlustele, võttes arvesse ELi riskihindamise tulemusi.

Milline on nüüd glüfosaadiga seotud olukord ELis?

ELi liikmesriigid hääletasid 27. novembril 2017 heakskiidu viieaastast pikendamist käsitleva komisjoni ettepaneku poolt. Komisjon võtab ettepaneku täna vastu. Tugineti president Junckeri algatusele arutada küsimust mitu korda volinike kolleegiumis, mille tulemusel kahandati pikendamisettepanekus välja pakutud perioodi viieteistkümnelt aastalt viiele, et võtta arvesse Euroopa Parlamendi viimast resolutsiooni ja pälvida võimalikult paljude liikmesriikide toetus. Liikmesriigid peavad nüüd uuesti hindama kõiki nende territooriumil kättesaadavaid glüfosaadil põhinevaid tooteid.                                                                                                      

Miks pikendatakse heakskiitu viieks, mitte viieteistkümneks aastaks?

Tavaliselt teeb komisjon juhul, kui kõik heakskiitmiskriteeriumid on täidetud, ettepaneku pikendada toimeainele antud heakskiitu viieteist aasta võrra, kuid glüfosaadi puhul ei ole tegu tavajuhtumiga.

Sobiva pikendamisaja määramisel võeti arvesse nii glüfosaati käsitlevaid teaduslikke hinnanguid, mille koostasid ELi tasandil Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) ja liikmesriigid, kui ka muid õiguspäraseid tegureid. Kuigi toimeaine glüfosaadi kohta on juba olemas palju teavet, avaldatakse selle aine kohta muude toimeainetega võrreldes erakordselt palju täiendavat teavet.

Seepärast võttis komisjon glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja pikkuse üle otsustamisel arvesse võimalust, et teadus ja tehnoloogia arenevad kiiresti, ning pidas silmas ka seda, et glüfosaat on liidus kõige laialdasemalt kasutatav herbitsiid.

Komisjon võttis arvesse ka Euroopa Parlamendis vastu võetud viimaseid mittesiduvaid resolutsioone. Täna ametlikult vastu võetava otsuse tegemisel kaaluti hoolikalt ka neljandat Euroopa kodanikualgatust.

Kuidas toimitakse glüfosaadil põhinevate toodetega, nagu Roundup? Kas ka neile antakse automaatselt uus luba?

Ei. Selle üle otsustavad liikmesriigid. Liikmesriigid vastutavad toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide lubamise ja kasutamise eest nende territooriumil.

ELi tasandil otsustatakse vaid toimeainete heakskiitmise üle. Vastutuse selline jaotus põhineb lähimuspõhimõttel ning kajastab liikmesriikide kliima-, põllumajanduslike ja keskkonnatingimuste erinevusi.

Pärast glüfosaadi heakskiidu pikendamist peavad liikmesriigid hindama uuesti kõiki seda toimeainet sisaldavaid olemasolevaid lubatud tooteid (nagu Roundup). Kui loa hoidjad taotlevad riigiasutustelt varasema loa jätkamist, võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka mõne või mitme sellise toote kasutamise piirangud või keelu, kui seda õigustavad tõendid, mis on seotud nende territooriumil valitsevate eriliste asjaoludega.

Teave pestitsiidide heakskiitmise kohta ELis:

http://ec.europa.eu/assets/sante/food/plants/pesticides/lop/index.html.

Mida teeb komisjon selleks, et anda üldsusele suurem juurdepääs tööstusharu esitatud teaduslikele uuringutele?

Komisjon on igati nõus, et teaduslike hindamiste ja otsustamise läbipaistvus on väga tähtis, et tagada toiduohutust reguleeriva õigusraamistiku usaldusväärsus. Seepärast esitab komisjon 2018. aasta kevadeks seadusandliku ettepaneku, et suurendada veelgi toimeainete teaduslikul hindamisel kasutatavate uuringute läbipaistvust ja kvaliteeti.Ettepanek hõlmab neid ja teisigi seonduvaid aspekte, nagu Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) juhtimine.

Selles analüüsitakse eelkõige võimalusi, kuidas suurendada tööstusharu tellitud uuringute läbipaistvust ja parandada selliste uuringute läbiviimise juhtimist. Enne seda korraldatakse avalik konsultatsioon.

Märkimisväärne osa uuringutest ja muust teabest, mille tööstusharu on toimeainete hindamiseks esitanud, on juba avalikustatud. See hõlmab koondtoimikut, referentliikmesriigi hindamisaruannet, mille kohta EFSA korraldab avaliku konsultatsiooni, kõiki liikmesriikide ekspertide ja üldsuse märkusi ning nende kohta esitatud vastuseid, vastastikuse eksperdihindamise käigus toimunud eksperdikohtumiste aruandeid ja EFSA järeldusi. Glüfosaadi kohta on juba avalikustatud üle 6 000 lehekülje teaduslikke hinnanguid.

Kas glüfosaaditaoliste toodetega seotud uuringuid võiks rahastada riiklikest vahenditest?

Üks uuring võib maksta mitmest tuhandest mitme miljoni euroni. Komisjon toetab jätkuvalt põhimõtet, et avaliku sektori raha ei tuleks kasutada selliste uuringute tellimiseks, mis aitavad tööstusharul tooteid turule lasta. Küll aga uurib komisjon lähikuudel, kas võiks kasutada uuenduslikke tegevusviise, näiteks seda, et Euroopa ametid rahastavad sihtuuringuid juhul, kui laialdaselt kasutatavate ainete suhtes on tõsiseid kahtlusi. Sellistel juhtudel võiks kaaluda ka riigiasutuste osalemist ja uuringute põhjalikumat auditeerimist.

Kas praegu kasutatakse ELis pestitsiide säästvalt?

ELi poliitikas on juba seatud eesmärgiks vähendada sõltuvust pestitsiididest, et tulevik oleks pestitsiidivaba, nagu on soovitud Euroopa kodanikualgatuses „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“. Euroopa kodanikualgatuse korraldajad kutsusid üles kehtestama kogu ELis kohustuslikud eesmärgid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks, et tulevik oleks pestitsiidivaba.

Liikmesriikide pädevuses ja vastutusalas on pestitsiidide (säästev) kasutamine nende territooriumil. Samas rakendatakse säästva kasutamise direktiivi[2] ikka veel ebaühtlaselt. Ühest 2017. aasta oktoobris avaldatud aruandest ilmnes, et kõik liikmesriigid on küll pestitsiide käsitlevad riiklikud tegevuskavad vastu võtnud, olgugi et seda on paljudel juhtudel tehtud märkimisväärse viivitusega ning et kavad on terviklikkuse ja käsitlusala poolest väga erinevad, kuid vaid viiel liikmesriigil3 on hästi mõõdetavad kõrgel tasandil seatud eesmärgid, millest neli on seotud riskide ja üks kasutamise vähendamisega.

Komisjon kutsub ka edaspidi liikmesriike üles võtma rohkem meetmeid, mis on muu hulgas seotud professionaalsete kasutajate, nõustajate ja turustajate sertifitseerimise ja koolitamisega, professionaalseks kasutamiseks ette nähtud pestitsiidide müümisega üksnes tunnistusega kasutajatele, pestitsiidide käitlemise ja ladustamise rangete tingimustega, pritsimisseadmete kontrollimisega, õhust pritsimise üldise keelamisega, pestitsiidide kasutamise vähendamisega teatavatel aladel, nt parkides, veekeskkonna kaitsega ning üldsusele teabe jagamisega.

Hiljuti vastuvõetud komisjoni teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta[4] on tunnistatud vajadust toetada säästva kasutamise direktiivi eesmärkide saavutamist.

Milline roll on integreeritud taimekaitsel?

Säästva kasutamise direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid soodustama vähese pestitsiidikasutusega taimekaitset, eelistades võimaluse korral kemikaalideta meetodeid. Integreeritud taimekaitse on selle direktiivi nurgakivi, ent liikmesriigid ei kontrolli süstemaatiliselt seda, kuivõrd üksikud taimekasvatajad järgivad integreeritud taimekaitse põhimõtteid. Kuigi liikmesriigid võtavad integreeritud taimekaitse edendamiseks mitmesuguseid meetmeid, ei taga see tingimata, et kasutajad asjakohaseid integreeritud taimekaitse meetodeid ka tegelikult rakendavad. Aruandes on järeldatud, et liikmesriigid kasutavad integreeritud taimekaitset liiga vähe.

Samuti ei ole liikmesriigid siiani kehtestanud selgeid kriteeriume, mis võimaldaksid tagada, et kõik pestitsiidide professionaalsed kasutajad rakendaksid integreeritud taimekaitse üldpõhimõtteid. Selliseid kriteeriume on vaja, et kontrollida, kas saavutatakse integreeritud taimekaitse eesmärk vähendada sõltuvust pestitsiidide kasutamisest. Kui seda eesmärki ei saavutata, tuleb liikmesriikidel võtta täitemeetmeid.

Kuidas aitab komisjon liikmesriikidel pestitsiidide mõju vähendada?

Komisjon toetab liikmesriike integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimise hindamise meetodite väljatöötamisel, võttes arvesse ELi põllumajanduse mitmekesisust ja lähimuspõhimõtet. Vähese pestitsiidikasutusega taimekaitse hõlmab mahepõllumajandust, mille all on nüüdseks 6,2 % ELi põllumajandusmaast.

Komisjon teeb kõik selleks, et muuta madala riskiastmega ained kättesaadavamaks. Selle konkreetse tulemusena on selliste madala riskiastmega ja/või mittekeemiliste pestitsiiditoimeainete arv, mille EL on heaks kiitnud, alates 2009. aastast kahekordistunud. Et madala riskiastmega ained veelgi kättesaadavamaks muuta, seadis komisjon käimasolevas läbivaatamisprogrammis esmatähtsaks võimalike vähese riskiga toimeainete hindamise. Hiljuti vastuvõetud õigusaktis on komisjon selgitanud madala riskiastmega ainete kindlakstegemise ja heakskiitmise kriteeriume.

Samuti jätkab komisjon koostöös liikmesriikidega rakendamise hea tava levitamist töörühmade ja koolituste kaudu. Programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames pööratakse tähelepanu eeskätt sellele, et suurendada liikmesriikide suutlikkust mõista ja rakendada säästva kasutamise põhimõtteid.

Kui läbivaadatud riiklikud tegevuskavad on vastu võetud ning komisjon on oma audititest ja muudest allikatest saanud ajakohastatud teavet, koostab ta 2019. aastal pestitsiidide kasutamise kohta uue aruande.

Kuidas mõõdetakse pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi rakendamisel tehtud edusamme?

Et jälgida uusi suundumusi pestitsiidide kasutamisest tuleneva riski vähendamisel ELi tasandil, kehtestab komisjon lisaks olemasolevatele riigisisestele riskinäitajatele veel ka ühtlustatud riskinäitajad. Nii on komisjonil võimalik tulevaste poliitiliste võimaluste hindamisel kindlaks teha, kui tulemuslikud on meetmed olnud.

Lisateave

Euroopa kodanikualgatus: keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest.

Pressiteade: glüfosaat: komisjon vastab Euroopa kodanikualgatusele ja lubab teadusliku hindamise suuremat läbipaistvust.

[1] 27. novembril 2017 saavutati apellatsioonikomitees liikmesriikidega positiivne kokkulepe: 18 liikmesriiki (65,71 % ELi elanikkonnast) hääletas heakskiidu pikendamise poolt, 9 liikmesriiki (32,26 %) oli vastu ja üks liikmesriik (2,02 %) hoidus hääletamisest.

[2] https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/sustainable_use_pesticides_en.

[3] Neljal liikmesriigil (Belgial, Taanil, Kreekal ja Saksamaal) on riski vähendamise eesmärgid ning ühel (Prantsusmaal) kasutamise vähendamise eesmärk.

[4] COM (207) 713.

MEMO/17/5192

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar