Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: komisjon on koostanud Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise tegevuskava

Brüssel, 6. detsember 2017

komisjon on koostanud Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise tegevuskava

Millest pakett koosneb?

Miks see pakett esitatakse praegu?

Selle paketiga täidetakse kohustus, mille Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker võttis oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, ning esitatakse konkreetsed edasised sammud Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks.

Tuginedes 2015. aasta juunis viie juhi aruandes ning 2017. aasta kevadel majandus- ja rahaliidu tulevikku ning ELi rahanduse tulevikku käsitlevates aruteludokumentides esitatud arusaamale esitab Euroopa Komisjon tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks, sealhulgas järgmise 18 kuu jooksul võetavad konkreetsed meetmed. Selle paketi raames tutvustatakse ka mitut algatust. Üldeesmärk on suurendada 2025. aastaks Euroopa majandus- ja rahaliidu ühtsust, tõhusust ja demokraatlikku vastutust.

ELi ja euroala majanduse kindel taastumine ning majanduskasv kõikides liikmesriikides, kõige madalam töötuse määr alates 2008. aastast ning kõige optimistlikum hinnang majandusele alates 2000. aastast võimaldavad teha reforme, mida on vaja ühtsema, tõhusama ja demokraatlikuma majandus- ja rahaliidu loomiseks: õige aeg katuse parandamiseks on siis, kui paistab päike.

Seda, et praegu on õige aeg, kinnitab ka täna avaldatud uus euroala käsitlev Eurobaromeetri kiiruuring, millele vastanutest 64% olid arvamusel, et euro on nende riigi jaoks hea. See on suurim registreeritud toetus alates europangatähtede ja -müntide kasutuselevõtust 2002. aastal.

Täna tutvustatav pakett on osa president Junckeri laiemast ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavast ning sellest tulenevast juhtide tegevuskavast, mida tutvustas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja mis on ettevalmistuseks Sibiu 9. mai 2019. aasta tippkohtumisele, kus tuleks vastu võtta Euroopa tuleviku seisukohast tähtsad otsused.

Paketti, mis tugineb ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni septembrikuises Sorbonne'i kõnes tutvustatud ideedele, esitletakse enne laiahaardelist euroala tippkohtumist 15. detsembril 2017, kus ELi juhid võtavad koos esimest korda arutusele edasised sammud, ja spetsiaalset koosolekut 28.–29. juunil 2018, kus loodetakse jõuda konkreetsete otsusteni.

Miks on majandus- ja rahaliidu süvendamine oluline?

Viimastel aastatel on majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise kohta esitatud mitmeid seisukohti. Arvamused võivad olla erinevad, aga ollakse üldiselt nõus, et on vaja teha täiendavaid edusamme. Sellesse küsimusse on väga märkimisväärselt panustanud ka Euroopa Parlament ning on peetud olulisi arutelusid eurorühmas.

Majandus- ja rahaliidu süvendamine aitab tagada rohkem töökohti ja investeeringuid ning suurema majanduskasvu, sotsiaalse õigluse ja makromajandusliku stabiilsuse. Ühisraha pakub eurooplastele kaitset ja võimalusi ning stabiilne euroala on ülioluline nii selle liikmete kui ka ELi kui terviku jaoks.

Majandus- ja finantskriis, mis ei alanud euroalas, tõi esile Euroopa majandus- ja rahaliidu teatavad institutsionaalsed nõrkused. Tänu suuremahulistele institutsionaalsetele reformidele on majandus- ja rahaliit nüüd kõigi aegade kindlaimas seisus, aga selle arhitektuur ei ole siiani terviklik. Tänases tegevuskavas, mis käsitleb Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamist, kajastatakse veel lahendamata probleeme ja kirjeldatakse edasist tegevust.

Majandus- ja rahaliidu süvendamine on olnud üks president Junckeri komisjoni peamistest prioriteetidest, nagu on märgitud tema poliitilistes suunistes. Selle paketi raames esitatakse ka mitu uut algatust. Need ei ole esimesed ega viimased sammud Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise portsessis, aga tegemist on oluliste vaheetappidega selles üldises tegevuses.

Tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks

Milline on komisjoni ajakava?

Lähtuvalt juhtide tegevuskavast eeldatakse, et tulevatel kuudel tehakse konkreetsed otsused. Komisjoni hinnangul tuleks kokku leppida tegevuskavas, mis peaks sisaldama järgmise 18 kuu jooksul võetavaid meetmeid. Nende kokkuvõte on esitatud majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks tehtavaid edasisi samme käsitleva teatise lõpus.

Kõiki neid ülesandeid täites on oluline pidada täpselt silmas eesmärki ajavahemikuks 2019–2024, et süvendada 2025. aastaks Euroopa majandus- ja rahaliitu. Komisjoni esitatud tegevuskavas osutatakse seega ka peamistele meetmetele, mida on veel vaja pärast 2019. aastat, lähtudes majandus- ja rahaliidu tulevikku käsitlevast aruteludokumendist. Need meetmed peaksid olema osa 2018. aasta keskpaigaks kokku lepitavast ühisseisukohast.

Euroopa Valuutafond

Miks teeb komisjon ettepaneku luua Euroopa Valuutafond?

Alates 2012. aastast on Euroopa stabiilsusmehhanismil olnud määrav osa, et aidata liikmesriikidel kas taastada juurdepääs riigi võlakirjade turgudele või seda säilitada. See on aidanud kaitsta euroala kui terviku stabiilsust.

Kuigi kriisiaegse surve tõttu kasutati valitsustevahelist meetodit, oli juba siis selge, et seda oleks võimalik saavutada ka ELi aluslepingute alusel.

Suurem seotus institutsioonidega aitab luua uusi sünergiaid, eelkõige seoses ELi rahaliste vahendite läbipaistvuse, õigusliku läbivaatamise ja tõhusa kasutamisega. See võib ka veelgi parandada koostööd Euroopa Komisjoniga ning demokraatlikku vastutust Euroopa Parlamendi ees.

Komisjoni eesmärk on ka tugineda Euroopa stabiilsusmehhanismi ennast tõestanud struktuurile ja luua Euroopa Valuutafond, millest saab kindel kriisiohjamisorgan, mis tugineb kindlalt liidu õigusraamistikule. See nähti ette juba viie juhi aruandes ja Euroopa Parlament on esitanud vastava üleskutse.

Millised on Euroopa Valuutafondi funktsioonid ja omadused?

Euroopa Valuutafond vahetab välja Euroopa stabiilsusmehhanismi, säilitades sisuliselt selle praegused finants- ja institutsionaalsed struktuurid ja suurendades selle tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust, austades seejuures täielikult riiklike parlamentide rolli.

Euroopa Valuutafond toetab jätkuvalt abi vajavate liikmesriikide finantsstabiilsust, kogub vahendeid kapitalituru instrumentide väljastamise teel ning osaleb rahaturutehingutes. Ettepanekuga lisatakse ka järgmised uued funktsioonid.

  1. Euroopa Valuutafond saab tagada kaitsemeetme ühtsele kriisilahendusfondile, tegutsedes viimase instantsi laenajana ning kaitstes maksumaksjaid vähetõenäolises olukorras, kus ühtsel kriisilahendusfondil ei ole piisavalt vahendeid, et võimaldada raskustes oleva panga nõuetekohast kriisilahendust. Liikmesriigid leppisid kõnealuse kaitsemeetme loomises kokku juba 2013. aastal ja see peaks olema keskpikas perspektiivis eelarveliselt neutraalne.
  2. Ettepanekuga antakse võimalus teha konkreetsetes kiireloomulistes olukordades kiiremaid otsused suurendatud häälteenamusega 85% ning kõigi rahalist mõju omavate oluliste otsuste puhul säilitatakse ühehäälse otsuse nõue.
  3. Ettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Valuutafond hakkab koos Euroopa Komisjoniga otsesemalt osalema finantsabiprogrammide juhtimises.
  4. Ettepanekus osutatakse võimalusele, et Euroopa Valuutafond töötab välja uued rahastamisvahendid, mis võivad olla eriti kasulikud, et toetada tulevikus võimalikku stabiliseerimisfunktsiooni.

Kas Euroopa Valuutafondil on juurdepääs samadele rahalistele vahenditele kui Euroopa stabiilsusmehhanismil?

Euroopa Valuutafond arendab edasi Euroopa stabiilsusmehhanismi praeguseid rahalisi ja institutsionaalseid struktuure. See tähendab, et Euroopa Valuutafondi rahalised võimalused kriisidele reageerida on samad kui Euroopa stabiilsusmehhanismil ning selle üldine laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. Nagu ka Euroopa stabiilsusmehhanismi puhul, peaks Euroopa Valuutafondi juhatajate nõukogul olema võimalik seda laenuandmisvõimet suurendada, kui tema hinnangul on see suurendamine vajalik eesmärkide täitmiseks.

Kuidas edasi?

See algatus esitatakse nõukogu määruse ettepanekuna vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352. Euroopa Parlamenti, kes peab sellele oma nõusoleku andma, ja nõukogu kutsutakse seda ettepanekut 2019. aasta keskpaigaks vastu võtma.

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu ülevõtmine ELi õigusraamistikku, võttes arvesse asjakohast paindlikkust, mida pakub stabiilsuse ja kasvu pakt ning mida komisjon on alates 2015. aasta jaanuarist käsitlenud.

Miks komisjon selle ettepaneku teeb?

Nagu ka Euroopa stabiilsusmehhanismi, tuleb 2012. aastal tehtud otsust sõlmida majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (mida nimetatakse ka fiskaalkokkuleppeks) valitsustevahelise lepinguna käsitada kriisiolukorda arvesse võttes. 25 allakirjutanud liikmesriiki[1] võtsid Euroopa Parlamendi ja komisjoni nõudmisel juba siis õigusliku kohustuse lisada lepingu sisu liidu õigusesse, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat, ning see tähtpäev saabub 1. jaanuaril 2018 (vt lepingu artikkel 16). Euroopa Parlament on vahepeal esitanud taas üleskutse seda teha.

Ettepanekus järgitakse põhimõtet, et valitsustevaheliste instrumentide kaasamine liidu õigusraamistikku suurendab nende demokraatlikku legitiimsust, lihtsustab õigusraamistikku ja vähendab dubleerimise riski.

Kui leping kaasatakse liidu õigusesse, siis on võimalik teha üldise ELi majandusjuhtimise raamistiku abil pidevat ja paremat järelevalvet. Selles võetakse arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetekohast paindlikkust, mida komisjon kasutab alates 2015. aasta jaanuarist, ning see on seega täielikult kooskõlas esmastes ja teisestes õigusaktides sätestatud õigusnormidega.

Ettepanekuga säilitatakse praeguse tava kohaselt igal aastal Euroopa Parlamendi korraldatavad parlamentidevahelised kohtumised.

Kuidas edasi?

Ettepanek lõimida fiskaalkokkulepe liidu õigusraamistikku esitatakse nõukogu direktiivina vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 14 teisele lõigule. Euroopa Parlamenti, kellega tuleb konsulteerida, ja nõukogu kutsutakse seda ettepanekut 2019. aasta keskpaigaks vastu võtma.

Uued liidu raamistikku kuuluvad stabiilse euroala eelarvelised toetusvahendid

Komisjon esitab teatise uute liidu raamistikku kuuluvate stabiilse euroala eelarveliste toetusvahendite kohta. Teatises kirjeldatakse nelja konkreetset funktsiooni, mis on olulised, et süvendada Euroopa majandus- ja rahaliitu, ning pakutakse neist igaühe jaoks välja konkreetsed järgmised etapid. Välja pakutud vahendid on tihedalt omavahel seotud ja neid kasutataks koostoimes Euroopa poolaastaga.

  1. Riiklike reformide toetamine uue reformide tugivahendi kaudu ja tehniline abi liikmesriigi taotluse alusel.
  2. Spetsiaalne lähenemisrahastu euroalaga ühinevatele liikmesriikidele.
  3. Pangandusliidu jaoks eespool kirjeldatud viisil Euroopa stabiilsusmehhanismi / Euroopa Valuutafondi kaudu tagatud kaitsemeede.
  4. Stabiliseerimisfunktsioon, mida kasutatakse, et säilitada piisavaid investeerimistasemeid suurte asümmeetriliste šokkide korral.

Selleks et need vahendid oleks tõhusad ja avaldaksid maksimaalset mõju muu hulgas maksumaksjatele, tuleb need luua ja välja töötada täielikus sünergias ELi praeguste ja tulevaste rahaliste vahenditega. Teatavad meetmed on ette nähtud ajavahemikuks 2018–2020. Muud meetmed esitatakse 2018. aasta mais osana komisjoni ettepanekutest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse 2018. aasta keskpaigaks võtma vastu ettepanek struktuurireformi tugiprogrammi tugevdamise ning ühissätete määruse muudatuste kohta ning leppima kokku ühtse kriisilahendusfondi ühises kaitsemeetmes.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu kutsutakse 2019. aasta keskpaigaks võtma vastu järgmise, 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute kontekstis ettepanekud struktuurireformide toetamise, euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide sihtotstarbelise lähenemisrahastu ja stabiliseerimisfunktsiooni kohta.

Riiklike reformide toetamine

Milline on komisjoni ettepanek?

Komisjon teeb kaks üksteist täiendavat ettepanekut: 1) reformide tugivahend liikmesriikide reformide elluviimise toetuseks; 2) tehniline abi konkreetsete meetmete võtmiseks liikmesriikide taotlusel.

Komisjon teeb 2018. aasta mais üksikasjalikud ettepanekud 2020. aasta järgseks ajavahemikuks osana oma ettepanekutest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Komisjon kavatseb teatavaid ideid edasi arendada juba ajavahemikus 2018–2020 kahel järgmisel viisil.

Esiteks teeb komisjon reformide tugivahendi katsetamiseks ettepaneku teha sihtotstarbelisi muudatusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivas ühissätete määruses. Muudatustega antakse liikmesriikidele võimalus kasutada teatavat osa nende fondide tulemusreservist, et toetada Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud reformide rakendamist.

Teiseks teeb komisjon ettepaneku suurendada kõigile liikmesriikidele pakutavat tehnilist abi ning töötada välja spetsiaalne töövoog euroalaga ühinevatele liikmesriikidele. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku kahekordistada olemasolevate ja hiljuti loodud struktuurireformi tugiprogrammide rahastamisvõimekust, mille tulemusena suurendataks seda 2020. aastaks 300 miljoni euroni.

Kuidas stimuleeriks uus reformide tugivahend struktuurireforme Euroopa poolaasta protsessi raames? Kuidas reformides kokku lepitaks?

2020. aasta järgsel ajavahemikul võiks uus reformide tugivahend toimida järgmiselt.

  1. Liikmesriigid esitaksid reformiettepanekud ise oma riiklikes reformikavades, lähtuvalt Euroopa poolaasta protsessi vältel kindlaks tehtud probleemidest.
  2. Sellele järgneks komisjoni ja liikmesriigi vaheline struktureeritud dialoog, et leppida kokku reformimiskohustuste paketis, mis hõlmab kolme aasta jooksul rakendatavat mitut reformi.
  3. Liikmesriigid esitaksid üksikasjaliku meetmete komplekti, rakendamise vahe-eesmärgid ja elluviimise ajakava ning teataksid Euroopa poolaasta riiklikus reformikavas tehtud edusammudest.
  4. Hiljem võidakse leppida kokku teises reformide komplektis, näiteks valimiste tulemusel moodustatud uue valitsuse taotlusel.
  5. Koostataks kriteeriumid, et hinnata eri vahe-eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusamme. Selle hindamise alusel määratakse kindlaks rahaline toetus.

Mida tähendab liikmesriikide taotlusel antav tehniline abi?

2017. aasta alguses leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kokku struktuurireformi tugiprogrammis.
See programm on nüüd täies mahus kasutusel ja seda viib ellu komisjoni struktuurireformi tugiteenistus.

Struktuurireformi tugiprogrammi eesmärk on rahastada liikmesriikidele antavat sihtotstarbelist tehnilist abi, millega aidatakse neil ellu viia oma reformikavasid. Abi on kättesaadav kõigile ELi liikmesriikidele, see on nõudluspõhine ega nõua kaasrahastamist.

Esimene tagasiside näitab, et nõudlus ületab suurel määral struktuurireformi tugiprogrammi kaudu kättesaadavad vahendid. Komisjon teeb ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi kaudu antavat tehnilist abi 2020. aastaks märkimisväärselt suurendada. Ta teeb ka ettepaneku, et neid tegevusi jätkataks pärast 2020. aastat.

Toetus euroalaga ühinevatele liikmesriikidele

Milline on komisjoni ettepanek?

Komisjon teeb ettepaneku luua struktuurireformi tugiprogrammi piires ajavahemikuks 2018–2020 spetsiaalne töövoog, mille abil toetatakse liikmesriike, kes soovivad ühineda euroalaga.

Seda hakatakse pakkuma taotluse korral ja see hõlmab kõiki poliitikameetmeid, mille abil on võimalik saavutada ulatuslik lähenemine, näiteks riigi rahanduse juhtimist, ärikeskkonda, finantssektorit, töö- ja tooteturgu ning avalikku haldust.

Sellest huvitatud liikmesriigid võivad ka otsustada suunata osa oma tehnilise abi eelarvest, mis tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, projektidele, mida toetataks struktuurireformi tugiprogrammi kaudu.

2020. aasta järgse perioodi jaoks teeb komisjon ettepaneku luua spetsiaalse lähenemisrahastu, mis on osa struktuurireformi tugiprogrammi järelmeetmetest.

See toetus ei muuda ametlikke euro kasutuselevõtu kriteeriume ega olene euro kasutuselevõtu ametlikust protsessist, mille puhul on kasutusel spetsiaalne aruandlussüsteem.

Pangandusliidu kaitsemeede

Milline on komisjoni ettepanek?

Kaitsemeedet kasutataks ainult viimase instantsi kindlustusena pankade kriisilahenduse käigus, kui selleks ei piisa ühtse kriisilahendusfondi vahenditest. Komisjon teeb tänases paketis ettepaneku, et tulevasest Euroopa Valuutafondist antaks krediidiliine või tagatisi ühtsele kriisilahendusfondile (vt ka eespool).

Miks teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa Valuutafondist saaks pangandusliidu kaitsemeede?

Luues ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetme on võimalik tagada, et raskustes olevate pankade nõuetekohaseks kriisilahenduseks on saadaval piisavalt rahastamist, kui ühtses kriisilahendusfondis ei ole selleks piisavalt vahendeid. Kaitsemeetmes lepiti põhimõtteliselt kokku juba 2013. aastal.

Ollakse üldiselt ühisel seisukohal, et kõige paremini saab ühtsele kriisilahendusfondile krediidiliinide või garantiide kujul kaitsemeetmeid tagada Euroopa stabiilsusmehhanism (millest saab Euroopa Valuutafond). See on lahendus, mis oleks sobiliku suurusega ja kergesti kättesaadav. Sellel on ka laenuandmisvõime, teadmised turu toimimisest ja krediidivõimelisus, mida on vaja ühise kaitsemehhanismi funktsiooni tõhusaks täitmiseks.

Samuti on välja pakutud erikord, et võtta arvesse euroalasse mittekuuluvate, ent pangandusliiduga ühinenud liikmesriikide huve. Seeläbi tagatakse pangandusliidus võrdsete olukordade võrdne kohtlemine.

Kas maksumaksjad peavad jälle maksma raskustes olevate pankade kriisilahenduse eest?

Ei. Ettepanekuga hoopis kaitstakse maksumaksjaid veelgi rohkem kui praegu.

Euroopa Valuutafondi kasutamine ühtse kriisilahendusfondi kaitsemeetmena on kõige viimane lahendus. Kui Euroopa Valuutafondi oleks selleks vaja, siis saaks sealt kiiresti usaldusväärselt lisavahendeid eraldada.

Euroopa Valuutafondist ühtsesse kriisilahendusfondi antud mis tahes panus nõutaks sisse pangandussektorilt. Seeläbi tagatakse, et maksumaksja ei pea tasuma raskustes olevate pankade kriisilahendusega seotud kulusid. Lõppkokkuvõttes katab kulud pangandussektor ja selle tulemusena on kaitsemeede riigi rahanduse jaoks pikemas perspektiivis neutraalse mõjuga.

Kaitsemeetme loomine suurendab veelgi usaldust Euroopa pangandussüsteemi ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu võetavate meetmete vastu. See omakorda vähendab tõenäosust, et tekib olukord, kus kaitsemeedet oleks tegelikult vaja kasutada.

Stabiliseerimisfunktsioon

Miks stabiliseerimisfunktsiooni vajatakse?

Euroala rahapoliitika ühtsustamise tulemusena ei ole osalevate liikmesriikide käsutuses olevad makromajanduslikud poliitikavahendid enam samad. Kuigi iga riik on erinev ning majanduse suurus ja struktuur on šokkide avaldumise seisukohast oluline, tõi kriis esile, kui piiratud on individuaalsete euroala liikmesriikide vahendid suurte asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks, kusjuures teatavad neist kaotavad ise juurdepääsu rahastamisturgudele. Mitmel juhul põhjustas see pikaajalise majanduslanguse ja negatiivse välismõju teistele liikmesriikidele.

Euroopa tasandil stabiliseerimisfunktsiooni abil oleks võimalik tagada suurte asümmeetriliste šokkide korral liikmesriikidele kiiresti vahendid, et täiendada riigieelarvete rolli. See aitaks leevendada suurte asümmeetriliste šokkide mõju, kaitsta investeeringuid majanduslanguse korral ning vältida negatiivse välismõju tekke riski. Neid küsimusi käsitleti juba viie juhi aruandes.

On erinevaid võimalusi stabiliseerimisfunktsiooni kavandamiseks. Aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta kirjeldati kolme järgmist varianti. Euroopa investeeringute kaitse skeem, mille abil toetataks näiteks taristu või oskuste valdkonnas kavandatud ja eelnevalt kindlaks määratud investeeringuid, mis võidaks vastasel juhul tühistada või edasi lükata. Euroopa töötusedasikindlustuse skeem, mille puhul on tegemist riiklike skeemide edasikindlustusfondiga. Nn raskete aegade fond, mis võiks koondada korrapäraselt liikmesriikide fondid ja millest tehtaks väljamakseid eelnevalt kindlaks määratud põhimõtete alusel. Kõigil neil variantidel on omad eeliseid ja neid saab aja jooksul kombineerida.

Milline on komisjoni ettepanek?

Viie juhi aruandes ning aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta on esitatud olulised põhimõtted, mis on asjakohased ka täna: stabiliseerimisfunktsioon peaks minimeerima moraaliriski ja sellega ei tohiks kaasneda püsivaid siirdeid, see peaks rangelt sõltuma selgete kriteeriumide täitmisest ja püsivast usaldusväärsest poliitikast, eelkõige poliitikameetmetest, mis on suunatud suuremale lähenemisele euroalal, see tuleks välja töötada ELi õigusraamistikus, see peaks olema avatud ja läbipaistev kõigi liikmesriikide jaoks ning see ei tohiks dubleerida Euroopa stabiilsusmehhanismi (tulevane Euroopa Valuutafond) rolli kriisiohjamisvahendina.

See funktsioon täiendaks riigieelarvete stabiliseerivat rolli. Seetõttu peavad liikmesriigid ka edaspidi koguma ja säilitama piisavaid eelarvepuhvreid, eelkõige soodsatel aegadel, nagu on ette nähtud stabiilsuse ja kasvu paktis. Majanduslanguse korral kasutaksid liikmesriigid kõigepealt oma riiklikke automaatseid stabilisaatoreid ja kaalutlusõigusel põhinevat eelarvepoliitikat kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.

Komisjon näeb oma tänases teatises ette stabiliseerimisfunktsiooni, mis tooks ELi tasandil kokku erinevad rahastamisallikad, et säilitada suurte asümmeetriliste šokkide korral riiklikke investeerimistasemeid. See on kooskõlas olulisusega, mille komisjon omistab investeeringutele kui pikaajalist majanduskasvu soodustavale tegurile, ning võimaldaks kiiremat rakendamist, võrreldes majandus- ja rahaliidu tulevikku käsitlevas aruteludokumendis esitatud muude variantidega. Üldpõhimõttena tuleks stabiliseerimisfunktsioonile juurdepääs anda üksnes liikmesriikidele, kes vastavad ELi järelevalveraamistikule suurele asümmeetrilisele šokile eelneval ajal.

Suure asümmeetrilise šoki korral peaksid asjaomased liikmesriigid saama kooskõlas selgete rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega ning eelnevalt kindlaks määratud toetuse andmise mehhanismiga automaatselt toetust, mille puhul võib olla tegemist laenude ja toetuste kombinatsiooniga.

  • ELi eelarvest ja Euroopa Valuutafondist saaks anda ELi eelarvest tagatud laene.
  • ELi eelarvest saaks anda piiratud koguses iga-aastast eelarvetoetust.
  • Seda toetusfunktsiooni võiks täiendada liikmesriikide vabatahtlikel osamaksetel põhinev kindlustusmehhanism.

Mitu loetletud funktsiooni võidakse välja töötada aja jooksul.

See stabiliseerimisfunktsioon on mõeldud euroala jaoks ja on avatud kõigile, kes soovivad osaleda. Komisjon teeb 2018. aasta mais ettepaneku 2020. aasta järgseks ajavahemikuks osana oma ettepanekutest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Euroopa majandus- ja rahandusminister

Miks komisjon toetab Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomist?

Majandus- ja rahaliidu praegune institutsiooniline arhitektuur on oma olemuselt keerukas, andes majandus-, eelarve-, struktuuri- ja rahanduspoliitilised pädevused eri organitele, mille suhtes kohaldatakse mitmesuguseid õigusraamistikke ja järelevalvesüsteeme. Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomine võiks aidata suurendada sidusust, tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust ELi majanduspoliitika kujundamises.

Minister tegutseks selle nimel, et edendada liidu ja euroala majanduste üldisi huve nii nende piires kui ka ülemaailmsel tasandil, ning edendaks majanduspoliitika koordineerimist ja rakendamist, koondades kehtivad kohustused ja saadaval olevad eksperditeadmised. Minister peaks aru andma Euroopa Parlamendile ja osaleks ka korrapärastes dialoogides liikmesriikide parlamentidega.

Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomist käsitleti juba aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu tuleviku kohta ning Euroopa Parlament esitas vastava üleskutse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonis. Täispika ametiajaga eurorühma esimehe ametikoha loomist arutati juba 2011. aasta oktoobris toimunud euroala tippkohtumisel ja selle kohta esitati ettepanek 2015. aasta viie juhi aruandes.

Milline oleks Euroopa majandus- ja rahandusministri roll?

Euroopa majandus- ja rahandusminister oleks komisjoni asepresident ja eurorühma esimees ning teeks uue Euroopa Valuutafondi töö järelevalvet ja vastutaks Euroopa Parlamendi ees. Minister ei dubleeriks olemasolevaid ülesandeid ega pädevusi. Minister looks selle asemel sünergiaid olemasolevate ametite vahel, et panustada tõhusamalt ELi ja euroala majandusjuhtimisse.

Teatises ette nähtud mitme ametikoha täitmine, mille kohaselt Euroopa majandus- ja rahandusminister on samal ajal komisjoni liige ja eurorühma esimees, on kehtivate aluslepingute kohaselt võimalik. Aluslepingutele lisatud eurorühma käsitleva protokolli nr 14 artiklis 2 on sätestatud, et „[e]urot kasutavate liikmesriikide ministrid valivad asjaomaste liikmesriikide häälteenamusega kaheks ja pooleks aastaks esimehe.“

Millised oleksid Euroopa majandus- ja rahandusministri vastutusvaldkonnad ja ülesanded?

Komisjon esitab täna ülevaate võimalikest ülesannetest. Ministrile võidaks anda kohustused, mis aitavad tugevdada ELi majanduspoliitika kujundamise üldist sidusust ja tõhusust. See täiendaks ja lihtsustaks riiklike pädevuste kasutamist ka suhtluses ELi tasandil, piiramata riikide õigusi ja dubleerimata riiklikke funktsioone.

Minister vastutaks ELi ja euroala majanduste üldiste huvide edendamise eest, olles peamine kontaktisik ELi institutsioonide ja organite, liikmesriikide ning üldsuse jaoks. See roll laieneks suhtlusele rahvusvaheliste partneritega, mille puhul minister võiks näiteks esindada ELi kohtumistel rahvusvaheliste finantseerimisasutustega.

Minister edendaks ja toetaks reformide koordineerimist ja rakendamist liikmesriikides. Ministri ülesanne oleks ka määrata kindlaks euroala kui terviku sobilik eelarvepoliitika. Minister koordineeriks ka asjaomaste ELi ja euroala eelarvevahendite kasutamist, et maksimeerida nende tõhusus ja tulemuslikkus ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel.

Kuidas edasi?

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu kaaluma käesoleva paketi raames esitatud mõtteid, et jõuda 2019. aasta keskpaigaks ühisseisukohale Euroopa majandus- ja rahandusministri rollide ja ülesannete asjus.

Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha võiks luua etapiviisiliselt ja kehtivate aluslepingute kohaselt.

  • Ministri kui komisjoni asepresidendi ametikoha võiks moodustada komisjoni järgmise koosseisu ametissenimetamisel 2019. aasta novembris.
  • Eurorühm võiks mitteametlikult leppida kokku, et ta valib ministri oma esimeheks kaheks järjestikuseks ametiajaks, et viia oma esimehe ametiaeg vastavusse komisjoni ametiajaga.

[1] Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Saksamaa, Taani, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Madalmaad, Portugal, Poola, Rumeenia, Rootsi, Soome, Sloveenia ja Slovakkia

MEMO/17/5006

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar