Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev

Brüssel, 24. november 2017

Mida teeb komisjon, et võidelda seksuaalse ahistamise vastu?

STATEMENT/17/4848

 

Mida teeb komisjon, et võidelda seksuaalse ahistamise vastu?

Komisjon on pühendanud 2017. aasta naistevastase vägivalla vastu võitlemisele kõikjal ELis ning veab sotsiaalmeediakampaaniat, et suurendada teadlikkust naistevastasest vägivallast ja see ühemõtteliselt hukka mõista.

Komisjon rahastab konkreetseid projekte ennetustegevuse ja teadlikkuse parandamise valdkonnas ning võtab konkreetseid meetmeid, näiteks tagab, et kõik vägivalla all kannatanud naisi abistavad spetsialistid on saanud hea väljaõppe. Selle väljaõppe tagamiseks on komisjon eraldanud 15 miljonit eurot. Naised peaksid saama olla kindlad, et neid võetakse tõsiselt. Sel juhul teatavad nad suurema tõenäosusega ahistamisest ja seksuaalvägivallast.

Nõukogu võttis 2017. aasta mais komisjoni ettepaneku alusel (vt avaldust) vastu otsuse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni allkirjastamise kohta. Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk Istanbuli konventsioon on õiguslikult siduv leping, mille eesmärk on võidelda naiste- ja tüdrukute vastu suunatud vägivallaga, hoida vägivalda ära ja kaitsta ohvreid ning võtta nende tegude toimepanijatelt karistamatuse tunne. Komisjon on teinud esimese olulise sammu, et muuta Euroopa Liit rahvusvahelise õiguse alusel selle konventsiooni täieõiguslikuks osaliseks. Praegu käivad läbirääkimised lepingu sõlmimise otsuse üle, mis võimaldaks ELil selle konventsiooni ratifitseerida. Enne seda, kui nõukogu lepingu sõlmimise otsuse vastu võtab, peab Euroopa Parlament nõustuma sellega, et EL lepingu sõlmib.

Muudes valdkondades pakutakse ka rahastamist. Programmist „Erasmus+“ toetatakse haridusasutuste vahelisi projekte ja partnerlusi, mille eesmärk on tegeleda soolise diskrimineerimise probleemiga, ning spordis esineva soolise vägivalla vastase võitluse projekte nagu projekt „VOICE“ („Voices for truth and dignity – combatting sexual violence in European Sport through the voices of those affected“ ehk „Võtame sõna tõe ja väärikuse nimel – seksuaalvägivalla vastane võitlus Euroopa spordis selle all kannatajatelt saadud teabe abil“).

Mida teeb komisjon oma töötajate kaitseks asutusesiseselt?

Komisjonil on nulltolerants igasuguse ahistamise suhtes. Meie sisekorraeeskirjades nõutakse, et meie töötajad käituksid väärikalt, ja keelatakse igasugune ahistamine.

Oleme võtnud alates 2006. aastast meetmeid, et hoida ära igasugune ahistamine Euroopa Komisjonis. Hiljuti vastu võetud mitmekesisuse ja kaasamise strateegia toetab neid meetmeid ja sisaldab täiendavaid ennetusmeetmeid.

Kui peaks esinema kohatut käitumist, siis on meil kasutusel tugevad õigusnormid ja menetlused, et inimesed julgeksid sellest kas ametlikult või mitteametlikult teada anda.

Meie personaliosakonnas töötavad kolleegid vaatavad läbi kõik laekunud kaebused ja korraldavad vajaduse korral uurimise.

Hiljutised sündmused maailmas on tekitanud küsimusi seksuaalse ahistamise kohta ka Euroopas, sealhulgas Euroopa Liidu institutsioonides. Kas komisjon teeb piisavalt?

Me tahame olla eeskujuks ja seega võtame endale kohustuse olukorda veelgi parandada. Vaatame läbi oma sisekorraeeskirjad, eelkõige et võtta neis arvesse uusi kohtulahendeid. Meie eesmärk on võtta 2018. aasta jooksul kasutusele uued ja ajakohastatud ahistamisvastased põhimõtted.

Olgem ausad – isegi üks ahistamisjuhtum on alati liiga palju. Komisjon võtab seega ka edaspidi ennetusmeetmeid ja edendab austavat töökeskkonda. Jätkuvalt korraldatakse vajaduse korral alati ametlikke uurimisi ja määratakse karistusi.

Kuidas kaitstakse ja toetatakse vägivalla ohvreid?

Alates 2015. aasta novembrist kehtivas kuriteoohvrite õiguste direktiivis on sätestatud kuriteoohvrite siduvad õigused ja ELi liikmesriikide otsene kohustus tagada, et neid õigusi saab tegelikkuses kasutada. Neis õigusnormides kinnitatakse, et soolise vägivalla ja koduvägivalla ohvrid on eriti haavatavad. Ohvritel on õigus saada oma vajadustele vastavat kaitset ja tugiteenuseid. (Vt IP/15/6095 ja teabeleht).

Tänu lähenemiskeeldude tunnustamist käsitlevatele ELi õigusaktidele saavad koduvägivalla ohvrid lisakaitset ka siis, kui nad reisivad teistesse ELi riikidesse. Need õigusaktid on direktiiv ja määrus.

On kehtestatud ka kuriteoohvritele hüvitise maksmist käsitlevad õigusnormid. Hüvitiste maksmise direktiivi kohaselt on isikutel, kes on langenud teises ELi liikmesriigis tahtliku ja vägivaldse kuriteo ohvriks, õigus saada õiglast hüvitist riigilt, kus kuritegu toimus.

Mida tehakse ELi tasandil inimkaubanduse kaotamiseks?

Valdav enamik (80%) ELis registreeritud inimkaubanduse ohvritest on naised ja tüdrukud. EL kinnitab, et naistega kauplemine on naistevastase vägivalla vorm, ning on võtnud vastu põhjaliku õigus- ja poliitikaraamistiku, et see kaotada. Inimkaubanduse vastase võitluse direktiiv sisaldab sätteid, mille abil kaitstakse ohvreid ja välditakse uute ohvrite lisandumist. Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016 täiendab seda õigusakti mitmete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis keskenduvad inimkaubanduse soolisele mõõtmele. Selle strateegia osana avaldas komisjon 2016. aasta märtsis uuringu inimkaubanduse sotsiaalse mõõtme kohta. Komisjon avaldas 2016. aastal ka inimkaubandusevastases võitluses toimunud arengu kohta koostatud esimese aruande, mis sisaldas naisi ja tüdrukuid käsitlevaid näitajaid.

Komisjon avaldab peagi inimkaubanduse vastases võitluses prioriteetseks peetavad meetmed. Neis tuginetakse juba tehtud tööle, võetakse arvesse ELi 2012.–2016. aasta strateegia raames saadud tulemusi ja tagatakse jätkuvad jõupingutused, sealhulgas võetakse arvesse sooküsimusi, koordineeritakse tegevust sidusrühmadega ning suurendatakse teadmusbaasi.

Milliseid andmeid kogutakse, et seda nähtust paremini mõista?

Tõhusaks poliitikakujundamiseks on vaja täpseid ja võrreldavaid andmeid soolise vägivalla kohta.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti korraldatud esimene kogu ELi hõlmanud uuring naiste kogetud vägivalla eri vormide kohta näitab, et naistevastane vägivald on Euroopa siiamaani levinud. Uuringu tulemuste kohaselt on iga kolmas naine olnud oma elu jooksul füüsilise ja/või seksuaalse vägivalla ohver ja 55% naistest on kogenud seksuaalset ahistamist.

Selleks et arendada edasi Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringut, on komisjon hakanud koostama uut kogu ELi hõlmavat soolise vägivalla esinemissageduse uuringut, mida koordineerib Eurostat ja milles osalevad riiklikud statistikaametid. 2018. aastal korraldatakse uuringu katseetapp ja uuring ise toimub 2019.–2020. aastal. Eurostat kogub ka kuritegevusstatistikat teatatud tahtlike tapmiste, vägistamiste ja seksuaalsete rünnakute kohta nii meeste kui ka naiste puhul. Andmed näitavad, et mitmes liikmesriigis on kõigist mõrvatud naistest poolte puhul tapjaks naise lähisuhte partner, sugulane või pereliige.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut on koostanud meetodid ja näitajate komplekti, mille abil saab hinnata naiste suguelundite moonutamise riski. Instituut on oma soolise võrdõiguslikkuse indeksi raames töötanud välja ka viisi, kuidas soolist vägivalda kui sellist mõõta.

Euroopa Komisjon on avaldanud uuringu soolise vägivalla kohta spordis. Uuringus kaardistatakse liikmesriikides kasutusel olevad õigus- ja poliitikaraamistikud ning esitatakse nende ülevaade. Selles määratakse kindlaks mitu parimat tava soolise vägivalla vastaseks võitluseks spordis ning soovitatakse komisjonile, liikmesriikidele ja spordiorganisatsioonidele tulevikus võetavaid meetmeid, näiteks soovitatakse, et varem rikkumisi toime pannud sporditöötajatel ei tohiks lubada enam Euroopa Liidus spordivaldkonnas tegutseda.

Kuidas tegeleb EL soolise vägivallaga oma varjupaigapoliitika raames?

Euroopa Komisjon on teinud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi käimasoleva reformi kontekstis ettepaneku tugevdada haavatavate varjupaigataotlejate kaitset käsitlevaid nõudeid. Selleks kehtestatakse haavatavuse hindamise põhjalikumad nõuded ning liikmesriike kohustatakse arvesse võtma nende naissoost varjupaigataotlejate erivajadusi, kes on kogenud soolist vägivalda. Tugevdatud nõuetega soovitakse tagada varjupaigataotlejatele ka arstiabi, õigusabi, sobiva traumanõustamise ja psühhosotsiaalse hoolduse kättesaadavus. Uues varjupaigamenetluse määruse ettepanekus toetatakse sootundliku rahvusvahelise kaitse kasutuselevõttu. Näiteks tuleks anda naistele tegelik võimalus vastata küsitlustele üksi, eraldi oma abikaasast või muudest pereliikmetest. Kui see on võimalik, siis peaksid neid abistama naissoost tõlgid ja naissoost meditsiinitöötajad, eriti juhul, kui nad võivad olla langenud soolise vägivalla ohvriks.

Lisaks sellele on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet töötanud välja mitu vahendit, mille abil saab tagada, et soolistes küsimustes rakendatakse tõhusalt õiguslikke nõudeid.

Mida teeb EL, et aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele väljaspool Euroopa Liitu?

Naiste inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu välispoliitikas määrava tähtsusega. Euroopa Liit teeb kõik, mis suudab, et naisi ja tüdrukuid väestada ja suurendada nende sõnaõigust ning tagada nende poliitilised, sotsiaalsed ja varalised õigused kõikjal maailmas.

ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava (2016–2020), dokument „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia on raamistik, millest EL lähtub, kui ta võtab meetmeid ja teeb koostööd partnerriikide, rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide ning erasektoriga. ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas (2016–2020) on seatud ambitsioonikas eesmärk võtta soolisi meetmeid 2020. aastaks arvesse 85% puhul kõigist uutest ELi algatustest. Edusammud on vaieldamatud: 92% kõigist välispoliitika valdkonnas vastu võetud uutest algatustest ja ligikaudu 60% kõigist ELi rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas tehtud uutest algatustest on peamiselt või märkimisväärselt teeninud soolise võrdõiguslikkuse ja/või naiste väestamise eesmärki. 2016. aastal eraldas Euroopa Komisjon soolise võrdõiguslikkuse ja naiste väestamise meetmete jaoks 419 miljonit eurot.

Kuna soolise võrdõiguslikkuse teema puudutab kogu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja on ühtlasi ülioluline, et saavutada kõik kestliku arengu eesmärgid, toetab EL seda olulist arengu soodustamise tegurit. EL keskendub selleks konkreetsetele meetmetele, mis aitavad võidelda naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vastu ja seda ära hoida. Selle eesmärgi saavutamiseks ja oma kohustuste täitmiseks kujundatakse ümber ELi ja selle liikmesriikide institutsioonide kultuur ning toetatakse partnerriike, et neil oleks võimalik luua keskkond, milles austatakse kõigi tüdrukute ja naiste õigusi. Hiljuti vastu võetud Euroopa arengukonsensus on vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Seal kinnitatakse, et EL kavatseb kõigi tegevusvaldkondade prioriteedina edendada soolist võrdõiguslikkust, naiste ja tüdrukute õigusi, ja nende väestamist. Samas tagatakse, et kõigis ELi poliitikameetmetes ja programmides võetakse sooküsimusi arvesse.

Toetame eelkõige neid naisi ja tüdrukuid, kelle õigusi kõikjal maailmas rikutakse: neid, kellel on keelatud haridust omandada, osaleda tööturul ja poliitikas ning keda koheldakse ebavõrdselt pärandit, kodakondsust ja maa omamist käsitlevates õigusnormides ning seadustes. 2017. aastal pöörame erilist tähelepanu vägivallaohvritele kõige kaugemates ja haavatavamates piirkondades. Selleks on EL algatanud koostöös ÜROga 500 miljoni eurose eelarvega algatuse „Spotlight“, et kõrvaldada kõik naiste ja tüdrukute vastase vägivalla vormid.

EL on ka üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse suurendamise ja naiste väestamise eest võitlejaid konfliktiolukordades. Ta rakendab selleks naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava. Võtame meetmeid, et rakendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ning selle seitset jätkuresolutsiooni.

Oleme ÜRO ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega kõikjal maailmas põhjalikult käsitlenud vajadust kaasata naisi reaalselt konfliktide vältimise ja konfliktijärgsetes olukordades, sealhulgas tagada nende osalemine rahuprotsessides ja jõupingutustes, mille eesmärk on võidelda kõigi naistevastase vägivalla vormide, sealhulgas konfliktiolukorras toime pandud seksuaalvägivalla ja soolise vägivalla vastu.

EL suhtleb aktiivselt partnerriikidega mitmepoolsetel foorumitel, et pidevalt edendada sooküsimusi. Ta teeb seda eelkõige ÜRO naiste staatuse komisjoni iga-aastastel istungjärkudel ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu kord kvartalis toimuvatel istungjärkudel, mis on peamised ÜRO poliitikakujundamise foorumid.

Tõstatame poliitilise dialoogi, inimõigustealase dialoogi, inimõiguste allkomiteede, mitteametlike töörühmade ja partnerriikidega peetavate inimõigusi käsitlevate arutelude raames süstemaatiliselt sooküsimusi. Sooline võrdõiguslikkus oli üks uute inimõiguste ja demokraatia alaste riigistrateegiate peamistest prioriteetidest aastatel 2016–2020. Lisaks sellele korraldab EL poliitilisi demarše, esitab poliitilisi seisukohti ja rahastab naiste ja tüdrukute ebavõrdsuse ja diskrimineerimise teemat käsitlevaid meetmeid. Sooküsimustega tegeletakse ulatuslikult meie poliitikameetmetes ja programmides, mis käsitlevad valimiste vaatlemist, üleminekuperioodi õigusemõistmist ja inimõiguste kaitsjaid, ning Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.

Mida teeb EL, et pakkuda naistele kaitset humanitaarkriiside korral?

Konfliktid ja loodusõnnetused mõjutavad naisi, tüdrukuid, poisse ja mehi erinevalt. Oluline näide on ELi rahastatud humanitaarabi projektid kõikjal maailmas, mis on kohandatud poiste, meeste, naiste ja tüdrukute erinevatele vajadustele. Kõigis projektides võetakse arvesse sugu, et tagada maksimaalne mõju ja abi jõudmine seda enim vajavate inimesteni. Selleks et tagada humanitaarabi vastavus naiste ja tüdrukute erivajadustele, rõhutatakse kõigi ELi rahastatud humanitaarabi projektide puhul, et tuleb võtta arvesse, milline on olukord nende vaatenurgast.

Euroopa Komisjon käsitleb humanitaarabi andmisel sooküsimusi ja soolist vägivalda vastavalt poliitikadokumendile „Gender in Humanitarian Aid – Different Needs, Adapted Assistance“ (Sooküsimus humanitaarabis: erinevad vajadused, kohandatud abi). Seda lähenemisviisi on täpsemalt käsitletud dokumendis „Humanitarian Protection: Improving Protection Outcomes to Reduce Risks for People in Humanitarian Crises“ („Humanitaarkaitse: kaitse parandamine humanitaarkriisi olukorras viibivate inimeste riskide vähendamiseks“). EL on ka võtnud kasutusele soo-vanuse näitaja, mille abil saab hinnata, kui palju võetakse ELi rahastatud humanitaarabi meetmetes arvesse abi saajate sugu ja vanust.

EL reageerib humanitaarkriiside raames toime pandavale soolisele vägivallale sihtotstarbeliste meetmete ja suutlikkuse suurendamise abil. 2016. aastal toetas EL 62 humanitaarabi projekti, mis olid seotud soolise vägivallaga. Neid projekte rahastatakse kokku peaaegu 24,5 miljoni euro väärtuses ja need jõuavad 3,4 miljoni naise, tüdruku, poisi ja meheni kõikjal maailmas. EL on alates 2014. aastast kulutanud aastas rohkem kui 1 miljon eurot projektidele, mis aitavad suurendada humanitaarabi süsteemi suutlikkust tegeleda sooküsimuste ja soolise vägivallaga. EL osaleb aktiivselt ülemaailmses üleskutses tagada kaitse soolise vägivalla eest.

EL aitab ka rakendada konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning elanikkonna ja arengu rahvusvahelise konverentsi tegevusprogrammi.

On ülioluline, et EL kaasaks ka valitsusvälised osalejad. Teeme tihedat koostööd kodanikuühiskonna osalejatega, eelkõige naiste organisatsioonide, erasektori sihtasutuste, laiema erasektori ning naiste ja tüdrukute õiguste eest võitlejatega. See aitab leida lahenduse soolise ebavõrdsuse algpõhjustele, milleks on rahaliste ja materiaalsete vahendite puudus, ebavõrdsed võimusuhted, diskrimineerimine, häbimärgistamine, soolised stereotüübid ja vägivald.

 

 

 

MEMO/17/4849

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar