Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik – teatis 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta

Brüssel, 29. november 2017

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik – teatis 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika kohta

Miks on uus reform vajalik?

Ühine põllumajanduspoliitika on üks vanimaid Euroopa Liidu (EL) poliitikavaldkondi. Sellega täideti edukalt algne eesmärk tagada kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste toiduainete tarnekindlus ning samal ajal toetada Euroopa põllumajandustootjaid. Alates 1962. aastast on ÜPPd palju kordi reformitud ja just tänu paindlikkusele on see veel praegugi ajakohane. Maailm muutub kiiresti ja koos sellega ka probleemid, millega seisavad silmitsi nii põllumajandustootjad kui ka ühiskond tervikuna. Kliimamuutus, hinnakõikumised, poliitiline ja majanduslik ebakindlus, maailmakaubanduse tähtsuse suurenemine – põllumajandustootjad peavad iga päev õppima, kuidas muutuvas keskkonnas toime tulla, ning seadusandjate ülesanne on muutused koos nendega läbi teha ning tagada keskpikas ja pikas perspektiivis õiguslik selgus ja lihtsus.

Tänu Euroopa põllumajanduspoliitikale on EL nüüdseks muutunud põllumajandusliku toidutootmise suurjõuks: EL on maailma suurim põllumajanduslike toiduainete eksportija ning tema kulinaarsel pärandil, toiduainetel ja tootjate oskusteabel on hindamatu maine. Ent EL ei saa jääda loorberitele puhkama: edu taga võib peituda ka palju mitmesuguseid probleeme.

ÜPPga tuleb näidata eeskuju üleminekul kestlikumale põllumajandusele. ÜPP kaudu tuleb toetada sektori vastupanuvõimet kriisidele ja tagada põllumajandustootjate sissetulek ja nende elujõulisus. ÜPPs tuleb võtta täiel määral arvesse digitaalset innovatsiooni, mis muudab põllumajandustootjate igapäevase töö kergemaks, vähendab bürokraatiat ja võib soodustada väga vajalikku põlvkondade vahetust selles sektoris. ÜPPga tuleb tugevdada Euroopa maapiirkondi, mis on Euroopa traditsioonide ja põllumajandusliku pereettevõtte mudeli keskmes.

Täna avaldatud teatises on esitatud suunised nende eesmärkide järgimise ja tekkivate probleemide lahendamise kohta lähtuvalt vähem ettekirjutavast lähenemisviisist ja suuremast subsidiaarsusest liikmesriikide tasandil, et tuua ÜPP lähemale neile, kes seda praktikas ellu viivad.

Kuidas saab arutada selle poliitika muutmist, kui ei ole teada, milline saab olema eelarve ja järgmine mitmeaastane finantsraamistik?

Raha on üksnes vahend eesmärkide saavutamiseks. Teatises kirjeldatakse, kuidas suurendada ÜPP kulutõhusust. Praegu on aeg arutleda meie eesmärkide ja selle poliitika tulevase ülesehituse üle. Arutelus lähtutakse sellest ning seda ei seostata komisjoni ettepanekuga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis esitatakse eeldatavalt 2018. aasta mais.

Miks ei käsitleta teatises mõnda probleemi üksikasjalikumalt?

Teatises juhitakse tähelepanu tulevastele probleemidele ja võimalustele, esitatakse suunised ja tuuakse välja edasist analüüsi vajavad teemad. Järgmistel kuudel tuleb jätkata arutelu ja tööd teatises kirjeldatud suundade edendamiseks ja kontseptsioonide täpsustamiseks. Teatises käsitletud vähem ettekirjutava lähenemisviisi ja suurema subsidiaarsuse vaimus soovib komisjon jätkata praktiliste küsimustega seotud arutelu paljude eri sidusrühmade ja kaasseadusandjatega.

Mis on järgmised sammud?

Järgmiste kuude jooksul jätkatakse arutelu ja tööd tulevase poliitika konkreetsete eesmärkide, struktuuri ja ülesehituse vallas ning samal ajal jätkub ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamine. Väärib märkimist, et seda tehakse mõjuhindamise teel, mille puhul eri võimaluste analüüsimisel kasutatakse sidusrühmadelt ja kodanikelt kogutud andmeid (nt 2017. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemused, programmi REFIT sisendid, Corki deklaratsiooni versioon 2.0, konverentsi „ÜPP – rääkige kaasa“ tulemused) ning tõhustatakse tõendite kogumist ja töötlemist. Seadusandlikke ettepanekuid tulevase ÜPP kohta võib oodata enne 2018. aasta suve, pärast järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva komisjoni ettepaneku esitamist, mis toimub eeldatavalt mais 2018.

Mille poolest on tulevane ÜPP liikmesriikide põllumajandustootjate ja haldusasutuste jaoks lihtsam?

Kes tahaks mõõta oma hekke sellepärast, et „Brüsselist öeldi nii“? Miks peaks Itaalia talunik täitma samu keskkonnanõudeid kui Soome talunik, ehkki nad tegelevad põllumajandusega väga erinevates tingimustes?

Tulevase ÜPPga nähakse ette ühised eesmärgid ja nende saavutamiseks võetavad meetmed. Liikmesriikidel võimaldatakse valida riigi või piirkondlikul tasandil nende ühiste meetmete seast sobiv meetmepakett ELi tasandil seatud eesmärkide täitmiseks.

Kõikidele sama lahenduse pakkumise asemel individuaalse lähenemisviisi kasutamine tähendab seda, et ELi nõudeid vähendatakse absoluutse miinimumini. Liikmesriigid hindavad tegelikke praktilisi vajadusi ja kasutavad neid sisendina ELi tasandil heaks kiidetava ÜPP strateegiakava koostamisel. Meie eesmärk on luua usaldusside meie maapiirkondade ja põllumajandustootjatega.

Põllumajandustootjate nõustamise teenuse tõhustamisega ja georuumilistel andmetel põhinevate toetusetaotluste süsteemi täieliku rakendamisega toetatakse veelgi toetuse taotlemise lihtsustamist ja investeerimismeetmete rakendamist.

Kuidas uus lähenemisviis praktikas toimib?

Liit peaks kehtestama ÜPP eesmärkidest lähtuvalt poliitika põhiparameetrid, mille puhul järgitakse nii ELi aluslepingutest tulenevaid kohustusi kui ka juba kokku lepitud eesmärke ja sihte seoses näiteks keskkonna, kliimamuutuse (COP 21) ja säästva arenguga.

Iga liikmesriik peaks koostama ÜPP strateegiakava, mis hõlmab sekkumist nii I kui ka II sambas. Selle kavaga kohandatakse ÜPP raames sekkumist nii, et selle panus ELi eesmärkide saavutamisse oleks võimalikult suur ning samal ajal võetaks kõnealuste eesmärkide ja sihtide taustal paremini arvesse kohalikke olusid ja vajadusi. Ühtlasi peaks liikmesriikidel olema suuremad võimalused rääkida kaasa toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku (sealhulgas kontrollide ja trahvide) väljatöötamisel.

Nimetatud strateegiakavade koostamine toimuks mitte eraldi, vaid vastava struktureeritud protsessi raames, ning komisjon hindaks neid kavasid ja kiidaks need heaks. See võimaldaks maksimeerida ÜPP panust ELi prioriteetide ja eesmärkide järgimisel ning liikmesriikide kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel. Samuti suurendaks see ELi tasandi lisaväärtust ja aitaks kaasa põllumajanduse toimiva siseturu säilimisele.

Liikmesriikidele langeks suurem vastutus ja aruandekohustus seoses eesmärkide täitmiseks võetavate meetmetega ja kokkulepitud sihtide saavutamisega ning samal ajal tagatakse uue lähenemisviisiga jätkuvalt võrdsed tingimused ja säilitatakse põllumajanduspoliitika ühtsus ja selle kaks sammast.

Kas see on esimene samm ÜPP taasriigistamise suunas?

Sellest poliitikast tulenevas ELi tasandi lisaväärtuses ei ole kunagi kaheldud ja ÜPP on jätkuvalt üks ELi juhtiv poliitikavaldkond. On pragmaatiline tunnistada, et kõikidele ei sobi sama lahendus. Millised on kohalikud olud? Milline on põllumajandustootjate konkreetne olukord? Küsimus on selle tunnistamises, et põllumajanduse olud ja tootmispotentsiaal ning kliima-, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud tingimused on ELi piires erinevad. Selle asemel, et püüda kehtestada kõigi jaoks sama mudelit, tuleks tunnistada meie mitmekesisust.

Kogu ELi hõlmanud veebipõhise avaliku konsultatsiooni käigus 2017. aasta veebruarist kuni maini kogutud andmetest nähtub tugev toetus seoses põllumajanduspoliitika Euroopa tasandil haldamisest tuleneva lisaväärtusega, kuna sellega tagatakse võrdsed tingimused ühisturul. Põllumajanduses saab sellistes ühistes küsimustes nagu keskkonnakaitse ja kliimameetmed tegutseda tõhusamalt üksnes ühtse Euroopa lähenemisviisi alusel. Sageli mainiti ka vajadust säilitada ELis majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus ning luua ühtne raamistik parimate tavade jagamiseks.

Meetmete rakendamise üksikasjad täpsustatakse riigi või piirkondlikul tasandil, ent EL tagab selgepiirilise reguleeriva ja eelarveraamistiku olemasolu, mis võimaldab saavutada ühised eesmärgid ühiste vahendite abil kooskõlas ELi aluslepingutega ning täita ELi rahvusvahelisi kohustusi seoses kliimameetmete ja säästva arenguga.

Miks on ÜPP keskkonna seisukohast oluline?

Põllumajandusmaa hõlmab enam kui poolt ELi maismaaterritooriumist ning nendel aladel on põllumajandus väga tihedalt seotud keskkonnaga. Ühest küljest sõltub see sektor mitmesugustest loodusvaradest – mullast, õhust, veest ja elurikkusest – ning seda mõjutab väga tugevalt kliima. Teisest küljest kujundab põllumajandus keskkonda, kus sellega tegeletakse – mitte ainult loodusvarade kasutamise kaudu, vaid ka luues ja säilitades maastikuelemente, mis kehastavad Euroopa mitmekesisust ja on olulisteks looduslikeks elupaikadeks.

ÜPP-l on tähtis roll põllumajanduse ning keskkonna ja kliima vahelise suhte muutmisel nii, et see tooks võimalikult suurt vastastikust kasu. Samuti pakutakse ÜPP raames mõnel juhul toetust maapiirkonna mittepõllumajanduslikele, näiteks metsandussektoris või muudes biomajanduse valdkondades tegutsevatele ettevõtetele, mis võivad mõjutada keskkonda.

Tulevase ÜPPga tuleks edendada ja toetada kliimateadlikku põllumajandust ning seada kestlikkus ÜPP prioriteetide ja meetmete keskmesse.

Kuidas toetatakse tulevase ÜPPga põllumajandustootjate keskkonnakaitsealast tegevust?

ÜPP raames sissetulekutoetust saavad põllumajandustootjad peavad vastavalt ÜPP aluspõhimõtetele kohaldama mitmesuguseid kliima- ja keskkonnasõbralikke tavasid. Nende üksikasjad määravad kindlaks liikmesriigid, võttes arvesse nii ELi tasandi eesmärkide saavutamise vajadust kui ka siseriiklikke, piirkondlikke ja kohalikke olusid. Selle süsteemi puhul tuginetakse ÜPP senistele tugevatele külgedele, kuid vähendatakse ja lihtsustatakse ELi õigusaktidega kehtestatavaid eeskirju.

Sellest hea tava alustasemest kaugemale ulatuvaid keskkonnasõbralikke meetmeid toetatakse põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike kavadega, mis võivad olla suhteliselt lihtsad või ka keerukamad. Nendegi kavade väljatöötamise eest vastutavad liikmesriigid viisil, millega tagatakse ELi eesmärkide täitmine lähtuvalt siseriiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest.

ÜPPs pööratakse suurt tähelepanu ka teadusuuringute, innovatsiooni, koolituse ja nõustamisteenuse potentsiaali ärakasutamisele, et edendada keskkonnahoidu ja kliimaküsimustega tegelemist, sealhulgas ressursitõhususe suurendamise kaudu.

Kui keskkonnaalased kohustused jäetakse liikmesriikide kanda, kuidas on võimalik tagada põllumajandustootjatele võrdsed tingimused? Kas meil tekib 28 eri süsteemi?

Tänane teatis tähistab olulist ja põhjalikku muutust ÜPP rakendamisel. Komisjon analüüsib subsidiaarsuse ja väiksema keerukuse põhimõttest lähtuvalt riiklikke/piirkondlikke kavasid ning tagab, et tehtud valikud ei ole selgelt ekslikud ega ebapiisavad tulemuspõhiste eesmärkide ja ELi põhinõuete täitmiseks. Komisjon lähtub riiklike/piirkondlike strateegiakavade hindamisel ja heakskiitmisel vajadusest maksimeerida ÜPP panust ELi prioriteetide ja eesmärkide järgimisel ning liikmesriikide kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. See on oluline selleks, et tagada kõikides liikmesriikides keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks ühtse lähenemisviisi kasutamine. Selles valdkonnas on suurem ambitsioonikus ainuke edasiviiv poliitikavalik.

Komisjon täidab ka jätkuvalt oma võtmerolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja ELi eelarve haldamise eest lõppvastutust kandva institutsioonina ning kaalub riiklike/piirkondlike kavade analüüsimise käigus hoolikalt võimalusi ülereguleerimise ärahoidmiseks.

Kas ÜPP kaks sammast (otsetoetused/turumeetmed ja maaelu areng) säilitatakse?

ÜPP kaks sammast on kaks teineteist täiendavat ÜPP elementi, mis tuleks säilitada. Nende kaudu toimub ÜPP rakendamine kahe olulise üldise sekkumisviisi abil. Esimese sambaga tagatakse iga-aastane toetus põllumajandustootjatele otsetoetuste ja turumeetmete näol, mis on seatud sõltuvusse vastavusest põhieeskirjadele ja keskkonnaeesmärkidele. Teine sammas kujutab endast mitmeaastast paindlikku investeerimisvahendit, mis on rohkem kohandatud iga liikmesriigi kohalikele oludele ja on ette nähtud eelkõige pikaajalisemate projektide toetamiseks.

Kuidas tagada, et tulevane ÜPP on õiglasem ning et väikesi ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid toetatakse vajalikul määral?

2015. aastal ehk ÜPP viimase reformi esimesel rakendamisaastal anti 20 protsendile põllumajandustootjatest 80 % otsetoetustest. See tekitab avalikus arutelus mõistetavalt küsimusi selliste meetmete majandusliku tõhususe ja sotsiaalse võrdsuse suhtes.

Tegelikult peegeldab see maa koondumist ja toetuse laadi: see on peamiselt maakasutuse põhine. Peale selle on enam kui pooled toetusesaajaist väga väikesed põllumajandustootjad ning enamik toetustest (2015. aastal 72 %) makstakse keskmise suurusega professionaalsetele (pere)ettevõtetele (5–250 ha), kes haldavad suuremat osa (71 %) ELi põllumajandusmaast ja on seega peamised avalike hüvede pakkumise ja keskkonnakasu eest vastutajad.

Komisjon soovib siiski uurida võimalusi otsetoetuste tõhusamaks suunamiseks ning põllumajandustootjatele õiglase ja sihipärasema sissetulekutoetuse tagamiseks kõikjal ELis, nagu on kirjeldatud aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta. Põhjalikumalt tuleks analüüsida järgmisi võimalusi, mille loetelu ei ole siiski ammendav:

  • otsetoetustele kohustusliku piirmäära kehtestamine, kusjuures võetakse arvesse tööjõudu, et hoida ära negatiivset mõju tööhõivele;
  • täiendav kahanevate toetuste kasutuselevõtt, et vähendada toetust suurematele põllumajandustootjatele;
  • tõhusam keskendumine ümberjaotavale toetusele, et võimaldada näiteks väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate sihipärast toetamist;
  • selle tagamine, et toetust saavad tegelikud põllumajandustootjad, mis tähendab keskendumist sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega.

Kas põllumajandustootjaid koheldakse kõikjal ELis võrdselt?

Peale selle tagamise, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele, mis tähendab keskendumist sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega, tuleb ÜPP raames tagada ka „võrdsus liikmete vahel, olgu nad suured või väikesed, võrdsus ida- ja lääne-, põhja- ja lõunapoolsemate riikide vahel“, nagu tuletas meelde president Juncker oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.

Sellest lähtuvalt tuleks vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi seoses ÜPP raames antava toetusega. Ehkki tuleb tunnistada suhteliste tööjõukulude ja maa hinna suuri erinevusi ning varieeruvat põllumajanduslikku potentsiaali ELi eri piirkondades, seisavad kõik ELi põllumajandustootjad siiski silmitsi sarnaste probleemidega, mis on seotud turukõikumiste, keskkonna ja kliimaga.

Milline on ÜPP roll heaolu edendamisel maapiirkondades?

ÜPP ei mõjuta mitte üksnes põllumajandussektorit, vaid aitab ka edendada kohalikku maamajandust ja maapiirkondade heaolu. Näiteks saab maaelu arengu vahenditega toetada käsitööettevõtte asutamist. Maapiirkondades saab uute maaelu väärtusahelate, näiteks puhta energia, tärkava biomajanduse, ringmajanduse, ökoturismi, taristusse investeerimise ning loodus- ja inimkapitali arengu, sealhulgas kutseõppe, uute oskuste arendamise programmide, kvaliteetse hariduse ja ühenduvuse toetamise kaudu luua uusi töövõimalusi ja suurendada piirkonna kasvupotentsiaali. Kujunemisjärgus meetmega „Arukad külad“ aidatakse kogukondadel lahendada ebapiisava taristu ja tööhõivega seotud probleeme.

Kuidas saab komisjon aidata noortel põllumajandustootjatel tegevust alustada ja soodustada põlvkondade vahetumist sektoris?

Põlvkondade vahetus peaks olema uue poliitikaraamistiku prioriteet, kuid liikmesriikide pädevus maaga seotud regulatsioonide, maksustamise, pärandiõiguse ja territoriaalse planeerimise valdkonnas annab neile parimad võimalused põlvkondade vahetumise toetamiseks. ÜPP peaks võimaldama liikmesriikidel töötada paindlikult välja kohandatud kavasid, mis kajastaksid kohalike noorte põllumajandustootjate konkreetseid vajadusi.

ÜPP strateegiakavad võivad hõlmata ka abi oskuste ja teadmiste omandamiseks ning innovatsiooni, ettevõtluse ja investeeringute toetamiseks. Samuti tuleks ÜPP raames aidata esimestel aastatel pärast põllumajandusettevõtte asutamist leevendada asjaomaseid riske kogu ELi hõlmava süsteemi abil, millega toetatakse esimese käitise rajamist. Tuleks lihtsustada juurdepääsu rahalistele vahenditele, millega toetatakse põllumajandusettevõtjate investeeringuid ja käibekapitali, ning kohandada seda paremini uute turuletulijate investeerimisvajaduste ja kõrgema riskiprofiiliga. Põllumajandustootjate uuele põlvkonnale makstavaid toetusi võiks kombineerida asjakohaste stiimulitega eakamale põlvkonnale, et lihtsustada tegevuse lõpetamist ja põlvkondadevahelist teadmussiiret, suurendada maa käest kätte liikuvust ja soodustada järgluse kavandamist.

Miks tuleb ÜPP raames toetada innovatsiooni? Mis on selle põhjendus?

Põllumajandus ja meie maapiirkonnad seisavad silmitsi mitme probleemiga, millele on vaja leida uus lahendus. Me vajame paremat nõustamist ja rohkem innovatsiooni. Avaliku sektori osalus teadusuuringutes ja innovatsioonis on vajalik selleks, et viia digitaalset innovatsiooni ja paremat ühenduvust vajavate maapiirkondade huvid vastavusse uute tehnoloogialahenduste pakkujate huvidega.

Näiteks saab andurite abil varakult tuvastada ja ennetada loomade terviseprobleeme ja vähendada ravivajadust. Reaalajas juurdepääs andmetele päikesevalguse tugevuse, mullaniiskuse, turgude, karjamajandamise ja muu kohta võimaldab põllumajandustootjatel teha paremaid ja kiiremaid otsuseid.

Teadusuuringute ja innovatsiooni alast koostööd tasub teha ELi tasandil. ELi eri piirkondades üksteiselt õppides saame rohkem teadmisi ja võtame innovaatilised lahendused kiiremini kasutusele.

Millist toetust võivad põllumajandustootjad tulevase ÜPP raames oodata hinnakõikumiste ja turukriiside puhul?

Põllumajandustootjate riskid ja surve nende sissetulekule on suured, olgu see tingitud sanitaar- või fütosanitaarkriisidest, kliimamuutusega seotud sündmustest või turukõikumistest. Komisjon on põllumajandustootjaid alati toetanud ja toetab ka tulevikus. Sellest annavad tunnistust kaks viimast solidaarsuspaketti, kumbki mahuga 500 miljonit eurot. Riskide realiseerumise sageduse suurenemisest tulenevalt on vaja süstemaatilisemat lähenemisviisi.

Põllumajandussektor vajab piisavat riskijuhtimisraamistikku, milles oleksid ühendatud nii ELi tasandi toetus, liikmesriikide siseriiklikud vahendid kui ka erasektori vahendid.

Näiteks eeldatakse, et võimalus luua sektoripõhine sissetuleku stabiliseerimise vahend, mille puhul kompensatsiooni maksmiseks vajalik kahju miinimummäär on väiksem, muudab olukorra nii põllumajandustootjate kui ka haldusasutuste jaoks atraktiivsemaks. Samal ajal tuleks hoolikalt hinnata uute vahendite ja toetusviiside väljatöötamise vajadust. Selles kontekstis tuleks soodustada riskide jagamiseks tehtavat koostööd põllumajandustootjate vahel ja toidutarneahelas, sealhulgas seoses ühise vastutuse võtmise ja lõimitud teenustega.

Mida kujutab endast ELi tasandi riskijuhtimisplatvorm?

Põllumajandustootjate ja muude sidusrühmade piiratud teadmised olemasolevatest vahenditest ja kogemuste nappus nende rakendamisel on paaril viimasel aastal olnud riskijuhtimisvahendite kasutuselevõtmisel üheks peamiseks takistuseks.

ELi tasandi riskijuhtimisplatvormist saab teadmiste jagamise ja parimate tavade vahetamise platvorm kõikidele osalejatele alates põllumajandustootjatest ja ametiasutustest kuni teadusinstituutide ja erasektori esindajateni (nt kindlustusettevõtted).

Komisjon osaleb vajaduse korral platvormil vahendajana ja arendab seda edasi selleks otstarbeks loodud veebisaidil.

Platvormi raames luuakse eksperdirühmad ja töörühmad ning korraldatakse seminare ja muid üritusi konkreetse riskijuhtimisteema käsitlemiseks, näiteks kahju arvutamiseks indeksipõhiste süsteemide abil. Peale selle annab platvorm võimaluse koondada kokku teave kohalikul tasandil loodud era- ja avaliku sektori riskijuhtimisalgatuste kohta ning muudes poliitikavaldkondades tehtava asjakohase töö tulemused seoses näiteks kliimamuutusega kohanemise ja agrometeoroloogiaga.

Miks tuleks ÜPP raames soodustada investeerimist ja kuidas saab põllumajandustootjaid rahastamisvahenditega toetada?

Paindlik investeerimisvahend on ÜPP raames vajalik konkurentsivõime, innovatsiooni, kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise ning lõppkokkuvõttes põllumajanduse ja maapiirkondade kestlikkuse toetamiseks. Põllumajandusettevõtte ajakohastamine, uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõtt või niisutussüsteemide renoveerimine on tegevus, mis nõuab korraga palju raha, ning ei saa eeldada, et põllumajandustootjad saavad sellise märkimisväärse finantsjõupingutusega iseseisvalt hakkama. Toetuste eraldamiseks kasutatavad avaliku sektori vahendid ei ole sektori kasvavate investeerimisvajaduste rahuldamiseks piisavad. Ligikaudse hinnangu kohaselt on investeeringute puudujääk põllumajanduse rahastamisel lühiajaliste laenude puhul 1,6–4,1 miljardit eurot ja pikaajaliste laenude puhul 5,5–14,8 miljardit eurot.

Sellised rahastamisvahendid nagu laenud, tagatised ja omakapitalivahendid võivad parandada rahastamisvõimaluste kättesaadavust põllumajandustootjatele (nt väiketalunikud, uued turuletulijad) ja põllumajanduslike toiduainete tootjatele, kellel on raskusi vajaliku kapitali hankimisega ettevõtte asutamiseks või arendamiseks. ELi ja erasektori vahendite koos kasutamisega saavutavad nad mitmekordistava mõju, st investeeringumahu suurenemise (finantsvõimendus).

MEMO/17/4842

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar