Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

rescEU: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku tugevdada katastroofide ohjamist ELis – küsimused ja vastused

Brüssel, 23. november 2017

Euroopa Komisjon on esitanud ettepanekud, et tugevdada ELi kodanikukaitset ja valmisolekut liikmesriikide toetamiseks loodusõnnetuste korral.

Ettepanek täiendab liikmesriikide katastroofidele reageerimise süsteeme ja näeb liidu tasandil ette spetsiaalse operatiivse suutlikkuse ressursi – rescEU. Samuti tugevdatakse ettepanekuga katastroofide ennetamis- ja nendeks valmisoleku meetmeid. Selles keskendutakse kahele peamisele valdkonnale: rescEU süsteemi loomine, et suurendada üldist katastroofidele reageerimise suutlikkust ELis, ja ulatuslikum investeerimine ennetusse ja valmisolekusse.

Miks teeb komisjon rescEU ettepaneku just praegu?

Katastroofid Euroopas on muutumas sagedasemaks ja keerukamaks. Viimasel ajal on kliimamuutuste ja muutuva riskikeskkonna tõttu kannatanud paljud riigid. Euroopa Liit on seisnud silmitsi arvukate katastroofidega, mis on nõudnud inimohvreid ja toonud endaga kaasa kahjulikke tagajärgi kodanikele, ettevõtjatele, kogukondadele ja keskkonnale. Ainuüksi 2017. aastal hukkus Euroopas looduskatastroofides 200 inimest. Majanduslikud kulud on samuti ülisuured: 2016. aastal oli loodusõnnetuste põhjustatud kahju Euroopas ligikaudu 10 miljardit eurot. EL peab sellele probleemile reageerima ja oma kodanikke katastroofide eest kaitsma.

ELi praegused katastroofidele reageerimise vahendid on piiratud. Sageli ei ole liikmesriikidele suudetud anda abi, mida nad on kriisi puhkedes küsinud, või ei ole seda tehtud piisavalt kiiresti. Selle põhjuseks on asjaolu, et praegune ELi kodanikukaitse mehhanism põhineb vabatahtlikul süsteemil ja liikmesriikide konkreetsetel võimalustel pakkuda teisele riigile abi.

Kuidas toimib rescEU praktikas?

Eelkõige on rescEU vahendite reserv, mis võetakse kasutusele siis, kui liikmesriigid ei suuda katastroofiga ise toime tulla ja paluvad ELilt täiendavat ja kiiret abi. EL katab kõik rescEU ja selle vahenditega seonduvad kulud. Komisjon vastutab varade eest ja otsustab nende kasutamise üle.

See toimiks kriisiolukorras järgmiselt.

1) Liikmesriik otsustab kriisiolukorraga toimetulekuks käivitada ELi kodanikukaitse mehhanismi, et taotleda abi (sama võivad teha teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid). Täpsustuseks: Euroopa Komisjon ei saa liidu kodanikukaitse mehhanismi ise aktiveerida.

2) Komisjoni ööpäevaringselt tegutsev hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, mis asub Brüsselis, jälgib ja haldab teabe jagamise süsteemi, mida kasutavad kõik ELi liikmesriigid abitaotluste esitamiseks ja abiga seonduvate üksikasjade täpsustamiseks. Kohe, kui abitaotlus on saabunud, teavitatakse sellest kõiki mehhanismis osalevaid riike.

3) Kui katastroofile tõhusaks reageerimiseks Euroopa kodanikukaitse ühisressursist ei piisa, võib komisjon otsustada, et võtab liikmesriikide toetamiseks kasutusele rescEU suutlikkuse. Selline suutlikkus hõlmab nelja tegevusvaldkonda – kustutuslennukid, suure võimsusega pumpamisseadmed üleujutuste korral, otsingu- ja päästerühmad linnades, aga ka välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad.

4) Kui vajatav abi on kindlaks tehtud, saadetakse see hätta sattunud riigile. Komisjon vastutab rescEU varade kasutamise eest. Operatsiooni käigus peab hätta sattunud riik tagama, et tegevus, mis hõlmab ka rescEU vahendite kasutamist, viiakse ellu vastavalt komisjoniga kokku lepitud kasutuskorrale.

Kuidas kavatseb EL liikmesriikide solidaarsust Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kasutamise kaudu toetada?

Ettepanek sisaldab mitmeid uusi sätteid, mis aitavad liikmesriikidel suurendada olemasolevat suutlikkust ja panustada Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi:

  1. Liikmesriigid saavad ELilt 75% ulatuses kaasrahastamist oma riikliku suutlikkuse parandamiseks. Sellest suutlikkusest saab osa Euroopa kodanikukaitse ühisressursist, mis tehakse katastroofi korral kättesaadavaks.
  2. Kui suutlikkust tuleb kasutada teises liikmesriigis toimunud katastroofile reageerimiseks, kaasrahastab EL üksnes Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi kuuluva varustuse kasutamisega seonduvaid kulusid. Varustuse puhul, mille liikmesriigid annavad Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi, on ELi kaasrahastamise määr 75 % tegevuskuludest, kui kõnealust varustust kasutatakse ELis või osalevas riigis. Praegu rahastatakse ELi eelarvest vaid teatavat osa transpordikuludest. Tegevuskulusid ei rahastata. Enamasti ei ole varustuse kohaletoimetamine punktist A punkti B kulukaim tegevus: tegevuskulud on transpordikuludest oluliselt suuremad. Näiteks suure välihaigla kohaletoimetamise kulud moodustavad vaid murdosa haigla jooksvatest kuludest, mis on umbes 6 miljonit eurot kuus. Lennuki saatmine Prantsusmaalt Portugali on samuti odav, kui võrrelda seda lennuki mitme päeva käitamiskuludega.
  3. Luuakse ELi kodanikukaitsealase teadmiste võrgustik, kes peaks pakkuma tuge kõigile kodanikukaitse valdkonnaga tegelejatele Euroopas. Võrgustiku kaudu saaksid nad hoida end probleemidega ja tehnilise keelega kursis.
  4. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega selle tagamiseks, et struktuurifondide toel tehtud investeeringud oleksid katastroofikindlad. See tähendab, et võetakse arvesse liikmesriikide esitatud riskianalüüse. Lisaks võib komisjon nõuda riiklikke riskijuhtimis- ja valmisolekukavasid, jälgida nende rakendamist ja anda soovitusi katastroofide ennetamiseks ja nendeks valmisolekuks tehtud riiklike investeeringute kohta. Pikas perspektiivis on see tõenäoliselt kõige tõhusam vahend, mis aitab liikmesriikidel vähendada kahjusid ja parandada katastroofide ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise suutlikkust.

Euroopa kodanikukaitse ühisressurss: milliseid ressursse ja riike peaks see hõlmama?

Euroopa kodanikukaitse ühisressurss põhineb 2014. aasta oktoobris loodud Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusel, mida teatakse ka kui vabatahtlikku reservi. Praegu kuulub ühisressurssi üle 90 reageerimisvahendi, mille on kättesaadavaks teinud 20 osalevat riiki. Ülevaate leiab siit. Nende hulka kuuluvad näiteks tuletõrjesalgad ja kustutuslennukid, üleujutuste ohjamis- ja veepuhastusseadmed, aga ka keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tuvastamise ja proovide võtmise varustus. Arvestades mitme katastroofi toimumist samaaegselt, aga ka nende sagedust ja keerukust, on kogemused näidanud, et vahendeid ei ole piisavalt.

Komisjon tugevdab Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi nõnda, et pakub suuremat rahalist toetust selliste vahendite kohandamiseks, parandamiseks ja käitamiskulude katmiseks, mille liikmesriigid on andnud ühisressursi käsutusse. See annab liikmesriikidele lisastiimuli, et pakkuda oma suutlikkust Euroopa kodanikukaitse ühisressurssidele.

Kas seda struktuuri saab kasutada ka kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimisel väljaspool ELi?

Ettepanekus keskendutakse peamiselt ELi ja liikmesriikide ühisele suutlikkusele reageerida kodustele katastroofidele.

Kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimisel väljaspool ELi ja selle partnerriike tagatakse mehhanismiga nii liidu tegevuse järjepidevus vastavalt olemasolevatele õigusaktidele kui ka kaasrahastamine Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kasutusse antud vahendite transpordikulude puhul 75 % ulatuses.

ELi kodanikukaitse mehhanismis osalevad riigid (Island, Norra, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro ja Türgi) saavad samuti kasu rescEU raames pakutavatest uutest võimalustest.

Kuidas aitab ettepanek kaasa katastroofide ennetamisele ja nendeks valmisolekule?

Ennetamine ja valmisolek on loodusõnnetustele tõhusa reageerimise nurgakivid. Katastroofide ennetamisse tehtavatel investeeringutel on selge kasu – need aitavad kaitsta elusid ja elatusallikaid ning vähendada majanduslikku ja füüsilist kahju. Ettepanekuga seatakse kavandamise keskmesse katastroofide ennetamine ning ohtude vähendamine. ELi vahendite kasutamise eelduseks on riskide hindamine ja vähendamine.

Selle saavutamiseks teeb EL järgmised ettepanekud.

  • Liikmesriike tuleb riskide hindamisse ning valmisoleku ja tulemusliku ennetamise kavadesse rohkem kaasata. Näiteks kui on teada, et piirkonnas esineb sageli üleujutusi, tuleb tagada, et ehitised, ettevõtted ja keskkond oleksid nõuetekohaselt kaitstud. Kui aga kaugetes maapiirkondades, kus on metsatulekahjude oht, elab vanemaid inimesi, tuleks nende evakueerimiseks koostada valmisolekukavad.

  • Samuti tuleb tagada parimate olemasolevate Euroopa ekspertide ühine väljaõpe. Vahendid ja meeskonnad peaksid olema hõlpsasti kasutatavad piiriüleselt ja asuma katastroofipiirkondade läheduses. Sama kehtib ka teadmiste ja varasematest katastroofidest saadud kogemuste jagamise kohta. Kõigi nende aspektidega tegeletakse ELi kodanikukaitsealase teadmiste võrgustiku kaudu.

Liikmesriikidel tuleb koostada ennetus- ja valmisolekukavad, mille komisjon vaatab läbi, aidates neid liikmesriike, kes vajavad täiendavat tuge.

Mitu korda on ELi kodanikukaitse mehhanismi viimase kahe aasta jooksul aktiveeritud?

Viimase kahe aasta jooksul (2016 ja 2017) on ELi kodanikukaitse mehhanismi aktiveeritud kokku 56 korral nii ELis kui ka väljaspool seda.

Kui Euroopa Parlament ja nõukogu saavutavad kokkuleppe, siis kui palju läheks komisjoni ettepanek maksma?

Ettepaneku mõju eelarvele on hinnanguliselt 280 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud perioodiks (2018–2020).

 

MEMO/17/4732

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar