Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Uus mahepõllumajandusliku tootmise määrus

Brüssel, 20. november 2017

Uus mahepõllumajandusliku tootmise määrus

Euroopa Komisjon tunneb heameelt, et nõukogu toetab kaasseadusandjate kokkulepet mahepõllumajandusliku tootmise uute eeskirjade kohta, ja loodab, et peagi jõutakse uue määruse vastuvõtmiseni. Kui uued eeskirjad on vastu võetud, jõustuvad need 1. jaanuaril 2021. See annab tootjatele, ettevõtjatele ja kaubanduspartneritele piisavalt aega uue raamistikuga kohanemiseks.

Miks on mahepõllumajandussektori jaoks vaja uusi eeskirju?

Paljud praegused eeskirjad on koostatud rohkem kui 20 aasta eest ja vajavad ajakohastamist, et neis kajastuksid ELi mahepõllumajandussektoris viimase kahe aastakümne jooksul aset leidnud olulised muutused. Mahetootmine ei ole enam põllumajandusliku toidutööstuse nišisektor nagu praegu kehtivate eeskirjade esmakordse koostamise ajal. Nüüd on see ELi põllumajanduse üks kiiremini arenevaid sektoreid: mahepõllunduse jaoks kasutatava maa pindala suureneb ligikaudu 400 000 hektarit aastas. ELi mahepõllumajanduslike toodete turg on umbes 125% suurem kui kümme aastat tagasi ja selle väärtus on ligikaudu 27 miljardit eurot. Praegu kehtivate eeskirjade ja erandite paljusus ei anna sellele Euroopa põllumajanduse äärmiselt tähtsale sektorile piisavalt kindlust ja tagatisi, kuid uue määruse lihtsam ja ühtlustatum lähenemisviis peaks aitama sellel sektoril veelgi kiiremini kasvada.

Milline on reformi pakutav lisaväärtus ja mis sellega muutub?

ELi mahepõllumajandustootjatele tagatakse võrdsed tingimused ja ELi mahetoodete logoga pakutakse tarbijatele kogu Euroopas ühesuguseid kvaliteeditagatisi. Kvaliteedigarantii on äärmiselt oluline ka seetõttu, et enamik tarbijaid maksab mahetoidu eest kõrgemat hinda.

Peamine edasiminek on see, et võetakse kasutusele üks ELi eeskirjade kogum, mis hõlmab kogu ELi mahepõllumajandussektorit. Vanade eeskirjade kohaselt oli lubatud nn à la carte erandite süsteem, mõnikord ühe tootja tasandil. Uutes eeskirjades võetakse arvesse vajadust paindlikkuse järele, mis oli varem tagatud nimetatud eranditega. Jätkuvalt on lubatud nõuetekohaselt põhjendatud erandid, nagu mahepõllumajandusliku koostisosa ajutine asendamine mittemahepõllumajanduslikuga juhul, kui varud on väiksed, kuid nüüd saavad need erandid olema ajaliselt piiratud, neid hinnatakse korrapäraselt ja kohaldatakse vajaduse korral kõigi tootjate suhtes, tagades kõikide võrdse kohtlemise. Samu eeskirju kohaldatakse kõikide mahetootjate ja -toodete suhtes.

Kõnealuseid ühtseid eeskirju hakatakse kohaldama ka kolmandate riikide põllumajandustootjatele, kes ekspordivad oma mahetooteid ELi turule. Nende eeskirjadega asendatakse praegu imporditud mahetoidu suhtes kohaldatavad rohkem kui 60 eri standardit, mida loetakse samaväärseks ELi eeskirjadega. Praegu oleme olukorras, kus juhul, kui mõni riik ei ole ELiga sõlminud nõuete samaväärsuse kokkulepet, võivad selle riigi eri tootjatele kehtida erinevad nõuded vaid seetõttu, et sertifitseerimisasutused on kehtestanud oma nõuded. Nõuete samaväärsuse põhimõte asendatakse nüüd nõudega järgida ELi ühtseid eeskirju. See toob kaasa kaubanduse olulise paranemise, eelkõige seeläbi, et ELi ja kolmandate riikide ettevõtjatele hakkavad kehtima võrdsed tingimused.

Eeskirjade kohaldamisala on laiendatud, et hõlmata uusi tooteid, nagu sool, kork ja eeterlikud õlid. Et pakkuda tootjatele lisavõimalusi, on edaspidi võimalik lisada ka uusi tooteid vastavalt sektori arengule ja tarbijate nõudmistele.

Uus määrus muudab põllumajandustootjate elu lihtsamaks. Näiteks saavad väiketalunikud nüüd valida rühmiti sertifitseerimise võimaluse, mis vähendab sertifitseerimiskulusid ja muudab lihtsamaks mahepõllumajanduse kavaga ühinemise.

Uusi võimalusi luuakse ka mahepõllumajanduslike seemnete ja muu geneetiliselt mitmekesise taimse paljundusmaterjali uue turu avamisega. See suurendab elurikkust ja põllukultuuride kestlikkust ning soodustab innovatsiooni. Paraneb vastupanuvõime kahjuritele ja haigustele ning tähelepanu pööratakse paremale kohandumisele kohalike tingimustega.

Kas uued eeskirjad toovad mahetootjatele ja sertifitseerimisasutustele kaasa rohkem kontrolle ja suurema bürokraatia?

Vastupidi – uute eeskirjadega luuakse olukord, kus vajadus teha kontrolle, et tagada tarbijate usaldus sektori vastu, ning sellest tegevusest põllumajandustootjatele ja pädevate asutustele tulenev koormus on tasakaalus. Kontrollid toimuvad liikmesriigi tasandil ja ette teatamata, mis tagab nende tõhususe. Standardkorra kohaselt tehakse kontrolle igal aastal, kuid uute eeskirjadega tunnistatakse, et väljakujunenud mahetootjate puhul ei ole see alati tingimata vajalik. Selliseid tootjaid, kellel ei esine kolme järjestikuse iga-aastase kontrolli jooksul rikkumisi, võivad riigi ametiasutused otsustada kontrollida ainult kord kahe aasta tagant. See vähendab bürokraatiat nii põllumajandustootjate kui ka riigiasutuste jaoks.

Kas mahetoidu tootmisel on lubatud kasutada pestitsiidide?

Mahetootmise eeskirjad on väga selged: sertifitseeritud tootjad ei tohi oma põllumajandussaadustes mingil juhul kasutada keelatud aineid, näiteks pestitsiide. Seda põhimõtet on järgitud alati ja see ei muutu ka uute eeskirjadega.

Küll aga sätestatakse uutes eeskirjades ennetusmeetmed, mida tootjad peavad võtma selleks, et vähendada juhusliku saastumise riski pestitsiidide tõttu, mida kasutatakse mahekultuuride kõrval kasvatatavatel tavapärastel põllukultuuridel. Nende meetmete kontrollimise eest vastutavad riigi ametiasutused. Tarbijad peaksid saama olla täiesti kindlad, et ELi mahetoote logo kandvate toodete tootmisel ei ole aktiivselt kasutatud pestitsiide ja et on võetud kõik võimalikud ettevaatusabinõud, et vähendada pestitsiidide juhusliku esinemise (väikest) riski.

Väidete korral selle kohta, et mahetooted sisaldavad pestitsiidide, on riigi ametiasutused kohustatud algatama uurimise. Ametliku uurimise algatamiseks peavad niisugused väited siiski olema selgelt tõendatud. Uurimine peaks aitama teha kindlaks, kust kõnealused ained pärit on, ja nende esinemise põhjuse. Uurimisel tuleks kasutada kõiki asjakohaseid meetodeid kahtluse kõrvaldamiseks ilma asjatute viivitusteta.

Komisjon hindab olukorda nelja aasta jooksul pärast uue määruse kohaldamise alguskuupäeva, st pärast 1. jaanuari 2021. See võimaldab põhjalikult analüüsida lubamatute ainete sisalduse piirmääraga seotud riiklikke eeskirju ja tavasid ning anda hinnangu selle valdkonna edasiste sammude kohta.

Mida toovad uued eeskirjad kaasa imporditud mahetoodete puhul?

Uus määrus ei hõlma mitte ainult ELi mahetooteid, vaid ka muudest riikidest ELi imporditud tooteid.

Tunnustatud kontrolliasutuste osas kehtivad uued eeskirjad ühtviisi nii ELis tegutsevatele tootjatele kui ka kolmandate riikide tootjatele, kes soovivad müüa oma tooteid Euroopa Liidu ühtsel turul. Kui varem pidid kolmandate riikide tootjad järgima ELi eeskirjadega samaväärseks loetud nõudeid, siis nüüd peavad nad järgima samu eeskirju nagu ELi tootjad. See tähendab üleminekut nõuete samaväärsuse põhimõttelt nõuetele vastavuse põhimõttele. Nii luuakse võrdsed võimalused kõikidele tootjatele, kes võivad olla kindlad, et kõik nad on kohustatud järgima samu kõrgeid standardeid, ja annab ka tarbijatele kindlustunde, et kõik ELis müüdavad mahetooted, olenemata sellest, kas need on toodetud ELis või mitte, vastavad samadele kvaliteedinõuetele.

Seni sertifitseeriti imporditud tooteid vastavalt samaväärsete standarditega kolmandate riikide riiklikele eeskirjadele või vastavalt ligikaudu 60 erinevale eeskirjale, mille kehtestasid kontrolliasutused, keda EL tunnustas enda mahepõllumajanduse eeskirjade kohaselt samaväärsena. Näiteks mõned kontrolliasutused lubasid kasutada teatavaid taimede töötlemise tooteid, mida ELis ei kasutata (näiteks tooted selliste haiguste raviks, mida Euroopas ei esine ja mille kohta Euroopa eeskirjad seega puuduvad).

Mis saab mahepõllumajanduskokkulepetest, mille EL on teiste riikidega sõlminud?

EL on tunnustanud mitut ELi mittekuuluvat riiki (nn kolmandad riigid) riikidena, kus on samaväärsed mahetootmise eeskirjad ja kontrollisüsteemid. Mõned kolmandad riigid, nagu Kanada, Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Tuneesia, Uus-Meremaa jt, on ka ELi tunnustanud samaväärsena samaväärsuskorra või -lepingute kaudu, mis tähendab, et mõlemad pooled tunnustavad teineteise mahetootmiseeskirju ja kontrollisüsteeme võrdväärsetena oma vastavate eeskirjade kohaselt. Kõnealused tunnustused tagavad Euroopa tarbijatele laialdase mahetoodete valiku ja pakuvad samas ELi tootjatele ekspordivõimalusi.

Olemasolevad korrad või kokkulepped tuleb vajaduse korral viia mõistliku aja jooksul kooskõlla uute eeskirjadega.

Olemasolevad nõuete samaväärsuse tunnustamised selliste kolmandate riikide puhul, mis on praegu väljaspool vastastikuse samaväärsuse korra kohaldamisala, tuleb muuta vastastikusteks kaubanduslepinguteks, et tagada ettevõtjatele kindlam õigusraamistik. Viieaastase üleminekuperioodiga tagatakse, et nii ELil kui ka tema partneritel on aega selliste vastastikku kasulike lepingute üle läbi rääkida.

Mida toovad uued eeskirjad kaasa kasvuhoones toimuva mahepõllumajandusliku tootmise puhul?

Üks mahepõllumajandusliku tootmise põhinõudeid on taimede toitmine peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu. Uue määrusega kinnitatakse seost mullaga kui aluspõhimõtet ja selle kohaselt ei ole piiritletud peenarde kasutamine kooskõlas mahepõllumajanduse üldpõhimõtetega.

Uue määruse kohaselt võivad tootjad neis riikides, kus selline tava on mahepõllumajanduses juba lubatud, siiski kasvuhoonete kasutamist jätkata, kuid teha seda piiratud aja jooksul, st 10 aastat. Komisjon esitab aruande piiritletud peenarde kasvuhoones kasutamise kohta viie aasta jooksul pärast uue määruse kohaldamise alguskuupäeva ja võib sellele vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku.

Kas eeskirjad kehtivad kõikide mahetoodete, sealhulgas töödeldud toodete suhtes?

Uut mahepõllumajandusliku tootmise määrust kohaldatakse elusate ja töötlemata põllumajandustoodete, sh seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali ning töödeldud põllumajandustoodete suhtes, mida kasutatakse toiduna ja söödana. Töödeldud tooted võib märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid siis, kui vähemalt 95% põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikud.

MEMO/17/4686

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar