Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

EL võtab edasipüüdlikke meetmeid puhtamate ja ohutumate merede jaoks

Malta, 5. oktoober 2017

EL võtab edasipüüdlikke meetmeid puhtamate ja ohutumate merede jaoks

Käimasoleval ELi korraldataval konverentsil „Meie ookean“, mis toimub Maltal 5. ja 6. oktoobril, on Euroopa Liit võtnud kohustuse seoses 36 konkreetse meetmega, mis aitavad kaasa puhtama ja tervislikuma, ohutuma ja turvalisema mere saavutamisele. Selle sammuga, millega kaasneb rohkem kui 550 miljoni euro kulutamine tegevustele kogu maailmas, rõhutatakse ELi otsusekindlust merede olukorra parandamisel ja saadetakse positiivne signaal ka ülejäänud maailmale – nii valitsustele kui ka erasektorile – et tegelda järjest suuremate probleemidega ookeanidel, alates plastireostusest ja mereelustiku kaitsest kuni kliimamuutuste mõju ja kriminaalse tegevuseni merel.

ELi 36 meedet kirjeldatakse täpsemalt allpool.

Meresõidu turvalisus on üleilmse kaubanduse ja õitsengu aluseks, kuid seda ohustavad loodusõnnetused, piraatlus salakaubavedu ja relvastatud konfliktid. Et muuta olukord maailmamerel ohutumaks ja turvalisemaks, teatas Euroopa Liit järgmisest:

  • EL lubas eraldada 37,5 miljonit eurot, et tagada meresõidu turvalisus ja võidelda piraatlusega Kagu-Aafrika rannikul ja India ookeanis. Neid vahendeid hakkavad rakendama neli piirkondlikku organisatsiooni (COMESA, EAC, IGAD ja IOC) koostöös UNODCi, Interpoli ja FAOga. Programmi raames toetatakse alternatiivsete elatusvahendite teenimise algatusi Somaalia piraadirannikul, uurimissuutlikkuse suurendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil, vanglate reformi, prokuratuuri ja kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamist, ebaseaduslike finantsvoogude katkestamist, rahapesu vastast võitlust ja mitmesuguseid muid merega seotud tegevusi, lisaks piirkondliku meresõidualase teabe koordineerimise ja vahetamise mehhanismist saadavatele vahenditele.
  • 4 miljonit eurot 2017. aastal satelliitseire programmi Copernicus jaoks, et toetada ELi ameteid ja liikmesriike naftareostuse ja suuremahulise kaubandusliku kalapüügi seires (sealhulgas võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu) Atlandi ookeani loodeosas, Vahemerel, Läänemerel, Põhjamerel, Mustal merel ning Vaikses ookeanis ja Kanaari saarte ümbruses. Copernicus loob ka uued teenused, et toetada õiguskaitset ja meresõiduohutust jääga kaetud aladel.
  • jätkuv meresõidu turvalisuse toetamine Guinea lahes, sealhulgas Guinea lahe piirkondadevahelise võrgustiku kaudu, ning alustab kahe uue programmiga: programmi SWAIMS (Lääne-Aafrika meresõidu turvalisuse integreeritud toetusprogramm, mahuga 29 miljonit eurot) ning Lääne- ja Kesk-Aafrika sadamate turvalisuse parandamise programm, mahuga 8,5 miljonit eurot.
  • 1 miljon eurot 2017. aastal, et toetada ELi merendusasutuste IKT-süsteemide ajakohastamist ja hõlbustada nende koostööd. Veel teatas Euroopa Liit, et ta eraldab 80 000 eurot rannikuvalveasutuste vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopas.
  • 2017. aasta septembris võeti kasutusele seirevahendi prototüüp, mis tuvastab merel olevad laevad, et saada ülevaade merel toimuva inimtegevuse ulatusest. See „tundmatute mereobjektide tuvastaja“ (mida inglise keeles kutsutakse lühendiga SUMO (Search for Unidentified Maritime Objects)) on tarkvara, mis analüüsib automaatselt satelliitradaripildi andmeid, et leida merel üles isegi ühe meetri pikkused alused, ka pilves ilmaga ja öösel. SUMO põhineb avatud koodiga tarkvaral, et innustada kasutajaid ja arendajaid seda omaks võtma ja hõlbustada rahvusvahelist koostööd mereteede kaardistamise, laevaliikluse tiheduse jälgimise, saastavate laevade tuvastamise, püügitegevuse seire, piraatluse ja salakaubaveo vastu võitlemise ning merepiiride kontrollimise valdkonnas.

Merekeskkonna reostus on suur probleem. Rohkem kui 10 miljonit tonni prügi jõuab igal aastal merre. 2050. aastaks sisaldavad meie ookeanid rohkem plasti kui prügi. Selle probleemi lahendamiseks teatas EL järgmisest:

  • WISE-Marine'i käivitamine, mis annab üldsusele ja sidusrühmadele juurdepääsu Euroopa veevaldkonna küsimusi käsitlevale teabele, et edendada ookeanide paremat majandamist ja ökosüsteemipõhist haldamist. Platvormi laiendatakse ja ühtlustatakse tulevastel aastatel veelgi.
  • 2 miljoni euro eraldamine 2017. aastal, et toetada merestrateegia raamdirektiivi rakendamist liikmesriikide poolt ning täiendavad 2,3 miljonit eurot, et toetada piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. ELi õiguse eesmärk on saavutada hea keskkonnaseisund ELi liikmesriikide vetes 2020. aastaks ning kaitsta ressursibaasi, millest sõltub merega seotud majanduslik ja sotsiaalne tegevus.
  • 2,85 miljonit eurot merereostuse ennetamisele ja selleks valmisoleku projektidele ning 2,5 miljonit eurot merereostuse õppustele, et toetada ja täiendada ELi riikide ja teatavate ELi naabruses asuvate riikide vahelisi piiriüleseid koostööpingutusi.
  • tulevase plastide strateegia osana 2017. aasta lõpuks kavandatavad meetmed, mille eesmärk on vähendada plastide sattumist keskkonda.
  • 2017. aastal kavandatavad meetmed, mille eesmärk on vähendada laevaheitmete ja lastijäätmete merre juhtimist.

Prognooside kohaselt säästev meremajandus, mis on praegu hinnanguliselt väärt 1,3 triljon eurot, kahekordistub 2030. aastaks. EL lisas kõnealuse teema tänavusele konverentsile „Meie ookean“, et tugevdada sünergiat ookeanide säästva majanduskasvu ja rannikualade tööhõive vahel kõikjal maailmas. Selleks teatas, EL järgmisest:

  • Rohkem kui 250 miljonit eurot 2017. aastal mere- ja merendusalaste teadusuuringute rahastamiseks. Sellest 40 miljonit eurot on vähese heitega ja täiustatud veetranspordi ning 30 miljonit eurot mereenergia toetuseks. Lisaks andis EL teada, et ta eraldab 12 miljonit eurot, et toetada kaht uut innovatsiooniprojekti, mille sisuks on võidelda puhastusmeetmetega mereprahi ja muude saasteainete vastu. Lõpetuseks teatas Euroopa Liit, et ta toetab rohkem kui 50 miljoni euroga BlueMedi algatust koostööks terve, tootliku ja vastupidava Vahemere nimel teaduse ja teadusuuringute kaudu.
  • Töö tõhustamine seoses Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liiduga, juurutades lähtuvalt Belémi avaldusest mereteaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni alaseid tõhustatud koostöö raamistikke Atlandi ookeani partneritega, nagu Brasiilia ja Lõuna-Aafrika, ning ajavahemikul 2018–2019 eraldab liit selle eesmärgi saavutamiseks üle 60 miljoni euro. Samuti rakendab EL jätkuvalt Galway avaldust ookeani käsitlevate teadusuuringute alase koostöö kohta Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga. Euroopa Liit teatas, et Atlandi ookeani probleemidega tegelevates rahvusvahelistes konsortsiumides töötavate uurimisrühmade arv on aastaks 2019 suurem kui 500.
  • 2017. aastal 14,5 miljoni euro suuruse investeerimisalgatuse käivitamine, et edendada jätkusuutlikku sinist majandust Euroopa Liidus. Ligikaudu 8 miljonit eurot nendest vahenditest eraldatakse starditoetustena kujunemisjärgus sinise majanduse sektorite suure potentsiaaliga projektidele kogu ELis. Selleks et teha paremat mereprahi seiret ja selle vastu paremini võidelda, suunatakse veel 2 miljonit eurot uuenduslike tehnoloogiate toetamisse, et teha mereprahi seiret ja selle vastu võidelda kõikjal Euroopa Liidu vetes. Peale selle kulub 3 miljonit eurot, et hõlbustada mestimisprojekte Vahemere piirkonnas, näiteks merendusalase väljaõppe ja haridusasutuste, sinise majandusega tegelevate ettevõtete ja kohalike kalurikogukondade vahel. Lõpuks tuleb märkida ka 1,5 miljoni euro suurust toetust mere ja ranniku ökosüsteemide taastamiseks Vahemere piirkonnas.
  • Vaikse ookeani piirkonna ja Euroopa Liidu merepartnerluse programmi käivitamine mahuga 45 miljonit eurot. Rootsi teatas, et ta toetab programmi 10 miljoni euroga. Programmi eesmärk on toetada kalanduse kestlikku majandamist ja arendamist, et tagada toiduga kindlustatus ja majanduskasv, pöörates samal ajal tähelepanu vastupanule kliimamuutuste mõjule vastupanule ja mere bioloogilise mitmekesisuse kaitsele.
  • 24. märtsil 2017 kohustus liit koostöös UNESCO valitsustevahelise okeanograafiakomisjoniga (IOC-UNESCO) tegutsema selle nimel, et kiirendada kogu maailmas merealade/mereruumi planeerimise protsesse. Mereruumi planeerimine toimub piiri- ja sektoriüleselt, et tagada merel tõhus, ohutu ja kestlik inimtegevus. Ühisele tegevuskavale tuginedes eraldab EL 1,4 miljonit eurot IOC-UNESCO-le, et töötada välja rahvusvahelised suunised mereala ruumiliseks planeerimiseks. Selle tegevuse raames alustatakse 2018. aasta alguses kahe mereruumi planeerimise pilootprojektiga: üks Vahemeres ja teine Vaikse ookeani lõunaosas. Lisaks luuakse mereruumi planeerimise rahvusvaheline foorum, et hõlbustada arutelu selle üle, kuidas mereruumi planeerimist, sealhulgas valdkonnaüleseid meetmeid, tuleks kogu maailmas kohaldada. Esimene seminar toimub 2018. aasta kevadel.
  • 23 miljoni euro väärtuses investeeringuid 2017. ja 2018. aastal satelliitseire programmi Copernicus merekeskkonnaseire teenistusse. Teenistus keskendub kliimamuutustele, kalandusele ja merekeskkonna kaitsele. Samuti anti teada, et Copernicus võtab esmakordselt kasutusele ookeaniseire näitajad, sealhulgas biokeemilised näitajad. Need ookeani tervise hindamiseks olulised näitajad avaldatakse ookeanide seisundi aruandes, mis tehakse veebis kättesaadavaks 2018. aasta lõpus.
  • Euroopa Liit kohustub jätkuvalt täitma säästva kalapüügi partnerluslepinguid rannikuriikidega. Nende lepingutega juba toetatakse riike säästva kalapüügi arendamisel, seire- ja kontrollisüsteemide tulemuslikul juhtimisel ning võitluses ETR-kalapüügi vastu. Uue põlvkonna lepingud peavad võtma integreerituma lähenemisviisi, edendades muu hulgas kestlikku sinist majandust ja suurendades investeeringuid kalandussektorisse. Kõnealune uus lähenemisviis peaks võimaldama partnerriikidel saada ookeanimajandusest suuremat tulu säästlikul viisil.
  • 8,5 miljonit eurot mere ja ranniku elurikkuse säilitamiseks Kariibi mere alal, et toetada nendest ökosüsteemidest sõltuvaid kogukondi. See meede on suunatud eelkõige looduslikele aladele, mida ohustavad väärkasutus, liigkasutus, saaste ja kliimamuutuste mõju.
  • Peaaegu 6 miljonit eurot ELi riikide mereruumi planeerimise alaste piiriülese koostöö projektide toetuseks. Mereruumi planeerimine toimub piiri- ja sektoriüleselt, et tagada merel tõhus, ohutu ja kestlik inimtegevus.
  • 2017. aastal kavatsetakse rahastada esimesi laine- ja loodeenergia kasutuselevõtu katsetusi Euroopas, toetades 1,5 miljoni euroga keskkonnaseirega tegelevaid ametiasutusi ja projektiarendajaid.
  • Kavatsus arendada sinise teaduspilve katseprojekti, millega soovitakse ajakohastada mereandmetele juurdepääsu ning nende haldamise ja kasutamise protsessi, seades eesmärgiks suurte koguste erinevate mere- ja merendusalaste andmete parema töötluse pilvetehnoloogia abil. Lisaks peaks sinine pilv veelgi edendama ELi teadlaste ja nende rahvusvaheliste partnerite koostööd. Pilvetehnoloogia abil saab parandada ülemaailmseid ja piirkondlikke ookeanivaatlusi ja prognoosimist, nagu soovitatakse G7 mere ja ookeanide tuleviku algatuse raames ning osana ülemaailmsest jõupingutusest rajada parem Maa jälgimise süsteemide süsteem.
  • Vähemalt 1 miljon eurot, et toetada Maailmapanga ülemaailmset kalandusprogrammi (PROFISH). Programmi eesmärk on parandada keskkonnasäästlikkust, inimeste heaolu ja majandustulemusi maailma kalanduses ja vesiviljeluses, keskendudes kalanduse ja kalakasvatusega tegelevate vaesuses elavate inimeste heaolule arengumaades.

Kliimamuutustel on väga otsene mõju ookeanidele, eriti murettekitav on merevee taseme tõus ja suurenev hapestumine. Seetõttu teatas Euroopa Liit järgmisest:

  • 10 miljoni euro suurune projekt koos Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO), milles käsitletakse kliimamuutuste leevendamist merelaevanduse sektoris. Projekti eesmärk on luua viis meretehnoloogia koostöökeskust, üks igas sihtpiirkonnas, s.o Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ja Vaikse ookeani piirkonnas, moodustades seega ülemaailmse võrgustiku. Võrgustiku ülesanne on aidata nimetatud piirkondade arenguriikidel töötada välja energiatõhususe meetmeid meretranspordi valdkonnas.
  • 1,5 miljonit eurot musta süsiniku heitkoguste vähendamiseks Arktikas. Projekti eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd Arktika keskkonna kaitsmiseks.
  • 600 000 eurot järgmise kahe aasta jooksul integreeritud Arktika projektile, mis keskendub ELi Arktika poliitika kolmele prioriteetsele valdkonnale: kliimamuutused ja Arktika keskkonna kaitse; kestlik areng Arktikas ja selle ümbruskonnas ning rahvusvaheline koostöö Arktikaga seotud küsimustes.

Merekaitse: Vähem kui 5 % maailma mere- ja rannikualadest on seadusega kaitstud, ja veelgi vähem neid seadusi rakendatakse, hoolimata ÜRO 2020. aasta eesmärgist 10 % kaitse kohta. Seetõttu teatas Euroopa Liit järgmisest:

  • Euroopa Komisjon kuulutas välja kõikide ühekordsete plasttopside järkjärgulise kaotamise 2017. aasta lõpuks kõigis oma Brüsselis asuvates veevõtukohtades ja müügiautomaatides*. Samuti on võetud kohustus anda aru kõigist oma jõupingutustest veelgi vähendada muude ühekordselt kasutatavate plastesemete kasutust kõigis oma hoonetes ja 2018. aasta konverentsil „Meie ookean“. See hõlmab meetmeid, et parandada oma keskkonnahoidlikke riigihankeid, vähendades sööklates ja kohvikutes ühekordsete plasttoodete kasutamist, edendades laiemat kraanivee kasutust ning suurendades töötajate teadlikkust jäätmete vähendamise, ringlussevõtu ja keskkonnasäästlikumaks muutmise kohta komisjoni üritustel.
  • 20 miljonit eurot merekaitsealade haldamise toetamiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides bioloogilise mitmekesisuse ja kaitsealade haldamise programmi BIOPAMA II kaudu.
  • Koos Saksamaaga teatati, et toetatakse valdkonna- ja piiriülese ning mitut sidusrühma hõlmava ookeanide piirkondliku majandamise platvormi loomist 2020. aastaks. Kõnealune platvorm töötatakse välja piirkondliku ookeanide majandamise partnerluse (PROG) raames, mis kutsuti 2015. aastal ellu ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), kestlikkuse süvauuringute instituudi (Institute for Advanced Sustainability Studies, IASS), kestliku arengu ja rahvusvaheliste suhete instituudi (Institut du Développement Durable et des Relations Internationales, IDDRI) ning kestlikkuse mõttekoja (Think Tank for Sustainability, TMG) poolt. Saksamaa kuulutas platvormi väljatöötamise välja vabatahtliku kohustusena kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamist toetaval ÜRO ookeanikonverentsil (5.–9. juuni 2017). PROGi foorum pakub uusi teadmisi integreeritud ookeanide majandamise kohta kolmel eri tasandil: 1) piirkondade tasandil; 2) piirkondade vahel; ning 3) piirkondade tasandi ja ülemaailmse tasandi vahel. Tuginedes rahvusvaheliste partneritega 2018. aastal tehtavale koostööle, korraldavad EL ja Saksamaa esimese kohtumise 2019. aastal.
  • 1,5 miljonit eurot ökosüsteemide ja majandustegevuse analüüsimisse Kesk-Atlandi mäestiku ja Rio Grande Rise'i piirkonnas, et toetada erilise keskkonnahuvi objektiks olevate alade sidusa kogumi kindlaksmääramist.
  • kavatsus toetada Vahemere üldist kalanduskomisjoni vähemalt 2 700 km² suuruse püügikeeluala loomisel², et kaitsta põhjalähedasi kalavarusid elupaikades, mis on tunnistatud paljude mereliikide esmatähtsaks noorkala kasvu- ja kudemisalaks väljaspool Itaalia ja Horvaatia territoriaalvett asuvas Aadria mere Jabuka/Pomo Piti piirkonnas. Jabuka/Pomo Piti piirkonna püügikeeluala kehtestamise kohta tehakse otsus Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) iga-aastasel istungjärgul 16.–19. oktoobril 2017.

Kestlik kalandus on piisavale ja täisväärtuslikule mereandidele juurdepääsu eeltingimus tulevaste põlvkondade jaoks. Kestliku kalanduse tagamiseks kogu maailmas on EL teatanud järgnevast:

  • 15 miljonit eurot programmi PESCAO raames piirkondliku kalanduse juhtimise parandamiseks Lääne-Aafrikas, et arendada piirkondlikku kalanduspoliitikat, luues piirkondliku koordineerimise ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüük) vastu võitlemiseks ning parandades kalavarude majandamist piirkondlikul tasandil.
  • 5,7 miljonit eurot 2017. aastal , et toetada ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) tööd kalavarude jätkusuutlikkuse parandamiseks Vahemere piirkonnas.See on järelmeede 30. märtsil 2017 allkirjastatud MedFish4Ever deklaratsioonile, mis kujutab endast 10-aastast kohustust Vahemere kalavarude päästmiseks ning piirkonna ökoloogilise ja majandusliku rikkuse kaitsmiseks.
  • 1 miljon eurot 2017. aastal vähemalt FAO ülemaailmsele programmile, et toetada murrangulise tähtsusega kokkuleppe rakendamist, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks. Programm pakub poliitilist, õiguslikku ja tehnilist abi ning suutlikkuse suurendamist lepingu jõustamise tugevdamiseks. Lisaks sellele teatas EL, et ta korraldab 2020. aastal rahvusvahelise konverentsi sadamariigi meetmeid käsitleva kokkuleppe hindamiseks ja läbivaatamiseks. Lõpetuseks teatas EL, et eraldab 2017. aastal 225 000 eurot FAO-le ülemaailmse registri loomiseks kalalaevade, jahutusseadmetega transpordilaevade ja varustuslaevade registreerimiseks kogu maailmas.
  • Uued eeskirjad jõustuvad eeldatavasti 2017. aasta lõpuks ning nende eesmärk on välispüügilaevastikku paremini ja kestlikumalt majandada. Uued eeskirjad võimaldavad Euroopa Liidul oma laevastikku paremini jälgida ja kontrollida ning tõhusalt käsitleda teise riigi lipu alla ümberregistreerimise ja prahtimise probleemi, suurendades seega jõupingutusi ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks.
  • Eesmärk sõlmida mitmepoolne kalandustoetuste kokkulepe 11. WTO ministrite konverentsil, mis toimub 2017. aasta detsembris Buenos Aireses. Seda eesmärki silmas pidades esitas EL 2017. aasta juulis Maailma Kaubandusorganisatsioonis muudetud ettepaneku, et keelata teatavad kalandustoetused, mis soodustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki, kaotada toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, ning hoiduda uute seda laadi toetuste kehtestamisest. Ettepanek, mille eesmärk on rakendada kestliku arengu eesmärk nr 14.6, sisaldab ka sätteid suurema läbipaistvuse kohta ning suuniseid eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta arenguriikidele ja vähim arenenud riikidele. Lisaks sellele teeb EL kõik endast oleneva nimetatud kokkuleppe edendamiseks ning selle toetamiseks läbirääkimiste ja rakendamise eri etappides.

Lisateave

Meie ookeani veebisait

Vaata konverentsi „Meie ookean“ otseülekannet (saadaval järgmistel keeltes EN, FR, ES, CN, RU, AR)

Vaata otseülekannet ELi pressikonverentsilt Maltal (reede, 6. oktoober 13.00 Kesk-Euroopa aja järgi)

 

*Ajakohastatud 6.10.2017 kell 13:00 konkreetse lubadusega

MEMO/17/3588

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar