Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Oktoobri rikkumisotsuste pakett: olulisemad otsused

Brüssel, 4. oktoober 2017

Oktoobri rikkumisotsuste pakett: olulisemad otsused

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud olulisemad otsused (sealhulgas 29 märgukirja, 29 põhjendatud arvamust, 4 kaebust Euroopa Liidu Kohtule ja 9 menetluse lõpetamine) on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 133 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saab rikkumisotsuste registrist.

 

1. Digitaalne ühtne turg

(Lisateave: Nathalie Vandystadt – tel: +32 229 67083, Inga Höglund – tel: +32 229 50698)

Märgukirjad

Elektroonilised tehingud: komisjon kutsub SLOVAKKIAT üles tagama e-identimise ja e-tehingute määruse nõuetekohane kohaldamine

Komisjon otsustas täna saata Slovakkiale märgukirja siseturul e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalikke usaldusteenuseid käsitleva määruse (e-identimise ja e-tehingute määrus; määrus (EL) nr 910/2014) kohaldamise kohta. Komisjon tunneb muret Slovakkia järelevalveorgani sõltumatuse pärast. Kui järelevalveorgan ei ole täielikult sõltumatu, nagu määruses on nõutud, võib see põhjustada ettevõtjate vahel ebavõrdsust, ning rikkuda ELi siseturu põhimõtet. E-identimise ja e-tehingute määrus võimaldab kodanikel, ettevõtjatel ja haldusasutustel kasutada e-identimise vahendeid ja usaldusteenuseid (nt e-allkiri, e-tempel, ajatempel, registreeritud e-andmevahetusteenused ja veebisaidi autentimine), et pääseda juurde internetipõhistele teenustele ja teha e-tehinguid. Slovakkial on sellele kirjale vastamiseks aega kaks kuud.

Telekommunikatsiooniteenuste turud: komisjon kutsub 7 liikmesriiki üles tegema õigeaegselt asjaomaste telekommunikatsiooniteenuste turgude analüüsi

Liikmesriikide reguleerivad asutused peavad praeguse õigusraamistiku (direktiiv 2002/21/EÜ) kohaselt tegema telekommunikatsiooniteenuste turgude analüüsi iga kolme aasta tagant ja teatama vastavatest meetmetest Euroopa Komisjonile. Belgia, Hispaania, Iirimaa, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ungari ei ole komisjonile oma analüüsist teada andnud. Seepärast otsustas komisjon täna nõuda märgukirja saatmisega nendelt seitsmelt riigilt, et nad teeksid viivitamata asjaomaste telekommunikatsiooniteenuste turgude analüüsi ja annaksid sellest komisjonile teada ELi õigusega kehtestatud tähtaja jooksul. Kõik seitse riiki on sellest tähtajast üle viie aasta üle läinud. Asjaomastel liikmesriikidel on vastamiseks aega kaks kuud.

 

2. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

(Lisateave: Christian Wigand – tel: +32 229 62253, Melanie Voin – tel: +32 229 58659)

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebus

Töötajate vaba liikumine: komisjon kaebab TŠEHHI VABARIIGI JA LUKSEMBURGI Euroopa Liidu Kohtusse, sest need on jätnud teatamata ELi õigusakti siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmetest

Euroopa Komisjon kaebab Tšehhi Vabariigi ja Luksemburgi Euroopa Liidu Kohtusse, sest need on jätnud komisjonile teatamata töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist lihtsustavaid meetmeid käsitleva direktiivi (direktiiv 2014/54/EL) täielikust ülevõtmisest oma siseriiklikku õigusesse rohkem kui aasta jooksul pärast ülevõtmise tähtaja möödumist. Vaba liikumine on üks ühtse turu suurematest eelistest. Viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt toetab üle kaheksa eurooplase kümnest „ELi kodanike vaba liikumist ehk seda, et nad saavad elada, töötada, õppida ja tegeleda äritegevusega kõikjal ELis“. Kuid vaba liikumine peab toimuma õiglastel alustel. Seepärast võtab komisjon meetmeid, et vältida sotsiaalset dumpingut, ja annab liikmesriikide ametiasutustele vahendid kuritarvituste ja pettusega võitlemiseks. Samal ajal tuleb kaitsta töötajate õigusi ka siis, kui nad töötavad välismaal. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalike õigus- ja haldusnormide täitmise tagama 21. maiks 2016 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Kuigi komisjon on saatnud märgukirja ja põhjendatud arvamuse, milles ta kutsus Tšehhi Vabariiki ja Luksemburgi üles teatama direktiivi täielikust järgimisest, on Luksemburg teatanud meetmetest, millega direktiiv 2014/54/EL on üksnes osaliselt siseriiklikku õigusse üle võetud, ja Tšehhi Vabariik ei ole üldse direktiivi ülevõtmisest teatanud. Seepärast taotleb komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõikes 3 sätestatud menetluse kohaselt, et Euroopa Liidu Kohus määraks Tšehhi Vabariigile 33 510,4 euro ja Luksemburgile 6 528 euro suuruse päevase karistusmakse, kuni direktiiv on täielikult siseriiklikku õigusesse üle võetud. Komisjon keskendub esmajärjekorras neile liikmesriikidele, kes jätavad ülevõtmismeetmetest teatamata. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

3. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen – tel: +32 22956186, Nicole Bockstaller – tel: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamus

Kiirguskaitse: komisjon nõuab, et BELGIA võtaks Euratomi joogivee direktiivi täielikult üle

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Belgiale põhjendatud arvamuse, milles ta nõuab, et Belgia võtaks täielikult üle Euratomi joogivee direktiivi (nõukogu direktiiv 2013/51/Euratom). Liikmesriikidel tuli direktiiv oma õigusesse üle võtta hiljemalt 28. novembriks 2015. Kõnealuse direktiiviga on kehtestatud nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Sellega tagatakse, et liikmesriikidel on raamistik, mille alusel kontrollida joogivee radioaktiivsust ja eri vormis joogivee tarbimisel saadavat kiirgusdoosi, samuti avalikkuse teavitamise kord. Kuna Belgia ei andnud komisjonile ettenähtud tähtaja jooksul ülevõtmismeetmetest teada, esitas komisjon 2016. aasta aprillis märgukirja. Belgia ametiasutused vastasid sellele kirjale ja teatasid ülevõtmismeetmest, kuid komisjon leiab, et Belgia ei ole endiselt direktiivi täielikult üle võtnud. Belgial on oma kohustuse täitmiseks aega kaks kuud, vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukiri

Energiatõhusus: komisjon kutsub HISPAANIAT üles rakendama nõuetekohaselt energiatõhususe direktiivi kohaseid ELi õigusnorme

Komisjon saadab Hispaaniale märgukirja, milles ta nõuab energiatõhusust käsitlevate ELi õigusnormide (energiatõhususe direktiiv, direktiiv 2012/27/EL) nõuetekohase rakendamise tagamist. Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid paigaldama energiatarbimise mõõtmiseks individuaalsed arvestid või küttekulujaoturid ning jaotama kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, mida varustatakse kütte, jahutuse ja/või sooja veega kesksest/kollektiivsest allikast, kulusid. Hispaanial on vastamiseks aega kaks kuud.

 

4. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

 

Põhjendatud arvamused

Plastkotid: komisjon nõuab, et HORVAATIA ja RUMEENIA võtaksid vastu ELi õigusnormid õhukeste plastkandekottide kohta

Komisjon kutsub Horvaatiat ja Rumeeniat üles viima lõpule ELi jäätmeid käsitlevate õigusaktide (õhukeste plastkandekottide direktiiv, direktiiv (EL) 2015/720) ülevõtmise oma siseriiklikku õigusse. Selleks et võidelda ressursside raiskamise ja prügistamise vastu, pidid liikmesriigid rakendama 27. novembriks 2016 meetmed, millega vähendatakse õhukeste plastkandekottide tarbimist, nagu on nõutud õhukeste plastkandekottide direktiivis. Selle direktiiviga kohustatakse liikmesriike kehtestama nimetatud eesmärgi saavutamiseks õhukestele plastkandekottidele hinna ja/või riiklikud vähendamiseesmärgid. Riikide valitsused saavad valida mitme meetme hulgast, et saavutada ühiselt kokku lepitud eesmärgid. Nendeks meetmeteks võivad olla ka majanduslikud vahendid, näiteks maksud või lõivud. Teine variant on riiklikud vähendamiseesmärgid: liikmesriigid peavad tagama, et 2019. aasta lõpuks tarbib üks inimene selliseid kotte aastas kõige enam 90 tükki. 2025. aasta lõpuks ei tohiks see arv ületada 40 kotti inimese kohta. Mõlemad variandid on võimalik kasutusele võtta kas kohustuslike meetmetena või siis majandussektoritega sõlmitavate kokkulepete alusel. On võimalik ka plastkotid keelata, kui see keeld ei lähe kaugemale direktiiviga kehtestatud piirangutest, mille eesmärk on säilitada kaupade vaba liikumine Euroopa ühtsel turul. Komisjon kontrollib esmajärjekorras, kas liikmesriigid on täitnud kohustuse see direktiiv üle võtta. Täna saadab komisjon Horvaatiale ja Rumeeniale põhjendatud arvamuse, kuna need ei ole siiani teatanud komisjonile võetud meetmetest. Neil liikmesriikidel on nüüd sellele põhjendatud arvamusele vastamiseks kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saabu, võib komisjon need liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse kaevata.

Õhu kvaliteet: komisjon kutsub RUMEENIAT üles andma teada bensiiniauruna tekkivate heidete vähendamise meetmetest

Euroopa Komisjon on otsustanud saata Rumeeniale põhjendatud arvamuse, sest Rumeenia ei ole teada andnud bensiiniauruna tekkivate heidete vähendamise meetmetest, mis on ette nähtud ELi õhukvaliteedi normidega (komisjoni direktiiv 2014/99/EL). See direktiiv on ülioluline, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, piirates bensiinist lenduvate orgaaniliste ühendite heidet õhku. Liikmesriigid pidid kõnealuse direktiivi muudatuse üle võtma 13. märtsiks 2016. Rumeenia ei ole siiani teatanud õigusaktidest, millega võetakse siseriiklikku õigusesse üle sätted, mis käsitlevad bensiiniaurude regenereerimise süsteemide katsetamist. Seepärast saadab komisjon Rumeenia ametiasutustele põhjendatud arvamuse ja annab neile vastamiseks kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saabu, võib komisjon Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse kaevata.

Vesi: komisjon kutsub HISPAANIAT üles täitma ELi veealaseid õigusakte

Komisjon nõuab, et Hispaania täidaks veepoliitika raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) kohaselt veemajanduskavade teist tsüklit. Need kavad annavad tervikliku ülevaate iga valgalapiirkonna peamistest probleemidest ja peaksid hõlmama erimeetmeid seatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Hispaania ei ole seni vastu võtnud, avaldanud ega edastanud komisonile läbivaadatud ja ajakohastatud esimese tsükli veemajanduskavasid, mis tuli kõikide Kanaari saarte seitsme valgalapiirkonna kohta saata 22. oktoobriks 2015. Samuti ei ole lõpule viidud nende esialgsete kavadega seotud avalikkuse teavitamist ja konsultatsioone. 2017. aasta aprillis saadeti Hispaaniale märgukiri. Kuna Hispaania ei ole veepoliitika raamdirektiivis kehtestatud kohustusi täitnud, saadab komisjon nüüd Hispaaniale põhjendatud arvamuse, enne kui ta otsustab, kas anda asi Euroopa Liidu Kohtusse. Hispaanial on vastamiseks aega kaks kuud.

 

Märgukirjad ja põhjendatud arvamused

Müra: komisjon kutsub KÜPROST, SAKSAMAAD, RUMEENIAT ja SLOVEENIAT vastu võtma mürakaardid ja keskkonnamüra vähendamise tegevuskavad

Euroopa Komisjon kutsub Küprost, Saksamaad, Rumeeniat ja Sloveeniat järgima keskkonnamüra direktiivi (direktiiv 2002/49/EÜ) peamisi sätteid. Maantee-, raudtee- ja lennuliiklusest põhjustatud keskkonnamüra on enneaegse surma põhjuste hulgas õhusaaste järel teisel kohal. Direktiivis on nõutud, et liikmesriigid võtaksid kasutusele mürakaardid, mis näitavad mürakoormust suuremates linnastutes, peamistel raudteedel ja maanteedel ning suurimates lennujaamades. Nende kaartide alusel saab seejärel määrata kindlaks keskkonnamüra tegevuskavade raames võetavad meetmed. Saksamaal tuleb koostada veel mitu tegevuskava linnastute, peamiste teede ja lennujaamade jaoks, kuigi alates 2016. aasta septembrist on tehtud edusamme. Sloveenia puhul leiab komisjon, et alates 2016. aasta septembrist ei ole tehtud piisavalt edusamme. Kahe linnastu ja enamiku peamiste teede ja raudteede jaoks puudub tegevuskava ja väljapoole Ljubljana linnastut jäävate peamiste teede ja raudteede vananenud tegevuskava ei ole ajakohastatud. Seepärast on komisjon otsustanud saata Saksamaale ja Sloveeniale põhjendatud arvamuse. Neil on nüüd vastamiseks aega kaks kuud. Küpros ja Rumeenia ei ole ikka veel vastu võtnud kõiki mürakaarte ega linnastuid ja peamisi teid käsitlevaid keskkonnamüra tegevuskavasid. Rumeenial ei ole tegevuskava ka väljapoole linnastuid jäävate peamiste raudteede jaoks. Seepärast on komisjon otsustanud saata Küprosele ja Rumeeniale märgukirja, milles ta nõuab, et need täidaksid keskkonnamüra direktiivi peamised kohustused kahe kuu jooksul.

Reovesi: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD, MALTAT ja HISPAANIAT üles tagama, et asulareovett puhastatakse nõuetekohaselt

Komisjon on otsustanud saata Prantsusmaale ja Hispaaniale märgukirja ning Maltale põhjendatud arvamuse, sest need ei ole täielikult rakendanud asulareovee puhastamise direktiivi (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ). Direktiivis on nõutud, et linnastud (linnad ja asulad) koguksid ja puhastaksid asulareovett nõuetekohaselt. Pärast viimase rakendamisaruande saamist on komisjon seisukohal, et Prantsusmaa rikub direktiivi nõudeid, sest 373 linnastut ei täida direktiivis esitatud bioloogilise puhastuse nõudeid. Neist 49 oleksid pidanud tagama/korraldama ka kolmanda astme puhastuse (tundlikes piirkondades). Hispaania kohta näitab hinnang, et lisaks paljudele linnastutele, kes ei ole täitnud direktiivis sätestatud kohustusi, mille tõttu on juba käimas neli muud asulareovee alast rikkumismenetlust, rikub veel märkimisväärne hulk linnastuid direktiivis kehtestatud põhikohustusi, mis on seotud reovee kogumise, puhastamise ja jälgimisega. Malta puhul kutsub komisjon Malta ametiasutusi üles tagama asulareovee nõuetekohase puhastamise kolmes Malta linnastus (Gozo-Main, Malta South ja Malta North). Kuna reovee ärajuhtimise kvaliteediga on endiselt probleeme, saatis Euroopa Komisjon detsembris 2016 Maltale märgukirja. Malta vastas, et ametiasutused tegelevad lahenduse otsimisega, kuid lähitulevikus ei ole tõenäoliselt võimalik norme järgima hakata. Prantsusmaal, Maltal ja Hispaanial on vastamiseks aega kaks kuud.

 

Märgukirjad

Keskkonnavastutus: komisjon kutsub AUSTRIAT üles täielikult järgima ELi õigusnorme

Komisjon kutsub Austriat üles viima oma õigusaktid kooskõlla keskkonnavastutuse direktiiviga (direktiiv 2004/35/EÜ). Direktiiviga on ette nähtud ettevõtjate vastutus keskkonnale põhjustatud kahju eest ja nõutud neilt bioloogilisele mitmekesisusele, veele või pinnasele kahju tekitamise vältimist või tekitatud kahju heastamist omal kulul. Komisjon on tuvastanud Austria rakendusaktides mitu sätet, mis ei ole ELi normidega kooskõlas. Kuna neid probleeme ei ole lahendatud, on komisjon otsustanud saata Austriale märgukirja. Austria ametiasutustel on nüüd vastamiseks aega kaks kuud.http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32004L0035

Ühisturg ja puit: komisjon nõuab BELGIALT ELi puidunormide järgimist

Komisjon on saanud teada, et Belgia, kus lastakse ELi turule suurtes kogustes puitu, on alates ELi puidumääruse (määrus (EL) nr 995/2010) jõustumisest aastal 2013 jätnud tegemata märkimisväärsel arvul kontrolle. Määrusega on keelatud lasta ELi turule ebaseaduslikult ülestöötatud puitu ja sellest valmistatud puittooteid. Keelu eesmärk on säilitada kogu maailmas bioloogilist mitmekesisust ja metsi ning tagada ELis võrdsed võimalused. Sel eesmärgil on määruses nõutud, et need, kes lasevad ELi siseturule puitu, peavad välja selgitama puidu ebaseadusliku ülestöötamise riskid ja võtma selliste riskide leevendamiseks meetmeid. Seepärast on komisjon otsustanud juhtida sellele küsimusele Belgia ametiasutuste tähelepanu, saates neile märgukirja. Belgial on vastamiseks aega kaks kuud.

Nitraadid: komisjon kutsub KREEKAT üles täitma Euroopa Kohtu otsust

Komisjon kutsub Kreekat üles täitma täielikult Euroopa Liidu Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust C-149/14. Selles otsuses leidis komisjon, et Kreeka on rikkunud nitraadidirektiivist (nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ) tulenevaid kohustusi, sest ta ei ole määranud piisaval hulgal tundlikke alasid ega kehtestanud nende jaoks meetmeprogramme. Kuigi Kreeka on pärast seda kohtuotsust teinud teatavaid edusamme, ei ole ta endiselt kehtestanud uutele määratud tundlikele aladele meetmeprogramme. Sellisena ei saa need alad täita eesmärke, milleks nad on määratud, s.t kaitsta veekogusid nitraadireostuse eest. Kuna kohtuotsusest on möödas kaks aastat, saadab komisjon nüüd Kreekale märgukirja, enne kui ta kohtuasja kohtule tagasi saadab ja taotleb rahaliste karistuste kehtestamist. Kreekal on vastamiseks aega kaks kuud.

Õhk: komisjon kutsub LUKSEMBURGI ja SLOVAKKIAT üles täitma välisõhu kvaliteeti käsitlevaid ELi õigusakte

Komisjon saadab Luksemburgile ja Slovakkiale märgukirja NO2 põhjustatud õhusaaste kohta. Välisõhu kvaliteeti (direktiiv 2008/50/EÜ) ja puhtamat Euroopa õhku käsitlevates ELi õigusnormides on nõutud, et liikmesriigid hindaksid õhu kvaliteeti tervel oma territooriumil ja võtaksid meetmeid, et piirata kodanike kokkupuudet saasteainetega. Luksemburg ei ole alates selle direktiivi jõustumisest suutnud Luxembourgis tagada NO2 kohustuslike piirnormide järgimist. Slovakkia ei ole suutnud tagada piisaval arvul ja eri liiki proovivõtukohti ning esitada piisavalt nõuetekohaseid andmeid. Seepärast saadab komisjon Luksemburgile ja Slovakkiale märgukirja. Neil on vastamiseks aega kaks kuud.

Looduskaitse: komisjon kutsub SLOVEENIAT üles nõuetekohaselt üle võtma ELi loodust käsitlevad õigusaktid

Komisjon saadab Sloveeniale märgukirja, sest see ei ole nõuetekohaselt üle võtnud ELi loodust käsitlevaid õigusakte. Linnudirektiiv (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiiv (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust, kaitsta 500 ELis looduslikult esinevat linnuliiki ning mitmesuguseid haruldasi, ohustatud või endeemilisi looma- ja taimeliike. Sloveenial on märgukirjale vastamiseks aega kaks kuud.

Jäätmed: komisjon kutsub HISPAANIAT üles likvideerima ebaseaduslikud prügilad

Euroopa Komisjon kutsub Hispaaniat üles võtma meetmeid allesjäänud püsijäätmeprügilate sulgemiseks, isoleerimiseks või regenereerimiseks, nagu on nõutud jäätmete raamdirektiivis (direktiiv 2008/98/EÜ). Need prügilad ohustavad inimeste tervist ja keskkonda. Hispaania ei ole täitnud jäätmete kaadamise kontrollimise ja tagamisega seotud kohustusi ega võtnud meetmeid selle tagamiseks, et jäätmete algsed tekitajad või valdajad võtaksid vajalikke käitlemismeetmeid. See kujutab endast direktiivi artiklitest 13 ja 15 tulenevate kohustuste süsteemset rikkumist. Esimene kiri saadeti Hispaaniale 2015. aasta detsembris, kuid sellele ei järgnenud otsustavaid meetmeid. On faktilisi tõendeid, et sulgemist või käitlemist ootab veel vähemalt 338 järelevalveta prügilat. Komisjon saadab nüüd täiendava märgukirja, millele vastamiseks on Hispaanial kaks kuud.

 

5. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 22956194, Letizia Lupini – tel: +32 229 51958)

 

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebus

Audit: komisjon kaebab SLOVEENIA Euroopa Liidu Kohtusse, sest see ei ole võtnud täielikult üle ELi õigusnorme auditite kohta

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Sloveenia Euroopa Liidu Kohtusse, sest see ei ole teatanud meetmetest, millega rakendada siseriiklikus õigussüsteemis täielikult auditeid käsitlevaid ELi õigusnorme. Auditidirektiivi (direktiiv 2014/56/EL) õigeaegne ja korrektne rakendamine on oluline etapp selleks, et kindlustada ja tugevdada kohustuslikku auditit käsitlevaid ELi õigusakte, kuna seeläbi on võimalik audititurul viimase kriisi ajal täheldatud mitmeid vajakajäämisi likvideerida. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama 17. juuniks 2016 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Kuna Sloveenia seda direktiivi praegu ei rakenda, ei saa sellised sidusrühmad nagu investorid ja aktsionärid kasu uutest õigusnormidest, mis märkimisväärselt parandavad auditi kvaliteeti. Direktiivi rakendamata jätmine kahjustab ka riiklike turgude ja ELi turu nõuetekohast toimimist. Lisaks sellele tekitab kahtlusi Sloveenia riikliku raamistiku töökindlus ja usaldusväärsus, kuna direktiiviga sõltumatuse ja objektiivsuse suhtes kehtestatud rangemaid nõudeid ei ole rakendatud. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.http://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/company-reporting-and-auditing/auditing-companies-financial-statements_en

Maksekontod: komisjon kaebab HISPAANIA kohtusse, kuna ta on jätnud rakendamata maksekontosid käsitlevad õigusnormid

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse, kuna riik on jätnud teatamata meetmetest, et rakendada täielikult maksekontode direktiivi (direktiiv 2014/92/EL). ELi õigusnormid maksekontode kohta on olulised tarbijatele läbipaistvate maksekontode tagamiseks konkurentsivõimelisel ja kaasaval siseturul. Selle direktiiviga antakse kõigile seaduslikele ELi elanikele nende elukohast hoolimata õigus omandada mõistliku tasu eest põhimaksekonto. Sellega parandatakse ka maksekontode tasude läbipaistvust ning lihtsustatakse tasude võrdlemist ja maksekonto vahetamist. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama 18. septembriks 2016 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Seni ei ole Hispaania kõnealust direktiivi riiklikku õigusesse üle võtnud. Seega kaebab komisjon Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Märgukiri

Finantsteenused: komisjon nõuab PRANTSUSMAALT kindlustust käsitlevate ELi õigusnormide rakendamist

Komisjon on otsustanud saata Prantsusmaale märgukirja, milles nõutakse, et ta võtaks täielikult siseriiklikku õigusesse üle direktiivi Solventsus II (direktiiv 2009/138/EÜ) ja II koonddirektiivi (direktiiv 2014/51/EL). Kui Prantsusmaa ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata talle sellesisulise põhjendatud arvamuse.

 

6. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Maud Noyon – tel: +32 229 80379)

 

Põhjendatud arvamused

Ungari Komisjon kutsub UNGARIT üles andma täiendavaid selgitusi kõrgharidusseaduse kohta

Komisjon saatis täna Ungarile täiendava põhjendatud arvamuse riigi kõrgharidusseaduse kohta. Varem oli komisjon Ungarile juba saatnud põhjendatud arvamuse 14. juulil ja märgukirja 26. aprillil. Oma põhjendatud arvamuses väitis komisjon, et Ungari seadus ei ole kooskõlas kõrgharidusasutuste vabadusega osutada teenuseid ja alustada tegevust kõikjal ELis. Lisaks leiab komisjon, et uus seadus on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusega akadeemilisele vabadusele, haridusele ja ettevõtlusvabadusele. Komisjoni arvates on see ka vastuolus rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevate liidu õiguslike kohustustega (teenustekaubanduse üldleping (GATS) WTO raames)). Ungari vastas komisjonile 14. augustil. Täna saadetud täiendavas põhjendatud arvamuses selgitatakse komisjoni kahtlusi seoses kõrgharidusseaduse ja GATSist tulenevate liidu õiguslike kohustuste kokkusobivusega. Kuna Ungari ametiasutused on olnud teadlikud GATSi sätteid käsitlevast komisjoni üksikasjalikust analüüsist alates põhjendatud arvamuse esitamisest juulis 2017, on Ungaril nüüd aega kaks nädalat, et anda täiendavaid selgitusi. Kui Ungari ei suuda põhjendatud arvamusele rahuldavalt vastata, võib komisjon kaevata ta Euroopa Kohtusse.

Hilinenud maksmised: komisjon nõuab, et PORTUGAL järgiks ELi õigusnorme

Komisjon on otsustanud astuda järgmise sammu Portugali suhtes algatatud rikkumismenetluses ja saata Portugalile põhjendatud arvamuse, sest ta ei ole järginud hilinenud maksmise direktiivi (direktiiv 2011/7/EL). Direktiivis on sätestatud, et riigiasutused peavad tasuma tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest 30 päeva jooksul või väga erandlikel juhtudel 60 päeva jooksul. Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt tasuvad Portugali avaliku sektori asutused oma arved keskmiselt 90–100 päeva jooksul. Olukord on kriitiline tervishoiusektoris, kus keskmine makseperiood on üle 300 päeva. Aprillis 2017 saatis komisjon Portugalile märgukirja direktiivi 2011/7/EL puuduliku kohaldamise eest. Portugali ametiasutused vastasid juunis 2017. Maksumoraali parandamisel on avaliku sektori asutustel eriti tähtis roll, sest nad saavad näidata eeskuju ja maksta oma tarnijatele kiirel ja läbipaistaval viisil. Hilinenud maksmised mõjuvad halvasti ettevõtjatele, eriti VKEdele, mõjutades nende likviidsust ja rahavoogu, raskendades nende finantsjuhtimist ja takistades nende kasvu. Hilinenud maksmise direktiivis on kehtestatud ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele kaupade või teenuste ostmise eest maksmisel maksetähtajad ning sel viisil kaitstakse võlausaldajate õigusi. Kui maksetähtaegadest kinni ei peeta, on võlausaldajal õigus saada õiglast kompensatsiooni. Portugalil on nüüd komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saabu, võib komisjon otsustada kaevata Portugali Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukiri

Riigihanked: komisjon nõuab, et LÄTI järgiks ELi riigihanke-eeskirju

Komisjon otsustas täna saata Lätile märgukirja seoses liikluskorraldustoodete, näiteks valgusfooride ja kontrollseadmete hangetega. Komisjon on arvamusel, et nõudes hankedokumentides konkreetseid toote- ja kaubamärke, on Läti rikkunud ELi riigihanke-eeskirjades sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid (direktiivid 2014/24/EL ja2014/25/EL). Lätil on oma kohustuse täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse.

 

7. Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

(Lisateave: Christian Wigand – tel: +32 229 62253, Melanie Voin – tel: +32 229 58659,

Tim McPhie – tel: +32 229 58602)

 

Põhjendatud arvamused

Euroopa Komisjon jätkab UNGARI vastu suunatud rikkumismenetlust vabaühendusi käsitleva seaduse tõttu

Komisjon astus täna järgmise sammu Ungari suhtes algatatud rikkumismenetluses ja saatis talle põhjendatud arvamuse välisriikide rahastatavaid vabaühendusi käsitleva seaduse kohta. Tänasele põhjendatud arvamusele Ungari vabaühendusi käsitleva seaduse kohta eelnes märgukiri, mille komisjon saatis Ungarile 14. juulil. Komisjon otsustas algatada Ungari vastu menetluse, sest Ungari ei täida kohustusi, mis tulenevad aluslepingu kapitali vaba liikumist käsitlevatest sätetest. Eelkõige algatati menetlus vabaühendusi käsitleva seaduse sätete tõttu, mis kaudselt diskrimineerivad ja piiravad ebaproportsionaalselt kodanikuühiskonna organisatsioonidele annetuste tegemist välismaalt. Lisaks on komisjon seisukohal, et Ungari rikub ka õigust ühinemisvabadusele, õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Need õigused on sätestatud ELi põhiõiguste hartas, mida tuleb lugeda koos ELi lepingute sätetega. Ungari vastas komisjoni märgukirjale 14. augustil. Olles põhjalikult analüüsinud Ungari selgitusi, leiab Euroopa Komisjon, et olulised probleemid on jäetud käsitlemata. Ungaril on nüüd aega üks kuu vajalike meetmete võtmiseks, et täita põhjendatud arvamuses esitatud nõuded. Kui Ungari ei suuda rahuldavat vastust anda, võib komisjon kaevata ta Euroopa Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Komisjon kutsub IIRIMAAD rakendama ELi kuriteoohvrite õiguste direktiivi

Komisjon nõuab, et Iirimaa rakendaks ELi direktiivi, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (nn kuriteoohvrite õiguste direktiiv, direktiiv 2012/29/EL). Kõnealuse direktiiviga tagatakse, et kuriteoohvritel on õigus pääseda juurde teabele, osaleda kriminaalmenetluses ning saada asjakohast abi ja kaitset vastavalt individuaalsetele vajadustele. Samuti tuleb kõiki kuriteoohvreid ja nende pereliikmeid tunnustada ja kohelda lugupidavalt, diskreetselt ja professionaalselt. Lisaks tagatakse direktiiviga, et tehakse kindlaks, kas tegu on kaitsetu kuriteoohvriga, nt vägistamise, terrorismi või vihakuriteo või mis tahes muu ohvriga, kes on haavatav ohu edasise püsimise tõttu. Kui see on nii, tuleb võtta spetsiaalsed kaitsemeetmed, et kaitsta kuriteoohvrit menetluse käigus ja õigusrikkuja põhjustatava võimaliku ohu eest. Erilist tähelepanu pööratakse laste kaitsmisele. ELi õigusnorme kohaldatakse kõigi kuriteoohvrite suhtes ELis, olenemata nende kodakondsusest. Kuriteoohvrite õiguste direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 16. novembriks 2015. Iirimaa ei ole siiani Euroopa Komisjoni teavitanud siseriiklikest õigusnormidest, millega rakendatakse kõnealust ELi õigusakti. Seetõttu kutsub komisjon Iirimaad üles võtma meetmeid ning on otsustanud saata talle põhjendatud arvamuse. Kui Iirimaa ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukirjad

Komisjon nõuab, et AUSTRIA ja TAANI rakendaksid nõuetekohaselt tarbijaõiguste direktiivi

Komisjon nõuab, et Austria ja Taani võtaksid viivitamata meetmeid, et tagada ELi tarbijaõiguste direktiivi (direktiiv 2011/83/EL) nõuetekohane rakendamine. Tänu nimetatud direktiivile on tarbijad ostude sooritamisel kõikjal ELis alati kaitstud tarbijakaitse-eeskirjadega. Näiteks on tarbijal õigus kaup tagastada ja saada kauba eest maksutud kogu raha tagasi 14 päeva jooksul pärast ostu sooritamist; samuti on keelatud varjatud tasud ja eelnevalt märgistatud kastikeste kasutamine internetis oste tehes. Taani peaks nüüd muu hulgas tagama, et tal on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui ettevõtjad rikuvad tarbijate õigusi käsitlevaid õigusnorme. Tuleks selgitada, et kui tarbijale saadetakse tellimata kaup ja kui ta ei reageeri, ei tähenda see veel tarbija nõusolekut toodet osta. Austria on kehtestanud karistused, mis ei paista olevat piisavalt hoiatavad ega hõlma kõiki tarbijaõiguste direktiivi rikkumisi. Samuti peaks Austria võimaldama tarbijatel kaubasaadetise hilinemise korral tühistada kogu tellimuse, kui nad on selle raames ostnud mitu toodet. Komisjon saadab Austriale ja Taanile märgukirja, nõudes neilt siseriiklike õigusaktide vastavusseviimist ELi tarbijaõiguste direktiiviga. Kui kõnealused kaks liikmesriiki ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata neile põhjendatud arvamuse.

 

8. Merendus ja kalandus

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

 

Märgukiri

Kalandus: komisjon nõuab, et PORTUGAL võtaks meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu

Komisjon saadab Portugalile märgukirja, sest ta ei ole võtnud meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, millega tema teatavad laevad tegelevad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) vastutusalasse kuuluvates vetes. Komisjon leiab, et Portugal ei täida oma kohustust jõustada järgmisi ELi õigusnorme: NAFO kaitse- ja rakendusmeetmed (nõukogu määrus (EÜ) nr 1386/2007) ja nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008). Komisjon on seisukohal, et Portugal rikub ka kontrollimääruse eeskirju, mille eesmärk on tagada ühise kalanduspoliitika järgimine (nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009). Kui Portugal ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Portugali ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

 

9. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Tove Ernst – tel: +32 229 86764, Katarzyna Kolanko – tel: +32 229 63444, Markus Lammert – tel: +32 229 80423)

 

Põhjendatud arvamused

Julgeolek: komisjon kutsub KREEKAT täielikult rakendama Prümi otsuseid

Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Kreekale, sest ta ei ole täielikult rakendanud Prümi otsuseid (nõukogu otsused 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK). Prümi otsused on 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava oluline osa, võimaldades liikmesriikidel kiiresti vahetada teavet DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registreerimisandmete kohta. Kreeka ametiasutustele saadeti märgukiri septembris 2016. Pärast seda on Kreeka täielikult rakendanud vajalikud meetmed, et vahetada teavet DNA ja sõrmejälgede kohta. Hindamismenetlus sõidukite registreerimisandmete vahetamiseks on aga veel käimas. Komisjon nõudis täna, et Kreeka viiks töö kiiresti lõpule ja täidaks oma õiguslikud kohustused. Kreekal on vastamiseks kaks kuud aega, pärast mida võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Julgeolek – komisjon nõuab, et LUKSEMBURG rakendaks täielikult õiguskaitseasutuste vahelist teabe ja jälitusteabe vahetamist

Euroopa Komisjon saatis täna põhjendatud arvamuse Luksemburgile, kuna ta ei ole teatanud riiklikest meetmetest, mis on võetud nn Rootsi algatuse (nõukogu raamotsus 2006/960/JSK) rakendamiseks. Algatus võimaldab liikmesriikide õiguskaitseasutustel tõhusalt ja kiirelt vahetada teavet ja jälitusteavet, et korraldada uurimist kriminaalasjades või jälitusmenetlust. Nõukogu võttis algatuse vastu 18. detsembril 2006 ja liikmesriigid pidid selle täielikult üle võtma 19. detsembriks 2008. Luksemburg sai novembris 2016 märgukirja, kuid ei ole komisjonile veel rakendusmeetmetest teatanud. Luksemburgil on kaks kuud aega, et komisjonile teatada kõik meetmed, mis ta on direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Põhjendatud arvamused ja lõpetatud juhtumid

Seaduslik ränne – ettevõtjasisesed üleviimised: komisjon nõuab, et BELGIA, SOOME ja ROOTSI tagaksid direktiivi täieliku rakendamise, ning lõpetab viis juhtumit

Komisjon saatis täna põhjendatud arvamuse Belgiale, Soomele ja Rootsile, sest Soome ei ole üldse teatanud ning Belgia ja Rootsi on vaid osaliselt teatanud riiklikest meetmetest, mis on võetud väljastpoolt ELi pärit töötajate ettevõtjasiseseid üleviimisi käsitleva direktiivi rakendamiseks. Ettevõtjasiseseid üleviimisi käsitlev direktiiv (direktiiv 2014/66/EL) võeti vastu 15. mail 2014 ja liikmesriigid pidid selle rakendama 29. novembriks 2016. Direktiivi eesmärk on hõlbustada hargmaiste ettevõtjate kõrgelt kvalifitseeritud töötajate (juhtivtöötajad, spetsialistid ja praktikandid) ajutist töötamist ELis asuvates tütarettevõtjates. Belgial, Soomel ja Rootsil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile direktiivi täielikuks rakendamiseks võetud meetmetest, vastasel juhul võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Samuti otsustas komisjon täna lõpetada rikkumismenetluse Küprose, Prantsusmaa, Läti, Luksemburgi ja Slovakkia suhtes, olles kontrollinud teatisi, mille kõnealused riigid olid ettevõtjasiseseid üleviimisi käsitleva direktiivi rakendamise kohta edastanud.

 

10. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Alexis Perier – tel: +32 229 69143)

 

Märgukiri

Lennundus: komisjon nõuab, et BELGIA järgiks lennuliikluse juhtimise põhimõtteid

Komisjon otsustas saata Belgiale märgukirja, kuna ta ei ole võtnud parandusmeetmeid, et luua vastavalt õhuruumi paindliku kasutamise (FUA) põhimõtetele ühine tsiviil-sõjaline õhuruumi korraldamise üksus. Nende põhimõtete kohaselt ei käsitata õhuruumi enam pelgalt tsiviil- või sõjalise õhuruumina, vaid ühtse tervikuna, jagades seda vastavalt kasutajate vajadustele. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja Belgia lennuamet lepivad parandusmeetmed kokku tavakontrollide käigus. Kui Belgia ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Belgia ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

 

Põhjendatud arvamused

Raudteevedu: komisjon nõuab, et BULGAARIA võtaks täielikult üle ELi õigusaktid raudteeohutuse kohta

Euroopa Komisjon nõuab, et Bulgaaria viiks kõik siseriiklikud õigusnormid vastavusse ELi õigusaktidega raudteeohutuse kohta (direktiiv 2004/49/EÜ). Direktiivis nõutakse, et liikmesriigid moodustaksid sõltumatu ohutusasutuse ning sõltumatu õnnetuste ja vahejuhtumite uurimisorgani. See eeldab ka ülesannete ja ohutusalaste kohustuste jaotamist raudteesektori eri sidusrühmade vahel eesmärgiga tagada, et need ei kattuks ega segaks üksteist. Kuid siiani ei ole Bulgaarial õnnestunud tagada ohutusasutuse sõltumatust ega eraldada talle piisavalt ressursse. Bulgaarial on nüüd olukorra parandamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Bulgaaria Euroopa Liidu Kohtusse.

Lennundusohutus: komisjon nõuab, et HORVAATIA ajakohastaks siseriiklikke õigusakte

Komisjon nõuab, et Horvaatia rakendaks täielikult ELi õigusaktides sätestatud lennundusjulgestuse ühiseeskirju (määrus (EÜ) nr 300/2008). Kõnealuse määruse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama oma siseriiklikke lennundusjulgestuse alaseid õigusakte. Nendes määratakse kindlaks organisatsioonilised struktuurid, vastutusvaldkonnad ja mehhanismid tegevuse kontrollimiseks riiklikes lennujaamades, lennuettevõtjates ja lennundusjulgestusega seotud üksustes. Seni ei ole Horvaatia seda veel ametlikult teinud. Tegemist on haldusalase küsimusega, mis ei ole seotud julgestusalaste puudujääkidega. Horvaatial on nüüd olukorra parandamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Säästev transport: komisjon nõuab 9 liikmesriigilt alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevate normide ülevõtmist

Komisjon on teatanud Bulgaariale, Taanile, Eestile, Prantsusmaale, Leedule, Maltale, Poolale, Rumeeniale ja Rootsile, et nad peavad täielikult üle võtma alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevad ELi õigusnormid (direktiiv 2014/94/EL). Direktiivi peamine eesmärk on kehtestada ühine raamistik alternatiivkütuste taristu laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks Euroopas. See on oluline, et vähendada transpordisüsteemi sõltuvust naftast, leevendada transpordi keskkonnamõju ja tugevdada Euroopa juhtpositsiooni võitluses kliimamuutuste vastu. Direktiivis on sätestatud alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ning maagaasi- ja vesinikutanklate rajamise miinimumnõuded. Direktiiv pidi olema üle võetud hiljemalt 18. novembriks 2016. Need liikmesriigid on aga vaid osaliselt teavitanud komisjoni meetmetest, millega direktiiv riiklikusse õigusesse üle võetakse. Nimetatud üheksal liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile sellistest meetmetest teatada. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

 

11. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Põhjendatud arvamus

Maksustamine: komisjon nõuab, et BELGIA viiks võlakirjadelt saadavat intressitulu käsitlevad siseriiklikud õigusnormid kooskõlla ELi õigusega

Komisjon saadab täna põhjendatud arvamuse Belgiale , kuna ta on rikkunud võlakirjadelt teenitud intressitulu maksustamist käsitlevaid ELi õigusnorme (ELi toimimise lepingu artikkel 63 ja EMP lepingu artikkel 40). Belgia õigusnormid, mida kohaldatakse fikseeritud tulumääraga võlakirjadelt teeninud intressitulu suhtes, erinevad sõltuvalt sellest, kas tulu teeniti Belgia või välismaist päritolu võlakirjadelt. Belgia siseriiklikes õigusnormides, mis käsitlevad Belgia süsteemis registreeritud ja Belgias müüdavaid võlakirju, võetakse arvesse selliste võlakirjade hoidmise perioodi, kui see on lühem kui täielik majandusaasta. Seevastu õigusnormides, mida kohaldatakse Belgia süsteemis registreeritud välismaistelt võlakirjadelt väljaspool Belgiat teenitud tulu suhtes, arvestatakse tulu täieliku majandusaasta alusel. See erinevus intressitulude käsitlemisel takistab kapitali piiriülest liikumist, mis on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 ja EMP lepingu artikliga 40.

 

Märgukirjad

Maksustamine: komisjon nõuab, et SAKSAMAA viiks käibemaksu tagastamise süsteemi vastavusse ELi eeskirjadega

Komisjon otsustas täna saata Saksamaale märgukirja, kuna ta on rikkunud ELi õigusnorme käibemaksu tagastamise kohta (käibemaksudirektiiv, nõukogu direktiiv 2006/112; ja tagastamisdirektiiv, nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ). Siseriiklike õigusnormide kohaselt võib Saksamaal asuv maksukohustuslane, kes taotleb Saksa veebiportaali kaudu käibemaksu tagastamist teisest liikmesriigist, kaotada õiguse maksutagastust saada, sest Saksamaa ei jälgi võimalikke veateateid, mis saabuvad maksu tagastavast liikmesriigist. Komisjon on arvamusel, et Saksamaa rikub ka halduskoostööd käsitlevaid õigusnorme (nõukogu määrus (EL) nr 904/2010) juhtudel, kui maksu tagastav liikmesriik taotleb, et Saksamaa teavitaks residendist maksumaksjaid asjakohastest eeskirjadest ja otsustest, kuid see ei tee seda. Kui Saksamaa ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Saksamaa ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

Maksustamine: komisjon nõuab, et UNGARI viiks käibemaksu käsitlevad siseriiklikud õigusnormid kooskõlla ELi õigusnormidega

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Ungarile märgukirja, kuna ta on rikkunud ELi käibemaksueeskirju (nõukogu direktiiv 2006/112). Elektroonilise kaubanduse ja transpordi kontrollisüsteemi (EKAER) süsteemi raames on äriühingud kohustatud käibemaksuga seotud eesmärkidel esitama Ungari maksuhaldurile üksikasjaliku teabe äriühingule kuuluvate ja avalikke teid kasutavate teatavate transpordivahendite kohta. Selline nõue on vastuolus käibemaksudirektiiviga, sest see mõjutab eelkõige piiriüleseid ELi tehinguid ja eeldab piiride ületamisel haldusformaalsuste täitmist. Kui Ungari ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata Ungari ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

 

Menetluste lõpetamine

Maksustamine: komisjon lõpetab rikkumismenetlused, mis on seotud pärandimaksuga ja mittetulundusühendustele tehtud annakutega

Euroopa Komisjon tervitab muudatusi, mida Saksamaa on teinud ülalpidamistoetusi käsitlevatesse pärandimaksu normidesse ja Kreeka seoses pärandimaksu kohaldamisega mittetulundusühendustele tehtud annakute ja peamise elukoha suhtes. Seepärast otsustas komisjon täna vastavad rikkumismenetlused lõpetada.

MEMO/17/3494

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar