Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused: toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF)

Brüssel, 10. august 2017

Mis on toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF)?

Peaaegu neli aastakümmet tagasi, 1979. aastal, tegevust alustanud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (Rapid Alert System for Food and Feed, RASFF) on eelkõige infotehnoloogiline vahend, mis on ette nähtud toidu ja söödaga seotud terviseriske käsitleva teabe sujuvaks vahetamiseks riikide ametiasutuste vahel.

Võrgustiku liikmesriik, kes on tuvastanud terviseohu, teavitab võrgustiku süsteemi kaudu ülejäänud liikmeid probleemsest tootest ja võetud riskimaandusmeetmetest. Meetmed hõlmavad järgmist: toodete kinnipidamine, tagasinõudmine, konfiskeerimine või tagasilükkamine. Selline kiire teabevahetus võimaldab kõigil RASFF-võrgustiku liikmetel reaalajas kontrollida, kas probleem mõjutab ka neid ning kas on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid. Probleemist mõjutatud riikide ametiasutused on kohustatud võtma vajalikke erakorralisi meetmeid, sealhulgas teavitama üldsust, tooted turult kõrvaldama ning tegema kohapealseid kontrolle.

Milliste kriteeriumide alusel peab RASFF-võrgustiku liikmesriik teate saatma?

RASFF-võrgustiku liikmed (vt järgmine küsimus) peavad süsteemi kaudu viivitamata teavitama komisjoni, kui neil on teavet toidust või söödast tuleneva tõsise terviseohu kohta. Õigusaktis[1] on sätestatud konkreetsed teatamise kriteeriumid.

Kes on RASFF-võrgustiku liikmed?

– Kõik ELi liikmesriigid;   

– EMP riigid (Norra, Liechtenstein ja Island) ja EFTA sekretariaat, kes koordineerib EMP riikide panust;

– Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja

– Euroopa Komisjon süsteemi haldajana.

– Pärast kokkuleppe jõustumist 1. jaanuaril 2009 osaleb Šveits süsteemi osalise liikmena tegevuses, mis on seotud loomset päritolu toodete piiril tagasilükkamisega.

Miks on RASFF-võrgustikku vaja?

RASFF-võrgustik toetab tervisekaitse ametiasutuste sujuvat teabevahetust toidu ja söödaga seotud riskide kohta. See on vahend, mis võimaldab kõigil RASFF-võrgustiku liikmetel võtta koordineeritud, sidusaid ja samaaegseid meetmeid, et tagada tarbijakaitse kõrgeim võimalik tase.

Kuidas see praktikas toimib?

Menetlus algab RSFF-võrgustiku liikme teatega, et on olema suur – otsene või kaudne – rahvaterviserisk, mis on seotud toidu või söödaga. See teave jõuab Euroopa Komisjonini kui süsteemi haldajani, kes omakorda kontrollib teadet ja edastab selle viivitamata teistele võrgustiku liikmetele.

Kasutatakse ühtset vormi, et edastada kogu asjakohane ja kasulik teave, mis hõlmab toote identifitseerimist, tuvastatud ohtu/ohte, võetud meetmeid ja toote jälgitavust võimaldavaid andmeid.

Teabe saamisel kontrollivad teised võrgustiku liikmesriigid, kas oht neid mõjutab. Kui toode on nende turul, on neil võimalik teates esitatud teabe alusel seda kindlaks teha. Nad annavad tagasisidet selle kohta, mida nad on tuvastanud ja milliseid meetmeid nad on võtnud; sellega tagatakse kõiki RASFF-võrgustiku liikmeid hõlmava vastastikuse teabevahetuse läbipaistvus. Kui tooted on pärit EList, teatab päritoluliikmesriik ka oma uurimistulemused tuvastatud probleemi päritolu, leviku ja põhjuse kohta. See võimaldab teistel võrgustiku liikmetel võtta vajaduse korral kiiresti meetmeid.

Lisaks võimaldab süsteem pärast RASFF-võrgustiku liikmelt teate saamist võrgustiku liikmesriikidel nõuda selgitusi teate õigeaegsuse, kohaldamisala ja olemuse kohta. Näiteks, kui on tõendeid, et juhtumist oleks võidud teatada varem, on võimalik nõuda teavitavalt riigilt selgitust.

Mida RASFF-võrgustiku kaudu peamiselt teatatakse?

Ligikaudu pool kõigist teadetest käsitleb kontrolle EMP välispiiril,[2] sissetoomise kohas või piiripunktis, kui saadetist käsitati impordiks kõlbmatuna (märge „piirikontroll – saadetis kinni peetud“) või kui piiril võeti analüüsimiseks proov (märge „sõeluuring“) ning kõnealune saadetis vabastati (märge „piirikontroll – saadetis vabastatud“).

Järgmisena tulevad siseturu ametlikud kontrollid.

Teated võivad alguse saada ka tarbija kaebusest, ettevõtte teatatud omaalgatusliku kontrolli tulemustest või toidumürgistuse juhtumist.

Mis meetmeid võib komisjon võtta, kui ELi liikmesriik ei esita teadet õigeaegselt?

Kui ELi liikmesriik ei teavita komisjoni õigeaegselt, võib komisjon algatada rikkumismenetluse selle liikmesriigi vastu ELi õigusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise pärast.

Kes ja kuidas on volitatud toimima probleemi tuvastamisel?

Probleemi tuvastamisel on riiklikud toidu ja sööda valdkonna ametiasutused kohustatud võtma meetmeid. See hõlmab kõiki vajalikke riski viivitamatu maandamise meetmeid, kuid samuti sarnase riski kordumise tõkestamise meetmeid. RASFF-võrgustiku kaudu võetakse mitmesuguseid meetmeid, millest antakse tagasisidet: toodete turult kõrvaldamine või tagasinõudmine ja võimalik hävitamine, üldsuse teavitamine, lähtekohta tagasisaatmine jne. Kui on vaja võtta erakorralisi (kaitse-)meetmeid ELi tasandil, võivad komisjon ja ELi liikmesriigid otsustada nende meetmete üle kiirmenetluse korras[3]. Sellised meetmed on siduvad ja jõustuvad kohe.

Mis juhtub, kui RASFF-võrgustiku kaudu teatatud toiduohutuse probleem on tingitud pettusest?

Piiriüleste õigusrikkumiste korral võib sujuva ja tõhusa koostöö võimaldamiseks rakendada ELi toidupettustevastast võrgustikku (Food Fraud Network, FNN). Pärast hobuselihaskandaali juulis 2013 loodud toidupettustevastane võrgustik hõlmab ELi liikmesriikide riiklike toidupettuse kontaktpunkte, Islandit, Norrat, Šveitsi ning Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraati.

See võrgustik tegeleb võimalike toidupettuse juhtumitega, millest on teada saadud RASFF-võrgustiku teate kaudu või pärast ametlikke kontrolle RASFF-võrgustiku liikmesriigis, kui esineb viiteid toidualaste õigusnormide nõuete sellise võimaliku rikkumise kohta, mis on ajendatud majandus- või finantstulu väljavaatest. Toidupettustevastase võrgustiku riiklikud kontaktpunktid ja komisjon peavad omavahel pidevalt sidet.

Alates augustist 2016 on olemas toidupettustevastast võrgustikku toetav infotehnoloogiline vahend, mille kaudu saavad liikmesriigid pettusekahtluse kiiresti kinnitada. Vastutavad ametiasutused võivad tänu sellele vahendile teha meetmete võtmiseks kahe- või mitmepoolset koostööd, et saada teavet, mis võib konkreetse juhtumi puhul viia halduskaristuse või kohtumenetluseni.

Mis vahe on RASFF-võrgustikul ja toidupettustevastasel võrgustikul?

RASFF-võrgustik on keskne vahend, millega tagatakse piiriülene teabevoog, et sujuvalt reageerida toiduahelas avastatud rahvaterviseriskile, samas kui toidupettustevastane võrgustik, mida toetab haldusabi ja koostöö infotehnoloogiline vahend, võimaldab võrgustiku liikmesriikidel teha kahe- või mitmepoolset koostööd, et pettusekahtlus kiiresti kinnitada.

RASFF-võrgustikus on komisjoni roll kontrollida RASFF-võrgustiku teateid ja teavitada kolmandaid riike, samas kui toidupettustevastane võrgustik on peamiselt selle liikmete jaoks sellise teabe vahetamise vahend, mis aitab neil teha koostööd, mis võib konkreetse juhtumi puhul viia halduskaristuse või kohtumenetluseni.

Toidupettustevastase võrgustiku puhul ei sekku komisjon tavaliselt haldusabi ja -koostöö IT-vahendi kaudu toimuvasse kahepoolsesse teabevahetusse. Tema roll on pigem hõlbustada IT-vahendi kasutamist kasutajatoe ja koolituse kaudu, tagada võrgustiku liikmesriikidelt nõuetekohaste vastuste saamine ja juhtumi lõpul selle korrektne lõpetamine, eelkõige seoses isikuandmete kaitse aspektidega. Tuleks märkida ka, et pettuse juhtumeid on palju keerulisem hinnata ning mitmesugused takistused võivad põhjustada võrgustiku liikmete pikemat vastamisperioodi.

Mis on iRASFF?

iRASFF on uus veebirakendus, mille kaudu kõik 32 RASFF-võrgustiku liikmesriiki võivad edastada uusi teateid ohtlikest toodetest või võtta varem teiste liikmete poolt edastatud teadete suhtes järelmeetmeid. See toimib veebipõhise interaktiivse platvormina ja on konkreetne töövoog, mis võimaldab võrgustiku liikmetel teha teadete suhtes koostööd läbipaistval viisil. See on kavandatud nii riigi kui ka ELi tasandil toimivana. Veel üks eelis on, et see seob RASFF-võrgustiku teated tõhusamalt muude süsteemidega nagu kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem (TRACES) ja toidupettuste infotehnoloogiline süsteem.

Mis on RASFF-tarbijaportaal ja millega see tegeleb?

13. juunil 2014 tegevust alustanud RASFF-tarbijaportaal pakub tarbijatele RASFF-võrgustiku kaudu saadud praktilist ja õigeaegset teavet tagasinõudmisteatiste ning toiduohutuse ametiasutuste ja toidukäitlejate avaldatud avalike hoiatuste kohta. See teave täiendab RASFF-võrgustiku teadete kohta avalikustatud teavet, mis on tegelikult üksnes väike osa võrgustikus edastatavast teabest.

Lisateave

Infograafik

RASFFi veebisait

[1] Määruse (EÜ) nr 178/2002 (EÜT L 31, 1.3.2002, lk 1) artikkel 50.

[2]   Šveits osaleb alates 2009. aastast.

[3] Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 53, EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1

MEMO/17/2461

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar