Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Digitaalne ühtne turg - veebisisuteenuste kaasaskantavus

Brüssel, 8. veebruar 2017

Küsimused ja vastused

1. Mis on määruse eesmärk?

Eesmärk on tagada, et eurooplased, kes ostavad või tellivad veebisisuteenuseid, et kodus filme, spordiülekandeid, muusikat, e-raamatuid ja mänge nautida, pääseksid neile ligi ka siis, kui nad reisivad teistesse ELi riikidesse.

 

2. Kellel on uutest reeglitest kasu?

• ELis elavad tarbijad: uued eeskirjad võimaldavad neil jätkuvalt kasutada veebisisuteenuseid, et vaadata filme või spordiülekandeid, kuulata muusikat, laadida alla e-raamatuid ja mängida mänge ka siis, kui nad külastavad teisi ELi riike.

• Veebiplatvormid: nad saavad pakkuda veebisisuteenuste piiriülest kaasaskantavust, ilma et tarbija peaks hankima litsentsi muude territooriumide jaoks.

• Õiguste omajad: nad saavad kasutada tõhusaid kaitsemeetmed, et ära hoida neile kuuluvate õiguste kuritarvitamist.

 

3. Kuidas kontrollivad sisuteenuse pakkujad elukohariiki?

Sisuteenuse pakkuja peab kontrollima tellija elukohariiki. Seda tehakse lepingu sõlmimisel ja lepingu pikendamisel.

Teenusepakkujad saavad elukohariiki kontrollida näiteks makseandmete, ringhäälinguteenuste litsentsitasude, interneti- või telefonilepingute, IP kontrollide või andmete põhjal, mis tellija on oma aadressi kohta esitanud. Teenusepakkuja võib kasutada kuni kahte määruses esitatud loetelus toodud kontrollivahenditest.

 

4. Kas määrus kehtib ka tasuta veebisisuteenuste suhtes?

Tasuta veebisisuteenuste pakkujad saavad ise valida, kas nad soovivad uusi eeskirju kasutada või mitte. Kui nad otsustavad kaasaskantavust selle määruse alusel pakkuda, kehtivad nende suhtes kõik eeskirjad samas ulatuses kui tasuliste teenuste puhul.

 

5. Kas on näiteid probleemide kohta, mille uus määrus lahendab?

ELis ringi reisivad inimesed puutuvad tihti kokku probleemiga, et neil ei ole oma veebisisuteenustele ligipääsu või see on piiratud. Paljud inimesed, eriti kui nad on lühireisil, peavad seda tüütuks, kui nad peavad tegema eraldi lepingu, et teenust kohapeal kasutada, või avastavad, et nende lemmikfilmid- ja seriaalid on kättesaadavad ainult võõrkeeles.

• Skandinaavlane, kes tahab Itaalias puhkusel olles kasutada oma Home Box Office'it (HBO) näeb kirja, et teenus on kättesaadav ainult Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes.

• Prantslane, kes kasutab MyTF1 filmi- ja seriaaliteenust, ei saa Ühendkuningriigis ärireisil olles uut filmi laenutada.

Tihti saavad kasutajad vaadata vaid sisu, mis nad on juba varem oma kaasaskantavasse seadmesse alla laadinud.

• Belgia filmiteenuse Universciné kasutajad peavad meeles pidama, et kui nad tahavad laenutatud filmi vaadata siis, kui viibivad reisil mõnes teises ELi riigis, peavad nad selle enne koduriigist lahkumist alla laadima. Nad ei saa Universciné'i voogedastuse funktsiooni väljaspool oma koduriiki kasutada.

Internetipõhiste muusikateenuste (nt Spotify või Deezer) ja e-raamatute piiriülesel kasutamisel on vähem probleeme ja piiranguid. Selleks et tulevasi piiranguid vältida, on oluline kehtestada eeskirjad sellistele teenustele.

 

6. Kas teenusepakkuja võib kaasasantavuse eest tasu nõuda?

Ei. Uute eeskirjade kohaselt ei tohi veebisisuteenuste osutajad tarbijatele ega tellijatele piiriülese kaasaskantavuse eest lisatasusid kehtestada.

 

7. Kas uued eeskirjad kehtivad ka spordiülekannete veebitellimuste suhtes?

Jah. Eeskirjad hõlmavad ka erinevaid internetipõhiseid spordisisuteenuseid: kui spordisaated on internetis edastatava televisiooni- või raadioprogrammi osa, kui spordisaated kuuluvad üldisesse veebiteenuste paketti, milles valdavalt pakutakse autoriõiguste või seotud õigustega kaitstud sisu (nt filmid ja seriaalid), või kui spordiürituse korraldaja on loonud spetsiaalse veebisisuteenuse.

 

Lisateave

IP/17/225

Teabeleht

MEMO/17/243

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar